Meie tänaõhtune helistuni tervitus ei tule mitte keskel stuudiost vai tihemetsa sovhoostehnikumi hubasest kenast vanast saalist on küünlavalgusõhtu, on valgus just keskeprogrammi tegemiseks. Täna oleme me külas tihemetsas koos tehnikumi teise kursuse mehhanisaatoritele ja esimese kursuse raamatupidajatel. Küllakutse me saime juba mitu kuud tagasi, kuid alles täna saab meie kohtumine teoks ja aitäh kutsujaile. Ma loen üles, kui palju meid siia tulid ja kes tulid. Meid oli üldse 23 inimest, tulime kolmel autol. Nii kolm autojuhti, seega üks neist on ka tehnika juures palju tegev. Viis tehnika inseneri, üheksa muusikameest, viis toimetajad, reporterid ja üks sotsioloog. Meie tänase õhtu jooksul on kolm asja, mis on esimest korda peegli pealt esimest korda on kestva programmi avalik kohtumine. Esimest korda on meil selliste mõõtmetega stereolindistus avalikult õhtult ja esimest korda tuleb meiega kaasas olev ansambel täna avalikule esinemisele. Aga võib-olla tekib küsimus, mis on selle ansambli nimi? Jätame selle esialgu saladusse. Ehk see tuleb välja, kui ansambel mängib oma esimese loo. Need ei vaata tagasi. Öeldu ei torma ja pool tullu. Ma ei saanud Oja et kus on koduma Küll ta kiidulindi keevooli. Adki poja. Aga see rakuke nõnni keedu paeva saama koore. No ma loodan, et need ta On ta loova tööna võla ta ta talu. Do mootri Iiduvad ru ikka mööda. Ja ta ei vaata ta kaos. Niimoodi. Aga? Aga? Nii esimest korda on keskööprogrammis stuudios seda ruumi vene kena stuudioks nimetada. Nii palju inimesi ja tahes-tahtmata võtate te ise ka tänase saate tegemisest niimodi osa. Semjon Ruja. Mida see tähendab, tähendab fantaasiat seal 72. 91. aastal avaldatud sõna. Ja kuna ma ansambel on ka sel aastal loodi, siis me leidsime ja loodetavasti jätkub meil vabalt taasiat muusika tegemisel niimoodi moodustasime uue sõna kasuks. Sambal luuakse, siis on ka alati olemas Tamm, mis tarvis seda tehakse. No nii, siuksed, suured plaanid nagu luua eesti rahvuslik biitmuusika ja arendada seda edasi. Samuti oleks muidugi tore, kui meil õnnestuks lahendada praegu niisugust kahte suud publiku rühma, nagu üksal raskemeelne, tõsise muusika publik. Küllaltki põhjalikult suhtun nihukese kerge modifitseerimise vormidesse. Ja teine on siis kergemuusika publik, kes siiski põhiliselt niukse moe muutumise järgi hinnangu määrakud lähendada, neid kahtenivad publikuliiki teineteisele. Laiendada seda, et kahel erineval muusikal on siiski väga palju kokkupuutepunkte ja kuna me ansamblis on paljud tegelevad tõsise muusikaga, siis vast vast õnnestub veel teha kerget muusikat, popmuusikat, mis oleks sama väljendusrikas ja sama sisukas kui tõsine muusika. Kes ei ansamblis laulavad ja mängivad. Meil on. Kõigepealt kaks tütarlast laulavad, meil on Liina Randma ja Eva Ojaveer. Esimene on Pedagoogilise Instituudi üliõpilane, teinudki muusikakeskkoolis. Siis on veel nii selle laulusolistid. Urmas Alender 10.-st keskkoolist ja Raul Sepper. Nemad siis kordamööda, kes vaba on, siis mängib saatekitarri. Daci soolokitarri mängib Toomas Veenre observatooriumist. Basskitarri kindral kavasalu fagotti Tõnis Kuurme konservatooriumist. Ja siis mängin klaverit ja orelit, et ansambel. Siis võib arvata, et ka on publikul pärimisi ansamblijuhile. Alustame siit lauast. On teil küsimusi? Ma tahaksin teada, kui tihti te käite esinemistel just väljaspool Tallinnat, me veel ei ole käinud. Me alles sel sügisel hakkasime tegema ja ja loodetavasti avaneb meil võimalus iga kontsertprogrammiga esineda ka, no esiteks ei ole praegu veel repertuaari suurendamata kontserdit korraldada esialgu Me oleme raadius ainult helistada. Esimene avalik esinemine Ja nüüd küsimus teisest lauast. Kuidas ansambel üldse sündis, kuidas saite omavahel tuttavaks, sai niimoodi igast erinevast kohast erinevalt õpite. Kuidas te üldse tutvusite loeks iga ansambli? Kokku tulen seal palju juhuslikkust. Ka, keda ma enne tundsin, keda ma kuulnud olin kelle ees esitas, mulle meeldis, ma tegin talle ettepaneku ja paljud muidugi koos siis natuke vaheldunud ka ikkagi kõik nõus ja ja osa lihtsalt lihtsalt soovitati ja kes näiteks seal ikka nii juhuslikult sattus enam-vähem kokku. Aga meie poolt on ka küsimus publikule. Öelge, miks noored inimesed armastavad muusikat? Ei tea ei ole juba sellepärast, et tantsu saadis on hakanud põhiselt välja ilmuma rütmiliselt ja rohkem. Temperamentsemad lood ja võib-olla kanadele meeldivadki siuksed, kiiremad tantsud. Kiha paned, sest saarlased meeldid ikka vanadele rohkem. Põhjus, miks me täna niisuguse küsimusega esitasime teile on tulnud sellest, et Keskerakonna toimetusse saabunud hästi palju kirjeldusega noored kirjutavad et meile väga meeldib veetja popmuusika ja, aga miks. Ja me alati ei ole saanud nende kirjadest teada. Nõnda ka sama küsimus ka musitseeriale, Rein Rannap. Raske oli mängijatel endale öelnud, aga. Ma usun, et et see on 10. sama sõna, mis välja mõtlesime, väljendusrikkus. Tõsine muusikal võib olla publikust eemaldunud viimase sajandi nii palju selle tõttu, et ta on nagu suures osas nagu niukseks konstrueerituks muutunud teoreetiliseks. Heliloojate professorite muusikaks, aga aga biit-popmuusika selle vastu kõneleb niukses asjadest. Ühesõnaga raske võidelda väljendab, väljendab inimtundeid ja mõtteid selgemalt ja, ja kindlasti tugevamat. Võib-olla see tunneteskaala senini biitmuusikat muuseas on natukene piiratud olnud võrreldes tõsise muusikaga, aga tendents on sinnapoole, et see järjest avaldub temaatika ja, ja tunded järjest mitmekesistuvad pid, lusikas ja ja ühesõnaga selge, selgemalt ja tugevamini. Ta edasi muidugi rütm tänapäeva inimestele ilmselt siiski siiski nihukese läbiva läbiva pulsirütmi kaudu olla on võimalik nende mõtte- ja tundemaailmale lähemale pääseda rohkem. Ivo üks ükskõik, on ja. Mis oli? Nii. Kole. See sees on ka ja. Ei mõista. Ja ka endamisi. Nii vaikseks. Mis oli? Mis tuule pannes? Kui. Ei mõista lääs aga, aga ja ka. Ja räägi. Aga nüüd teeme proovi, kuidas teie ise oma tehnikumi tunnete? Teeme nii, et mina esitan küsimuse ja teie koha pealt hüüate ei või jaa. Nõus neid tähelepanu, esimene küsimus. Kas tihemetsa sovhoostehnikum on kõige suurem? Põllumajanduslike õppeasutus vabariigis ei vaja. Ja teine küsimus. Ma loen teile ette kolm arvu. Ükson 8000 13000 ja 20000 korda neid arve veel kord kaheksa, 13 ja 20000. Mis te arvate, milline neist arvudest on kõige lähem arvule, mis märgib ära teie sovhoostehnikumile kuuluva maa hektarites? Nii, teie hüüate iga arvu järele ei või, ja 8000 13000 20000. Seal tulevikuplaanidest. Öelge, kelleks on võimalik õppida tihemetsa sovhoostehnikumis? Tehikumise käppida talasid raamatupidajaks ja saateks. Ma arvan, et õppimise kohta võiks kõige paremini rääkida tehnikumi direktor. Õppida tihemetsa sovhoostehnikum, mis on tõesti võimalik põllumajandusliku raamatupidamist ja põllumajanduse mehhaniseerimise ja põhiline tihemetsa sovhoostehnikumis on siiski põllumajanduse mehhaniseerimise tehnik, mehaanikute ettevalmistamine ja siin on lõpetajate arv aastas 150 200 piires. Koos kaugõppeosakonnaga. Praegust On lõpetajad, tehnik, mehhaanikud, tootmistööl, vabariigi kolhoosidest, sovhoosidest ja põllumajandustehnika rajooniosakondades ja uuel aastal nad saabuvad tagasi, et vormistada diplomiprojektid ja kaitsta need juba veebruarikuul riikliku kvalifikatsioonikomisjoni eest ning lahkuda Meie vabariigi kolhoosidesse sovhoosidesse. Diplomeeritud tehnik, mehaanikutena. Nii edasi veidi stereomuusikat meie fonoteegist ja seejärel muusika kommentaar. Ülev aaloed. Eesti Raadio on varemgi siin tähenduses käinud ja varasematest aegadest on meil teie muusikalise maitse kohta nii palju teada et välismaa ansamblites kiputa helistama Rolling Stones. Seepärast valisimegi üheks ansamblis, keda tänavaile lindilt mängida just Rolling Stones. 1969. aasta lõpul ilmus nende väga sõjaka pealkirjaga plaat, letid pliid, siis las veritseb. Rasferi jookseb, kuidas soovite? Tõuside siiani üks parimaid plaate. Peale paneme sellel plaadil siiski ühe märksa rahulikuma ja üpris kerge pala kantrihakk. Rolling Stonesi võtsid kantristiili muusikat väga kergelt, võib isegi öelda, et tegemist oli paroodiaga. Nüüd siis üks märksa tõsisem Rollingute jaoks mõneti isegi programmiline pala, lepid pliid las veritseb. Muide, seal oli biitlitel käsil LP pealkirjaga letid, Vii, las jääb olla. Nendes kahes pealkirjas avaldub ka mõlema maailma juhtiva popgrupi ellusuhtumine filosoofiale biitlite enesesse süvenemine, passiivsus ümbritseva maailma poliitika suhtes ja Rollingute aktiivsus mõneti narhistlik aktiivsus poole, suunatus, tahe end iga hinna eest nähtavaks ja kuuldavaks teha. Seik, mille pärast neid vahest ka väikekodanlaste hirmuks on nimetatud. Siis aga ansambel Rolling Stones ja nende Klepid pliid. Edasi oleme mõelnud teile tutvustada üht voolu popmuusikas, mida võib kokku võtta mõistega Tamla, muuta on võib-olla kõigepealt mõned sõnad selle stiili kohta sambla mõõta. Me sünniajaks loetakse aastat 1959 sünnikohaks Detroiti, 1963. aastal vallutas ta on juba kindlalt koha nii Ameerika kui Euroopa edetabelites. Sedasorti muusikat annab välja samanimeline plaadifirma. Algusest peale on tamme muuta, on olnud värviliste muusika. Huvitav oli aga see, et esimestel aastatel olid ka produtsentideks ja üldse inimesteks Tammemaltoni ümber eranditult mustad. Kui see muusika ka kõvasti sisse tooma hakkas, ei saanud muidugi valget sellest ärist kõrvale jääda. Ma toon on väga tihe pausideta muusika, temboxon umbes marsi tempo 112 aktileltki minutis. Kusjuures teiste neljandate aku lööki markeeritakse tugevalt löökriistadel. Väga tähtis on bass, mis annab muusikale õiges sündid. Kuulsaimad esinenud pead, Diana Ross ja ansambel seal põhimõtteliselt üldse on Tamla Downile suhe eeslaulja ansambel, kusjuures ansambel jaoks tahaplaanile tüüpiline matšariils ja andellas ja vast kõige kuulsam neist hästi Wanda ansambleid fotoks loetakse üheks Tamla tauni ohtlikuks. Ma pole päris sihilikult teadvustanud lugude autorid ja pealkirju. Enamiku Tamla nautoni palade sõnade ja viisi taga seisab Trio prajan, Holland, Joe tõusir ja endi Holland. Mis pealkirjadesse üldse tekstidesse puutub, siis on need üsna banaalsed ja vahe ütlevad ka selles stiilis seistes armastuse varjus meie kahekesi see vana laul olla noor ja armunud ja nii edasi. Sest kõige viimasest teemast laulab ka ansambel letes. Kõik palad, mida kuulsite, kõlasid stereona nüüd aga lähemalt siis sellest, mis oli see store, on. Annan jutujärje üle mehele, kes sellega kõige paremini kursis peaks olema. Eesti raadio helirežissöörile Hannes Valdmale. Stereofooniline heli, mille poolest tema erineb meie tavalisest seni väga laialt levinud monoraadiosaadetest. No kõigepealt stereofooniline heli püüab kuulajatele anda informatsiooni sellest keskkonnast, kus heliallikat pillid, näitlejad, esinejad asuvad. Et me näiteks Tero helipildis väga selgelt tajume, et see orkester mängib suureks kontsertsaalis. Või siis väike ansambel mõnes väiksemas ruumis. Ja kindlasti eriti head efekti annab stereohelipilt, selliste otseülekannete puhul ma usun, ka tänane saade peaks sterooliselt stero efektide poolest küllaltki hästi õnnestuma. Teie tihemetsakooli väga omapärane saal akustiliselt peaks stereohelipildis just hästi edasi andma seda helilist omapära. Nii et esiteks siis stereoheli kindlasti püüab kuulajad viia sellesse akustilisse atmosfääri, kus need heliallikad paiknevad. Teiseks, stereohelipilt annab kuulajale informatsiooni sellest, kus paiknevad heliallikaid ja isegi milliste mõõtmetega on need heliallikad. Näiteks võtame meeskoori, kui me tavaliselt monoraadiosaates kuulame meeskoori, siis tema tuleb meil ühest valju hääldest nagu ühest punktist. Aga on ju teada, et meeskoor kontsertsaalis on väga laial alal nii-öelda esindatud, vaat steroheli just seda pilti edasi annabki. Rääkimata siin suurtest sümfooniaorkestrites kantaadi vormides ettekantavate palades, kus on koor, orkester, solistid, siis kindlasti monoraadiosaade on väga-väga kitsas väga selline Kokkusurutud muljega ja kindlasti ka see, et kui stereoheli Meie anname seda edasi kahe valju öelda kaudu. Kindlasti sealt mahub rohkem informatsiooni läbi piltlikult öeldes kui ühest valjuhääldi ajast ja seega ka heli kvaliteet, kõigi nende eelpool nimetatud komponentidega on paremad. No võib-olla kohe demonstreeriksimegi teile, kuidas Tero helipildis võiks välja näha Tallinnas meie Estonia kontserdisaal. Järgmisena kuulaksime instrumentide kuningat seolorel ta kindlasti, te teate, et orel on väga suurinstrument väga laial alal. Kontsertsaalis on tema heli kuulda monotema pilt väga vajaka jääv ja stereohelipildis. Nagu ütlevad muusikakriitikud, on oreliomapärased värvid tema nüansid väga selgelt kuulda. Aga kerge muusika, kerge muusika pakub stereohelipildis väga laialdasi võimalusi. Peab ütlema, et nii kui stereoheli hakkas levima kergemuusika heliloojad, interpreedid võtsid kohe väljendusvahenditeks kõik võimalused, mida pakub stereohelipilt näiteks instrumentide liikumised, meil siin helipildis mitmesugused efektid, mida pakub ainukest ero helipilt ja kuulaksime, kuidas kõlab, eks kergemuusikapala seimis laastia, orkestreid. Ja võrdluseks kohe vas sama lõiku Kamolona. Eks ole, vahe on küllaltki märgatav. No oli juttu ka, et stero helipilti. Me loome kuulajate ees kahe valju öeldajaga täiesti sõltumatut kanalit. Nii et ka sellist, näiteks naljajutumärkides võib teha. Kuulaksime nüüd vast kahte stereosalvestust meie fonoteegist nimelt solistidelt Marie Aarelt ja Marju pruudilt. Nüüd aga meid huvitab väga teie arvamus stereoraadio kohta, ma loen kolmeni ja stereopooldajad püüavad tera ja monopooldajad püüavad maha. Nii üks-kaks-kolm. Ja las aianal portree Paaradel. Ja. Ja loomeraamat. Nõnda järgmisena peaksime rääkima me iseendast, nagu öeldakse, loo lõpetuseks keskeprogrammist. Selleks et meil oleks juttu teiega kergem puhuda, tahaksime teada saada, milline programm, milline päev teile kõige rohkem meeldib. Ma tean, et Teie kooli õpetajatele eriti ei meeldi meie programmid selle pärast, et nad hakkavad, ei olegi pärast kella ühteteist siis, kui teiba magama peate. Aga me teame ka seda, et te siiski kuulate. Kuidas me selle kindlaks teeme. Seda plaksutamisega teie vahepeal üks väike täpsustus. Asi on selles, et me oleme oma toimetuses püüdnud päevad omamoodi teatavate teatava temaatikaga ära jaotada ja sellepärast tuleks meil nagu huvitav teada miks kuulatakse üht või teist programmi Me siin rohkem või vähem. Nõnda siis kolmapäev. Aitäh. Reede. Aitäh. Laupäev. Teised meie oletused läksid täkke ja nüüd on siis ka paras aeg anda sõna meie programmi peatoimetajale koolakerkele. Ma arvan, et ega te palju ei eksinudki. Teie aplausi näitasid päris täpselt selle pingeskaala, kuidas hindavad meie kuulajad meie saateid. Ja meil on kaasas sotsioloog Peeter Maimik. Tema käest saadud andmed kinnitavad meile järgmist. Näiteks septembrikuul läbi viidud uurimuste põhjal. Esmaspäev Reval. Keskeprogrammi alguses kell 23 10 oli meie kuulajate protsent 14 14 protsenti üldistest üldisest raadiokuulajate arvus. Absoluutarvudes teeks välja ligikaudu, tähendab üks protsent on 6000, see on kuus kaheksa, 94000 kuulajat on meil esmaspäeval taga. Teisi päeval, kui meil on luuleprogrammid, oli 14,5. See oli septembrikuu andmed. Kolmapäeval oli 12,7 protsenti kuulajaid, neljapäeval 13,8 12,5 reed, et kui Oja Valter Ojakäär rääkis tantsumuusikas tantsumuusika traditsioonidest, oli neid kuulajaid juba 24 protsenti. Laupäev päeval kui eetris oli keskeprogrammi kirev raadio revüü, oli samuti 25 protsenti kuule. See teeb kokku umbes 150000. Keskeprogramm on alati lõpetanud muusikaga. Nii, palun orkestrilt kohale ja lõpetaja meil nende palaga.