Eilset kalendrilehelt võis lugeda 60 aastat Eesti NSV rahvakunstniku Kirill Raudsepa sünnist. Keegi kuulsustest on lausunud, partituur peab peas olema, mitte pea partituuris. Mitu partituuri teleumbkaudu võib peas olla. Ei ole loetlenud seda. Täpselt partituuri, aga muidu nii muusikamälu on ja jääb kergesti meelde. Mul on jah, muusikaline mälulaam, pean ütlema ka silma peal piltlikult on nagu ka partit orjas, jah, just, just nimelt aitab, et ega kogu aeg, ütleme silmaga Baltitel sees ei ole. Teatris eriti just tuleb väga tihti. Partneritel on ees vast vast ainult selleks, et kui väikene viperus juhtub, et siis seda saab märkamatult ära parandada või lihtsalt nii kindluse mõttes. Kas esimene partituur, mida juhataja tuli, on silma teisel? Esimene partituur on tugevasti silmade ees sest juhtus niimoodi, et. Koosseis on Välgitud tol ajal Priit Nigula peadirigent. Ja siis minu nimi seisis seal järgi dirigent, tegelikult ma olin kontsertmeister. Eks ma siis läksin. Teadvega Nigula üksipäini hakkama siin ei saa, me arutasime seda asja uuliga, et sul tuleb hakata kaadiligeerima. No ja esimesena, mis mul siis tuli teha, oli Putšiini oopermad, hambad sai, mida ma kontsertmeistrina olin juba läbi töötanud, siis ma läksin esialgu muidugi solistide vigade, neil oli anapartiid selged. Minu kontsertmeistritööna orkestri ette läksin ja nagu palusin, vabandust, et ma ei ole selle tööga tegelenud, aga taluks. Esietendusel oli küllaltki närvjueerimist aga lagu pärast orkester ja teised ütlesid, et algus oli hea, leiame, oli muidugi palju kindlam tunne juba järgmiste teostega ja ja siis läks vastavaks repertuaarile. Siis Nigul aga kahekesi oli. Aga mõtlen seda dirigeerimis tehnikatehnikateni, seda tuli ikka nagu seisvalt vaadates, seda tuli muidugi iseseisvalt. Jälgides teisi dirigent kirjandust lugeda ja peab ütlema, see on muidugi tähendab ühesõnaga praktikaga saavutada. Kuigi kahju oli, et lihtsalt aeg ei lubanud ja ei olnudki võimalusi. Mis oleks palju rohkem andnud, võib-olla kiirendanud seda protsessi, mis praktika 10 aastat tuleb, seda oleks võimalik võib-olla nelja-viie aastaga õppimise teel saavutada. Selles mõttes on praegused noored dirigendid on õnnelikumas olukorras, kontsertmeeste töö oli juba nagu kaasvundament, dirigendid ei loo, ega muidu ei olekski mõeldav olnud. Ühes dirigeerimise õpikus ongi, et üks tõeline teatri dirigent peabki läbi tegema. Kõik need staadiumid tähendab olla kontsert meist isegi olla üks teatav periood, koormeister. See oleks siis niukene loomulik, ülemine koormeister, oletan? Otseselt koormeister ei ole olnud, aga nii palju, kui siis tähendab kooliga tegemist tuli. Nendes ooperites, kus koor kaasa teeb, tuli ka kooli saalis mõningad proovid kooriga ta. Aga, mis viis teid nagu kontsertmeistritööle ma tegelikult alul. Ta läks minu aiast mööda rongi peale. Peatasin teda ja ütlesin. Saaks ka Estoniasse ta, seda asja tuleb uurida. Järgmisel päeval astus mulle juurde sisse, ütles, et direktor palus sind enda juurde ja ja võid juba kohe tööle hakata. Sain balletikontsertmeistriks. Siis olid dirigent tol ajalväärne Nelet. Kuu aega vist olin balletis siis õnnelik juba, võttis mind ooperis. Niimoodi algas siis kontsertmeistrina. Aga enne seda õppisite Jaama lõppesse konservatooriumi Tallinnas 38. aastal pianistina, kes õppejõudu, professor Artur. Nelepiga ma sain ainult kaks tööd, tegelikult Putšiini Botolfay ja talb vääri madaliku, tegin, aga. Tema usaldas mind kui kontsertmeistrid, nii et et ta ilmus proovidesse alles nii-öelda enne orkestriproovide alustamist ja oli tol ajal minuga kuidagi nii rahul. Meie maitsed ühtusid. Dirigent, ta oli tegelikult koori dirigent ja koori dirigendist sai ta siis ooperidirigendiks. Alustasite Potšiiniga lüürilise kallakuga väärestide koolkonna esindaja, kas koolkond on teile jäänud ka südamelähedaseks? Sul on tulnud ka uusi? Muidugi on tulnud muidugi uusi seisukohti ja uusi soove, aeg-ajalt see muutub, see, mis võib-olla varemalt rahuldus see lahulda hiljem. Üldiselt ka mulle meeldib kõikide palvete juhatanud opereti juhatanud teatriliinis üks väga oluline. On töötada niisuguse deligendiga kell on lavastaja silm ja niukse lavastaja, dirigendi kõrv, nisuke ütelus, kellega kena on siis koos täiesti väga huvitav oli töötada moskva lavastajaga. Viimasel ajal toredat tööd, kuigi, ütleme vastu muusikalisest küljest, taani rahuldust ei pakkunud, aga just selle lavastajaga oli väga huvitav töötada, ma mõtlen, neiud ärevil, saan siin väga huvitav lavast. See muidugi ei võta maa meie oma lavastajate oreooli, sellepärast et üks asi on ka kindel, et külalislavastaja on külalisena palju kergem töötada, kui oma lavastaja omastataks meie oma. Dirigendile on etendusel nagu kaks funktsiooni, eks ole ta niisugune muusikalise pildi kujundaja, samal ajal on ta ka lauljate abimees ja sageli rohkem kui vajanakse. Paljudel lauljatel on kindlasti vaja täpselt sisse näidata, eks ole. Ja no vot ongi vahetevahel niisugune arvamus, et noh, dirigent on see Üks ülesanne tähendab nonii, elementaarne ülesanne. Tegelikult dirigent etendusel on kogu etenduse hõngu, kogu etenduse rütmi, kogu etenduse võiks öelda emotsionaalse külje ja läbi viia või ta peab omamoodi, mitte üksi terrigeerimisega, eks ole. Välja kutsuma näitlejatelt lauljatelt neid emotsioone, mis muidugi proovide jooksul on ära õpitud ja looma tatud. Uuesti elustada ja võib-olla ka uusi momente asjale juurde tuua. Mul mõningate oma praktikas on mõningate etenduste puhul läinud korda näiteks omal ajal don Huan või ta on lauljad nii-öelda välja õpetada sellele tasemele. Mul oli näitleja seda väga kavalalt tegema. Niisugune otsene deligendi vaatamine teadis, minu arvates on halb, see oleneb lauljon, enese sisemisi rütmitundest, kuidas ta kuuleb kogu ansamblilt, kogu orkestrit ja nii edasi, kellega selles liinis nii kergemal Kas tal on kuues meel või nii, et ta võib sellega olla nõukogule tajub mida vajaliku tähendab see nendes, kui laulja on krampis, kas see mõjub dirigendile ja kui ütleme, dirigent on krampis nendeks, no aga see esietendus mul, see mõjub omakorda lauljale päris kindlasti. Kindlasti. Pelgalt. Adavarguse risti-rästi peitu poen õigel hetkel lennata. Kristines Askopik. Hääletamas. On neil vahel juhtunud ka nii, et peab etenduse kinni lööma ja uuesti alla. Ja üks juhus oli, see oli Tšaikovski padaemanda esietendus kus üks lauljatest jäi lihtsalt lavale hiljaks ja see lõik muusika tuli juba läbimi mängitud ja ta kaotas niivõrd pea, et ta astus siis siiski nagu ta On ka niisuguseid asju juhtunud. Laulja eksib ja on liiga suur vahe, siis tasakesi saab ka teistele lihtsalt öeldud järgmine koht või kus on? Viiakse kokku jälle. Aga noh, see on kõik köögipoolelt ja põhimõtteliselt on ju niisugune värsiproovides. Kui me Estoniaga tegime, esimese Castroli Moskvasse, need kas troll, etendused toimusid filiaalis ja üldse esimene kogemus Estonia teatril ja minul, kui telligendil oli esimesed proovid, olid väga masendavad. Ei olnud harjunud reisima. Üks asi ei olnud harjunud teistes saalides ja ma mäletan esimest proovi. Et see on nüüd nii-öelda kergema vastupanu teed minnes suure žestidega, et kõik näeksid just vastujooksja, püüdsin selgeks teha, et harjun selle akustikaga harjume teineteist kuulama selles uues. Sest lõppude lõpuks meie töö on ansambli mõte. Ja mõne paari proovi jooksul pärast esimesi etendusi juba asi hakkas päris hästi liikuma. Nüüd aga Kui mitu kilogrammi maha mina hääletan, seal ajavad seda ma ei ole kahjuks teinud. Võib-olla seks, huvitav, Külli kaalud ennast enne etendust räägitakse, et ja dirigent ise higistan. Aid paneb tõesti imestama. See on siukene. Vaatamata sellele muidugi ma väga higista vähemalt varematel aegadel naabudel Porsammile ära ikka hääletanud, aga no siis on pärast etendust on isegi vesi ja. Astumiseks väga tähtis. Tee peal trammis, bussis ikka on mõttemuusika juures ikka mõtteteatri juures. Ta on väga vajalik niisugune minu arvates niisugune puhkemoment ja need kalad näed, mis viivad ja huvitaval kombel jah, nad viivad kergimine mõtte ära, võib-olla mõni teine, ma ei tea, kas spordi alal selles mõttes, et sa juhid oma mõtte nagu kala näkkamisel peal. Seal on ka. Ja, või merel olles lihtsalt lohutuse peale laulsid seda loodust ja nii edasi ja see viib mõtted eemale ja siis pärast seda, kui sa tuled uuesti oma töö juurde, oled puhanud. Kus need paremad kalakohad on? Paatsadudes olete vahel ilma ka jääda, ikka seda turult astamine, seda juhtub iga turule just ei lähe ostma, aga, aga et ilma jääda seal väga tihti spinningumees õngega. Viimasel ajal olen spinninguga ikka üks, see oleneb paljudest asjadest, peamiselt ilmastiku. Kuigi sellel alal peab ütlema ei, kõik teadlased on välja selgitanud mikspärast, näiteks kala tunnetab juba mõni päev, et ilmastikumuutuste on ükskõikne Sinulandivast. Eks teatide, ühesõnaga ka enim psühholoogiani üks päevane, eks ole, kergem terrigeerida on, on üks kord raskem ja see on väga, vägagi tihti on niisugune asi, et isegi ei oska seletada, miks tänane etendus niivelt raskeni. Kalade kalapüügivälist teatimate teemale viad. Ma armastan lugeda näiteks. Kaasaegsetest tehnika sammudest, loodusteadusest ja nii edasi teatriinimestel kõvad malemängijad, vanasti mängisin akas unarusse. Tagasi tulles muusika juurde, Me räägime Eli keeruline tänapäevasemaks, Tyson andsid ja ja rütmiliselt on ju partituuri kirevaks läinud. See mõjutab samal ajal ka dirigenditöödes hästi sellega kaasas käimine neid on tehniliselt lõugab ta võrreldes, ütleme seal lihtsama koega partituuris nõuab muidugi tehnikat rohkem üldse selle kaasaegse muusikalise keele kohta. Või väljendusvahendite kohta võiks olla mihukene seisukord, kui ta on siiski sisu ja dramaturgia teenistuses. Kui ta on väga kontrastne ja emotsionaalselt kirjutatud siis mulle tundub, et ta haarab ka publikut. Peab ütlema, et see on jällegi niisugune asi. Kui meil oma ajal esimest korda lavastasime Prokofjevi Romeo Juliat, siis tundus meil see niimoodi on kogu tema muusika. Ja läks üks 10 aastat mööda. Partituuri, kuigi ta võib olla väliselt ei tundu ja muusika mõttes ka ei tundu oli Kabaneskilku labrini selle oopri juhatamisega. Ma väsisin topelt rohkem, näiteks kui ütleme seal juhatades Donbass koaalad. On sellised oopereid või selliseid lavastusi, mida tahaks uuesti 40 ja on ka selliseid, mis on nagu tegemata jäänud, mida tahaks teha, kindlasti on. Kuigi ma pean ütlema näiteks niisugused ooperit või balletti, mida on tulnud tõesti palju väga palju juhatada luikede järve näiteks üle 200 korra või sealt ära teatud üle 100 korra. Nende teoste ei ole nagu ei taha uuesti tulla. Tahaks ikka midagi uut. Mida ma ei ole, juhatan, mõtlesin, vot just jutt oli vealistidest. Meeleldi tuleksin. Võib-olla pajatasid juure talupoja aujuht. Aga on ka teisi mõtteid peas. Palju täna ja kuidas Estonias võtadki liufatsioon. Nonii. Jalaga märts ükskord Elagude eskord.