Algav saade on helilindistatud ühel ilusal õhtul Võru Kubija Sealse koduloolase ja vana ajakirjaniku Elmo ploomi kodus. Tema noorusmälestustes kohtume varsti nimesid Oskar leegel, Jaan Räppo, Gustav Räppo, Jaan Vahtra, Valter Kaaver, Aleksander Antson niisiis revolutsiooni ja kirjamehi. Kõneleja tutvustamiseks veel niipaljukest, et ta on Eesti raadiost. Korrespondendi pidevalt on neljandal klaas, sai minust Eesti raadio korrespondent. Täiesti juhuslikult oli välismaal, noh, oli juba pärast juunipööret, oli kuu või mis, olid mööda või isegi natuke rohkem. Saime balti jaamas, saime Tallinnas kokku, ütlesite, oled saakkujat koos äratuse Võrumaal, seal varrukal teeb ajalehtede a, no vaat siin niisugust meest ongi meile vaja. Koled, korrespondent vahel ma tean, et olen nüüd kaasa läheb läheb seal ringhäälingu seal ringhäälingu oli siis tookord oli Estonias oli, kui ma ei eksi, Estonias oli. Ja siis tollest saadik ma siis tegin vapraks ringhäälingule kahestavaid. Nüüd siis saate pealkiri, kirjutamata memuaare autor Elmo Ploom Ma olen igipõline Võrumaa mees sündinud ja esimene noorus möödus fännas pärlijõe ääres. Muide nii suur sealmaal, kus on terve rida kirjamehi, on pärit mõisa, oli Soomes, oli ema, oli, ta oli enne abiellumist, oli töötanud kõrgepalu mõisas laste kasvatajana, millegipärast oli ta kusagilt kaasa toonud või oli see loomupärane suur kiindumus kirjandusse, armastas väga lugeda talu perenaiselt, tol ajal jäi aega võrdlemisi selleks vähe ja ma tean, et kõige suurem rõõm oli, et kuidagi linnas käis, tõi raamatuid kaasa. No ja õnnetus oli see, et ma hakkasin üpris vara lugema vist nii, umbes midagi. Viie-kuueaastaselt palju lugemine täiesti selg oli. Ja kui esimene maailmasõda käis, siis oli just ma ülesandeks perel ajalehtede ette lugemine ja koik on läinud juba nüüd peaaegu seitse aastakümmet 90 mööda, võiksid vabalt jutuks rikaga nendest Preisimaa toraegsetest lahingutest, lahinguliste ümbert ära kindluse ja nii edasi. Selle tõttu oli kirjandust väga huvitatud, tekkis korru kohas juba varakult niisugune ring ja kolima oli kohe nii-öelda talu piiri pääl oli seal olnud näidendi harjutust lauluharjutuste ja nii edasi. Ja need inimesed, kes tegeles nii suusaasjadega, näideditega ja ühtlasi ka raamatu lugemisega, näiteks üheks, oli justajakse, habras kujunes perekonnas, oli ülepärli Asu naabrimees Oskar, leegin, hilisem tuntud revolutsionäär, kes muide vokati esimese saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal varus. No ja sellesse Rõngu rannas lugemisnäljase poisikesena tekkis ka ilusti erakonna huvi, et seda lugemismaterjali saada, aga ma pean ütlema ausalt, dolla aegsetes tingimustes, kuna külas niivõrd vähe liikus lugemismaterjali kõigi aegade kõige suurem nälg olnud mul just olnud nendest aastatest lugemistalv väga raske kusagilt midagi saada. Ja, ja annaks Oscarleegen, kuigi ma veel koolis ei käinud, nägin mingisuguse kahtlase kartusega, vist isane tüdruk, komisjon, raamatu päälkiri poisikese mu käes, see oli kusagil laadal, kas oli üks teenijatüdruk karja pois joostud ja urka üritas seda lugeda, mis seal nii suur sõnniku tegelikult ei tule, ma annan sulle lugemismaterjali. Ja ausalt öeldes viis mu enda juurde ja tal oli tol ajal loodus, oli küllaltki rikkalik, raamatukogu on, ütleme umbes üks 100 raamatut nii tsirka ja seal pasa raamatut nagu näiteks Vilde, Mahtra sõda, Bornhöhe tasuja ja lisaks üha raamatu. Mis nüüd vahekann nii erutas, see oli prantsuse talupoja ajalugu vis 203. köites prantsama talupoja elu kujutleva teosena, noh, kuigi palju ühist oli just paralleel andis, tõmmati just tolleaegse meie külaelu talupoja ikka võrdlemisi küllalt niisuguse tumeda maha jäänud eluga. Ja, ja vot siis olid tükiks ajaks olidki Jürjadusliku üpris hästi olin, olin varustatud nii huvitav oli, see oli samaaegselt Oskar leegel ise tahtis Kagangeski reamees olla. Ta organiseeris piluusis ja kui kohalik mõisnike pastor ära keelasid tal koolimajade kasutamise, siis tegi oma uues vaest valminud elumas küll laulu, kooride esinemisi, näidendite lavastusi, pastori ja nendega tekkis tal just see vastuolu mõistitega. Peamiselt sellepärast, et ta korjas rahvaluulet, korjas just neid asju, mis mõisnike ja pastorite pihta käis, Jeesus rahvaluulet liikus sõnalist vana varal tookord väga palju. Neid kasutas ära väga andekalt nii-ütelda oma. Allus pastor oli kõige suurem ülemus, loobuti lasest lähedalegi. Ja kõige toredam muidu olid, tekkis kooliõpetaja kreis Sänna vallakoolis ja pandi leegin sinna ikkagi enam-vähem haritud kreiskooliharidusega. Poiss oli tookord ju väga palju Lugas. Jaa, jaa. Jumala sõna. Paled oli vilistan ja sellest ei ole hoolid, ei ole õpilastel kabelekaid selle asjaga, kuid oli juba nii-ütelda kordses olude sunnil ja teist oli. Ja kui tuli pastor kevadel kool üle vaatama, sest et kõige tugevnevat väldet, kes üldse kübarast midagi Kolk lõi seal naabritalu köögi, see küll alles oli, ehitamisel olid neetud kartust pääl ei olnud katuselatid proovitavalt, seda pidid tulema need laadad pääle. Ja poiss elas seal puldis küünis igavaks, Rodist kaetakse otsa. Aga see pastori voorimees oli väljas, oli Kuno pastor seal koodi passoideldas. No see oli umbes pool kilo per kooli masti ääres teisel pool küla poole sõita. Ja pastor sõitis, hinnad siduvate koolis ei olnud. Tuhatkond. Meister saatis meid ära, et me oleme lollisordid. Ja ühe raamatu vahelt leidsid nimed Kaardi, Oskar leegiat, kirjanik, mõõduki. Tookord võib olla suur üllatus ja, ja erilise aukartust tekitas tema tema vastu, aga lisaks sellele sai Revolutsionääride praegusele ning kraadis ja, ja samal ajal tegutses ta kaua rumal ta tegi, paigaldas seal šamparograafil ja mitmel teisel viisil kihutuskirjandust, mida levitati Võrumaal. Ei pea teised siia ja nüüd siin kohapeal töötavatel revolutsionääride poolt ja huvitavad märkile. Nendel luuletus sealhulgas midagi levitati tema kirjutatud luuletuste hulgas on näiteks üks niisugune huvitav asi on, praegu tuntakse väga rahvalaulu neid Haanja miis vidi lubjakivi veel väga praktiliselt, kui rapoli juba surunud ta abikaasa Alfi Sarapov käest saabub surra Olga nüüd Jaan rapolst maha jäänud käsikirja originaal, seal saame selle luuletus originaali saime, ta on praegu Võru muuseumis on ja seal Piss Võru kreiskoolis Võru kreiskoolis ja ei ole kirjutaja sugugi Haanja Messaid, Kasari mees, tugeva sotsiaalse alltekstiga öeldakse just seda viletsat, Kasari saab mehe elu. Ta lubjakivikesi ühteteist vedas ja kõik need kontaktid olid niivõrd lähedased eerikat, kassetid minema sinna, nüüd kauple saksa Tiganiku heeringa pütisel oma leivapalukest torkav sisse torkama kastma. Lähed rooliinahhaaniemm Is lääts vääru leina. Oma GW koormaga. Ost labalakeist ASC vabalakeist Aniemm Is läestiga nagu poodi HTM-is Lästiga nagu booti oma. Aneemia paneelpaadi saaks afgaani mees Pavel paadi saksa ÄRA loopaatse orgata. Ja ja no vot ja selle Oscarledeli kaudu vahepeal oli mu üks tädidest, kes Oskar leegid koos täideti, tegi laulukooris, esines edasi, oli Võrus, oli juba koolipoiss, oli selle juures korteris, olid aga. Taali kooliõpetaja oli ja 1900 seitsmeteistkümnendal aastal pärast oktoobrirevolutsiooni suleti Võrus korralduse soli õieti Jaan Tõnissoni edu rakonna saba oli ajaleht vurrud. Selle asemel hakkas ilmuma juba bolševistliku ajaleht ütelda Võru esimene bolševistliku ajaleht nimetas all rahva hääl ja selle toimetajaks siis aitise Gustav rapod, Tolidee suuna kaunis tagasihoidlik, vaikse jutuga ja kirjamees oli ta Kang, olid küllaltki terava sulega, oli ja, ja lõppessaazi tiivisid, kla pääses, plehku pääses, kui esimene saksa okupatsioon tuli ja põgenes Pihkvasse ja üllataval kombel oli ta seal, saan nagu pärast välja, tuli saand sakslaste juurde tööle, aga samal ajal teda isegi Pihkvas otsiti taga. Sest et noh, võro revolutsiooni juhitav voorus kõik mõrvati. Kui esimese saksa okupatsiooniväed sisse tulid ja sealjuures nii, Soone suur arusaamatus juhtus, et õieti seedüli Oscarleegeedi Lilia poeg Friedrich leegiat, kes oli täitevkomitee esimees, oli tookord kuidagi ühissaareti välja. Õhtu saadeti kolmas suunas. Valga-Mõniste jajaa. Kaugel on Saksa okupandid on ja, ja et need meeleolu hoida normaalne, kõik need aktiiv, kes koos oli Friedrich leegi tegi selgeks, et ei ole mitte midagi tehtud väljas, et meil side loodud. Et helistatakse valdadest mõisatest, et nad kuskilt loovat inimest olema ja aga asi kujunes niimoodi, tõepoolest, Etti helistati, helistati, aga seal olid juba asja juures olnud kõik need Valga kaartlast mõistusega käsilased olid, valeinformatsiooni, saad, said ja võeti just kõik need volvo revolutsionäärid, ilma püssipaugud ilmatardol sahtli juurde peaaegu magamise pääl võeti kinni. Täitevkomitee asus tookord praeguse Võru linna teegi maja teisel korrusel, isegi raskekuulipilduja oli seal trepi peal oli ja kõik oli nii-öelda olemas, oli, aga kõik maheks viimasena. Mind viidi vahepeal ära nagu sõjaolukorras ikka tihti juhtub mahla. Siis tagasi toodi, vist oli, kaks-kolm päeva said linnas olla ja eelmisel õhtul tuli tädimees tuli koju ja ütles, et linnasevälja kokkukleebitud müürilehed, et vist neetud revolutsionäärid, meil neid politseinikudki tapetakse ära. Järgmisel hommikul, see oli nii palju meeles, oli kuues märts, Palva kolmapäeva hommik oli. Kus on nüüd su üle jõe naaber? Riposis pealsel sabas Molycorp tarvis olime praegune Oskar leegeldana, tookord oli ta Karja tänav oli peaaegu vastame korterid üle tänava, seal oli linna poeglaste algkool ja rippus seal selle algkooliõuel oleva olevate nende turni puuda otsas. Ja väikene seik sellest, et detsembris mattis mu vanaisa oli esimest korda, oli paikkonnas, kus inimesi ütles väga ilusti, aga jumala eest mitte ühtegi korda, libedade jumala Dive tagumine tarviskaga tegid säästyydimblikud Pattis seda vana talumeest ja siis poiss, kes jäi meelde, kõrvaltoas oli lava pääl, oli ta, kui müts oli, no vaat, ma silitasin, vaatas seda nabime asja ja siis kui läksid nüüd vahetama saksas valvuri seal ümber oli juurde ei lastud, madala kiviaia ja, ja siis nägin, et, et ta seal tuul liigutas kõikuse, nendegi kolmekesi olid sinna poodud lellepoeg Friedrich leegion ja, ja see karakul müts maha kukkunud, see oli seal siis temal lume peal oli, nii et see oli niisugune lõpes Leegeeniga. Ja kui Eesti töörahva kommuun Ja hakkas uuesti toimetama Võrus ajalehte Võrumaarahva ja solvati saadikute nõukogu täitevkomitee teated, segase ilmuda vist neli, viis numbrid sai ilmuda seal siis ta jätkas oma tegevust ja pärast seda vaikselt Carozaramaale. Vilets keeviku koht, rapora koht orust umbes üheksa kilomeetrit Vastseliina suunas ja, ja elas seal vaikselt Acoljatele puudus oli, ta sai kooli õpetajaks sai. Aga pikapeale tuli välja, et ta oli bolševistliku ajalehte, varustajaid, soidioloog, selg korraliku võimu juures, enam ei tule kõne alla ta kui koolmeistri saatus. Aga peaaegu sellesse ajajärku kuulub veel üks huvitavam kohtumine ka ühe omamoodi kirjamehega. Noh, võiks öelda, et rahvas detaili Iveediku osi, aga tundub, et tal võib olla tüliga midagi. Näidetena puruga oli oma elukutsed, oli ta pumbale meister, hästi kuulus otsitav pumbameister, keda väga hästi tunti Võrumaal, Valgamaal ja samavõrd ka Põhja-Lätis. Tema nimi oli augusti EP harituid sooru vallast oli. Ja, ja noh isegi see mees tulid, kes omale nimekaardi, mis oli oma poolest jälle haruldus. Augusti lõppkirjanik ja Boba meister. Esimene tutvus oli selle mehega, oli? Niimoodi oli, et ühe koolivennaga, kas anna poisiga mu korrugast, olime koos, noh ja siis keegi oli soovitanud, kuidas ta tulistab jutule, tuli see saba augusti epoli nii välised aega saanud sõita, mees oli korrutud asfotoga kandis toredat kaabut liit alati ees ja niimoodi vaata. Ka nagu live kaart juba ütles ja sellise koolivend oli nõus, oli kaugtehti Sestanteedistusliku üle ta ja pakkus talle siis ka ilusa töötasu selle ümberkirjutamise eest. Siis ei teadnud õnnetu kaaslaga, mida asja kujutas, käsikiri, käsikiri sisse toodi siis peaaegu ei vaata. Need oli umbes viis 60 koolivihikut tihedalt kirju mõlemalt poolt täis kirjutatud siis ümbertöötamine käest võttis mitu korda aega võttis. Aga kõige hullem selle asja juures oli see. Härra kirjalik, ei tundnud kõiki tähti, tarvitad kõiki tähti ja seal oli mõtlemisse tegemist oli väga palju. Õnn oli see, ta käekiri oli võrdlemisi suur, kohmakas oli asse suurelt lähet olid ja siis kus korvpalli selle võrra ja avas poolt juurde vaid ikka kuidagi seda järjepidevust hoida ja eks ma siis võib-olla ka nüüd nii jõudumööda aitasid selleks kaasa. Raamatu nimi oli valitsuses üle maailma, et selle asja isegi natukene jabur omaks isegi see, et selle valitsuse pääminister oli autor Auguste epise oli ja riigi pealinn asus lati mansi hulgas. Selle Koiva jõe kaldal. Püha ja armas eesti keel oli siis, kui see käsikiri juhuslik edasi oli, valmis, soli honorar tasutud, sihitis autor teda küll Tartusse Tallinnlased kirjastustele pakkuma, küll ajalehtedelt, aga vaat keegi võtnud, noh. Ja siis vihastas mees ära, laenas sooru vallast ühe talumehe käest hobuse. Hobused rehv oli talvine, aeg koguneb, aitäh gara, Koit hobusele talgu korras kaasa kose, Paresele hiiglawa käsikirja ja selloidiga, kaerakoti. Aga kusagil ööpojal kas kõrtsi juures või mujal pagar, varastel kaerakotid, tara ühes tükis, selle surematu käsikirjaga, lõõts rahvaria maailma folkloorilood jäigi saamata. Sure patu surematu teose saamatu. Aga selle mehe kohta veel nii palju aastaid läkski mööda. Ma olin isegi juba tegutsesin ajakirjanikkonna korrulisele meiega uuesti kokku puutuda. See oli vist aastal 1933, kui meil just tuli päevakorrale presidendi valimine. No ja siis vaata augusti. Trükitud terve suur kogus lendlehti, proglamatsioone öelda päevaste ise levitas küll Võrumaal ja Valgamaal päämiselt seal veel terve rida huvitavaid asju oli sees, olid näiteks et tema kui presidendil on ainult üks tuba, on tarvis, on mingisuguses teeniaskond, nagu nii suurt ei ole, ei ole. Et kui mulle näiteks Tallinna tulevaks sugulased tulevad varrukal külla, olgu igal mehel oma leivakott kaasas, mida, keda kreegi kulul toitma ei ka. No vot, niisugused asjad rahval ühelt poolt meeldist neid levitati, räägite kurgijook nagu rahva soosik Avatoloogilist teise kuju võtavad. Need, see oli omamoodi paroodia, oli selle, selle suure valimiskampaania ajal olid esseesid, Võru ja Valgamaal käis tänu sellele August Teppo-le. Hilisemat tutvusta olid juba kuidagimoodi palju väärtuslikumat olid, just sattus Võru tollase gümnaasiumi õpetajatena nisu tuntud vaimsete huvidega progressiivsust inimest. Näiteks üheksa õpetajaks olime ta õpetajast küll ametlikult joonistamist oli Jaan Vahtra, aga ta oli nii mitmekujuliste huvidega, oli mist noh, tolleaegsele õpetajale üldse ei olnud omane, sest õpetajal ja õpetajal isegi paljud õpetajad käisid Verlutsiaaria kaelsetail isegi eesti keelt ei osanud, käis Wonris käist ja no õpilastel nagu nendega mingit sidet ei tehkid. Aga Jaan Vahtra hakkas ta kuidagiviisi nende õpilaste vastu erilist huvi ilmutama, kes kas joonistamises või kirjandites või millegi muuga kuidagimoodi silma ootusi ja näiteks joonistuse juures oli nii, mõne pildi tegid valmis teed ja kui ütleme noh, oli, kas seal oli kas tehtud või lind keeruliselt alla varras Douglas nokased midagi huvitavat ei alla ei kirjutataks, oli see hakkabiinlikker vaevdatud varres küll olles kirjutajale midagi huvitavat alla kirjuta. Teine asi, kõik oota haaras kunstis ja kunstivooludes nii ekspressionismi klubis ja, ja just seda värvidele pallida, vaja ka värvida. Kooskõlale ja värvimeelele pandi erilist rõhku. Jaanuari juhtus niimoodi ikka tavaliselt tänapäevani. Koolides tehakse kevadel õpilastööde näitust. Oli meil, kes vägev õpilastööde näitus oli jõuks geograafia, õpetaja skandisel näituses kari õpilast. Aga vahtroseis eemaline, rohkem kesksaalia koolaste juttu päält Tomissioon vahele hakanud, kes on Jeesus mahetajaid, võdiivsus, asja loodus ja puutun, roosad ja sinised. Rahvas läks, Jooraja võttis selle mehe rinnast kinni, geograafi keeras oma ballaadis ühelt teiselt poolt vastu kõrvu ja ütles, kus koodist midagi teadis, kõndisid minema, õpilasseltsi teelevi. Tulemus oli muidugi vahtra vallandati, aga Võrus oli teine keskus, oi, see oli Võru Õpetajate seminar, vahvel läks sinna õpetajaks. Nii. Ja, ja aga lisaks sellele, et ta joonistus õpetas, ta oskas rääkida pagana toredat juttu. Sest ausalt öeldes vaata kirjutas soovitavalt huvitav inimene oli. No aga nagu maamehed ütles norgu, see mees jutustama hakkab kolm päeva leivajuhatajalt arvesse ainult kulla kuulaja tallele. Aga siis tuli meil kaheti. Teiseaastasel diisel, tule tuli. Noormees, Aleksander Antson, aga see oli natukene teistmoodi, kui seeninalia õpetanud. Ta nagu ei pannud, väga rõhku ei pannud, elab nende Koidula ja Jannseni nende asjade pääle. Ta võttis rohkem, mida ei olnud, isegi programmis ei olnud kaasaegsemad kirjeldus, aga lisaks sellele ta oli esimene mees, kes pani voorus liikuma spordi, aga sport, taban salati noori, siis see oli midagi niisugust olnud, võimlemistunnid olid ja õid. Seal tehti niisugust tavalisi võimlemisharjutus tehti ja vahel pandi ilusti. Ta kenasti kõndimateedi võetada, ringkäike linnas, neid pool poriseid lagunenud tänavaid, mõõdes vorrusse, kõnnitee kui niisugust ei olnud tellistest tehtust auklikud, viidi jälle tagasi. Senini oli see kehaline kultuur. Asja organiseeris armes kevadeks esimese noortepüha. Aga seal tekkiski täitsa skandaalne lugu, haridust käisid, harjutati, et Eesti spordi vàlja ja kõik spordiväljakud valmis. Ma arvan, et kui ka õpilasteegid ühiskondlikus korras. Ja see spordivõistlus viidi läbi Võru linnapargi kõnniteedel jooksnud ja kõik muud asjad seal juhtus jäljed, ees on skandaal, lugu, tüdrukud klappisid dressides jooksma, aga asja paljud Barbjekteer kuuldja koodi kõrval pabistas, tekkis see kõige õnnetum mapist, kelle töötajad pidid jooksma veidigi paar tüdrukut, härra, paremaid jooksjaid võeti kinni, viidi arved, niimoodi maailmarahva naeruks joosta ei saa. Aga nagu sellest võib-olla protestiks sellele võidu Alt, seal oli ka tookord küllaltki leegitsev suunda saarlane. No ja siis järgmisel päeval pühapäeval pärast seda, seda, seda tütarlast härraviibist spordivõistluselt. Alcide Supeluse, Võru ei arvesta elaski teisel pool roosisaarel ja selles ava Sobakrossikutessegi siis just sel ajal, kui võrud niikliteerib seediskotkarakat ja kõik niisugused Mambikastabad tütarkerast kirikusse läksid üle turuplatsi, tegi säält siis selle kiriku ukse, Esparreik töödeldakse selle spordipükstest, vot see oli ülelinnaline. Skandaali õietise kujunes skandaalide alguses, kujunes. Ja siis ta pani käima väga tugeva kirjandusringi keskkoolis ja lisaks sellele hakkas ilmuma veel rida õpilasi. Kaugele Võru koolinoorsoo liidu rahadega anti välja trükitult ajakiri viisnurk, esimene otse tõi väga palju pahandust ja nimetati siis kommunistlikuks kommunistlikuks propagandaks ja ka haridusministeeriumi segas vahele valitsusi, kas vahel ja Ansson vallandati, terve rida õpilasi, sealhulgas isegi visati koolist välja, seda levitasin teiste hulgas visati koolist välja või oli sunnitud lahkuma. Waltar, avar koolivend, toibus paar klassi ees oli. Ja lõpujärgus oli gümnaasiumis kes oli Hansseni kõrval üks selle ajakirjani päämiselt, toimetajaid ja autoreid oli ja ja ta isa oli augus, Kaaver. Elasime just ja olin maapoisi korteris üle tänava vastastik. Ja see oli esimene, bolševike oli võrulasi, aga ta jäi haigeks, jäi just oktoobrirevolutsiooni nii-öelda järgsel perioodil jaanuaris ja suri, kui ma ei eksi, tüüfusse suri. Nii, jaga haavariast ise nagu Tjaamasel Protaarne luuletaja. Ta oli Tartus ülikoolis edasi õppida, aga ema jäi viie lapsega jäi järgi pärast isa surma, isa oli kingsepp, oli emal tuli, juhid, pöörlev tuli elatuda ja lapsed laist kord korras kõik mahlakes karja, kes talutööle. Aga Walter oli niivõrd füüsilist, nõrga tervisega ja lisas kandis prill, aga nii palju kui karjas opoli tund prillidega karjale, tead sa terve häbi tervele külale, need ta isegi kõlbordile karjase hallparun teie juurest läbi läinud. Jah, ja noh, jaa. Aga digiluuletust Tartu sai juhuslikud ööd sai kõll karskusliidus, Theo veetvatest harides sai ja ta oli niisugune huvitav poiss oli maast madalast kohutav kiindumuse, Anne oli võõrkeeltepalle. Tookord oli meil vaja veel vähe inimesi, oli, kes oleks osanud näiteks niisugust asja nagu VanaKreekat, rääkimata ladina keelest, aga lisaks sellele väga suurepäraselt valdast prantsuse keelt tõlkis prantsuse keelest saksa keelest aga Oltulkaid esimees, raskes majanduskriis, aastaid ratta tehnilist tööd, keegi nagu ei, vajan. Lisaks, kui välja tuli välja ta on niisugused. Väga pahepoolse Kaldosse laboris istudes hammud kõne alla ja talvel läheb, sugulane oli võrul aegseid üks jõukamaid ärimehi, kes praegu terve maakonna oli oma käpa alla pannud, Rudolf Kaavar? Jah, aga olnud teda kutsuvad, oli kutsunud emale, ütled laste avaltar, sulab ta, tal oli ka välismaaga, aitas kirjavahetus arvest Diego, kellele maksan korraliku palga. Aga Valter oli küll Tiisuna kangapoiss asjati, kurat, Pasored nälga, et ma nüüd lähen, ütlen, et niisuguse mehe juurena niisuguse iseloomuga mees oli ka ühisüldisest oli, olukord oli küllaltki vilets, olid, no ma olin sel ajal ka tartest sätiga varuste välja meie haavariga Saima korterisse Tähtvere tänavasse, kohtuminister Gaabrieli majja, Gabriel oli oma perekonnaga, oli Tallinnast, oli minister, tal oli seal omakorda riigikorda, seda ma ei tea. Aga kas ta oma ema või naise ema ei mäleta, kumb jäi siis Tartu selle korteri saada, kartis esinda seal terve maja, suur soliidne korter, mööbliga kartis igastahes röövlid, muid Pasoorikuid. No ja, ja siis oli ka hääles kuulutest tahetakse üliõpilasi, oli noori mehi. Kaaveriga läksimegi, saime sinna korterisse ja teatamis oli Torra korda selle poole seal klaveri sees oli mutikani ära seal kusagil köögi taga ühes nurgas, nii nagu nad ikkagi. Ja siis me saame tänava poolse toa erassisse praegu, aga meile see väga hästi istus ja no vot seal olid siis need koosviibimised olid kirjanduslikult õhtedeks mõttemõlgutused ja arutlust ja alaliste osavõtjate androidi kõrval oli veel ka Johannes sõitis tolla nimega hilisem Joan, sõitis, ta oli. Ja ma olin ka nüüd hakanud juba kolimas kirjutama juurde, vähemalt Võru ajalehele, tookord seal tartlasi ühte teist ja et need kuidagimoodi saime, saime hakkama, saime tervisele Talva. Ja üks huvitav asi nüüd mu enda meelest on, see on et kui ilmus Tammsaare tõe ja õiguse esimene köide ilmus Tammsaare ilma vahepeal jooksu ära kaotanud, sest need kärbes ja niisugused asjad, millest ma ei oska kuidagimoodi aru saada, aga millest me siis üks väikene maapoiss veel ja need algklasside õpilane, mis sa seal ikkagi taipas? Jaja õiguse päev, keris oli ka nii Soonetega midagigi tõotab ühele nii-ütelda, jutustava romaani armastavale noorukile ja, ja selle romaani oli kinkinud, ta ilmuski enne jõule, kahe pikka aega ei olnud. Ühele Sännast. Võru seminari õpilasele oli kinkinud Rudolf Reimann, luuletaja, kes oli seminaris eesti keele õpetaja oli, ja, ja tüdruku juures vahetasin, hakkasin lugema, kolmandas, neljandal lehekülje peal loen, et kuidas seal oli, igavene jant, olid Le vallisoo sisse vajunud, vot kui need välja ei saa, et kas hoiatas ta igavesti? No tuli välja, tuli tiibur ta korraks maha Tammsaare kohas karjaski ains Rova soodes jääjaid, täpse rajagoogide lugu, et seal oli ka täpselt kevadiselt, kui loovatult nõrgaks jäänud jalad langeks ja need karjamaadel kalajaga soised ja nii suust olid. No ja palusin avatut omale lugeda tüdrukutest paralihtsa pühade ajal lugeda ja ütelda, et siis ma palun selle vägivald seal pissil kaela läksid, lugesin ühe jutiga läbi, nii palju, kui sain öösel ja ja, ja, ja vaat siis hakkas armastajast ilmuma, üheseedee saaliast lugesin ja kõige jonnakalt tegi seda mahet tegi, tookord oli kultuuriküsimustes kirjandusküsimustes olinettide keele küsimuses vastuvaidlemata autoriteet Johannes olavik. See tegin maatide lootusetult maha, oli teise, arvustas oli halb, oli. Ja kuidagiviisi, aga ma oma positiivse arvuga tundsin jumala sessi kirjeldus, saine tekkinud suurt teos, minesta kavatage libeldavat ja vahetasin siis kõik oma mõistuse, raasukese koka kõrbesse arvustuse. Saatsin selles võrulehele. Arvustusi ilmus nii et igatahes vahepeal tehti selgeks üks väärt teosson, kuju. Tolku oli vahepeal, nii palju oli näiteks Võrumaa inimestel ikka mõnevõrra mõnevõrra tutvustas raamat oli niivõrd kallis, et siis ta maks milady kuus või seitse krooni maksis, esimene köide ja noh, see oli juba nii-öelda kaevu. Kahe kolme lambahind oli kodanlikul ajal, oli nii, oli praegu sa kirjutad kasvõi 10 rida sulle kindla saadetakse honorar. No tookord tavaliselt kauplemise pealse haridusele, Prei ajaleht. Aga Kaarseppidel tingimata nõudmine juures olema isegi vabariiklikel, vaid tookord olid nad üleriigilist ajaleht nagu Päevaleht ja ja muidu ei, on lootagi miskit. No ja seal kolu külas juhtus siis tõepoolest niimoodi, et kohe Vanem ja mõõdusuur hangeldaja ja šefti messekeldaja sainises tükiga hakkama just ülepärlijõe meil vastu oli valla vaestemaja ja sooheina rajal ja peenart ja kartulite moldova molutamise ajal isegi rehepeksmise ajal need vallavaesed kamandad kõik tallu tööle tähendab selle vallavanema tallu tööle nute kastavate, seal peenramaad valla maa ja nii ja naa. Mis elataja lõõrid ei maksa jätnud, pead ikka vähemalt vallavanemale neid tegema. Aga tekkides ümbruskonnas eriti just talumeeste hulgas, palju pahandust tähendab olla varna avanemine, kasta nüüd tasuta tööjõudu nii naha ja ma panin selle kõrvade, kirjutasin ühe loo ja saatsin siis vabama. Lugu, ilmus vao vaba maas suure päälkirja all, vallavanem ja vati olid need lood kõik üleval nii ilusti sees, et Rõuge vallavanem, see ja see saatis häält ja niimoodi tegutseb ja ühel ilusal päeval tuleb vaba maapäev toimetaja tookord keegi tomp oli selle allkirjakiri et lugupeetud see härra Ploom, et niisugune asi, et hote kirjatüki pärast kohtukaebe vallavanem ja et varsti tuleb Võrus kohus ette Jako materjalide valmistage neid asjaomast inimesi etteantud kohtus räägivad, nii et ma tulen ka kohtusse ja, ja Tallinnasse, kordan, advokaadi kaasa tulema kohtusse ja. No ja oligi see asi niimoodi, ilusal päeval toodi, kohtukutse toodi ja ja ka vahepeal tekkis niisugune asi, et kui vallavanem selja Itaaliast ära lugenud, et kui juba kord haukuma hakkas ta aknast tähitud valla varjatuna oli teesdaaglast väljasse all orus. Teadsin, et see asi hästi ei lõppe. Avati salsa kohtusse tulek oli koos, oli nüüd mingisugusel nädala keskel, oli, päeval oli, mõtlesin, kui ma hommikul hakkas tulema pulsi, tol ajal ei liikunud 20 kilomeetrit, loovus poliisaga nagunii oleks saanud, isa oli ka maruvihane, oli, tekitab niisugust pahandust ja kõike ja nii, et fondidel minema teda nüüd sõidab. Siis ta võib olla peksab tee äärest läbi, tuleb öösel õhtul hakata pinev, vaid õhtul hakkasid marssima Võru poole veel päike tõuseb, et igatahes Valgevenes hakkas minema koliva varu Tamula järve ääres tunnised läbi metsa, Nursipalu reedo Paluoja vaatas aega veel hor Kehras nendes sinna liivaauku raudtee liiva võeti. Jaa jaa. Jumal teab, kaua, Mark seal magan, päevane kares käike õhtule peale selle veel õida tulek. Aga Nix Iidekest läksid kuhugi, läks ja ütles. Et näed, kui me läksime, oli see siidrit ja ütleme vaatajat võib-olla maha löödud, aga selle ma kuulsin ära, ära tapetud, sind näed, liivaaugus läksime, oli sõidetud ikka veerud. Tulin üles ja. Ja kella ei olnud, niisugust asja ei olnud, igatahes tornikell oli üle järve midagi, ta lõi aga kuidagi soodist silmadega õieti läinud kaineidsa vormile tornikella. Ja ronisin järve ääres, suplesin ja tulid linna. Tulin, kell oli nii-ütelda, oli alles, oli midagi. Ta oli 77, oli läbi, oli midagi poole kaheksa paiku, lina koos pidi algama kell üheksa või 10 oli kutsutud. Siis hulkusid pisitasalinnas ikka vargsi vaadates, et kui selle vallavanem silma alla ei satu ja oli siis nagu kohtusaali uks lahti, tehti kohtusse istudes jobuga nurka, ära ilusti kenasti ja tookord olid umbes aastat 15, olin nii umbes selle seas oli 15 16 olin. Ja vaata siis paar korda keegi isand tulija, hõikas Elmo ploomi. Aga mulle paistis asi kahtlane, teensel Norres väljagi. Hiljem tuli välja, et see oli see pump, palju. Advokaadiga oli nii. No see ette, kus need asjad ette ja lõbus, Gustakse etega tunnistajal mobloom, mõningad tunnistajad. Ajaleht nagu välja ei andnud allkirja seal midagi all ei olnud, aga näiteks vallavanem juba taipasid jäädis mõningate asjadega sekeldusi. Jah, nojaa, tunnistaja kutsuti ka ette ja pidajasse diaatia kuulnudki, et nüüd see ei loe, milles on asi, on nende inimeste, olite ka, maksti neid ja ja nii ja, ja aga selle mu esinemise ajal ma vahetasid saba Tomkesse, oma advokaadiks, seal siis oli see vastutaja, oli jumal, kuidas see jäi mulle otsa vahtima ja pärast tuli välja, et olime küla kooljataks keeranud, aga üks karjapoiss tegi niisuguse pahanduse tegi. Ja siis seal juba esiajakirjaniku honorar oli siis pärast, kui see asi lappas kutsuti, pid kutsuti seda kohtusekretäri juurde. Et kust te sõitsite, no ma ütle sellega sõita juba tulid jalgsi, tulid kosja ennast palju kilomeeter 20 kilomeetrit pandi kõik ilusti käibesse kirja ja ja siis heegeldan enda ära mõningad, kui nüüd noh, et kohtu otsusel välja kuulutatud eestlasele eraasi asjaid jõllitab vahepeal väelase vallavanem ja ma ikka kaugele nurka ja ja siis, kui korteri kohtuotsus loeti etet kohustaks tühjaks, et huvitavalt just vallavaesed olid, naised alul hakkas, aga me ei saa vahet seal. Ja 11 jaga, advokaat oli ikka selle Tallinna advokaat, oli tugev oli ja pärast tuli ikkagi välja do sõitjaatika arveli sunnitati, ahvatlevad ja ütle tühje raeinimesi ikka ju vanemad naised seal viletsakene põdurad. Ja ta oli verdad oma kolmuga enda poolt pärastelt budika Baltika Glasgil jalas hädas tagasi pil. See nali oli veel, oli, no vot ja siis kutsuti sinna neile tunnistatakse asjaluvaksi välja ja et mulle maksti. Jah, sain, mina sain, aga see oli mu jaoks oli niivõrd suur summa, oli tookord oli, et vähemalt läksid beibe poodi. Teadsid õpilaste pood oli, kus müüdi piima, saia müüd, sain vähemalt kõhu korralikult täis. Ja teadsin, et vallavanem sa armastasid. Astuma ja läksin iga varraku kaku veskini selleks kolmandik Sänna Teeezzesivad aasia pimedat vaatama, et mitte tee peal varsa varbaküüsi sattuda. Nii nii sai. Esimese ajakirjaniku honorari said ja järgmiseks hommikuks jõuside korruga suur pahade säilist korret. Terve päev oli karjaga üldse keldrisse. Et lehtedes ja ajakirjanikukarjääri alguse Yorkadee lakkumine.