Kas teil ei ole kunagi tulnud pähe kirjutada memuaare kogu aeg peas olnud aga kunagi ei viitsi ja mitu korda on asi olnud väelali ses nyyd lita takistuse taga, et plokk. Mul need otsused aga kas osutunud liiga väikseks või olen ma siin aadressid sisse juba kirjutanud telefoninumbrid, eks ole, sinna ei sobi enam ju üks kõrgemat vaimu kirjutadena muidugi siis paremat, mis lähed sobivale taske paksema paberiga, et ma olen visanditeks ära kasutanud ja ometi need on kah laiali pillatud, näiteks mine antakse kongressidel, alati antakse jalutaks välja tasuta vaikset raamatut võidetud ja ilus paber ka sees ja need on siis Leinka, kirjutad mõne sõnavõtu repliigid seal seal märgid ülesse siis kirjeldatut mõne mõne näo sinna jälle ja sissimärgid ülesse, kes valiti revisjonikomisjoni sulinali, tuleb meelde ka mingisugune väga rumal nali. Viisakalt. Tore tip-top, raamat ma tahaks võtta eeskuju siis seda Vladimir progatkinilt kadunukeselt temale korralik, meie nahkehistöö, kas köidetud nii nagu umbes külal raamatu suurune ja seal siis tema kirjutas kohtumistest kirjutas oma nende isikute kohta, keda tuli sehkendada, seal siis veel, eks ole, ja väga korralikult ja NM oleks veel võib-olla söandanud ja riskinud. Aga kui nägin korralikult, temal oli tehtud, siis lõin käega, mina küll ei saa nii korralikult tehtud, jäigi pooleli. Aleksander Milde Berg Eesti Nõukogude graafik. Õppis 1916 kuni 17 Tallinna kunsttööstuskoolis 1938 kuni 40 riigi kõrgemas kunstikoolis ja 1940 kuni 41 koordi nimelises rakenduskunstikoolis. Oli suure isamaasõja ajal rindevõitleja ja kunstnik tuntud portretistina loonud ka maastiku- ja linnavaateid. Eesti Nõukogude entsüklopeediast. Dinamo Sakust, Sakust, isa sündis Hageri kihelkonnas, kusagilt suhtlema. Seal ma ei ole käinud, ise kuigi kauge ei olnud, ei olnud meie vahemaa 14 kilomeetrit. Ison sündinud Sakus ja vanemad vennad on mujal sündinud juba viimane, sündisin saekus ja palju teid oli. 11 last oli vanematel ja et jätkus. Igatahes kui ma juba olin nii poisike karja käia, siis mäletan lauas oli kogu aeg kaheksa inimest, kõik omad. Isand, põllumees, sepp, meistrimees, kõik vennad mõni vanem vend, minust kõige noorem, mõni vanem vend oli minust nii selles mõisterdamises kõvasti üle. Aga siis nii-öelda korrutamistabelis oli midagi kangemat. Sakkoli tore koht, aga igal lapsel on tema sündilt paik, kõige ilusam koht, eks ole. Võib-olla praegu munamäe vastu ei aetaks apteek karjema väikene sammuke, mis oli igat põõsalt, tundis tarkus, riisikad kasvasid ja kustusid teed, lõhna, kannikesed ma mäletan, ma neid kusagil pole leidnud ega seal katsusid ja nojah, võib-olla mujale, et kassa piss, käokingad kasvasid kusagil kuldkingad, nende orhidee, mingisugune metsik Võrmann. Millisel hetkel valitakse inimese elukutse? Kui võra otsustab selle juhus, kui võra, inimese enda tahe. Tatuure on väga mitmesuguseid ja jälgime, kuidas elukutse valikuga on inimestel laabunud või läinud siis selle üle otsustada just selle siduda natuuri omapära järele. Mina tahtsin, ma ei mäleta, algkoolis käisin, ma ei teadnud, et on olemaski niisugune elukutse nagu kunstnik, kus see meie maakolkasse sinnakus lehed käisid, aga siis kunstnikest võib-olla ei räägitud tolle hääletades midagi. Aga joonistama hakkasin ma, kui ma olin ööst kaheksa aastal 79 aasta midagi sekeldusi. Elukutselt ma ei teadnud tõesti valida, seepärast seoks liiga hullumeelne julgus olnud, kui isa ja vanemate vendade mitte teadvat silmade all nüüd valida omale kunstnikele kutsunud oleks külmikud, mis loom see on, mis, mis see teeb üldse tegudele? Tabildega iga musta kunsti, vaat seda kuuldi kuuldud, aga, aga muud kunsti ei teadnud midagi ja ma siis muidugi oleks saanud põllumeheks. Aga Isabraalis ikka vahetevahel vintis peaga, et et. Kära koolitada see kuidagi viimane, siis pidin mina olema. Aga naisel suri ära ja siis jäi koolitamine iga katki, siis tuli iseennast nii koolitada. Niisiis, aga see kunstica meeldis mulle? Noh, nii palju minagi temaga doktorini chillime sain tuttavaks siis. Aga ega mulgi praegu ju praegugi pole ju õiget elukutset ju. See, mida mulle külge pruugitakse ja kuhu mõni eelda Organisatsiooniliselt kuulun, ega see polegi minu õige elukutse, see mul mulle mõni muu asi meeldib rohkem. Sellega on see häda, et ja praegugi seitsme kirjaatselt Isamandile kohta suurt midagi ütelda. Täpsuse huvides tuleks siinkohal lisada, et räägib peaaegu 75 aastane mees. Aleksander Mildeberg saab 75 märtsis ja käesolev eiole juubelisaade. See ei ole ülevaade ega tagasivaade ei autoportree. Siin lihtsalt peatub mõnel eluleheküljel inimene, kes on osanud vaadelda elu ja oskab kasutada sõna sama hästi kui pliiatsit. Et inimene peaks jääma ühtede liistude juurde aga seda on kergem öelda, kui kui teostada mitmeid töid oma elus, olete teinud, ma olen põllumees olnud, kõik, mis seal tuleb, raskeid kivi tõstnud, kündnud ning kõik sepp olen olnud vankrit raudteehobust rõhutanud. Siis mõtlesin, et ma olen kõige vähem olnud, et praegu oleks mul vaja soemüür ümber laduda, jäid, ma pean võtma selle kätte esimest korda elus. Aga muidu katust löönud, seina teinud müüri ladunud kõik, mis üldse nii üldümberringi, mis me näeme siin ainult kuule kõrgel ronida, näiteks noh, pühkida vot seda ma ei ole olnud, julenud aed on kolm, kolme aastane siis. Ja siis isa, kui see vend vanem vend ronis talumaja katus läks, pühkis kvartett ja siis ronis korstna otsa, seisis püsti, seal lasi kükakil, vaatasin õue peal kardsed kukkumist. No ja siis hakkasin üht-teist vaatama, oli vahel maal, tegin veel niitsini, kündsin ja nii, mis seal vaja oli, siis vahetevahel põikasin, jälle, saaksin fotot tegema. Ka niisugune noh. Läbi aetud kunst või kunstipeal petipiim. Ma seal sai huvitavaid asju teha, aga leiba sain, aga siis polnud meil nii kunstijüngrite sekka pääsemine. See oli vanasti vääga raske. Hiljem, mis nüüd on kunstnikel Camite kunstnikel kunstnikeks saada, on 100 korda kergem, kui, kui teil saadi korrutamisele halb. Ma käisin alguses, õppisin juba enne veebruarirevolutsiooni, õppisid kunstikoolis juba ja siis selle veebruarirevolutsiooni nii. Ja siis oli vahva linnast Tallinnas oli vahva, siis sõitis kella üheni öösel sai kolatud mööda linna, kus. Hotell ja tore oli poistele, siis ikka sel ajal igatsesime kangest tääkija padrunit, padrunid, saime tääk isand kuskilt. Piiralt joonistas Paksu Margareeta põlemist. Aga siis sa mäletan, ega siin nendel päevadel õppimisest suurt midagi veel ei tundnud, koolis ilus talvine ilm oli. Tore, valge lumi oli rahvast täis, see niinimetatud Vene turg, kus praegu on see hotell Viru. Seal oli kaubaputkad ja siis rahvast täis kõik disautode katustel, kes tahtis kõneleda, ronis auto, katus oli jälle valssi Rabortsiusaldata Matrossovi ikas ohvitseri teed, Parishi, aga ohvitseri härra, need meiega pärast jõule, ma läksin siis ühe aasta olin tervikuna siis võttis see mitte selle revolutsiooni tõttu, vaid meil maal oli tulekahju, põles kõik ära, mis põlejad andis, kaasa arvatud loomad. Ning seetõttu siis jäi mul see õppimine pooleli ja ja siis muidugi siis hakkasin oma igapäevast leiba hankima nii ja naa, Eesti 21 aastat hiljem ja siis läksin siis ikka ei andnud rahu, see asi mul. No aga siis ka koolis suurt midagi, eriti maalimist, õppisin graafikus, hakkasin, Koolivend Wiiralt. Kaela Tal ei olnud kukal turi mitte niisugune Wiiralt nagu Killimis hilisematel võtetel fotodel näha, pirakad, musklid olid kohe, mil toodi sealt kusagilt vabrikus toodi igasuguseid valuvorme ja siis valatult masinaosi. Ma ei tea, milleks olid mingisugused kursused, õhtul veel vist kasutasid neid ja siis uljalt neid tõstis. Siis oli kohe. Me vaatasime, et üles oli piltlikult ja, ja tegelikult ka siis ta võttis, mõnel poisil võttis rihmasid kanti rihmu, Kedaid linakoolist tulnud neljad, rihmad, pöörimad, võtsid rihmast kinni, tõstis üles ja tõesti mitu korda seda tagasi seal ja. Tasane, vaikne oli, aga siis, kes temaga jutule said? Pisikene noh, nagu öelda presiidium. Siis nendega ta võis vestelda ja väga nii või ohtrasti ja huvitavaid asju rääkis, aga muidu ta oli nii Võõraste suhtes oli hirmus tagasihoidlik. Nii kattis ühiskond, ta tegi mingisugune raamatukauplus, oli kreemanni Olbri ja tegi sellele ümbrikud, kirjaümbrikud paberite jaoks ümbrise kujundas ja siis ta valmis tip-top oldi väga rahul, kiideti ja küsiti, palju maksab, Cheesy olnud viidaldit kuskil ei olnud, ei osanud saanud kopik ega rubla suhtes suud lahti, mina tean, kus asi lõppes tal. Vaat niisugune kentsakas poiss, liia. Juhuslikult sain kodukülapoisiga Mägin ju ennem neid filmimis märska tegi seal vigased pruudid, fännid kinos, vaatame siia juhuslikult sattus nii, et meie külas filmiti seda, kus need kosilased tuuleivad seal vedruvankriga meie küla põldude vahelt just tuleb ja siis meie külarahvast nii angažeeriti sinna siis ka nii massiks ja siis töölisteks seal, kes seal viljapõllul töötasid ja või hiljem sattus reede kokku. Ta seisis kukunide messiga, pool tuttavad, üks oli, kes seda Jüri Rummu mängis, see oli mul siis ka jälle meie külapoissi, siis kutsus mind ka sinna, no siis anti mulle seal soldati osa poisina olin kahes osas seal soldati osas ja siis üks talumees ka veel selle talumehega, nii palju kordi, kui ma teda vaatasin, pärast hiljem kõik osalised tundsin ära ka üht ei tundnud, et kes see mees on, siis tuli välja ise. Aga siis režissöör ja siis stsenarist ja see oli üks Grayks, meie kandi talupoiss oli Loop Johannes loom. Siis sai teda tehtud siin selle kino oktoober, illudi rekord oli siis seal taga. Ta on üks niisugune lava tagaruum. Omal ajal tehti seal väikesi sketše. Kinoseansside vaheajal näidati neid vanasti kinodes, moesseliilda nimetati vict Hokut divertismendiks. Seal siis tegime sisevõtteid, kleepisime kokku suured patareid, lamp teie sisse ja valgusstiimuli ja võetud kuidagi ja oleks kogemusi olnud, oleks paremini teinud. Ja ka kõige suuremaks noh. Halvaks oli see niisugune majanduslik isegi küündimatus, raha oli veel üks niisugune vanakraamiga kaupleja oli, seisis, finantseeris seda, ah jaa, raha oli tal siis nähtavasti napilt ja siis aja kokkuhoiutung oli kole suur ja ja siis võitlus oli kõige suurem veel ja siis ta seisis seal võtete juures nii väljas kui sees jälgis seal ja siis nähtavasti kogu aeg oli väljaminekute pärast tal süda kripelda siis ütles, et kuigi see on mage ess, jätame selle välja. Alguses ei proovi tehtud ja, ja nii jäi välja jäetud, välja jäetud, välja jäetud ja lõpuks, mis sisse jäi, seda nii vähe. No ja siis, kui võtmas sai käidud, siis oli aletise veetud riigivanem ka sõjaheeringas puhanka leiba ja riigivanem, see tähendab kolmveerand liitrit valget viina ja, ja ega siis nendel keskmistel osatäitjatele statistilist rääkimata muud tasu, seal ei olnud Kont huvi filmi vastu ja ja väiksel määral ka huvi riigivanem vast ja igaks võtma vabaks sai, rekvisiidid muretsetud, igayks, hankis, kellel võimalust hankida, siis hankis vähemalt siht, lasime teist hankida, näiteks neil oli sääresaabastega alati tegemist sinel ja soldati müts, see sai siis kusagil, et ikka nii ametiasutustes, kus muuseumist ja seal sai siis aga siis säärikut, siis vahel juhtus säärikutega, nii et kui soldat klii tuppa nahksäärikutega väljast tegi ukse lahti, siis tuppa sisenes juba kummissarikutega. Muidugi juhtus üht või teist asja seal massistseenidega ja ja siis seda filmimaterjal oli niivõrd tuim sel ajal. Praegu on kõige tuimem, film on tundlikum, kui, siis oli see tavalisi sai oodatud Päikest. Üks päev mäletan, läksime Pirita kosele kusagil väike majakene seal jõe Lükati jõe ääres ja ootasime päev otsa. Praeguste filmidega sundkogu aeg hunt teha aga väe otse otse minna ja nii hõre pilditus oli ja vihma 100. ka vahepeal ja pugesin aita peit, seal laulsime rääkisi anekdoot ja siis märscal kogu aeg muidugi süda kripeldus sees, päev läheb jälle maka. Et siis see ükskord oli niisugune võimalus, et telliti, kas oli akva või kus firmalt telliti mingisugust filmi. Tundlikum ja see oli nii tundlik, et selle või mitte nii tundlik, vaid nii tundlik vananemise vastu, et lennukiga saadeti siia pidi võtma kahe päeva jooksul ära kohe kasutada, siis me sain mõned asjad, saime teha. Sügis tuli kätte, saime, lõpetad ära, niikuinii oli see asi hiljaks jäänud, deli film tuli peale ja siis et. Valetati ta õilsaks film. Igatahes filmi saatus oli ju hiljem ka, nii et ta sattus, ma ei tea, kuhu ta sattus ja need räbalad endast järelenud oled sa tervikuna alles olnud siis oleks saanud veel ei oleks küllalt huvitav olnud kuigi nii saamatu, noh, diletantlik ja mitte ei olnud inimeste süü kogu süü vaid olude süüa ei olnud prožektorid, meil pold ega direktorit, eks ole. Need on kõik olemas. Sõjaaasta 1940. Kevadel juuni algul läksime Rõuges laagrisse. Olime seal siis kõik Greenbercoli meil saatjaks või vanemaks ka, sest see oligi Rõuge koolimajas, seal, nii internaadis ja siis tegime ümberringi, seal maalisime joonitsusi, mehed korralikult, tegime ööd. Mõned mehed käisid kalal, seal koemmelisi vana Greenbertist kalal ja siis sõime koos äras, kus sõime koos, tegime toitu ja kõik oli väga tore. Enne sõda Eesti sissist tegime ühe niisuguse väikese peo, tegime. Vahetasid osad ära, siis kulles, tegin, daamiks ütelda, tegid, poisid tantsisid tangot ja laulsime laule ja väga tore ja lõbus oli, ja siis järgmiseks pühapäevaks valmistusime veel, et laupäevaks vist oli ja siis oli sõda juba. Siis läks kõik nii sordiini all ja kuidagi VKG järgmisel hommikul sõitsime Tartu kaudu Tallinna tagasi, siin oli juba öölubadega liiklemine ja hädavaevalt pääsesin koju. Starkopf muidugi oli ka meil kaasas. Siis tuli evakueeruda ja läksin sinna Siberi lähistel, olin kolhoosis seal. Ufas võeti meil ära, vagunid tõsteti meid vagunitest välja ja pandi laeva peale, sõitsime laevaga veelaja mööda üles. Seal siis olime paar päeva paigal, ajasime asju, seal, ootasin korraldust, siis ta lootsin väga, et ma saan seal bash kirja seal Parskyiri kolhoosi ja siis saan õppidel Paškiiridelt Baskini keelt. Väga huvitav oleks olnud ja siis hankisin isegi selles rajooni linnas brošüüri ja vene sõnaraamatu. Noh, aga otsustati siiski saadeti Vene kolhoosi, seal ei, ei olnud ühtegi Baskeeri, ei olnud minu sõnaraamatust ka rohkem kasu. Õppisin küll ära nii samma ühest 10-ni lugema ja seda kaile meelesandjat. Iptaž son tavalis, seltsimees, see on meeles ja et mitmuse sufiks on laar, ip ta Slar on, siis ta Varyszi rohkematest kasu ei olnud, aga kolhoosis oli nii. Esialgu suhtuti väga suure umbusuga, tulid jälle siia, aga mina läksin siis väljale, poisike, läksin väljale tööle. Algusesse, samma vaata misse sisse. Teha oskab peaaegu ärast. Oleksid kätel kandnud kohe sellepärast, et seal oli üks kõige suuremat oskust nõudev töö. Onjende vihkude. Suutes riitadesse ladumine vene keeles niinimetatud Skirv tõi meile põllul, ei lahuta niimoodi, meil on kärbised ja aunad ja kuidas nimetatakse, aga see oli niisugune suur, ütleme kuus seitse meetrit kõrged ja abi. Kui ta põldu raudtee sellepärast, et sinna tuli siis kombain ja hakkas neid siis masin tema või pilvi lepperbectroosil siis läbi laskma ja siis elektrilised laduda, nii et ilmastikule vastu peaksid, kus ei läheks, sadu läks, siis tähendab, tuleks viimase käes jääksid ikkagi kuivab kõik sisu. Vot see oli suur oskus ka laduda, ana oskasin ja siis pärast olin tehtud mees, et seal kõik need oma vanad etid, kes olid niivõrd niivõrd arvel, olid jah, et ei jätkunud neid siia, siis ma võtsin asja kätte, hakkasin ka laduma ja midagi polnud seal trupp kunsti ja kus oli siis kolhoosi esimesega sain kokku seal sama õhtu veel, kus oli, jutud olid läinud minust ette juba ja siluvad mulle kõik anda, isegi Meti rea luba anda, tähendab. Ja varsti oli talle endale sõtta minna. Ja siis Me käisime väljal tööl ja tööd hoogustada, siis sai väljal söödud ja keedetud hirsiputru. Ja siis keetsime seda putru, mina keetsin palju kordi liha ikka ja siis õpisele ja hirsipudrukeetmise kunstiga ära. Ja siis oli vaja midagi juua peale ka. Mina teadsin, et, Tegime siis seda, põletasime ennast, kõrvetasin kurkt ja aga kolhoosnikud nimetasite, tee finants siis on kohv, ei kumbki sõim ja nemad siis samast ämbrist valatud teed ja kohvi ja seepärast, et paljude asjade saamine Lihtne, aga siis sügise pool läks ikka ei, kui juba läks defitsiinsemaks see asi nagu aeg juba, muutus selle aja peale üldiselt juba. Jahu selle hinnaga turule hoopis 10 korda kallim see asi ja me ei mahtunud pähe. Ja ajaleht maksis. Maksis nii palju turul seisis, istus mees oma laua taga ja ajalehed olid ees, tahtis iga ajalehe pooliku eest saada rubla. Veepoisil oli kolhoosiseks nihuke noor. No mis ta võis olla 17 kuueteistaastane oli ja seal käis Paškiiri keelne leht. Ma küsisin talt, kas oskad siis lugeda ka? Ei milleks. Ma keeran sellest aru. Et tal oli pläru pabelaatika olemas ja siis ta küünitas sealt väga sügaval seal taskupõhjas andis mulle peoga seda mahorka. Ma keerasin sellest pläru siis nii kui ühe mahvi tõmbasin, Luccing ei küündinud. Juurest läksid mööda, vaatan, kits on väljas, väljas oli 40 45 kraadi külma ja kits oli seal väljas, vaatas, aken oli jääs, vaatas sealt läbi akna, vaatas sisse, midagi ei näinud ega. Ja loodus oli väga helde, missugused vahvad kartulid kasvasid, seal, kartulid ei pandud vagudesse, vaid pandi sileda maa peal labidaga Aukatud, siis labidaga aukad, siis saab hiljem, sügisel võeti kakatrigaga, kartulid olid väga hea seal musta mullamaavööndi jätkonzal. Sõnnikut kogutud sõnnikut ei pandud põllule. Niikuinii kippus rukis ja nisu tugeva pea ja nõrga kõrre tõttu lamanduma. Sõnnik põletati ära, tekkinud nendes Tarasid nagu muu maal tehakse kivist, seal tehti sõnnikust lauti taradeks. Aga vot kive ei olnud osta. Talle visati kott puhasvust puldi lusti, kivi olnud ainuke kivimi ma nägin, olid maha unustatud, marmoritükk oli kolhoosiaida, ees oli seal siis ainukene kivi. Suurkolhoos oli midagi 3000 hektarit, mis oli veel? Ei mäleta, nii palju ei olnud. Kolhoos oli kenasti mäeveeru peal ja jõgi jooksis nagu sellest niisugust, noh nagu meil on need ürgorud. Jõgi jooksis orus ja jõe ääres oli allikas. Naised käisid toomas allikast vett, et teed teha, endal olid kaevud ukse taga või värava taga olid kaevud. Siis käisid maha, kui ma poolteist kilomeetrit venelane oskab teha, teed õiget ja maitsvat teed. Teie jaoks toodi sealt vett, aga muu asja jaoks kõlbas ka see väravatagune vesi allikast jooksev täid, puhas vesi. Kõik käisid seal tõtoos, seal sai siis viljakoristuse hooaeg, öösel sai tööd tehtud, ilus kuuvalge öö oli, vedasime vilja kokku, päeval ei jätkunud aega. SAS'is hektarini propageerimise mõttes ka, et ikka noh kes neid asju kõike seal teab, nähtavasti näidata. Võõrad, mitte kolhoosi liikmed teevad töödia oma kolhoosid, kolhoosnikud võib-olla öösel magavad ja eks ta võib-olla mõjus teatud määral ja siis oli oli kaunis, kõikate kätepaarid olid loetud ja töö oli väga kiire ja kõik kogu aeg ju, mehed läksid ju armeesse. Esimees läks armeesse, tuli uus esimees jälle ja. Nii. Ja siis me läksime ka siis lõpuks sealt. Sõitsime siis 100 kilomeetrit oli, sealt, oli raju linlastele juufasse. Sealt sõitsime siis. Seal Šveitsis mobiliseeriti, triivi, saadeti nii-öelda, siis andis sõita ka. Alguses sõitsime sinna äkki neli välja, aga aga sealt rongi peale saamine oodatud oodatud oodatud oodata, ütleb. Palju oli rahvast. Jaamades istuda ei saanud. Tuli üks kord öö läbi seista, püsti, toetada ka kuidagi teda nihutada. Pilu. Häda kes siukseid asju pole näinud, ei tea, mis sõda. Kõik iga asi lõpeb hästi, eks ole, ja see lõppes ka korralikult ja saime ikka lõpuks sinna kohta kokku ja Tore oli näiteks mina jõudsin selle suhteliselt vara sinna ka midagi. Üheksandal jaanuaril, kumb diviis oli seitsme, kaks, neli, esimene see oli esimene diviis, seitsmes sellisel eraldati siks kild. Sellest loodi siis 249. seal. Tore oli seal jah, nädalam paari möödudes, kus te nende muldonnide vahe näis nagu umbes Tallinna tänavad seal kõik tuttavaid, kõiki ikka ilmus siit ja sealt jälle tuttavat, küll oli seal hoidria Pormeister, jev Einmann ja alas ja kõik ilmusid sinna, rääkimata teistest tuttavatest. Kõik oli seal koos ja. Alguses kinomehaanikuks pärast fotograafiks, seal oli peamiselt, mis seal teha, oli? Dokumentide pildid. Aga lahingute ajal siis oli huvitavaid asju, sai ikka kord läksin, võtsin aparaat kaasa, Läksin kusagil jälle mingisugust ülesannet täita, seal Aadeestel hakkas seal parajasti pealetung. Masin, teen, lähen ka pealetungile ja võtsin ka oma kodinad seal kaasa ja roomasin, kus vaja lüüa siis ja läksin siis sellist vajalikkust. D ja tegin sealt mõned võtted. No tagantjärele mõeldes, kui kole suur lollus oli. Kuulid muidugi läksid, trasseerivad kuulid eest muudkui lendasid mööda. Nojah, sai käidud iga polgu juures. Et ma käisid laialt siis igal pool kõigi kõigi väeosade juures igal pool oli vaja dokumendi vilti ja raske oli. Huvitav oli ka. Lahingute ajal oli eriti huvitav fotokad veel valgust vaja ja pimedust või kovi tegemisi Tulgi vett vaja. Ja kuidas sa võtad pimedust ja siis küll sai otsitud suuremaid telke, noh ikkagi suure maitsvaid Niilguslike sisse mahudise ja aktilt üks otsa pandud. No aga seal ka päevalike ideega natuke liigutatav, kohe päeval, kus hirmus tugev klipid, pime olema, aga ilmus vilets filmi tegema. No kuidagi sai ära tehtud ikka. Aga kui nii võtta, siis on ju terve diviis mehi käinud, teie objektiivi eest läbi, elavad, elavad ja surnud. Ei kõik ei ole seepärast, et need, kellel oli dokumendi jaoks, kas partei võis komsomoli dokumendi jaoks ainult nyyd käisid läbi ja aga muidu nii terve mõningad niisugused üldkogumisel ja paraadid ja noh, seal oli küll. Need pildid on kõik kaelamuuseumis praegu siis ma kujutan ette, et oli sõjaaeg ja ega neid fotoaparaate väga palju ei olnud ju korpuse peale. Eks neid ei olnud ja neid vist ei tohtinud topidki olla. Iga diviisis oli, oman fotograaf. Kummaski jah. Et pildi tegemise õigus oli ainult ühel teatud mehel juust ja selle kohta oli paberkaabel ikka kaasas ja muidu ei tohi. Näiteks tuli teinekord kusagil kasvõi 10 kilomeetrit kaugele tuli minna teinekord TWA otsima, kus olid mehed, keda pildistada. Tuiskab paar polkovniku mul vastu ja mul olid. Ja kui ta muidugi, kus siis üks inimene käib, sõdur käib, pojets käib ringi vabalt üksi penikuul kuulma pilt. Iga asja jaoks oli dokument. Sisse külarahvas oli seal kõrval jällegi nägid fotoaparaadiga ringi ja. Sõjaväepilti saada mõningaid, sissehkendasin seal. Aga rehkendus oli joonistamise millegi fanya suur praktika, millega ma sain ka nii noh selle kasuks käe randmeoskuse arendamiseks justkui väeosad vajasid omal ka seal poliitosakonna seinalehe eeskujul vajasiti Iisril. Muldonni juurde ja köiki rehkendada. Külma Sillasin, pliiats, silk, reisija teed 20 meest ennem läks pimedaks, juba. Nägin, aga sai ära joonid. Soojaga, aga muidugi me koolis ju kunstikoolis saab ka tehtud viieminutilisi. Krukisid ja naa, aga seal pole nii, seal nendele oli vaja sarnasus ka ikat, kes ikka Mihkel oli ja kes Joanya siiski kirja kiidad, kui sa mihkli nägu pole üldse segi läheb, kiitus, läheb laiali kõik. Ega seal suurt muud läksin vahel metsa ka, et mõnda puud või põõsast seal visata, aga ei, seda ei saanud teha, tagab alati pidid olema valmis kättesaadaval. Sõda on sõda. Nad on aeg-ajalt näitustel olnud nii väga, päris niuksed, põhjapanevat tööd, nende najal ei ole ma teinud. Ma vaatan sul teha ka siis kui tuli Meegia praegu, aga nad on kasutanud neid näiteks Kirovi kolhoos, kasutus, neid sind aastat paar tagasi, kui oli see veteranidele pühendati, luges tähelepanus ainult minu töödest, tegi mulle selle näituse. Ja siis olid Kulsi muuseumis väljas ja teine teine osa. Nad on osalt minu käes ja osalt on nad siis linnamuuseumis ja muuseumis mõist ja suur osa on ikka minu käes olles.