Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele on laupäev. Kell on täis tiksunud 11 ja viis minutit ja nagu ikka, siis sellisel ajal ja sellises kohas vikerraadio stuudios siin laua taga kolm ajakirjanikku kes teenivad oma leiba enamasti erinevates väljaannetes. Täna siis teenivad rahvast Eesti aktsial aktsiakapitalil põhinev ajaleht Postimees ja Neeme Korv, arvamustoimetaja Urmet Kook, rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina, Aarne Rannamäe. Noh, valimisteni on tänase seisuga siis juba juba vähem kui natukene kui, kui kuu aega. Ja ega me sellest valimiste jutust kindlasti täna ka ei pääse, nii et võtame ta ehk siis kohe käsile. Valimiskampaania käib täie hooga ja äsja on siis tulnud ka värsked numbrid arvamusküsitlusest, keda meie valijad siis toetavad. Tõsi, avalikkuse ette on praegu paisatud ainult nii-öelda pool sellest uuringust. Ehk siis Emoron küsitlenud inimesi, et kui täna toimuksid riigikogu valimised, siis keda nemad valiksid ja tegelikult selle põhjal võib teha ka mingisuguseid järeldusi Kuu aja pärast toimuvate kohalike omavalitsuse valimiste kontekstis ja tegelikult need numbrid on päris palju muutunud, võrreldes kuu aja taguse ajaga. Ta võib-olla kõik meie kuulajad ei ole täpselt kursis, siis loeme üles, on selgelt nagu aru saada, et mida, mida täpselt me räägime ja ja milline on siis praeguse asjade seis. Ehk siis, kui täna toimuksid riigikogu valimised, siis üle-eestiliselt on kindel liider Keskerakond kes on oma toetusprotsenti kasvatanud 20 kuued 29-le. Teine suur tõusja on Isamaa ja Res Publica Liit 14-lt protsendilt 18-le protsendile. Ehk siis veel suurem tõusja kui Keskerakond ja kaks kaks tagumist laternat või kaks luuserit selles samas kontekstis ehk siis sotsiaaldemokraadid on kaotanud toetust 25-lt protsendilt 23-le ja Reformierakond 21-lt 20-le. Vastupidi, Reformierakond on kasvatanud toetust 20-lt 21 protsendi võrra kasvatanud. Et aga toetus endiselt madal ja, ja kahe suure koalitsioonipartneri Isamaa ja Res Publica liidu ja ja Reformierakonna toetus on juba lähenemas peaaegu võrdsele. Selles mõttes ei ole minu meelest Nendest numbrite muutustest, mis suvi läbi olid, üsnagi stabiilsed, midagi nagu üllatavat, et minu jaoks on, on võib-olla võib-olla kõige märkimisväärsem number, mis võib-olla sellistest esmastest reaktsioonidest on nagu välja jäänud, on see, et et sotsiaaldemokraadid, kes pikka aega või noh, üle poole aasta olid erakondade reitingu edetabelite tipus esimesel kohal siis mõne aja eest nad hakkasid selle koha eest nii-öelda võitlema Keskerakonnaga olid võrdsed kord ühes kuus, üks peal, kord teine siis nüüd on sotsiaaldemokraatide foon selline positiivne foon sedavõrd palju langenud, et nad on seal enam-vähem ikkagi juba ühel pulgal Reformierakonna ja, ja, ja IRLil ja IRLi, nii on veel veel kukkumismaad. Minu jaoks on see kõige märkimisväärsem muutus, kui ma vaatan neid numbreid mitte ühe kuulises võrdluses, vaid, vaid ütleme sellises poole aasta või aastases võrdluses. Et, et see, kes sotsiaaldemokraatliku erakonna selline tõus, mis paljuski tugines sellele, et teistel erakondadel tulevad igasugused skandaalid ja jamad ja nemad olid siis selle kõrval nagu selline puhas valge leht Ja suurt midagi ei teinud opositsioonis. Et see tõus on nagu läbi saanud ja tegelikult on palganud juba juba alates kevadest saadik selline väike, väike, aga stabiilne nagu langus. Ma küsin ühe asja vahele, et need on nüüd siis augustinumbrid. Septembri numbrit, aga kas enne valimisi tuleb veel üks küsitlus, kuna uudisteprogramm on meil selle küsitluse tellija, siis peab seal, et see, see, millest me praegu rääkisime, nagu sa ütlesid, see puudutab Emor kaks küsitlust, rahvusring realingula, et üks on siis riigikogu valimiste küsitlus ja teine on kohalike omavalitsuste volikogude valimiste küsitlus ja nende valimid natukene nagu erinevad. Kuna kohalikke volikogusid saavad valida mõnevõrra laiem ring inimesi ehk niinimetatud vene hääle kaal on KOVide valimistel suurem ja EMORi küsitlus võtab ka seda teistsugust valijaskonda arvesse. Ja, ja nii riigikogu kui KOVide küsitlus tuleb ka oktoobris, aga me üritame sele Emoriga saada kokkulepet, et päris noh, nagu valimiseelsel päeval me neid ei avaldaks, vaid et oleks natuke varem valmis oli päev varem või päev varem, et ei oleks sellist noh Eestis ei ole keelatud, ei valimiste eel, sellega valimiste päeval endal küsitluste avaldamine ega ka ukselt uksele lävepaku küsitluse tegemine aga vastaks nagu ei ole, see ei ole nagu päris hea jah, et ta nagu natukene jätab tunde, et noh, nagu võib-olla üritatakse kedagi manipuleerida, aga eks sellega alati nagu tõlgendamise küsimus. Tal on isegi kui ei püüta manipuleerida, siis mingisugust mõjuda kindlasti vabandab et kui, kui üks pool näeb, et teise seisund nagu paremaks läinud, siis tema valijad mobiliseeruvad ja valimistulemus võib sellevõrra mõnevõrra muutuda. No ma arvan, et sa ütlesid nüüd ühe väga sellise märgilise sõna siin maha, et see mobiliseerumine on nüüd see, et ja mobiliseerimine, et mida lähemale see valimispäev tuleb, seda enam erakonnad nii-öelda seda, seda nagu sellele sellele mängima hakkavad, seda enam hakkab see seega seega tööle. Ma arvan, et sotside puhul ja mul on selle koha pealt ka üks hüpotees mis urvet sinu juttu puudutab, et võib olla sotsid, on need kogu aeg olnud tegelikult üks üsna suur küsimärk, nende, see toetus on tõusnud üsna niimoodi märkimisväärselt. Aga ma arvan, et sellel mobiliseerimise hetkel hakkavad inimesed vaatama reaalselt neid nimekirju, kelle poolt ma saan hääletada ja mis iganes. Ja ma arvan, et mõnigi selline, mis nii-öelda protestist on nagu toetanud seda, seda sotside nagu platvormi on hakanud kõhklema. Et Ma ma arvan seda, et, et see on üsna suur vahe on selles, et see, et kuidas inimene igapäevaselt mõtleb, kuidas ta vastab nii-öelda küsitlejale ja kabiinis, kui tal on reaalselt Eeesse nime. Veel kohalike valimiste puhul, et noh, ma, ma arvan, et noh, vaadates nii mitmegi Eesti piirkonnas sotsiaaldemokraatide nimekirju, et ma olen sellega nõus, on ja et noh et selline üldine erakonna bränd on nendel tugev, Tal on pundidele, see on languses, nagu, nagu see küsitlus välja tõi kui, kui võib-olla reaalsed nimed, mida suudetakse kohalikel valimistel mõnes suuremas omavalitsuses näiteks Pärnu linnas või kus iganes nagu välja panna. Aga kas me võime nüüd ütleme seda küsimust viimast seda seda küsitlust võtta nagu tõsisemalt, kui ütleme siin mingeid suviseid või no selles mõttes, et valimised on sedavõrd lähedal, et suvi on suvi ja ja suhtumine poliitikasse üldse leige ja üldse see 20. oktoober oli ju kaugel veel, et, et kas see on nüüd mingisugune no selline valgusfoor siis erakondadele, et kellele roheline, kellele punane tuli? Ei, no kunagi ei maksaks ühtegi küsitlust absoluutse tõena võtta, teha ka muutused märgatavad Emori küsitluste, tugevam asi, asi on, see, temal on teinud need järjepidevalt ühe sama metoodikaga juba paarkümmend aastat Eestis, et et selles mõttes on, on ta kindlasti nagu usaldusväärne ja tegelikult olgugi et poliitikud ise vahel kui eriti just siis, kui numbrid on nagu kukkuma hakanud, ütlevad, et ei maksaks neid küsitlusi üle tähtsustada, siis tasustavad neid üle küll ja küll on ju, et et isegi kui ta oluliselt rohkem kui ajakirjanikud, kes need meie, kes me siin neist räägime. Et selles mõttes kindlasti on seal mingeid nagu suundumusi näitavad, aga ma tuletan meelde, et meil on sisuliselt ikkagi peaaegu kuu aega kampaaniat veel ees. Ja, ja selle käigus kindlasti noh, mingeid jõuvahekorrad mingis suunas muutuvad. Sest see aktiivne kampaania periood, noh, vähemasti kui me vaatame praeguseid Andy, siis noh, nagu sotsiaaldemokraatidest on üldse väga vähe kuulda. Ja Reformierakond on ka ilmselt nagu ajastab selle kampaania ikkagi natuke hilisemasse perioodi. Räägime räägime võib-olla lähemalt nendest kõigepealt sellest nelja suure kampaaniast, kuna täna õhtul pool seitse on põhjust vaadata, nagu ma aru saan, aktuaalset kaamerat kus tulevad siis kohalike omavalitsuste need küsitlused ja kui me siin Urmetite natuke rohkem pigistame kui muidu, siis võib-olla tilgub midagi ka välja, vähemalt mingid tendentsid. Vaata siinkohal repliigi korras võiks öelda, et kui tõesti mõni poliitik tuleb ütlema mõni mõne erakonna esindajate, et teda nagu, nagu eriti ei huvita ainult küsitlused ei ole üldse tähtsad, siis vaat see on täpselt see, et need, kes on vähegi nende teemadega kursis, neid üritatakse poliitikute poolt, nagu see on ka varem pigistada, et ega äkki midagi teada ei ole hea ja keegi tuleb seda rääkima siis. Mees ei ole, mesin lausa vägivaldseks, ei lähe see turbatehas nende nende numbritega juba kursis, eks ta ise teab kuidas ta neid siis tilgutab, siin rahvateenrite ja õhtul AK's akas muidugi siis nii-öelda täielik full disclosure, nagu ütleb meie president, aga ei, aga võtame sellesama riigikogu valimised ette, et et sa ütlesid, et sotsid ei ole eriti pildil, jah. No tegelikult, kui ma keeran autos raadio lahti või vaatan onlaid meediat, siis igal kolmule Sven Mikser räägib. Kogu aeg räägib. Loen asjalike artiklite mikser ikka räägib, seal pole midagi üleval selles väikses tulbas siis tuleb neist natukene erinevas meediaruumis riivil, see mina olen, mina näen nagu mikserit või siin poliitikuid, nägin pikalt nagu Nokia, nii tal on, välireklaam on keelatud, enam ei olegi midagi väljas. Aga senimaani, kui ta lubatud, oli ma nägingi neid tänava tänava, nendes reklaamitulpadele neid nägusid ja busside tagapool. Aga sellises, kuidas ma ütlen sellises. Ja seal on selline selline lineaarne reklaam, et kuskil on mingid reklaamid väljas, onju aga see, millest nagu inimesed arutavad, räägivad, et mida mingi erakond teeb. Et mida mingi mingi kandidaat tegi, et seal on sotsiaaldemokraadid olnud täiesti nagu märkamatud jõe nõus, sinuga, nõus, ma pean nagu kampaania silma all seda, et me võime need lisapaaniat ma ei oskanud, noh, vahel võib-olla ka sisuline on vahel see võib olla ka intellektuaalne unikaalsus on ju jah, aga, aga, aga, aga selles kontekstis kas keegi oskaks midagi öelda, et kas vist veidi tekitas arutelu Jüri Pihli lubadus Pirita teel tõsta kiirust tagasi 50-lt 70-le. Aga kas mõne sotside idee ümber on tekkinud arutelu, aga ma ei räägi. Pigem pandi tähele seda, kui Andres Anvelt hakkas, hakkas rääkima ja kritiseerima ja katega teised sotsid on nagu juhtida tähelepanu, et see, mis ikkagi kuidas ikkagi siin Eerik-Niiles Kross, IRL nagu Tallinnas Tallinnas käituvad, et see ei ole ikka päris selline poliitilise, tegelikult minu mesilane. Jah, aga minu meelest on ka praegusel hetkel ongi nagu kaks erakonda, kes on nagunii-öelda pildil kellelt räägita, kelle, kes IRL ja Kesk, kes olid ka üleriigilises nii-öelda riigikogu küsitluses tõused. Ainus küsimus on see, et noh, IRL-i puhul ehk siis ennekõike siis nagu Eerik-Niiles Krossi puhul. Et kas selline noh, ma saan aru selles tema taktika on väga lihtne mängida ennast peamiseks vastand juuks Edgar Savisaarele ja Keskerakonnale ehk olla siis nagu peamine alternatiiv nende jaoks, kes ei taha vaidle erakonda Edgar Savisaart. Ehk siis selles kontekstis on siiamaani see kampaania olnud, kui numbreid vaadata õnnestunud. Ma võin selle õhtuse küsitluse kohta öelda aga nii palju, et, et me küsime seal ka sees linnapeakandidaatide populaarsust. Ja kuu varasemaga võrreldes on Eerik-Niiles Krossi toetus kaks korda suuremaks läinud. Ehk see nagu töötab. Aga küsimus on see, et töötame muidugi taine kontekstist olema. Aga, aga küsimus on ka selles, et kaua see tõotab, et kui see kampaania on selline piiri peal kampaania. Et väga paljudel, aga see ei meeldi, mida Eerik-Niiles Kross teeb, et see on selline, kuidas ma ütlen, et intellektuaalne huligaansuse või, või mismoodi seal, et, et ühel hetkel võib see nii-öelda ja klaas nagu täis saada üle haarakat. Võib aga ei pruugi, see on, see on tegelikult ju ikkagi selline, mida te nüüd Eestis töötavad laias laastus siiski nagu sellised demokraatia mehhanismid, ehk siis see valija hääl on tõepoolest tähtis ja kui me meenutame näiteks kas või seda, et, et kuidas näiteks Indrek Tarand Euroopa Parlamendi valimistel ikkagi suuresti nii-öelda protestides nii-öelda süsteemi vastu arvati, kogu aeg pakuti, et ta lõpuks hakati pakkumata, saab ikka päris võimsa tulemuse, aga seda ei uskunud tegelikult keegi, mis ikkagi reaalselt välja kukkus. Nii et ma arvan, et, et siin on, siin on veel mineku ruumi, ütleme, on küll ja küll ja tegelikult selle pinnase on Keskerakond väga hästi. Töötanud ainult üks repliik vahel, et, et kui ma ütlesin, nimetasin mikseri nimede, tähendab mahuliselt on teda palju, aga ta ei eristu. Tähendab minu meelest krossi puhul ongi see asi, et ta, ta eristub kõigist teistest ja Savisaar eristabki, koerte mänguväljakud, lõpmatud lindilõikamised kogu aeg nii-öelda kuskil pildil, aga ta on kogu aeg olemas, aga teisi ei ole. Aga see on ka, see ongi näiteks klase mobiliseerimise töö mingil määral, et, et see on tegelikult asi, mis on reaalselt töötanud ja see töötab, töötab ka, seega. Ja ega selliseid hulikondlike trikke aasisenid nüüd välja mõelda, siis on kui helikopter on juba olnud ja, ja kõik muu ei olegi nii lihtne tegelikult, et Eerik-Niiles Krossil on olnud ka väärtnõustajad Ameerikast. Sedalaadi kogemus selliste kampaaniatega, mis seal olemas, kuigi ükski nõustaja nagu ameerika lõusta nii-öelda ei teagi reaalset kampaaniat. Ta on ju väga pikalt, et see nagu Eerik on endal olemas rohke välismaine kogemus ja ja, ja mitte ainult Ameerika, vaid ka siin muud riigid meile lähemal. Ja, ja noh, ma ei ütle, et lihtne selles mõttes, et see koptereid õhku tõusta, aga ta eristub sellega ja, ja linnapea oli. Mulle tundus küll seda seda lõiku vaadata selles mõttes selgelt häiri selles mõttes ja selles mõttes on Krossile mänginud väga suure teene teinud Edgar Savisaar ise ja Keskerakond, kes on võtnud need pakutud nii-öelda konksud alla neelanud ja ise teinud Krossist nii-öelda oma peamise vaenlase ja see töötab tegelikult nii-öelda krossi kasuks, näidates teda justkui peamise alternatiivina Savisaarele. Muide, see oli seal märkimisväärselt erinev, kuidas on Keskerakond kohelnud näiteks Mart Helmet varem, nüüd siin varasemate küsitluste järgi, onju Mart Helme olnud ka heal positsioonil ja, ja kuidas ta nüüd kohelnud krosside märkimisväärselt erinevad ja selles suhtes ma olen Aarne ka täiesti nõus, et täitsa selgelt. On on nagu vihastanud inimene ja on, on reageerinud. Meil on Mart Helme puhul on ju konservatiivse erakonna puhul on asjad ju noh, minu seletus on see, et väga suure tõenäosusega nad ei ületa valimiskünnist Tallinnas. Ja need hääled, mis nendele antakse, kanduvad üle valimiste võitjana, kes on siis Keskerakond, et selles mõttes on täitsa loogiline, et Keskerakond toetavad Mart Helmet väga jõuliselt, Keskerakond toetas mõnda aega tagasi seda mõned jaburad ideed, et Eesti panga endine nõukogu esimees Jaan Männik teeb uue paremparteina, seal on kõik, see tõmbavad ju nii-öelda praegusest võimuliidult mõnevõrra veidi hääli ära. Aga nad ei saa niivõrd suureks kunagi, et ületada kinnistu pääse paraadi. No aga ma küsiksin teoreetiliselt siia juurde, et aga kui ületab konservatiivne rahvaerakond viie protsendi künnise Tallinnas siis on, siis on Keskerakond nii-öelda omast võttest selili. Mesilasurvet tähtsa paberi vaatas ja ütles, ei ületa okei, ei ületa. Aga muidugi alati juhtub imesid. Reformierakond mind, mind on üllatanud Reformierakonna kampaania suhteline passiivsus. Et. Et Reformierakond on alati paistnud silma väga sellise tugeva kampaaniaga aga ma arvan, et nad suunavad oma kampaaniat tippu vahetult enne valimisi ja me näeme väga massiivset sellist. Ennekõike siis tele ja interneti ja trükimeedia reklaamikampaaniat. Mina arvan nii, et see on nagu kõrgushüppes. Et on erineva sellise natuuriga võistlejaid erinevateks võistlusteks tehakse vastavalt vormile erinevaid plaane. Et ma arvan, et antud juhul on see pigem selline selline plaan, et on pandud üks selline kõrgus, mis, mida kindlalt ületatakse, see kõrgus kindlalt ületatakse, seda näitab ka toetusreitingud, ma arvan, päris hästi oma valijad mobiliseeritakse. Noh, selles mõttes, et Reformierakond on palju kritiseeritud, aga neid, kes on uhked Eesti üle, uhked ka Reformierakonna üle, neid on küll ja küll ja nad tulevad ja annavad selle hääle ära, see kõrguse ületatakse. Ma arvan näiteks, et seesama, seesama Kross pani selle kõrguse enda jaoks nagu täiesti ebaadekvaatsele kõrgusele ja, ja uskumatu, aga, aga see latt võnkusega ta pani sellest üle vähemalt esimese hooga. Et Reformierakond on pigem sellise valinud sellise nagu teistsuguse käigu, mis noh, mida, mida minu meelest indikeerib ka näiteks nende linnapeakandidaadi valik. Jah, jah, aga, aga, aga reformi tõesti praegu ju eriti kuulda ei ole, sest nad on, ongi jäänud nii-öelda oma oma plakatite tasemele, mis on nüüd ära korjatud ja suurt ju midagi natuke teles ja ja nipet-näpet veel, aga, aga tegelikult ju neid ei ole, et. Ületavad lati, tähendab, kui me räägime, millest Tallinnast või räägime üldse Eestist. Ma arvan, et ma arvan, et mitte ainult Tallinnast, ma arvan, et ma arvan, et sa mitmel pool mitmel pool päris niimoodi Tartus, ma arvan, samamoodi ja Tartus on nende latt juba ongi pärtlisääst kõrgemaks lähevad selle peale üsna kindlalt välja. Ma arvan, et Urmas Kruusel on ilmselt Lootust seal päris korralik tulemus endiselt teha, et. On keeruline vastu saada, aga mitte võimatu. Sa tahtsid olnud midagi öelda? Ei, mul on nagu nimega nõus, et et kindlasti on reformierakonnal üsna tugev selline noh, nagu organisatoorne nagu struktuur. Seda nägime juba siis, kui juhatust valisid. Et et aga, aga kindlasti nad on piirkondades nende reaalsed nimed, kes tulevad välja on kindlasti noh, nagu nagu tugevamad kui näiteks sotsiaaldemokraatidel. Ehk see, millest Neeme algul rääkis, et kui inimene seisab reaalselt valimiskasti ees või oma arvuti ees ja valib, vaatab neid nimekirju siis noh, nagu sealt Reformierakonna nimekirjast on neid tugevaid nimesid, kes nagu mild toetust erakonnale tõstavad noh, nagu rohkem leida. Jah, no aga ütleme, et riigieelarve järgmise aasta riigieelarve on põhimõtteliselt katuse alla saanud ja, ja kas see on kas seda võime pidada ka niisuguseks osaks? Valimistel tehakse osaks, seda tehakse, sest ei ole, pekstakse välja peaaegu. Ühtegi valitsuskoalitsioonipoliitikat, kes, kes ei alustaks sõnaga palgatõus Jah, ja see tõus et meil on siis praegu nagu ametis mitte parempoolne valitsus, vaid meil on suisa sotsiaaldemokraatlik valitsus vähemalt selle järgi, mis meil nagu välja paistab, pensionid tõusevad, toimetulekutoetused tõusevad. Avalik sektor saab palka juurde. Väga tore. Milleni me siis sotsidele võitlevad? Noh, sa otsid vaid, ma ütlen sulle, mille nimel nad võitlevad selle nimel, et siis kui pannakse mingisugune lats, oled näiteks mingi toimetuleku toetus tõuseb 90 euroni kuus, nemad ütlevad, et tuleb panna ikkagi 100 ja siis võitlevad selle nimel. Suurima summa, kes pakub suurema summa, aga noh, selle selle ja legaalne seal Haanja, et sa ütled, et praegune valitsus on nagu sotsiaaldemokraatlik, et noh, nagu ka päris nii et ma päris nii nõus ei ole, et ema ei öelnud, mõtlesin, sellega ajas kõik kõik, mida praegu riigieelarvest välja paista, valitseja, kes tõstavad näiteks ütleme mingil hetkel mingeid nagu tasusid tuleks öelda, et nad on automaatselt nagu sotsiaaldemokraadid, vasakpoolsed või peaksid need aegade lõpuni jääma, ütleme näiteks riigiteenistujate tasud nagu ühele ühele määrale, siis sa oled lõpuni on ju parempoolne valitsus minu meelest nagu võib-olla pigem nagu on see küsimus, et kui, kui mingit asja tehakse efektiivsemalt. See on pigem nagu sellise parempoolse nagu, nagu mõte maalima ja noh, nagu vähem inimesi teeb nagu härra suurema töö. Ma nagu eeldan, et parempoolsed poliitikud seda ütelda, seeläbi on võimalik tõsta neid tasusid, mida ka eelarvet tutvustades. Nii peaminister kui ka rahandusminister rõhutasid näiteks haridusvaldkonnas nimetataksegi seda sotsiaalselt tundlikuks eelarveks just, aga noh, ma päris niisugune. Mul on praegu mingisugune mälulünk, aga, aga öelge mitmeks aastaks meil lubati negatiivset eelarvet, et, et siis läheb jälle tasakaalu ja, ja vaikselt läheb nagu plussi. Seda ette. Et järgmine, kas see oli omal ajal juttu kolmest aastast? Et praegune eelarve on jällegi nii-öelda kerges kerges miinuses lähevad see, mida nüüd valitsus välja pakub? Jah, ma ütlen ausalt, ma 100 miljoniga mis seal tegelikult ju eelarve üldmahtu vaadates ei ole 8,08 koma üks vist olid need siis miljardites. Jah. Ei, nojah, et eks selle eelarvega ei ole niimoodi. Et, et see on jah, sotsiaalselt tundlik, tundlik eelarvega võib-olla mitte võib-olla mäe nagu natukene rõhutama seda üle, võib-olla peaks pigem vaatama hoopis seda, et, et kas see pole mitte liiga optimistlik eelarve äkki sellepärast et need majandusprotsessid, mis meil siin ikkagi ümberringi praegu toimuvad. Võtame sellesama euroala, mis on endiselt villastest tohutuid ponnistusi, et saada saada nii-öelda usaldust, turgude, usaldust, kõike seda tegelikult reaalselt. Asjad ei ole väga hästi. Venemaal on meie meie naabrina on, on keerulised probleemid, räägitakse. Tähendab, mitte ainult räägitakse, vaid põhimõtteliselt majanduskasv. Ei, ei kiireni enam sellisest. Õnneks me sõltume Vene majandusest. Üsna vähe, aga Soomest me sõltume palju Soomes on, on väga tõsised probleemid, rääkisin just eelmisel nädalal ühe Eesti ettevõtja, kelle, kes tegeleb ühe sellise nišivaldkonnaga. Ja tema põhipartner on üks põhipartnereid, on, on soove ja ütles, et sellist asja, mis nüüd on viimasel, ütleme jooksva aasta jooksul toimunud pole tükk aega olnud, kuidas seal ära kukkunud, tema nii-öelda põhiturg. Ja see on täpselt see, et esmatarbekaupadest seda võib-olla nii väga palju näha ei ole, aga kui me lähme luksuskaupade või nišikaupade peale, siis on kohe näha seda Teisalt jällegi, Soome puhul on ka vastupidiseid tendentse meile mõjudest, et väga paljud Soome ettevõtted on toonud oma tootmisele Eestisse, tõsi isegi riigi tasandil see lennuliiklusteenistuselt mingi asi tuuakse siia Eestisse üle ja, ja, ja, ja on ei saa öelda alati, et asjad oleksid nii nagu üheselt, nagu kui soos läheb halvasti, siis läheb ka meil halvasti, me võime ka mingitest asjadest kasu lõigata. Aga ma arvan, et selle aasta või järgmise aasta eelarve on ikkagi suhteliselt nagu selline tasakaalukas eelarve, aga optimistlik eelarve võib tulla aasta hiljem. Ehk kui hakatakse tegema 2015. aasta riigieelarvet, mis on siis riigikogu valimiste aasta eelarve, et, et miskit pole teha kohalikelt valimised ei ole siiski nii oluline olulised kui, kui riigi tasandi valimised, et et ma arvan, et siis on see oht nii-öelda kirjutada sinna natukene nagu valimisasju liialt siis suurem kui, kui nüüd sel aastal järgmise aasta eelarve mitte ainult ohtuvaid reaalne oht, sest seal on alati Nojah, aga samal ajal samal ajal meie majanduskasv ikkagi sel aastal tuleb ka tunduvalt väiksem, kui, kui esialgu prognoositi ja prognoosid on pigem nagu nagu sellised pigem nagu nagu negatiivsed. Et, et ja need mõjud kindlasti ulatuvad ka järgmisse aastasse, nii et ütleme, selles mõttes saab olema keeruline seda niimoodi teha ja tegelikult selles mõttes, kui ma siin enne natuke ironiseerida selle üle, et milliseks need riigikogu arutelud võiksid kujuneda, siis arvestades ikkagi seda üldist majanduslikku olukorda võiks pigem oodata ka opositsioonilt, pigem selliseid, selliseid küsimusi, et et kas see, kas see tulude pool ikka ei ole nagu ülepaisutatud Nonii jätame siia need valimisjutud vedavad surma veel midagi meile enne õhtut tilgutada, mille peale kellelgi võiksid hakata käed värisema, luga voolas, ootavad veel mõned tunnid ja me leppisime kokku, et me räägime Eesti kunstiakadeemia uuest majast, et see on, see on teema kindlasti, mis on väga kaua nüüd juba üleval olnud, eriti kui naudime siin rahvateenrite aknast vaadet naudime sellist vaadates ma ei tea, kas ma olen asfaldi tänavas Tallinnas või oleme kusagil Groznõis. Selleks, et see ahervare loodetavasti saab täidetud kunagi ka niisuguse ilusa sisuga ja. Aknast paistab meil siis kuidas nõus raadius raadiomaja, mis oli kehvemas seisus kui vana raadio. Aga siin käivad rekonstrueerimist. Töödriatega seda raadiomaja, mida me praegu vaatame, see ei ole ehitatud mitte saksa sõjavangide poolt nagu see, kus me istume. Olulised vahed, kunstiakadeemia uus maja, tundub, et siis, et nüüd on see saaga hakkab lõppema, noh, lõppenud ei ole enne, kui kui tudengid kolivad sisse ja, ja kõik need allasutused ja osakonnad, mis, mis ekal siis mööda linna laiali on, saavad siis loodetavasti 2016.-st aastast ühise katuse alla. Ja ei olemagi väga kohanud eriti niisugust vastuseisu sellele tähendab pigem pigem on reaktsioon ikkagi ikkagi positiivne, et see uus. Et see, see uus maja, mis siis nii-öelda tuleb, asub vanas majas, vanas vabrikuhoones Kotzebue tänavas väga lähedal, vanalinna läheksid 200 meetrit vanalinnamüürist ja hästi ligipääsetav nii jalgsi kui ühistranspordiga ja ja tundub, et sellega on siis nüüd okei. Meil oli toimetuses sel teemal ka mõningane arutelu vaidlused, et, et kas siis ikkagi oli reaalselt ka ikkagi päevakorral see teema noh, kas või kas või mingil määral kas või teoreetilise aruteluna, et kas me seda Ekat sellisel kujul üldse vaja on? Mina arvan seda, et see natukene oli päevakorral vähemalt mingisuguste inimeste mõtetes seda, et planeeringutega tegelemist võib õppida TTÜs ja, ja nii edasi ja nii edasi, et et mul on hea meel, et tegelikult need pinged sellega maha võeti, sest et sest et see kool, arvestades kõiki oma traditsioon ja ka rolli nagu riigi elusat peabki. Neeme Neeme sõnastas üsna diplomaatiliselt selle, mina ütleksin märksa otsa nalja, et oleks Eka jäänud edasi oma seda Tartu maantee krundile panustama, neid vaidlusi seal ootama, mis ei ole ju siiamaani lahenenud. Oleksime paari aasta pärast näinud selle, et kuule, läks ennast ise likvideerinud sest arhitektuur sisuliselt juba on läinud tehnikaülikooli alla. Tallinna ülikool väga jõuliselt on, on püüdnud saada endale näiteks animaasja animafilmi, mis on väga tugev olnud ju, egas ja, ja oleks cool lihtsalt lahustunud teiste ülikoolide vahel ära. See, et loovuti väga vahvas ühes Tallinna paremast krundist. Mul läksid isiklikult väga meeldinud, kui Tallinna kesklinna oleks jäänud ka selline noh, nagu päris inimeste ehk tudengitega seotud maja, mitte ei kerki sinna järjekorda, mingi kaubanduskeskus, väga kahju. Aga kui seal, kui, kui vaadata teisipidi jälle kahju, et mis on suurem kahju, kas see et sinna tuleb midagi, mingi muu hoone või likvideerib, likvideerib, siis tuli valida ilmselt ühel hetkel kahest halvast vähem halb. Ja, ja otse puu tänaval olev hoone. Et võib-olla 10 aastat tagasi tundus, et see nii-öelda Põhja-Tallinna algus või noh, see ei olegi päris põhja alguses noh ütleme noh, on, on niisugune ikka see piirkond, kus ikka väga julge nagu minna ja niisugune noh, mis inimesed seal elavad, et see ei ole ammu enam nii, see, see on populaarne linnaosa, seal on igasuguseid loomi, loominised peredega, inimesed on sellest nagu loonud väga laheda elukeskkonna. Et, et selles mõttes ta ei satu kuskile perifeeriasse kindlasti mitte. Et ma usun, et see oli nagu mõistlik variant ja teine asi on see, et et kuivõrd selle Tartu maanteekrundiga vaidlused tõid põhjuseks selle, et ei sellest nii-öelda Euroopa Liidu eelmisest, siis nagu sellest finantsperioodist sele ehitusrahade saamine noh, langes ära. Siis, kui nüüd haaratakse härjal sarvist, aga langes ära vaidluste pärast just ja uue uues kohas. Kõik on selge, on kindlasti see rahastamine on ka märksa nagu kindlam ja turvalisem. Ja seda enam, et riik siis nüüd ütleme järgmisel aastal enne seda uut perioodi aastane perioodi paneb ise ka sinna raha sisse, nii et ma arvan, et see oli nagu EKA koolina püsimise seisukohalt äärmiselt oluline. Viimane hetk oli mõranenud. Jah, eks Signe Kivi võttis rektorina muidugi ikkagi väga-väga suure riski. Ta oli täiesti enesekindel, võib-olla ta siis tõesti liiga enesekindel, sest ta noh, alguses oli ka nii, et kui taheti seda kooli ikkagi sinna Tartu maantee algusesse vana koolima kohale teha, siis oli ka tunda, et kui tekkisid esimesed takistused, siis koolikoolis nagu sisemiselt toimus selline nagu nagu konsolideerumine ja ja hoolimata sellest, et see organisatsioon tegelikult kõik oli laiali, aga kui kaua sa jaksad seal konsolideeruda seal aprillis 2010? Lammutati see maja maha, varem juba käis kolimine. Kui kaua sa jaksad seda seda jõudu hoida niimoodi killustatuna laiali ja ühel hetkel ma arvan, et ma arvan ka, et seda, et ma tõesti sõnastasin seda diplomaatilisemalt, siis ühel hetkel olnuks nagu see kool tegelikult sisuliselt eksistentsiaalsete küsimustega vastamisi, sest et, et väga selgelt see, selles selles väljendus ka see vahepealne umbusaldusavaldus, kus vist ainult üks hääl jäi puudu, et direktor oleks tagandatud, mis on suhteliselt ka selline äärmuslik juhtum Eesti akadeemilisel maastikul, et. No sellel asjal on jah palju, palju tahke ja eks me neid tahke natuke rohkem avame ka teisipäevases saates vabariigi kodanikud, kus me siis ka Ecastega üldse nii-öelda kultuuritemplite nihukesest paiknemisest linnase avalikust ruumist räägime. Üks siis Signe Kivi lootis ka oma parteilisele kuuluvusele, et küll see maja siis tuleb, noh, ega see pole ju mingi saladus, et et partei vahel aitab, eriti kui ta sul võimu juhtpartei, aga paraku paraku ei aidanud ja eks siis kivi ole ka süüdistatud selles korduvalt, et et laskis vana maja ära lammutada ja oli täitsa kindel, et kohe hakkab klaaskuup sinna kerkima, aga võta näpust ei hakanud. Huvitav on see, et mis sinna nagu asemele tuleb, et kaubanduskeskused seal on vist City Plaza, mis nende kõrval olev, see, see kõrghoone on ostueesõigus. Aga see hind, mida on räägitud selliste 7,1 miljonit on ikkagi üsnagi nagu suur kokku vist oli 14 miljonit nii-öelda praegusest pinnast, et, et ja, ja ega seal ei ole ju need vaidlused lõpuni ju ju peetud, et et kindlasti on iga nii-öelda kaupu, sinna tahab väsitada kaubanduskeskuse büroohoone siis kindlasti nende arendajate huvi rajada sinna täpselt samas mahus, mis, mis oli nagu ekale plaani planeeritud, onju. Aga noh, naljakas oli see lihtsalt, et see võib olla lihtsalt lihtsalt asjade koomiline kokkulangevus, aga samas Aktuaalse kaamera stuudiointervjuus märkis Signe Kivi ise selle ära sellesama kokkulangevuse, et need samal päeval, kui õhtul tuli siis teade selle kohta, et EKA on otsustanud Tartu maanteekliendist loobuja toa ja Kotzebue tänavale kolida. Samal päeval mõned tunnid varem, Edgar Savisaar teatas, et Tallinna linnas valitsus veel napilt ruumi, aga kõik sellised avalike suhete ja, ja teenused ja sellistega tegelevate inimeste hulk on sedavõrd kasvanud, et hoopis Tallinna raad vajaks uut ja uhket hoonet. Kui varem on sellest räägitud, siis oleks nagu sadamapiirkonda, siis mine tea. Ja kui me paneme siia juba magusamat, annab neile, et, et tegelikult see võikski olla niimoodi mingil määral nagu nagu selline avalik ja mitte mitte selline kuskil mingisugune suletud büroohoone, mis sinna tuleb, sisse klapib ka sellega. Öeldakse, et on avalikes huvides. Jah, no neid on veel, eks ole, ooperi ooperimaja näiteks ja, ja eks neid ole siin veel, aga, aga kui me sealsamas linnavalitsuse hoonest räägib, vot see, see nagu tavamõistus keeldub nagu arusaamast, et, et kui suurt maja siis ikkagi nagu vajatakse see, et seal võtate endale arutult inimesi tööle ja kõik heidikud, kes on kuskil oma töökoha kaotanud, muutuvad nõunikeks ja nii edasi, et vot sellesse suurepärasesse ilusasse sinna kohta sobivasse majja kõik ära ei mahu, see on, see on nüüd niisugune naeruväärt jutt. Et tuleb siis nagu koosseisu peale mõelda, rohkem, aga mitte rääkida, et ja kõik need jutud, et finantsteenistus on minu korteri lähedal, mida ma Sõõrumaal tüürin ja nii edasi, et ma saaksin silma peal hoida ja no kõik noh kui Tallinnas emal ei viitsigi edasi rääkida. Kui kohalikel valimistel selgub, et Tallinnas jääb olukord selliseks, nagu ta on, siis ma arvan, et siis järgnevate aastate jooksul tekib veelgi juurde mõnigi munitsipaalstruktuur, sest et riik ju ei saa hakkama oma ülesannetega ja inimeste seismisega tekivad uued munitsipaalstruktuurid, tulevad uued nõunikud ja nõunikke on kohe-kohe vaja ju. Nii et ega see, see, ma arvan, et on täiesti reaalne, et maja peab ikka palju suurem olema, kui nõunikke tuleb juurde. Peab peab, rahakott peab suur olema, et nõunike üleval pidada ja see peab ikka väga-väga suur raha. Aga huvitav, kuidas selle nende selle valgusega on, mis, mis korteritesse pidi paistma sellest uuest EKA hoonest ja, ja mis pidi häirima, et võib-olla on hoopis nii, et ta selle uue protsessi käigus paistab kellegi rahakoti valgus ja siis seda valgus enam ei olegi. Probleem. Aga kindlasti on olemas ringkondi, kes ikkagi nüüd hirmsasti kahetsevad seda, et see EKA maja sinnasamasse ei tulnud, kus ta oli. Aga kui vaadata kas või seda otse puumaja, seda vana vabrikuhoonet, siis noh, Euroopas on ju küllalt näiteid, kuidas vanadesse vabriku ja laohoonetesse ja terve Taani on, neid Kopenhaagen on täis, eks ole, vanades laohoonetes funktsioneerivad riigiasutused ja ja, ja, ja igasugused kõrged koolid ja, ja loomingu inimesed töötavad. Toome majad, kultuuriasutused, igasugused teatrilavad kunstigaleriid, mis on tehtud, see on, neid on noh tegelikult fantastilisi näitajad on siin mingi 19. sajandi lõpusellisest tööstusrevolutsiooni, aegsetest, tühjadest, hoonetest, no meil on siin Tallinna linnas ju ka tegelikult näiteid, kuidas neid Neid piirkondi õlvatakse hoopis teistmoodi. Ja et selles mõttes lõppude lõpuks see, see EKA maja ju jääb Tallinna südalinna ja kui sa oled 200 meetri kaugusel linnamüürist, siis sa oled ju absoluutses südalinnas, mis siis, et see, see kant oli kunagi unustatud ja hüljatud ja, ja seal oli, võib olla ohtlik ja pimedasse ei tahtnud sinna üldse minna ja nii edasi, aga seda seda enam ju ei ole. Pealegi pealegi Eka nisuasutused, et ta parandab kogu seda ümber ümbrust, mis, mis seal on, eks ole, ega ta jää nagu asjaks iseenesest mingis mingis kivisassiks vaid, vaid kõik ligipääsuteed ja, ja see annab lootust, et see kant saab veel rohkem, kuna ta kalamaja hipsterid on, hakkan juba nalja viskama, et sekka tulekuga on juba niigi juba selliseks piirkond muutunud, aga mainstream, miks see muutub veelgi, et nüüd tuleks protestiks sealt hakata nii-öelda ära kolima, et on juba liiga nagu sihukene? Ja jah, kui vaadata seda, kui vaadata seda, mis seal on ikkagi viimastel aastatel üldse tegelikult toimunud. Et sinna on kolinud väga palju noori inimesi, noori peresid, seal on tohutult. Tallinna Ma arvan, et kõige populaarsemad söögikohad ka sel suvel avati jälle mingi söögikoht, ma ei hakka nimesid nimetama. Kus siis noh, nii-öelda see oli selline koht, kus kõik pidid käima ja siis oli selline situatsioon, kus mul üks sõber tahtis mulle seda söögikohta näidata ja siis selgus, et, et täiesti kuskil keset nädalat, kõik lauad on reserveeritud, uues kohas juba teatakse seal kõiki kokku ja, ja nii edasi, et see on, see on, on erakordselt populaarne piirkond tegelikult. Ja teine asi, millega ma kindlasti olen nõus, on see, et, et sellised asutused nagu ikka on, peavad asuma nii-öelda nähtaval avalikkus keskmes. Et ma, ma kindlasti ei ole selle poliitika toetajad, saame tasuta krundi ja ehitame sinna, et ükskõik, kus see krunt asub, eks ole, et, et meil on lihtsalt asutusi, mis võiksid olla, olla nähtavad. Selles mõttes näiteks noh, minna nüüd natukene veel kaugemale minule nendest kahju, et noh, nagu ma saan aru, et lina ruumiliselt on seda raske teha, aga et Tartu ülikool on laienenud järjest nagu, nagu hüljanud ennast nagu nii-öelda kesklinnas üha enam ja laienenud üha enam siis sinna nii-öelda linna piirile, et ja, ja kui sa vaatad, vaadata ka neid hooneid nagu arhitektuuriliselt, siis nagu mingit tervikut, nende moodustajat. Et ei ole sellist nagu ägedat linnakut, ei ole ka sinna tekkinud. Et on nagu üks hoone ja teine hoone, mis käivad kokku nagu siga ja kägu. Et selles mõttes Ise ei ole, ega asjad sugugi halvad iseenesest ju Urmet, need ma olen muidu väga nõus sinuga selles küsimuses ja ma arvan seda, et et kuigi need uutes campustes tekkinud hooned võivad olla ju funktsionaalselt väga ägedad ja kõik kommunikatsioonid ja ma ei tea, mis iganes on suurepärased seal, siis mingil määral on see, et, et selle ajaloolise kuue sambaga hoone tähendus väheneb, et ta muutub selliseks, meie saime seal bürooks, eks ju. Et et mingil mingil määral on, see on see ka ühel hetkel võib see ka nagu, nagu kooli nõrgestada ja ma arvan, et Tartu ülikool peaks sellele asjale ka väga tõsiselt mõtlema. Tegelikult. Et sa tahad öelda, et peahoones peaks rohkem õpetajaid olema? No igal juhul On see, et auditooriumid, kus humal ajal kõndisid Gustav suits ja, ja nii edasi, kes need noh, mina ka olen nendes auditooriumites õppinud, seal on see, see, see vaimsus on täiesti tunnetatav ja igal juhul peaks väga tõsiselt mõtlema, et mitte nii, nagu ma kohtusin hiljuti ühe ühe tudengiga, kes oli Tartus juba neljandat või viiendat aastat, ütles, et ta ei ole kunagi peahoones käinud ja ta ei teagi peaaegu üldse, mismoodi see asi kõik on. Noh, neeme, kus sa igapäevahommikul tööle lähen, siis ma loodan, et sa mõtled ka seal kunagine tatsas ringi, Jaan Tõnisson, eks ole, kus seal Postimehe toimetuse viite lehtedest Saate lõpuni natukene aega, et et natuke keelasid hoopis ühes teises saates Jaan Tõnissoni nime mainimist ja selle kontsentratsioon ruutmeetri kohta ületas igasugused piirid, aga Jaan Tõnisson rääkida Jaan Tõnissonist täna ei räägi, sellepärast et venelased ehk ehk Venemaa valitsus on siis heaks kiitnud piirilepingu Eestiga ja see on, see on kahtlemata sündmus mis oli ühest küljest oodatud teisest küljest kuidagi kuidagi kuidagi ootamatult kiiresti tuli langeb jälle niisugusse huvitavasse konteksti, et ühest küljest venelased möllavad meie piiridel oma oma Zapadi õppustega ja, ja Eestis on valimised tulemas ja ja veel muid kontekste ja, ja kuidagi kuidagi kiiresti läks kremlisse otsus, nii et nüüd siis valitsuse see piirilepingu heakskiit läheb siis presidendi lauale. Ja tõenäoliselt siis juba lähiajal saavad need allkirjad, olgu see siis või Moskvas. Jah, et noh, tegelikult on ju pärast seda, kui see kompromisstekst valmis sai oli justkui kõrvaldatud nagu see põhjus, mispärast minema sellele eelmine kord oma allkirja nii-öelda tagasi võttis, et et tegelikult see läks kõik väga kiiresti ja samamoodi võiks ütelda, et me sel suvel kaasmitmel korral nagu arutasime, et huvitav, miks seda ei ole veel siiamaani tulnud, nii et. Nii et eks ole nagu puhtalt nagu poliitilise tahte küsimus nüüd, et millal see nagu alla kirjutatakse ja aga noh, kuna need asjad teatavasti Venemaale ei sünni mitte lihtsalt niisama, vaid vaid ajastatus, ma olen täitsa veendunud, selles on, on sätitud täpselt sellesse aega kus me, kus me praegu oleme, siis rääkides siin veel vestlustes välisministeeriumi inimestega, nad ütlesid, et laiutavad käsi, et olles kaks nädalat tagasi, et, et me me tõesti ei tea, et mis seisus Venemaal need asjad on. Aga selgus, et, et Vene valitsusel ei olnud nagu mingeid vastuväiteid ja, ja eks need allkirjad saavad. Huvitav, kui palju see ikkagi see teema nüüd edasi kestab meie meie oma sisepoliitika kontekstis? Ta oli siin vahepeal päris päris kõvasti üleval ja ja üks üks erakond eriti noh, nagu no see kõlab pahastet, et ratsutas selle seljas, aga, aga põhimõtteliselt hoidis seda teemat kuumana. Ja, ja et kaua-kaua nüüd ikkagi siis veel need, need jutuajamised kestavad. Kas sa mõtled seda küsimust, et, et kas seda lepingut on, on ikka noh, kas seda ma ei tea üldse vaja ja kas seda on just nüüd vaja ja miks just nüüd? Ja nendel tingimustel ja nendel tingimuste õigemini tingimusi, mida me ei esitanud ja edasi. Just just no mina muide arvan, et sellega läheb natukene samamoodi nagu nende lepetega, mis, millega meilt siis varsti 20 aastat tagasi väed välja viidi, et, et ühel hetkel need küsimused lihtsalt ajas ajas ka kaovad ära. Sellepärast, et noh, aeg lihtsalt lihtsalt on selline selline suhteline ja selge on see, et kahe riigi vahel võiks see noh, piirilepingu alla, millal siis on see see õige aeg ja me võime alati leida alati leida igas ajahetkes mingisuguseid momente, et vot näed, nüüd on see just nüüd selle pärast ja, ja nii edasi. Jah, et tingimused kujunesid välja, ütlen, ma ütlen mina selle kohta ja ma arvan, et sellega täpselt niimoodi Ei, ma ei oska praegu midagi lisada, et selge on see, et eelmine kord, kui see asi noh, nagu umbe jooksis, siis oli selle põhjuseks ühe erakonna nagu soov, nagu sisepoliitiliselt mingeid muid asju teha. Et noh, tänasel hetkel on nagu poliitiline konsensus valdavalt tulemus. Et. Et maja oleks ka päris nõus sellega öelda, et see muudatus oli nüüd ainult nagu kirjutatud Venemaa huvides, et seal ju eestlaslik. Õiguslik järjepidevus on sisse kirjutatud. Et jah, et Need Tartu rahu järgseid maid tagasi ei saa, aga ma lihtsalt küsin, et kas, kas me kunagi reaalselt olema, nagu ka mõelnud? Arukad, ja ega võib-olla see ei olnudki nagu see diskussioonide mida nad siis olid suve alguses, kevadel, pigem nagu nagu kõige-kõige kaalukam asi, et rohkem räägiti ikkagi sellest, mis Eesti oleks võinud selle eest vastu saada, et ta, et ta niimoodi noh, loobub teatud teatud asjadest ja ja noh, siin toodi näiteid alates presidendi ametiketist, Voroneži Tartu Ülikooli väärtustest ja nii edasi. Ma siiski usun, et, et mingiks teemaks ta võib kujuneda siis riigikogu valimiste eel. Et kindlasti on rahvuslikke jõude, kes, kes selle selle üles tõstavad ja, ja ma arvan, et konservatiivne rahva näiteks või noh, nagu oh, ühes teledebatis, ma arvan, et see oli ETV saade foorum, kus kus välisminister heitis nagu tollasele suursaadikule Konservatiivse rahvaerakonna juhile ette, et aga tema tema, tema seal suursaadikuks olemise ajal toimusid need ja teised asjad ja kuidas ta need heaks kiitis ja nii edasi, et noh, ühest küljest võib-olla on isegi natuke nagu, nagu tüütu, et pärast kaklust jälle hakatakse rusikatega vehkima ja ikka needsamad vanad asjad ja vanad argumendid. Aga teisest küljest on tore, et mõned asjad püsivad meeles lihtsalt ja, ja miks, miks mitte noh, iga igas riigis on selliseid, kes on kannatanud, kellelt on võetud maad, keda on okupeeritud ja nii edasi on, et on selliseid jõude, kes kes lihtsalt oma olemasolust aeg-ajalt nagu märku Ma tuleks selle selle juures tagasi, nüüd selle saate alguses räägitud sedasama toimiva demokraatiamehhanismi juurde Eestis, et ma arvan, et see toonane käik selle preambula näol siis mis, mis, mis, mis lisati oli ilmselt siiski ilmselt siiski rahva enamuse toetusega või vähemalt väga-väga suure osa rahva rahva toetusega ta Riigikogus sellisel kujul ka siis läbi läks. Aga, aga mul on tunne, et noh või ma ei taha küll ma ei taha küll ennustada, aga ma arvan seda. Praegu arvavad, mis mõttes nagu rahva suure toetusega oli, et seda ei pandud rahvahääletusele, et me ei saa kunagi teada, kas rahvas toetas või mitte. Avaliku arvamuse küsitlused, mis oleks tol hetkel nagu seda kuidagi nagu mõõta. Ei, seda me saame, seda me, seda me, seda me näeme, seda siiski inimeste valijate reaktsioonist näiteks näiteks nendele samadele poliitikutele, kes selle taga olid. Ja, ja ma arvan, aga ma arvan, et praegu näiteks ma arvan, et jah, tõstetakse see probleem võib-olla tõesti üles ja, ja mitte võib-olla vaid kindlasti tõstetakse üles. Aga ma arvan seda, et see ei saa mingisuguseks määravaks teemaks näiteks siin toetusele. Reformierakonnale, või ma olen täitsa nõus, et kui 94. aastal vene vägede väljaviimise leppe allkirjastati ja need tingimused, mis mis seal kirjas olid vene sõjaveteranid ja nii edasi, et siis noh, mõnda aega peeti meeles, aga, aga nüüd ju enam eriti, et, et see on nagu nagu läinud. Läinud lumi, saapad, et ma mainisin, väga palju rääkida ei jõua, eks sellest räägitakse, need õppused siis Valgevenes ja Venemaa Kaliningradi oblastis kestavad nädal aega ja ja need on lihtsalt huvitav jälgida, kuidas ühe ja teise poole retoorika kõlab kas või kas või NATO kindralite oma, kes või NATO peasekretäri oma, kes äsja on öelnud selle kohta. Et noh, läbipaistvust võiks rohkem olla, aga, aga Venemaa, meie meie partner ja nii edasi, eks ole. No mis on minu jaoks nagu selle Sappoli puhul ja millest ka tegelikult võtsin, tänase vist jah, oli Postimehes võtsin lahti ja lugesin, et täitsa minu mõte. Et illusioonid venelaste suhtes, et las nad näitavad muskleid ja kõik. Et see on jällegi üks niisugune akt või, või aktsioon, kus, kus illusioonid venelaste suhtes järjekordselt purunevad, et ei, ei maksa oodata. Ja see, see oma luurelaevaga sealt Rootsi ranniku ja, ja Gotlandi vahelt läbi sõidetakse ja lennukeid eskadrill küll pärast selgus, et korrektselt, aga siiski mitte sedavõrd korrektselt, et oleks meile avastati Eesti isendile laeva ausust. Jah, ja, ja et NATO hävitajad, kus siis Soome, Rootsi hävitajatega pidid ikkagi õhku tõusma, sellepärast et neil ei olnud piisavalt informatsiooni, et et mis karavan meilt siit läbi siis uhab, eks ole, ja kõik, kõik need asjad kokku, mis on mosaiigi erinevad killud vaid need tegelikult hoiavad meid nagu virgena ja see on nagu see on nagu kõige kõige olulisem. Ma arvan ka, et, et seda arvata, et kui siin mõned on isegi ütelnud, et oi, et kuhu sa, seda algas ka sarnastest õppustest on ju, et, et see nagu nagu natukene nagu pehmelt öeldes üle pingutatud, aga virgedenud hoiavad külje tuletavad meelde. Tuletavad meelde neile ja, ja teistpidi on see, et seesama julgeolekupoliitika on kerkinud Rootsis näiteks päris päris suureks avalikuks debatiks seoses sellega, et milline on ikkagi Rootsi kaitsevõime ja ja, ja ka Soomes, kui, kui mõelda siin Soome president. Ta kutsus Soome arvamusliidrid sel aastal kokku ja räägiti väga tõsiselt Nato teemast. Ma arvan, et, et selles mõttes sellised manöövrid annavad sellistele aruteludele kindlasti hoogu ainult juurde. Ja ma arvan, et noh, meile on ikkagi Soome ja Rootsi mis tahes lõimitus NATO-ga on julgeolekupoliitiliselt igal juhul kasulik. Jah, isegi kui nad liikmed ei ole noh, Soomes ma ei usu ka, et see lähiaastatel see nii-öelda avalik arvamus nagu murtakse ära sellel teemal, aga nad tegelikult ju niimoodi ka kõikvõimalikke partnerluse ja, ja selliste relva relvasüsteemid osalevad mõnes asjas rohkemgi kui mõni nato liiga ise just oli, aga paneme siis veejuttudele täna siia punkti. Urmet Kook, Neeme Korv ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja jäägi muud üle soovida kui ilusat nädalavahetust.