Meie liit, hotell, olümpia, 20. korrus, väike numbrituba. Seinalampides on pirnid, läbipõlenud tuba valgustab paarikümne vatine, tule, silm. Vannitoas peseb ja kuivatab professor ise oma ihupesu, mis selles niiskuses hästi kuivada ei taha. Kahest aknast avaneb siit kõrgelt linnale udune pilt, mis vihmapilvede ja suitsutossu sisse kaob. Üks aken katki, möödavälist akna simsi jalutab kolinal ja koduselt ning vaatab tuppa häbematult jultunult ja imekspandavalt suur ning ablas linna kajakas. Niisugune on miljöö, milles hakkame kõnelema bootlandi Ülikooli professori, majandusteadlase teoreetiku, Toomas Palmi kodulugu. Härra, professor, teie olete sündinud Tallinnas, kus kohal mulle on räägitud, et just siin olümpia hotelli juures on see haiglas ja Sealse sünnituseosakond on vist maha võetud muidugi puumaja noh, arvata võib, nagu nad siin ümbruses on. Aga nii palju ma tean, et see oli Tallinna keskhaigla või see on, kus ma siis väikse jutukese peale hakkasin ning mõni aeg tagasi, nii et ma olen kodus. Kes teie vanemad olid? Mul isa oli, nimi oli Rikva Valter Palm elukutseliselt konstaabel omal ajal kuskil Irboskas Petseris tol ajal vene piiri peal, aga noh, nüüd nad on ümber paigutada. Ema oli endine juuli seiger. Nüüd muidugi kannab isa nime edasi, tema oli siin õppinud nagu ta mulle rääkinud sõjaaegsete õdede kursusel lihtsalt oma huvides, et see noh, tal oli bioloogilised teemad nagu põnevad. Ja siis noh, sellest kujuneski välja, et tema sai olema siis õde halastajaõde, mis ametit ta pidas terve oma tööaastad. Teie muidugi oma kodu ei mäleta, te olite nii väike kui siit äraminek oli kolmeaastane. Huvitav asi on see, et mida inimene mäletab. Oli sealt muidugi inimese vanusest, aga ka, mis juhtub. Nii et imelikul kombel ma siiski midagi muljeid on jäänud, nagu nendest öisetest rongi reisudest või sellist. Või kuskil ma siin Tallinnas kuskil olin bussi peal ja seisin juhi kõrval ja tegin nagu väike poiss ikka aitasin teda. Nii et niisugused tühjad asjad on jäänud, aga no muidugi mõistlikult rääkida, et ei, ei ega ma ei mäleta. Siia tulles oli, oli muidugi tuttav, aga noh, et need postkaardid ja pildikesed perekonna mälestuse albumid olid juhuslikult sattunud, kohvritas. Noh, see on pikk lugu, aga igatahes meil mõned mõned Sist, sellised asjad tulid kaasa. Aga ei, ega mul ei ole põhjust siit midagi mäletada, melahkusime siit. Baltisakslastel on nii-öelda, no ma sündisin 37. aasta lõpul, nii et ega ma siis muidugi mida õieti tõesti ei mäleta kuidas säramineks ikka oli, vanemad on seda rääkinud ja mul isa suri, kui ma olin juba alles 11 aastane. Ka mul temaga kunagi midagi tõsisemat juttu ei olnud, nii et see, mida ma tean perekonna ajaloost, on siis nagu ta on tõlgendatud mulle ema poolt. Aminek, mis siin oli, 40. aastal, oli siis esimene okupatsioon ja tema ametiperearst ei saa, siis löödi välja sealt ja mis ta siis tegi, ma ei tea, täpselt. Rassis avanes, võimalik et noh, et siis teine hull kutsus siis oma inimesi nii-öelda koju ja no nagu see valik tol ajal oli seada siis siia Stalini alla või minna sinna Hitleri alla, suurt valikut nagu ei ole. Aga me siis valis, valisime minna Hitleri Saksamaale, seal olid ka omad probleemid, muidugi ka neid nii väga sinna ei tahetud ja üks fraas on jäänud fluhte Auslander neetud välismaalased. Nii et seal oli ka majanduslikke ja muid raskusi. Ja Ma tean, et siis hiljem me tulime ka veel mõnda aega siia tagasi, no meie oli siis seks ajaks minu ema. Ahjaa, mina õde suri Saksamaale nälga. Nii et tema siis lõppes, seal oli ühinenud Eesti üksusega sakslane, vähemalt tol ajal ei usaldanud ja eesti poiss nii, et temal ei tagalas kuskil Ukrainas tõlgina ametis. Lõpuni jäi ikkagi diagnoosimata, mis taga siis seal juhtus, aga temaga tekkis niukene progressiivne halvatus. Nii et tema saadeti siis liini jõudis sinna Saksa sõjaväehaiglasse kuskile. Ja meil oli ka siis emale ja minule antud lühemalt aega viisa pooleks aastaks või mis ta oli lihtsalt isale külla minna. Mida me siis ka tegime 44. aasta talvel, see oli siis vastu kevadet. 45. Me huvitaval kombel. Ma tean, Me oleme siit lahkunud paar korda ja mõlemad korrad saabusime Saksamaal üheksandal märtsil. See teine oli siis üheksas märts 1944 ja me olimegi lahkunud Tallinnast, nagu ma seda olen kuulnud. Et ajalooline päev ja aasta hiljem jõudsime Ameerikasse ja seda ka jälle üheksandal märtsil, aga noh, mine tea, mis see tähendab. Nii et meie lahkumise lugu oli, no me läksime baltisakslasena ja seda siis ka see valitsus on pandud minu siis selle viisade peale, nii et mina olen baltisakslane, aga rahvus on, mida inimene ennast peab minu teada, mingisugust kromosoomi testi ei ole, et kes on eestlane, vana hea, noh, minu teada ma olen eestlane. Väliseestlane, ameeriklane muidugi. Ja pere läks siis Ameerikasse elama hiljem millalgi siin oli ka omaette lugu. Tähendab, nagu nagu nimetasin, mul õde suri väikse lapsena nii palju, aga ta on, ta tõesti suri nälga. Me olime, tema tähendab õde ja mina mõlemad Saksamaa aludes haigestusime. Meid pandi haiglasse, aga no me ei rääkinud kohalikku keelt ja nähtavasti endal oli raskusi meie toitmisega. See oli juba nii 40 vist esimesel aastal suri iso oma halvatuse tõttu, ei, ei pääsenud läände ja meie kohta tehti huvitaval kombel niisugune erand. Et tolleaegsed maad, kes võttisid immigrante vastu, ei olnud nõus perekondi lahutama. Ja samal ajal nad ei, ei olnud nõus võtma naist nagu perekonnapeaks. Nii et meile öeldi nii ühe teise poolt ja ka ametlikult, et meil ei ole mingit pääsu välismaale. Et kui Saksamaal hakkama ei saa, et noh, mingi mingi Eestisse tagasi mis oleks olnud nagu imelik otsus sel ajal. Ja siis tekkis mul isa oli siis olgugi et haigla löönud muidugi mõistus töötas. Ja siis avaldasid no meie olukorra kirjelduse lihtsalt ühe Ameerika sõjaväe kaplanil. Jah, et niisugune on asi asemest oli siis meie olukorraga tutvuma tyypi laagrisse, diplydeebeeenn siis nende pagulaste, ümberasujate või kodutute laagrisse võttis asju kuidagi südames, ta hakkas nii kuidagi just meie asja ajamas muidugi seda avameelne lugu, kadedus ja kuidas, kuidas ometigi, aga no see mees võttis kui ta oli väga südamlikult seda ja oligi nii kaugele viis selle asja ameerika konsulini kes siis tutvus meie olukorraga ja ja siis otsus langetati, nii et hea küll, et noh, et poisi ema poisiga võib minna Ameerikasse saavad kord jalad alla, no siis haige mees võib järele tulla. Aga noh, asi töötas välja nii et mul ema sai küll need paberid seal korda juba asi ka juba nii majanduslik külg oli ka arenemas. Aga siis isa suri just enne seda välja reisu võimaliku. Me küll kasutasime juhust, et me tõime siis mõned teised sugulased järele. Üks noorpaar just abiellunud ja siis nemad teevad jälle omagi vanemad ja nii et sellest siiski tuli midagi head välja. Et nood, see luba oli antud nagu kellegil. Nii et siis, mis aastal see oli, see oli aastal 49, tähendab, meie emaga kolisime ära aastal. Nagu nimetasin, jõudsime ameeriklasele üheksandal märtsil, aastal 49. Isa suri siin tähendab Lääne-Saksamaal 50. aastal. Nii et teine sugulus tuli siis järele lähemal ajal. Nii et meil on juba ameeriklane, noh, ütleme, 40 aastat olnud. Aga algul mida te tegite seal tehakkasite muidugi keelte oskasite kes keelt oskas, tüüpi laagrielu oli nisukene seal, et oli, käis mingisugune jutt, et no et nüüd on hakanud seevastu maa vastu võtma ütleme Prantsusmaa, siis hakatakse prantsuskeelt õppima, mõni räägib jah, et on väljapääsu, ei teha kuskile mujale, no siis õpime Belgiat midagit olla, ema oli keelt õppinud, noh keskkooliplika, no siin Tallinnas taudsesnamite sees, aga siiski aastaid tagasi. Mis, mis mina õppisin tyypi laagris, neljanda klassi poiss õppis inglise keelt, see pole midagi. Lastel on see suurepärane omadus, et nad õpivad keeli nagu, nagu svammi lihtsalt tuleb loomulikult sisse. See varajasem lapse haiglalugu, mis ma siin lühidalt mainisin Stalinit mõne kuu jooksul, mul võimalus, kus ma alustasin täieliselt eesti keele ära, mulle räägiti, et ma tulin sealt välja, ma valetasin, kas koer vist hobune. Ja. Inglise keeleks, nii et juba nii kuuenda seitsmenda klassi aialda väeti käidi juba peale, et paar aastat ette, et sa raiskad oma aega, noh, see oli poisikese lugu. Vanemal põlvel muidugi mul ema oli siis juba vist nii, ütleme siis ta oleks kes neljakümnendates olnud, selle ealine inimene enam nii kergesti seda ei tee. Ja tõtt-öelda, ega ta tänada. Ma ei saa ausalt öelda, ta valdaks inglise keelt, et ta sai hakkama, ta tegi oma tööna, teenis meile leiba, kuni siis eluastmed platsidele edasi kuhu me sattusime, see oli teatud määral õnneasi, et kuhu keegi sattus, enamik eesti emigrandid jõudsite nende suurematesse linnadesse, eriti idakaldal, nii New York ja mis Boston ja või siis Chicago rohkem kesklääne poole ja nii. Meie sattusime niisugusesse väiksesse alevisse põhja, ootas, millest võib-olla eestlased siin ei olegi kuulnud. See on niisugune, noh, need kesksed suured põllumaad, midagit nagu võib-olla liidu ukraina nisu kasvatamine ja nõnda edasi. Ma ei taha nüüd nagu inimene viriseb asjatult, aga no see oli nüüd nisukene. Kohv. Ta oli hullumaja. Ja sõna täpses mõttes, ta oli niisugune ühe saksa päritoluga pastori eraettevõte, kus tema siis sai summasi osariigi käest. Et tahaks mitte ainult vanu inimesi, aga inimesi just kellel olid nii füüsiliselt kui ka vaimsed probleemid ja noh, siis oli tema asi, et kuidas ta nendega toime tulla ja muidugi tema siis tegi selle rahalise kulutuse nende peale niivõrd väikseks, kui ta sai nädala taskusse. See oli võib-olla niisugune tüüp, mille ülese Marxini õudsalt mures oli. Ja on ka selliseid tüüpe olemas ja meie sattusime selle sellise küüsi, mul seal ei olnud määratud töötunde. Tal ei olnud määratud vaba päeva, meil oli küll nüüd seal hullude seas kahepeale üks tuba, toakene. Ta tegid tööd seal, ma mäletan nüüd aastaid tagasi, nad oli üleval päikesega ja siis vastu südaööd, siis nagu väikest last viidi teda kööki, et kas ta tahaks võileiva saada. Inimene surmani väsinud tol ajal nomina olin poisinolk, mul oli väga tore, ma sain traktoriga sõita poisile loo, mulle istus küll, aga no ma ei teadnud üldse, milles asi seisis. No seal taga nagu turuoludes eta, et vat see ei istunud, see oli vastik. Ega me ei pidanud sinna istuma jääma ja me olime kolme kuuga läinud. Ja no siis on pidevalt ikka ülesse ja üles olles nagu, nagu immigrandi lugu on, see on teatud määral šabloon. Aga see on täpselt, kuidas värk seal läks, peamiselt iga tuttavaga, kes mullal algus oli raske. Ma olin mõni mõnel natuke parem kui teisel, aga üldiselt toodi sinna, et me töötame, kelle, kelle nüüd võit võib teha, sina oletad toeczpoitatsioonist ja nõnda edasi, aga ei, ei ei, see, seda ma ei tee, inimesed paigutavad ennast ümber ja elu hakkas juba minema, nüüd muidugi kasvan ise vanemaks, ma mäletan, need. Me olime nagu mainisin kõrvalises kohas, aga siiski juba hakkasid tekkima eestlaste kokkutulemise siis need esimesed olid, kus sai siis juba kuulda, kui üks ostis oma esimese fordi. Kuule, missugust sõna sõidab, no minul on prolätna pruugitud logud, nagu nad olid, aga no see oli nagu see esimene suur konsumentarbaja ese, mida siis inimesed inimestele tekkisid sinna otsa, siis tulid hiljem need uuemad ana inimesed hakkasid juba oma lapsi koolitama ja aastad lähevad ja see siis on juba Naatatavad ülikoolidesse pääsema ja juba ülikoolis lõpetamine ja nõnda edasi. Aga lase elavnenud jutus natukene ette, nii et see esimene koht, kuhu me saabusime, oli niisugune, maakonna vanadekodus olid siis ka need vigadega isikud, lühemat aega hiljem kolisime natuke suuremasse linna, nüüd ema töötas juba haiglas, tema töötas juba õena. Muidugi keele õppimine ta kurtis, oli õudselt raske, et nad panevad nüüd uus tulija siiski väikses linnas kirurgiasaali arstil on veel nina peal maske ja annab talle nüüd käsklusi inglise keeles, et ta vajab selliste selliste instrumentide püüab rääkida inimesele, kes ei tunne inglise keelt. Siin muidugi tekkisid küllaltki vahest ohtlikud arusaamatused, aga no ta õppis ta ikka tuupis, mäletan küllaltki tublisti. Ja noh, mis meil valida oli, pidin kuidagimoodi pidid jalad alla saama, nii et see on seal, mis on seal. Aga teie käisite koolis, mina käisin ja noh, me siis muidugi Ameerika koolidesse mäletan, me jõudsime Ameerikasse, see oli neljapäevasel päeval ja siis esmaspäeval olin koolis. Ja no ma ei tunne ju keelt. Ja seal oli siiski üks teine Eesti pere, kaks, isegi üks oli vanem abielupaar ja siis teine meiesugused abielupaar, nendel oli minuealine poiss, keda ma muidugi Saksamaalt tundsin. Nii nad olid nädal aega seal enne meid olnud, et ma siis läksin Reinu juurde, et kuule, sõber, milles asi seisab, et anna mulle natuke abi siin. Tema oli juba selle ajaga õppinud, et kuule siin nii-ütelda ameeriklane olema, tema keeldus minuga rääkimast, ühe nädalaga oli seda õppinud. Nii et no niisugune algoli, aga jällegi lapse asi, et see keeleoskus tuleb nagu loomulikult. Et noh, me olime seal märtsis, sel aastal lõpuks kooliaasta lõpuks, mis võis olla nii Juunywayni? Ma olin võõrkeeles kõik järele teinud, kõik need terlasel aastased, need õpikud ja mis siis tuli seal asju kirjutada ja pritsida, Janamise algkoolitöö ikka on ja no kui me kolisime, siis sinna uue linna nimi oli siis Devils Lake agara järv. D all siis juba üks väga hästi Akadeemima koolitamise mõttes. Ma olin Ameerika koolis ja hakkasin siis lugema ja lugema ja lugema, mul oli selle ümber parandamisega oli küllaltki raskusi, tähendab, et Euroopa poiss nii enne teistme ealist elufaasi mõnes mõttes nendest tublisti Lapsena nägin-Euroopas asju, mida seal täiskasvanutel pole aimugi, milline roppus, millise eurooplasena inimesed, inimene võib toime tulla. Nii et mõnes mõttes olenemata A-klassivendadest-õdedest, õdedest tublisti ees, aga no see oli nüüd täitsa uus ühiskond, taas käitumine, võõras olemine, osaliselt siis võib-olla oleksin täituv osaliselt lihtsalt püüdsin aru saada, no kus ma siis olen ja milles asi seisab raamatute kaudu mis võib olla saaliga lunastuseks selleks, et see siis sai hiljem aluseks võib olla ka akadeemilise karjääri jaoks karjääriks. Algkool võiks seda teha, noh, see võib-olla natukene ülepakutud. Kuid kuidagi tekkis, ma arvan, see huvi sellise elustiili peale Saksamaal ma olin täitsa tavaline poisikene, kes meelsamini tagus seal jalgpalli, kui midagit nina vihikusse toppis. Koolitamine läks normaalsel viisil. Ma olin nähtavasti hea õpilane või vähemalt nii, nii need hinded tulid välja ja nii mulle räägiti siis seal, selles sõjas päevadest oli rooliline probleem ühel mu kõrvaga mille taga ja le maani poolteadlikult ja kujutas ette nagu ikka euroopama maadelt, külm ilm on mulle väga paha. Siis me kolisime seetõttu nagu soojemasse kohta Colorado osariiki seal siis olid need keskkoolipäevad, olin siis juba nii selles mõttes Ameerikaniseerunud, et tavaline nüüd Ameerikandiine, higher aga juba akadeemiline külg oli kuidagi nakatanud, nii et see mul koolis läks hästi, mille najal siis mul pakuti, mis tol ajal oli Colorado ülikoolist kõige parem stipendium, nad palusid, et kas ma oleksin nõus tulema sinna õppima, kui nad kõik mu kulud maksavad? Ma olen siin majandusteadlasena, nii et ma olen pidanud seda Marxi jama. Ühest küljest jah, et toru kasutab inimesi resurssidena, teisest küljest Dianaral mootoris, nüüd maksis mu ülikoolikulud ära ja nemad ei saanud minu käest küll mitte midagi. Nad ostsid ja võib-olla endale natukene publikult sooja hinnangut, et vaata, kui tore nad toetavad üliõpilasi. Igal juhul ma siis tegin Colorado ülikooli läbi stipendiumiga stipiga, mis oli siis privaatkorporatsiooni poolt lihtsalt määratud ülikool olid, nemad otsisid endale siis, mis nad kui otsida hea kandidaadi olema? Ma loodan, ma teenisin seda ära seal. Ja sealt siis tuli see esimene bakalaureus, aatom, esimese nelja aasta paber, mis siis ütles, et ma olen majandusteadlane ja noh, väga kena, ainult, mis sa sellega teed. Mine tööle või tahaks siis midagi juurde õppida. Nii et ma mõtlesin, et vaat see majandus on hakanud väga huvitama, nii et ma siis kandideerisin siia-sinna ja siis tuli jälle uus stipendium Michigani ülikoolist. See on siis see koht, kus need on, Ameerika autod, ehitatakse Detroiti kanti taliniga sõit Detroidist, väga ilus linn, anna Arborini imeline. Anarboris oli siis doktoritöö ja ma olin seal oma kuus aastat ja see oli siis algasin peale stipendiumi peal. Sellega käis kaasas natukene õpetamise võimalus ja, ja see hakkas mulle meeldima, õigust öelda, ma unustasin mainimata, et ma juba sain oma esimese õpetamise võimaluse Colorado ülikoolis nagu veidi erakordne, et nood algaja või tähendab selle esimese nelja aasta õpilase pannakse ise nagu professori abiks, aga ma ei tea. Tal oli siis kuskilt ei saanud neid teisi väe George Thns või doktorante. Nii et minu pandi siis neljanda aasta õpilasena ühele professorile abiks see tookord mulle meeldis. Ja siis hiljem noh, naba hakkasin rääkima Michiganis, siis need viimased kolm aastat ma teenisin oma leiva rohkem õppejõuna, kui stipendiumi peal. Tegin doktoritöö valmis, kohtasin ta siis noore naisega, kellest sai siis mu tulevane abikaasa. Võib-olla kuulajaskond huvitab ka veel see, et lihtsalt juhuslikul paar esimest aasta Michiganis koolis sattus olema terve kari teisi baltimaalasi ja just eriti eestlasi ja lätlasi. Nii et me tegime seal suured, lauluõhtud ja joomad ja nii see oli ka nüüd, see esimene kord, kui ma sain nagu suurema Eesti kontingendiga kokku laagripäevad, lõppesid mulle 49 Michigani jõudsin aastal 61, nii et see oli küllaltki pikk aeg, et ma olin nagu omaette kuskile. Mul pold õieti eestlastega nii väga palju suurt midagi pistmist. Millal tekkis teil kodutunne Ameerikas kas õppimise ajal või siis, kui ahnii abiellusid või kodutunne muud küsitakse, et no Toomas, et mis sa siis oled, mina olen ameeriklane? Olgu siin külas, välismaal ma räägin, mis on mulle siiski võõrkeel kodutunne mõne kuu jooksul kodunesin, rääkisin küll varem, et no oli seal vaja oli õppida. Aga ega ega ma ei ütleks, et ma ennast nii väga võõrana tundsid, sest mille, millega mul võrrelda, oli need päevad siin Euroopas, mis mul Euroopast mällu ja lapsepõlvest käigu põrgusse, see polnud kellegi elu. Mul oli väga hea olla Ameerikas. Ma olin, ma tundsin ennast kodusena, selles mõttes ütleksin algusest saadik. Olin kodune seal Teie juures nähtavasti õppimine on eluaegne protsess. Abiellusite poissmehe rännuaeg sai otsa ruumid, just minu abikaasa on sakslanna. Ta on veidi noorem, aga siiski tema mälestused on ka umbes samasugused nagu minulgi. Ma ei usugi, oleks nii ameeriklanna ka nii väga hästi hakkama saanud, nii et kuidagi see hulkumise komme on meile ikka mõlemile juba algusest saadik sisse jäänud. Et see on, mis me teeme, me reisime suhteliselt palju, me oleme mitte ainult Euroopas käinud, aga no väga ikka üsna palju ülejäänud maailma pagulast näinud, nii et jah, poissmehe rännuajastu õnnelikul viisil maale ei annaks edasi selles, et mul naine teeb hea meelega kaasa. Meie esimese sõja ajastu oligi niisugune, et me läksime hulkuma üheskoos näiteks looston parki. Nii et mina olen niisugune tüüp, et mina viin siis oma tulevase lihtsalt metsa. Perearstil suur praegu et meil ei ole üldse nii, et me jäime kahekesi. Kas abikaasa on ka teadustööga seotud? Mu abikaasa on küllaltki tüüpiline mõnevõrra tüüpiline ameerika naine selles, et temal on oma karja aga oma elu tema on elukutseliselt hariduse poolest andmatemaatiker magistritasemel. Aga ta tõeliselt töötav mänedžeri na tähendab osakonna juhatajana üheks väga suures, väga edukas arvutifirmas, nagu te võib-olla teate, Oregon nokali, Vornja Silicon Valley on tuntud muidugi see arvutite elektroonikakeskusena. Meie räägime, et see linn, kust mina olen Portland Oregonis, selle eeslinn vähemalt üks on nagu silikon forest, tähendab silikon imets. Seal on väga palju kõrgtehnikalt ja mul abikaasa on siis andmete panga üle sellise suure firma juures. Nii et tal oligi ta oleks muidu kaasa tulnud, aga endale on just protsess, kus nad võtavad praegu endale uue asepresidendi, nii et ta jäi sinna, et noh, sellega kaasa tegema. Niiet Tal on oma karjäär. Me ikka õhtuti räägime üksteisele naat, kuidas sul täna läks. Ja küllaltki asjalik jutt. Me tunneme, no selles mõttes, et me oleme mõlemad, mitte sama ala inimesed, aga siiski, et meil on sarnased huvid. Teie kodune keel on inglise loom muidugi ja mul oli siin mõni aasta tagasi võimalus stažeerida või teha õieti vahetusprofessorina pool aastat ära Stuttgardi ülikoolis Saksamaal ja siis enne seda ma ütlesin abikaasale, et kuule, et me läheme Saksamaale, ma pean selle tarka juttu ajama. Et katsume üksteisega nii, harjutame uuesti saksa keelt. No meil on muidugi, tema on sakslanna ja mul on nii mõnda tagapõhja. No see on niisugune asi, et nüüd olnud või küsimusena abielupaari vahel, kas me tahame nüüd keelt harjutada, veel üksteisest aru saada? Vaata, ta läheb ikkagi selle keele peale tagasi, mis, mis siis on neile mõlemile kodune. Nii et jah, kodune keel on ikkagi inglise keel, tal oli ema ning isa olid seal lähestikus, nüüd on vaid ema säilinud, nii et ma ikka palun nende käest, et no rääkige üksteisega saksa keelt osa kuulda ja võib-olla ka väiksel määral ikkagi veel osa võtta. Aga olla jääma maanduma niisugune viisakas, räägin temale saksa keelt, tema vastab mulle inglise keeles.