Kirjutamata memuaare akadeemik Johan Eiffelt teine saade. Mina ütlen, et Eestit, Koola poolsaar oli minule minu no aluseks, sest õieti oli valitud just minu Sepraphiaal suund selles osas ja mille üle kunagi tundnud, ühtegi kahetseda. Nüüd on aeg analüüsida, kuidas isegi juhtus, et võttis üks noormees. Puuduliku ettevalmistusega põhjad ei tulnud sugugi, võttis ühe probleemi ja õnnestus seda läbi viia. Esialgu minule öeldi, et asjata seda algat, ega sina esimene ei olegi seal läbi kukkunud. Kaug-Põhjas oli orajõe piirkonnas, kus looduslikud tingimused hoopis paremad kui Koola poolsaarel. Üks Andrei suraski kunagi algenud tööd ja siis temal läks asi niimoodi, et ta lõpetas oma elu seal ise juba sellepärast sellel tema kavatsustes ei tulnud midagi välja, setus kõigist, aga siis ajad oliteesid, mis asi? Žuractski ei olnud ühtegi rumal inimene, aga aeg oli teine, temal võttis, et hakata üles harima maid Petšura basseinis ka tundradile, Sarima otseselt põllumajanduse jaoks. Aga milles oli tema nii ekslik kordistus, tema lootis kalurid ja jahimehi ümber asustada põllumaa tööle. No see tähendab, et tuli loobuda nendest suurtest, kui me võrdleme põllumajandusega suurtest sissetulekutest ja hakata töötama põllumajanduses, põllumehed majanduse jaoks, minul hoopis teine eesmärk. Ma lugesin juba Lomonossovi raamatutest, et kaub põhjal on suur tulevik. Ja tema just rääkis seal tallist, teistest maakidesse, reaalidesse kõigist, eks, aga ega siis need mineraalid ja metallid, isi tuli tulevik asustada põhjal rajooni. Ja siis temal oli ka üks niisugune lause, ega siis põllumajanduse küsimus kani lootuseta Kaug-Põhjas ei ole, aga juba tema sai aru, et põllumajandus mitte kui iseseisev rahvamajanduse, aru, aga siis kui abitööstusele, no mina võtsin just selle momendi, et tuleb katseid rajada niimoodi, kuidas varustada meie tööstuslinn asi minema, lootsin, et need testid tekivad ja selleks oli alus. Nii, meil oli nii tihe koostöö akadeemikuks Versmanigagi dialoogilise ekspeditsiooni juhatas ini mägedes ja mina olin kindlalt veendunud, et tööstus tekib siin. Selleks ajaks tuleb siis ikka juba anda vastus, kas on see võimalik või ei ole võimalik. Kas teie esimestel abilistel koha peal oli sama palju usku ettevõtte õnnestumisse kui teil ja kes nad olid? Kui nii võtta, minul oli väga väikene koosseis, esimese kolme aasta jooksul me töötasime kahekesi ja siis minu abiline oli agronoom Renikova disvast Lõpetas Põllumäe, Andrus, kõrgemad kursused Leningradis. Ja teiseks tulid nurjed Leningradi põllumajandus, põllumajandusinstituudi lõpetajad, üks Mafia Jefimov ja ütleme, need olid väga tublid töötajad, nad olid organisaatorid head ja teiseks. Nemad olid ka veendunud, et kivike midagi välja tule, sest nemad olid juba tööd algasin ja meil üsna kenad seal ikke põllud juba selles osas reikis lapikesed küll, aga siis arenesid kultuurid väga hästi. Aga siis muidugi, et see töö täiesti võimalik avalikuks sai, nendes rasketes tingimustes ja olmetingimused ja see oli väga raskeid meid, elamute korralik varustus, äärmiselt halb meie naabrus oliks veikide raudtee, vähemalt, kus seal võib-olla paarsada inimest elas ja varustus sel ajal 23. aastal, nagu te teate, oli ju väga vilets, eriti kaug põhjas. Aga siis selle meie töö päästis, päästsid töölised ja laborandid ja tehnikud, kes arenesid, kasvasid Nende tööliste seas. Töölised olid suures enamikus kõik põhja endistest kubermangus, aga Ma ei tea, kuidas see niimoodi juhtus. Et need töölised, kellel ei olnud vahest rohkem kui kaks kolm aastat külakooli hakkasid uskuma ja olid nii haaratud selle tööga, nemad olid niisugused entusiastid, et seal ei olnud kunagi palga küsimusestki juttu. Ilma niisuguste inimeste, kes ennastsalgavalt töötasid, oleks seal midagi võimalik on teha sellepärast et meie ei oleks suutnud nii keskmise nõudmistega inimesi üldse rahuldada ka palga osas. Ja ka elamute osas. Siia maalegi loen, et iibini tööd päästsid muidugi esimesed Jäärlasedki, seal töötasid ennastsalgavalt ja suurel osal töölised, kellest kasvasid meie abilised laborandid ja tehnikud. Sest need katsepõllud nõudsid küllalt palju vaeva ja hoolt ja tööd. Nemad nõudsid muidugi hoolt ja vaeva just selle tõttu, et meil ei olnudki masin, nii et sel ajal üldse ei olnud ju masinaid, nende kivisti maadi, soodi rabade üles harimiseks. Suur osa tööd tuli teha ju käsitsi, nii et suured maailma suured samblamättad ja künkad rabades käsitsi kõrvadega niisugusi suurte riistadega isendeid leidsime, lasime Leningradi sepakojas teha, tuli enne raiuda, kui sinna pääses üldse ärimisele. Niisamuti oli ju Hibini mägede nõlvakud, et need maa-alad, mida me üle sarisime, need olid ülikülitud kohe suurte kivirahnudega tuli vaest kaevata kuni neli meetrit sügavaid auke neid maha matta, sest meil ei olnud ju tehnilist jõudu, et neid purustada ja veel vähem oli jõudu nende väljavedamiseks. Seal pidi olema pead ikka olema inimesed, kes olid ihu ja hingega selle töö juures. Peale selle oli moraalselt napid küllaltki tugevad olevat selles, et väljastpoolt, kes inimestel vahest käisid ja kohalikud inimesed raudtee ütles, et agronoomid kui kuhu raha panna, ta matab neid rappaja siis nägedes muidugi, kulud olid küll suured, aga. Paari aastaga olid kõik need kulud tasutud toodanguga ja nüüd on aeg Rahest mõtlema hakata. Aga mis alus oli, ma juba nimetasin, et selle tõttu oli edu, et õieti oli valitud siht eesmärk. Ja minu tööd hinnad tegi perearst veel nüüd vahest puhe häbi rääkida niisuguse väikse töö eest nii kõrgelt autasustati ja selle tõttu ja seda öeldi otseselt kohe kõrgesasutustes, et 10 aastat nägid ette riigi vajadust ja lahendasid küsimusi selleks ajaks, kui juba vajadus Ketis muidugi tekkis tööstusmägedes. Selleks ajaks oli juba vastus, et põllumajandust Heatud vajalikes raamides, eks piimakarjakasvatamist köögivilja kasvatamist. Avamaal ja kasvuhoonetes on seal võimalik läbi viia. Leningrad Üleliiduline taimekasvatuse instituut Kas tohib nii-öelda, et järgmine etapp teie elus algas Leningradi perioodil? Jah, tõsi küll, aga siis peab ütlema, et Leningradi ma läksin küll raske südamega, sest mina alles lõin aluse sügama, avaks teoreetilise uurimistöödeks ja tuli loobuda. Ja sõit Leningradi, aga no siiski see oligi instituut. No seal kõik, see tõsisem. Võib-olla siia viimane Justi näide, miks ma pean instituudi vastu võtma selle tõttu, et see oli siis alles instituudis üles kasvanud, kas sina saad tööd jätkata? No siis muidugi, aga see töö ei kestnud kõigiga. Proua. 41. aastal, nagu te teate, algas sõda. Enam ei olnud ühtegi päevakorras, meil tööküsimused Leningradis Leningradi oblastis. Tekkis kohe küsimus, mis siis edasi tuleb teha ja meil oli päris selge, et niisugust varandust mis instituudis olid tohutu suured kultuurtaimede ja nende lähemate sugulaste metsikute taimede liigid ja vormid. Neid ei võinud jätta linna. Meil oli ju üle poolteise 100 tuhandi numbritaimi, suured kollektsioonid, suured kollektsioonid. No siis tulime otsusele, et muidugi kõik see hinnalisemad ja tähtsamad vajalikumad vormid tuleb kohe kokku pakkida Leningradist välja saata tagalasse. Sel ajal veel ei mõelnud, et inimesel peale nende, kes nendega lektsiooniga lähevad, edasi töötada, seal tuleb Leningradist evakueerida. Saime vagunid augustikuu lõpul, materjali kõik valmis kiirelt, mõne tunniga laadisime vagunitesse. Need inimesed, kes pidid Nicalektsiooni saatma, olid ka juba vagunitesse paigutatud. Rong läks juba Leningradis Wella rebads, samas mis oleks lähematest suurematest jamas juba Avatisemafoor, et ma ka poole sõita edasi varsti peale selle, kui me saime sema forist mööda, tuli sõdur ja teatas, et edasi teisida. Koos temaga oli üks raudteetööd, mistõttu öeldi kohe sealt, et sakslased langetasid, kes anti lennukitelt ja enne edasi sõita ei saa, kui saab likvideeritud. Meie kuni ööni seal oliiviöösi tuli juba käsk Leningradist tulin tõmmata rong tagasi. Medieeti kuni detsembrikuuni ühest jaamast teisi, et leida ohutum niisugune koht ja ja siis esialgu olime Leningradi kaubajaamas, seda hakati pommitama juba siis kahuritega, siis seal juhtus ka nii, et just minu silmade ees sai surmajaamaülem ja tema asetäitja mitte kaugel meie vagunitest ja mitmes jaamas meie vagunid seisid nädalate kaupa. Ja kollektsioonid olid vagunites. Koalitsioonid olid vagunitesse, lihtsalt käsku ei olnud, väljalaadimiseks iki lootsime ja ka teised lootsid, et aastate Leningradist jah, muidugi plakaad, Savitski kuskil purustatud siis nyyd saadetaksegi välja juba ikke siin ligi poole. No elu oli siis ikke tohutu raske. Me elasime juba nii ilma kütteta. No missugune oli kõige raskem kuu? No minul oli kõige raskem kuu jaanuarikuu 42 42, jaanuar. See oli juba sel ajal, kui kõik Rõudmis ärganisminski olid, need olid juba ära kulutatud. Minul oli juba nälja-haiguse teine aste. Oli ka juhus, kus mind ei loetud Ena ühti elusaks sest mina tõusin alati ülesse kell üheksa, ma käisin kõik juba laboratooriumid läbi, vestlesin nendega, kes olid öösi katusel valvel, et neid süütepomme alla visata. Ja ühel päeval jaanuar siis mina mind ei leitud ühtegi laboratooriumides, aga meil oli väga tore koosseis ja eriti olid tublid meie naisi ja meil oli niisugune kord, kui keegi tööle ei ilmu. Järgmisel päeval mindi juba korterisse vaatama ja otsima, mis temaga on üsna sagedased, olid ka niisuguseid juhuseid, kus me leidsime ainult juba surnukeha korteris, enam ta elus ei olnud, no siis leiti ka mind, et ma olen ühes väikeses laboratooriumis seal, kus mul oli niisugune välivoodi ja välivoodis. Ja siis pärast nad siis jutustasid, et vaatasid enam elus ei ole, aga siiski siis üks nendest, siis rukkilaboratooriumi juhataja seis antroop ja siis ütles, et elab, elab ja hakkasin sind liigutama, aga mul oli nii hea tunne, sest ma nii nagu vajusin ei tea kuhu ja väga mugavalt ennast tundsin, et mis nad segavad, taanlase visanud, segavad ja mõne aja pärast tundsin juba, et mulle antakse midagist juua sooja ehk peaaegu kuuma. Muidugi vara veel mingisugust ei olnud, aga siis, kus meil oli puuvilja kallektsioonides oli kümneaastane. Eksponaat, kus oli kuivatatud ploomid ja kuivatatud pirnid, ei tulnud peaaegu juba mineraalid, eks muutunud. Aga nemad leotasid nad ülessi, keetsid niisuguse lahuse ja minul juba ühes klaasist küllalt, et toibuda. Tegin silmad lahti, vaatasin, ja mis te siin teete? Küsisin, esimesed sõnad olid kohe peale. Selle paranemine läks üsna kiirelt, sellepärast et juba hakati mind valvama. Hommikuteed joon, kas sul on midagi lõunat süüa? Kaardid kõigil ühesugused, aga vahest mõned kaotasid, tulid ka jagada, nii et ka see veikenega veerand grammi leiba, mis me saime ka ja see on ka Leis, oligi surrogaat. Et seegi on teil nii-öelda täies kaalus, ühtegi. No aga te ju ise elasite seal viljaterade keskel, teil olid kollektsioonid? Oi, siin meil oli väga range süsteem, mina sain pärast pahandada, et inimesed surid, aga kottidel ja see polnud tõsi. Terakotid ideaalmees Arteerisime küll kõik ära juba, mis kollektsioonid, mis olid range valve all, need kõik pitseeritud kohe, sest me teadsime Ovilovi poolt muuseas mitmed olid juba korjatud kas või Afganistanist, kus me sel ajal olnud lootustki teist korda veel saame, teised tulid posti kaudu Indiast, kust ka meie esindajaid ei lasknud ka akadeemik Loviiloodi lastud vaatamata sellele, et tal olid tugevad toetajad inglise laste seas, sest õppis Inglismaal. Niimoodi, siis aga siis, mis meil olid juba suures ulatuses paljundatud, siis neidigi toetasime, kes oli juba viimasel terviseastmel. Aga seda võis ka olla ainult paari puuda, mitte rohkem. Sellepärast teisi kinni meil ei olnudki peale kollektsioonide. Kuidas või mille najal püsis inimeste meeleolu ja töötahe nendes väga rasketes tingimustes? Muidugi, meeleolu ja töötahe sõltus täielikult üldse kollektiivi nisus maraalsest, loogilises kliimast. See küsimus nõuab veel erilist uurimist. Just selle tõttu pidasid vasta ka meie suurtööstused, mis Leningradis edukat töötasid ka kõige raskematel aegadel. Just selle tõttu oli vastav kliima, aga see oli otsustav ja mõned tühjad asjad, vahest abistasid. Neil näitus instituudis oli ka kokku lepitud, et mitte ainult moraalselt psüühiliselt inimene ei langeks, vaid ka, et ta oleks oma välimuse poolest nagu peaks olema kultuurne inimene korrektne ja, ja pärast minule heitsid ette, et te sundisite töötajaid tulema valge kraega tööle. No võib-olla üks juhus, võib-olla need meie töö eest niisugune pilt oli, kui teadlastele tehti teatud soodustused. Esimene asi, mis oli, lubati teadlastele osa võtta puumajade lammutamisel les naised kütet saada, sest igal ühel olid korter. Nüüd ei töötanud, kui olid neitsid nõndanimetatud need plekkahjud, mur suikad, et vähe kütet sinnagi saada, mitmed põletasid oma raamatukogud ära, aga need lõppesid ehk ja muidugi oli kahju neist loobuda, igaüks lootis, et töötaja tuleb ka peale sõja siis seal Sainjad kuiva küttematerjali aga teadlastel vanematel oli raske sellest tööst osa võtta. Siis tuli Smonnis käia palvega, et lubatakse Kalitiivid luuasutustes, kellel on eraldatud majad lammutamiseks et siis juba varustada ka neid, kellel pole võimalik Kütigi. Ja see osa võtta sellest raskest tööst. See palve lahendati järgmisel korral. Kui juba ülikoolis päeva jooksul üle 10 inimese teisi ilma kolis. Asi muutus päris kohe kohutavaks. Siis läksime paluma, et lubatakse eraldada kauplused, kus nende talongide järgi varustust võiks teadlased saada. No selles küsimuses muidugi tekkisid raskused ja me saimegi ka ise aru, et ei või teadlasi eraldada töölistest, kes viimasest jõupingutust varustasid väge ka sõja varustusega, sellesse setus ka meie elu. Niimoodi siis muidugi töö kestis edasi, siis me hakkasime, kui me need välja laadisime, kassides Me hakkasime jagama, mida tuleb. Vaata ida kasutas ida juhust, kui saab kasvõi mõni kilo tagalasse saata. Ja mida siis juba tuleb siis kui avanevad võimalused vaata lennukitega kohe pakkidega jälle siis kaasinimestega. Ja tõesti need võimalused meil juba siis tekkisid ja jaanuarikuus. Me saime mõned kohad lennukis, et saata välja, ma ei mäleta, vist oli 10 inimest, kes tehniliste kultuuridega töötasid, millel oli suur nii kaitse tähtsus selles sõjas Need olid vajalikud ja siis ka niisamuti kartulikoalitsioonid kuulsad teadlased, Vucassov ja teised teid ju Lõuna-Ameerikas need nõndanimetatud metsikud kartuli tormid nüüd veel ainult nõukogude liidus, need olid esimesed ekspeditsioonid, mis seal käisid ja nii rikkalikku materjali teid need olin, olin esimeses järjekorras, saatsime koos professor Vucassolgedema abilastega Sverdlovski jaanuari lõpupoole, meile anti vist 30 kohta esimestes rongides, mis läksid kuni Laadoga nii ja üle Laadoga masinatega. Mina sõitsime Leningradist evakueerunud Leningradist veebruari lõpul 1942 siis juba õnnelikult jäime ilma pommitamata. Üle Laadoga toodimis iharovi jaama. Mina küll ise veokist välja ei saanud, ma olin mässitud pat tekkidesse, sest ma ise ei liikunudki suurt. Ja tõsteti mind välja. Viigi. Mind hobusega reega siis ruumi, kus meie instituudil oli eraldatud tuba, kus me pidime ootama rongi, seal olid õlid maas, olidki kvooditekid ja linad. Me ei jõudnudki veel riidest lahti võtta, kui tuldi kohe. Kuuma kakaoklaasidega. Saime vagunid ja siis õnnelikult, jõudsin oma instituudiga. Krasnov Fimskis ja ma uskus aretusjaama baasil oli ka leitud meilgu evakueerimise ajaks, aga minul omal tuli sõita edasi Sverlaski, et seal juba kokku leppida oblasti võimudega meie tulevasest töö Instituudi töö võimalustest rääkida. Minul juba teatati telegrammiga seal, et tuleb hakata abistama Sverdlovski oblastiorganid just põllumajanduse arengu küsimustes. Eks ma ikka elus olin üks pahur selles osas, et mina hakkasin kohe sorima, aga mis siin miinimumi siis on, selles töös, mida tuleb teha. Ja muidugi sain sellele kohe vastused nende materjalide alusel, mis kunagi oli tehtud seal ka teadlaste poolt. Elanike arv Uurali linnades kasvas mitmekordselt seal kui ma ei eksi, vist kolmekordse. Aga põllumajandus oli organiseeritud selles tööstuspiirkonnas lõbusalt seda tööstust üldse ei olekski. 80 protsenti oli teravilja all ja Uurali toodi aastas 85000 vagunit, kartulid ja köögivilja teistest oblastites Tambovi oblastist. Kurskist. Kadusid ja ei olnud ka einestada üte midagi, et meie söökrates sõime ainult hirsileeni ja hirsipudru. Vahest arva, leidsime mõne rohelise kapsalehe ka selle leeme sees? No see oli võimatu olukord ja vast oli saanud teatud juba ettepanekud parandada korda selles asjas. Muidugi taimekasvatusinstituudis olid ikka üsna tublid teadlased ja teadlased, kes praktikaga olid seotud just kartuli- ja köögivilja kasvatamise Aga Isamake teraviljakasvatamise ajal. Nii et puhata ei tulnud, teised läksid ikke kõik sõnatooriumitesse, aga mind kolme päeva pärast kutsuti lovski, et ma esineks ühisel nõupidamisel, kuhu oli kutsutud kõik oblasti parteijuhid, täitevkomitee esimehed, teeks ettekande, mis tuleb teha põllumajandusalal Uuralis standardolukordadest, toitlustamise olukorda. No tuli kõik võtta oma teadmised ja võimalused ja ja kahetunnine ettekanne ettepanekutega. No missugused olid lühidalt teie ettepanekud? No esiteks Nii et tuleb suurendada kartuli kasvatamist otseselt linnalähedastes rajoonides vahetada vanad kartulisordid, mis ei andnud head saaki, sest nad olid kõik haigestunud. Teiseks tuli uuesti luua peaaegu uuesti luua köögiviljaga osutamine. Tööstuslinnade lähedastes rajoonides. Ja siis andsingi oma lubadused, mis instituudi personal teeb, et programmid läbi viia peale selle 42. aastal juba ilmnes. Kahjuks oht agrotehnika oli langenud ja mitmed rajooni teravilja asemel korjasid ainult tuulega ärateri. See kuulus asjuk, mis möllas idaoblastites Venemaal ja Siberis, oli üsna levinud. Sel aastal veel esimesel aastal 42. aastal minul midagi erinevaid ettepanekuid ei olnud, aga algasin uurimistöid, bioloogilisi uurimisi, mis siis teha, et hävitada tuulekaera tuulekaer põldudel, et saaks iki teravilja, viisin 42. aastal suured üsna laiaulatuslikud uurimistööd, levi bioloogilist uurimistööd läbi Krasnov Fimskis. Käisin nendes rajoonides, kus oli suur oht, et tuleb raviljasimel korjata ainult tuulekaera. Rääkisin vanemate inimestega ja kui kutsuti 1943. aastal mis oli juba veebruarikuus nõupidamine, mis teha et ikka teravilja hakkaks saama jälle Uuralis, mida oma uurimiste alusel tegin vastava ettepaneku. Et kuidas hävitada tuulekaera tõusmid juba peale selle, kui teravili on maha külitud, aga ta ei ole veel ärkanud. Minu ettepanekud ei leidnud toetust agronoomi nivoole. Ja kui küsimus tuli hääletama, seal olid ka teadlased, mis olid valgest läänest evakueeritud sinna Leningradist ja mõnest teistest linnadest. No siis mina jäin nagu oma seisukoht on, et mina ja siis põllumajandusosakonna juhataja ainult jälitasime minut ettepanekute poolt. Istusin rongile ja tulin Krasnov Fimskis tagasitööd jätkata koha peal tööd küllalt juba kartuli ja juurviljakasvatamisega. Äkki kell 11 hommikul, järgmisel päeval sain kutse telefoni teel kutse. Mind kutsuti telefoni juurde ja oblasti parteikomitee põllumajandusosakonna juhataja ja teine sekretär teatasid minule, et minul tuleb kella viieks valmistada artikkel ajalehele Uralski Ramoodsi. Ja selles artiklis ei võta kõik, mida mina rääkisin. Nõupidamisel kell viis. Artikkel juba läheks rongiga Sverdlovski poole, et ja ilmuks järgmisel päeval. No mina mõtlesin, sul võimatu asi, aga siiski istusin laua taha ja kuna kõik see küsimus oli ju mitu korda juba läbi arutatud, nii kiirelt kui vähegi sain. Panin talle paberile ja saime õigel ajal rongi peale. Järgmisel päeval tasime pingeliselt ajalehti, mina ei uskunud, et seal artikkel sees on salati tulike lugeda ja parandada ja siis uuesti laduda ja nii edasi, vahest juhtus ka. Aga järgmisel päeval teesti tuli see oratski Ravodsi, minu joonealused ja minu artikkel joonealusega. Niimoodi. Mõtlesin, et noh, nüüd on küsimusega rõõmsalt käima, nyyd tuleb aga tegija sinna ikka tööle ka ju jälle põllul katsid rajama ja oma tuligaadigasaga puid varuda metsas ja siis köögivilja meile anti kohe päris nii uudismaa ja seda uudismaad harima, et siis sinna kartul istutada köögiviljaga, siis meil oli häbi kuskilt varustust saada. Sel alal. Aga siis ükspäev Ma küll töötasin, järgmisel päeval tuli jälle uuesti kutse telefoni juurde. Ja siis juba teatas. Mäe tõesti, kas esimene või tennisesekretär. Et Zeitke tuleb sõita lovski ja teatage perekonnale, et lähema kuu-poolteise jooksul tagasi isamasin, mis asi juhtunud, lähete koos põllumajandusosakonna juhatajaga rajoonidesse, kus läbi tuleb viia teie ettepanekud, see ei olnud veel võit, see oli ainult lahinguplaan. Anti siis villis, selle sõitsime surnuks esimese kahe nädala jooksul, siis anti meile see. Seda nimetati siis valt ära, Ivana tange Willise taoline hoopis võimsam ja tema pääseb sealt läbi, kus mingisuguseid teid ei olegi, sest esialgu seitsme paar päeva ka MK aga, aga selline jätsime juba kuskile kammushovi rajooni ja edasi pääsenud villis viis mind küll, kui või mis on juba kiumini oblasti lähedal. Aga seal ta ütles. Varases seal teid enam ei olnudki. Praegu no siis algas töö. Viisime nõupidamisi läbirajoonides, vaidlesime adronoomidega, aga seal oli juba pooltäidis taba elu. Mina pärisin igal pool täitevkomiteedes ja kolhoosides. Kes teil on Keitsed jäädingud? Taas ja üks Lens kõige targemateks oli? Ühe uga vōi küla üks vanematest töötajatest, talupoegadest, Tinski, tema nimi on siiaajani meeles suure halli habemega tasakaalukas tark mees. No siis mina tema jutluses, missugused ülesanded on, kuidas mina mõtlen neid küsimusi lahendada ja Narva? Tema ütles kohe muidugi neid peensusi, mina olen uurinud, aga mina olen teinud sedasama, mis teie praegu pakute. Seal tee saad üle sellest tuulega pärast. Minu ettepanek oli järgmine, toetudes katsetel, kus ma nägin, et kui külida mullale, kus juba olid tuulekaera seemned, ükskõik mis teraviljatuulekaer tärkav varem kui kultuurne räim ja temal on juba suur lipp, esimene leht üleval sel ajal, kui alles hakkab arenema kultuurne taim. Ja kui sel momendil niimoodi ükskõik mis riistaga harida põldu, et lõigata no kas või pooleks vähemalt vigastada. Tuulekaera tema enam ei taastu. Ja peale selle juba siis takistamata tärkab kultuurtaim. Ma olin nendes ka hoolsin rajoonides, mille küll sel teel lagra tehnikal ületas 10000 hektari. Sügisel tuli oodata juba tagajärgi. Igast joonist tulid positiivsed vastused muidugi igas kolhoosis tagajärjel ühesugused töö, Ivanud ka agrotehnika on ka igal pool vastavalt sellele, missugused ettepanekud mina tegin. Praegugi on säilinud talitsema rajooni põllumajandusosakonna aruanne kus nemad teatavad, et tänu nende ettepanekutele nemad said rahuldavad saagid sel aastal. Ei tasunud mitte riigile selle aasta ülesandeid vaid ka eelmise aasta võlgnevuse. No see oli muidugi minule niisugune, mitte ainult maraan lõikus, aga võitis ka oblast selles osas. Nõu Tööpõld Uuralis laienes selle tõttu et Liidu Teaduste Akadeemia üldkogu valis mind Põllumäe majanduse osakonna juhatajaks. Komitees, mis oli asutatud akadeemia poolt nimega Siberi Uurali komid on rinde abistamiseks. Akadeemia koosseisus töötas see komitee, mina olin esiteks nimetatud selle komitee liigniks pärast oligneks ja põllumajandusosakonna juhatajaks. Siis algas hoopis laiemas ulatuses peale kartuli kasvatamise. WC-ülesannet ei jaga köögiviljaga sind, ülesannete täitmise võtsime laias ulatuses uurimisalla looduslikud tingimused Põllumäe majanduse arendamiseks uutes suundades, eriti mägede piirkonnas. Just suurtööstuse läheduses. Sellest tööst võtsid ekspeditsioonid osa, mille eesotsas mina olin mulla Stiguurimis ras. Põllumajanduse rajaneerimise alal. Limaatiliste tingimuste ja mullaomaduste alusel said tehtud vastavad. Ja põllumajanduse eri osade paigutamise skeemid. Selle töö tulemused kasutati kohe esimesel aastal ära ja muidugi see abistaja aitas kaasa selleks et vähemalt kolme aasta jooksul. Mul tuli see pind tõusis kaks korda ja köögiviljapind kaks pool kolm korda. Missuguseid riiklikke autasusid te olete saanud oma suure aastaid aastakümneid kestnud töö eest? No ei tea, ma võin ainult öelda, et mind on liiga ülehinnatud. Ja kui nüüd veel nii päriselt kohe kainelt kaalun seda asja siis muidugi olen otsusel, et just selle tõttu mina sain need autasud mitu korda autasustatud. Selle tõttu. Et mina töötasin probleemidel see oli suur riiklik tähtsus ja neil aegadel, kui nende küsimuste lahendamine oli hädavajalik