Pane, millega alustasime, kandis pealkirja külaliste tulek. Et selle autor Kennedy Bodelski on praegu külalisena meie stuudios siis palume teil pisut lähemalt tutvustada kuulajatele oma viimaste aastate töödest-tegemistest ja ka tulevikuplaanidest. Kõigepealt, kust oli pärit viimane pala? Muidugi nii väga põnevalt niimoodi kokku sattunud, et ma täna just nagu olen külaline, kuigi ma olen põhiline tallinlane, aga kuna see pala on juba kõlanud, siis kõigepealt tervist. Ja mul on hea meel, et mul on jälle võimalus natukene vestelda eesti muusikast, sõpradega. See pala tegelikult kõlab samal momendil, kui külalised tulevad sisse uksest. Aga see tegevus hargneb hoopis Mosfilmi järjekordses komöödiafilmis, mis kannab pealkirja suur atraktsioon. Nagu ma tean, möödunud aastal visse film Maikuu algul jõudis Tallinnasse ja siis võib-olla on muusikasõbrad ongi selle filmi näinud, kes aga mitte siis ma võib-olla pisut natukene peatumisfilmi saamisloos ja muuhulgas siis maininud, kes selles filmis teha nii-öelda muusika salvestamisest osa võtsid. Kõigepealt see film oli mõeldud no niisuguseks komöödiafilmiks, aga tegelikult ma ei tea, komöödia vist sellest nagu ei saanud, mis aga sai niisugune läbinisti muusikaline film, revüü ja filmi jutustubki põhiliselt ühe noore andeka isetegevuslasi ehk ütleme, tsirkusekunsti harrastaja Daša kalašnikovi suurest soovist pääseda kuidagi tsirkuseareenile. No aga nagu teada, iga kunst nõuab ikkagi teataval määral harjutamist, harjutamine teeb meistriks ja selleks, et pääseda sinna ta kasutabki võimalust kõigepealt saada tsirkuseartistidega kokku, kes jõuavad Shapito tsirkuse näol Krimmi rannikule ja Daša Sis, olles hobusekasvanduse töötajaks tema siis kogemata leiab ühe lendlehe, kus teatatakse sõnaga sele shopitud tsirkuse saabumisest, temal siis tärkab soov kohe sinna etendusele pääseda. Siis aga ilmnevad seal mitmesugused seiklused, kuidas ta sinna pääseb, sest ta pidi ühe niisuguse vanaaegse lennukiga sinna lendama, kuna tema vanaisa oli kuulus lendur ja ühesõnaga noh, ma ei hakka nüüd sisu täpsemalt nii ümber jutustama, aga ühesõnaga igasuguste vahejuhtumite, ootamatute, niisuguste põnevate momentide näol temal lõppude lõpuks pääseb Moskvasse tsirkusekooli ja film lõpebki sellega, et ta lõpuks saabki oma hiilgava numbri kätte ja lõpetabki edukalt. Ühesõnaga selle tsirkuse esietendust, mis toimub juba siis nii-öelda suurlinna tsirkuseareenil. Kas ta osatäitja lauljana ja näitlejana oli üks ja see sama isik? Ei olnud Daša osad, täitsa oli tegelikult Natalja Farley juba tuntud filminäitleja, aga Daša osatäitja muusika näol oli tagasihoidliku nimega tantsijanna tas koske. Üks noor laulja Moskvalanna, kes minu arvates aga omab niisuks huvitavat, ühtlast materjali häälematerjali ja kes oskab võrdlemisi hästi kohaneda just nii-öelda silmi artistidega. Sellest filmimuusika tegemisest võttis osa Moskva heli plaadistamise firma meloodia samanimeline ansambel Georg Ranjani juhatusel kus mängivad kuulsad muusikamehed nagu Konstantin Vaholdil trombooni siis Aleksei Zubkov tenorsaksofon-il varis Frumkini klaveril, kes on ka hiilgub improvisaator. Aga eriti hea meel mul oli selle tõttu, et ma pakkusin koori näol nimelt meie Tallinna kammerkoorid, ansamblid ja Gunnar Mosfilmi juhtkond oli sellega päri, siis me sõitsimegi ühel ilusal kevadisel päeval nüüd Tallinna kanti ja lindistasime, kesin kammerkoori ansambli lauljatega mõningad numbrid, kusjuures nende proovikiviks oli ka vene keeles laulmine, nii et te kuulete temaga siin ühes palas nende poolt sisse lauldud lood. Ma pean ütlema, et nad tulid oma tööga väga hästi toime. Kui ma nüüd summeerin veel nende tööd kuulsa dirigendi rei Konifi märkusega, kui ta kuulis ühesõnaga seda linti, siis ta ütles, et no et võiks temal isegi võistleja olla selle koori näol. See oli üks muusikaline number sellest filmist nimetuse all tsirkusekoolis, milles tegi kaasa Tallinna kammerkooriansambel selleltsiinist. Kuulete veel lõbusaid Dixilendi. Nüüd aga kuuleme duetti ja tantsuvihmavarju all kus on kaastegevad peale solistide ja nende Skovskaja game kammerkoor ja silmist suust ringsakistega, jah. But Strings orkestri osa täidab riikliku kinokomitee suur sümfooniaorkester ja Siim Napoli kutsutud kohale, dirigendina tegutsema Juri silantsev. Kas see on selle filmi kohta veel mingisuguseid huvitavaid tähelepanekuid? Ma mõtlen just selles osas, et kui palju tunde on üldse loodud muusikat ja nendest tundidest jäävad järgi ainult väga täpsed minutid eks ole. See on õige küll, aga nagu teada, muusika salvestatakse ikkagi viimases järjekorras, alguses on siis need filmivõtted siis pärast esimene lärmide lindid siis sõnaga kõnelindid ja lõpuks siis muusika. No ja siis, kui lindistamiseni jääb, ütleme nädalaga, kas siis on üsna raske pärast ütleme, kupardi tulidki juba kastreeritud ja, ja lood on juba nii-öelda kindlaks määratud oma pikkuselt seal sekundini välja arvestatud. Ja kui seal monteerimise lauas näiteks tuleb 10 meetrit juurde või seal isegi mõned meetrid maha, siis see kõik tuleb ikka uuesti ümber orkestreerida ja eks siis kulub ikka väga palju tööd. Enne ja kindlasti te olite ka kogu aeg peaaegu sellises olukorras nagu lahinguvalmidus number üks äärmine operatiivsus, sellepärast et ümber orienteeruda nii palju raskem kui nii võtta. Ja isegi mõnikord tuleb rakendusele võtta oma kavalust ehk nii-öelda nõndanimetatud nipid. Kui juba muusika salvestatud, siis mõni kordsel kääridega tuleb juba kallale minna, nii väga osavalt kokku liimida või ühes loos tehaksegi teist lugu kui seda paljundada, näiteks teab mitu varianti ja teistmoodi kokku liimida, nii et vahest isegi niisuguseid asju on ka tarvitusele võetud. Nii kui sa maats tarbetee teeb, siis kindlasti on teil olnud ka midagi niisugust mille kallal tulite hästi palju vaeva näinud, aga ka väga rahule jäänud. No üheks niisuguseks tööks võiks mainida tuntud Moskvale luuletajale fašanni sõnadele loodud vokaaltsüklit mõtisklused armastusest, mille ma pühendasin, Georg Otsale ja Georg Ots oli kassale reisimiseks interprediks ja kuna see esiettekanne toimus Moskvas sammassaalis üldilise Radio ja televisioonikomitee orkestri Jüris elanud ju juhatusel selle orkestri saatel, siis ma võiksin öelda. Ma jäin selle tööga väga rahule. Ja, ja ma usun, et täna me võiksimegi pisut sellest tsüklist pakkuda ka meie kuulajatele. Milliseid osasid ma mõtlen, et võtaks neljandat ja viiendat laulu, selles tsüklis tähendab romantiline laul ja see on armastus. Ma võin ainult niipalju veel juurde märkida, et momendil Heldur Karmo hakkab need laulud tõlkima eesti keelde ja ma usun, et tulevikus ma võin paluda Voldemar Kuslap bit ta laulovski, neid võib-olla eesti keeles meie kuulajatele. Kes teeks minu? Eli. Siidist. Aga ma pean ütlema, et lihtsalt fassaanile mul oli hea meel töötajatega Moskva luuletaja Sergei strovoiga, kellega meil valmisid mitmed laulud, mis on juba lindistatud litter, Vuyatši ja siis Lills radioansambliakord poolt ja siis samuti. D väga huvitavaks kulges meie koostöö poetess drivatšovi looga, kellega mul valmis, esiteks üks romantiline tsükkel, mis koosneb kolmest laulust, tahaksin mainida veel kahte noort luuletajat, no üks nendest. Proovin kellega meil oli võrdlemisi tihe koostöö, viimasel aastal, aga samuti minu kõikide filmide tööde kaasautoriks Leon intervjuu Zenjovi, kes nagu meie Heldur Karmo, kui siin vabariigis oskab võrdlemisi hästi kohaneda igasuguse materjaliga ja isegi olemasolevate viiside järgi. See tähendab luua valmisolevale muusikale. Olevale muusikale ja mida kindlasti tuleb ette filmitöö juures? Meieni on jõudnud kuuldused teile nääretes mitmel korral õnn auhindade näol möödunud aastal. Millised need laulude konkursid olid, kus te võitjana välja tuli? Noh, kõigepealt aastal 1975 oli selle poolest erineva aastaid, sel aastal pühitseti võidu kolmekümnendat aastapäeva ja nagu kõik loovad töötajad, nii ka heliloojad võtsid kindlasti osa sellest konkursist, mis toimus selle aastapäeva auks ja üldilise konkursil patriootlike laulude võistlusel. Mul õnnestus saada kahte preemiat, tähendab esimest preemiat laulu eest, igavene tuli Konstantin lupsingu sõnadele ja kolmandat preemiat laulu eest komsomoli teatepulk, mida ma kirjutasin pahmutava paljude laulude tekstide autorisõnadele, seonsergeetribennikovi tekstile. Ja ma pean ütlema, et see konkurss nagu tiivustas mind ja ma võtsin veel ühest konkursist osa, mis toimus Krimmis nagu on teada, Krimmis toimub igal aastal suvel üleliiduline laulude festival, grimmi, koidikut, ja seal siis laul kantaat. Leonid taringusenadele saavutas samuti esimese koha. No ja siis, kui ma juba siirdusin pikemale reisile minu elus, no kui mitte arvestada Kanada reisijat, siis võib-olla tõesti kõige pikem, see on maailma teise kanti, kohe võiks öelda Sahhalini saarele. Siis. Ma ei teadnudki, kas ma üldse saan seal preemiaid, aga no kuna ma võiksin Sahhalini saarel hoopis teises linnas viisin läbi sel kursused vokaal-instrumentaalansamblite juhtidele ja nende täienduskursustel, siis parajasti oli nende rõõmustavaks ja niisuguseks võiks öelda väikseks üllatuseks mul Telegram Moskvast, kus minut laulu kaasautor luuletaja proovinud, teatas mulle, et üldine konkurss, laulud tööst ja töölisklassist on lõppenud ja meie laud pealkirjaga Meie teekond viiski meid ühe sõnaga, teised preemiani välja. Nojah, ja kui ma võin öelda, et ma tõesti pääsesin isegi aasta alguseks Sahhalini saarelt vaatamata tuisk niisukesele, tornilisele ilmale oma kodulinna tagasi, siis tõepoolest teekond möödunud aastal lõppes hästi. Kuidas teile meeldis nii kauge koht, kus te olite, kui kaua te seal olite? Ma olin seal peaaegu kaks nädalat, kuna ka loodus oli juba talverüüs, siis ma seda eksootilist loodust nii-öelda oma ilusate värvidega nagu ei näinudki. Aga ma pean ütlema, et talvel see jätab ka võrdlemisi toreda mulje. Ja näiteks kui me arvestame, võtame niisugust asja, et no meil oli ka nüüd kõva lumesadu, vahepeal, aga siis Sahhalini Zarenetesse valgusfoorid on ääreni lumega täidetud, lasime ligi kaks, kolm meetrit, vahest lumehanged ja siis inimesed käivad nagu koridorist, tähendab ainult matsid liiguvad seal nagu nukuteatris juba võiks öelda, see on väga põnev, aga siis minult võeti nüüd ühesõnaga kindel sõna, et ma luban tagasi tulla sel aastal ilu samal ajal nii-öelda samet Sisoonil juuni või juuli, lõpp augustikuu ja ühesõnaga sinnakanti. Noh, ja ma tahaksin loota, et see saab teoksil see reis veel kord sinna Sahhalini saarel. Kas te seal olles kuulasite ka kohalikke ansambleid ja millised nad olid? Muusikalised? Kõigepealt ma pean tähendama, et vokaal-instrumentaal ansamblid üldse viimasel ajal on väga tugevasti levinud terve nõukogude liitu aga Sahhalini saarel tegutsevad nii mitmed, nii võrdlemisi heal tasemel olevat ansamblid, see oli minule päris suureks üllatuseks. Pakkuge meile kasvõi üks nimigi. No näiteks ütleme kohe ansambel noorus, mis esines ühes televisiooni saates, kus toimus nende nõndanimetatud laulude konkurss, kus kuulajaskond ühesõnaga viibib samal ajal saalis ja valib välja parimat laulu. Ja mulle tegelikult toimetaja ei öelnud, et mind ootab seal üks üllatus, aga mis omakorda. Ta oli üllatuseks sellele ansamblile, tegelikult need lausetest ja minu laulu. Ja nimelt vene keeles kõlab seopistne Ruska jäärad, näe tähendab eesti keeles. Karmo on tõlkinud selle pealkirjaga Mu memme hellad laulud lauljale lõppenud, siis öeldi, et Naagavatena viibib saalis siis selle laulu autor Gennadi Podolski muidugi kaameras oli näha tõepoolest, ansambel oli väga, nii-öelda kuidagi kohe imestunud, et see niisugune kokkusattumus. Oli ka kuulda, et teil on tihedad sidemed kalurite või laevameestega, kuidas seda nimetada, nüüd otseselt, millised sidemed? No ma pean ütlema, et need sidemed just viimasel aastal võtsid niisugust erilist nii-öelda hoogu. Kuna Tallinn on ikka sadamalinn, siis oleks ju patt üldse mitte külastada meremehi ja ja oma sadamat ja ma esmakordselt oma elus nii-öelda pääsesin, seekord võib möödunud aastal just mitte juhuslikult, aga nii-öelda loominguliselt kohtumisele, mis toimus laeva August Kork kvartal. Ja pärast kohtumise lõppu tutvustati mulle Timofei Sinitskid, kes näitas sõnaga oma kaante vahel olevaid tekste, mida ta on merereisidel ja pikkadel matkadel on kirja pannud ja ma leidsin, et see oli niivõrd värske ja huvitav, fat days tahtmatult sa oled nagu hakkasid juba viisi kaasa veeretama ja Sinitski pärast tutvustas veelgi rohkem omaloodud luuletusi ja ma leidsin sealt viis mis saidki järjekordsele kadurite laulude tsükli aluseks. Tomfierviga Lubi Madom laulis Ati jäädovski magi ist osta voost. No Tanjaga Japuslystrans virunu kere nuusib Istutab aasta oli kuus nivoo Tanjaga Japuslist transtrikki. Istutab aastani kuus nivoo eaga Jakoslystranslykniewerlus tere, nutsin, ta Estotab aasta orjaitsiga kuus. Nivoo. Japuslitraal-Virru vere lusin ta. Möödunud aasta oli teile üldse väga sündmusterohke ja kindlasti ka meeldiv, aga ehk siia Tallinnasse tulek valmistas teile ka mõningal määral üllatuse. Kas oli mingist toredat sündmust või üllatust, mida te võisite kogeda? Kõige suuremaks üllatuseks möödunud aastal või ütleme, uue aasta lävel oli mul see, et just vana-aasta õhtul, kui Tallinnasse jõudsin, ma sirvisin ühes kaupluses kasseti, kus olid sisse lauldud Jaak Joala poolt tema sõnaga laulude paremikku ja ma järsku loen, vaatan, seal on kirjutatud, kui olla võiks teksti autor Ain Kivi ja muusika dinaadi Bodelskima tükk aega tuletasin meelde, kas mul on üldse niisugust laulu ei ole esiteks väga hästi laulis, tema üldse laulab hästi. Aga teiselt poolt ma ei kuulnud seda laulu mitte üht korda veel enne seda, nii et see oli mul esmakordne niisugune nii-öelda tutvus minu enda lauluga Joala kaudu. Tuleb tulla tihemini kodusadamasse süüdi, tänan teid väga ja ma loodan, et üsna pea kohtume jälle.