Meie tänase keska saate peategelane on mees raamatust Jaan Krossi romaani Vastutuulelaev ja üks kõrvaltegelane peategelase Bernhard Schmidti vennapoeg Erik Schmidt. Ja meie saade on huvitav veel selle poolest tegemist on, no kuidas ma ütlen väikese ajakirjandusliku debüüdiga, sest saate lindistaja on Tartu Ülikooli dotsent Toomas Tenno ja lindistas ta selle saate Erik Schmidti kodus palari saartel. Toomas Tenno, kuidas sinu tutvus Eriks mitega algas? No seda tutvust võib vaadelda mõnes mõttes juhuslikuks, aga, aga tegelikult toon see seotud sellega, et me olime pale saarte ülikooli kutsel koos Jaak Järvega seal ja meil oli seal tõsineb pressikonverents, mis ei erine tavalistest, ütleme, magujutav valitsuse omadest, kus oli kohal hulk ajakirjanikke ja, ja meil esiti väga palju erinevaid küsimusi ka selle selliseid küsimusi, mis te arvate Jeltsinit ja nii edasi. Ja järgmisel päeval olid ajalehed intervjuu ja meie piltidega müügil ja eks ta sealt siis lugeski, et on kaks eestlast siin ja tuli meid otsime, nii tekkiski esimene kontakteeriks Mitiga hiljem. Need kontaktid on edasi arenenud, kuna meil on ka nüüd koostöö Barcelona ülikooliga ja me oleme kaks korda käinud Hispaanias, õigemini Kataloonias. Ja on ka mõlemil korral olnud kokkusaamine Eriks Mitiga. Ja enne seda, kui sa siis viimane kord jälle jah sinna Hispaania poole teele asusid, siis sa ütlesid mulle, et kuule, anna mulle magnetofon kaasa ja ja ma teen seal väikse lindistuse, et tegemist on väga põneva mehega. Magnetofon paraku jäi küll maha, aga ometi leidsid sa võimaluse tehasel lindistus päris tavalise magnetofoniga ja kuigi ma enne selle lindistuse kuulamist suhtusin asjasse natuke skeptiliselt, et mine tea, kuidas see kvaliteet on siis kuulajad võivad kohe-kohe veenduda, kui võib-olla ühe või kahe koha peal on mõned väiksed tehnilised apsud sees, nendest palume ette vabandust. Siis on kehtib tapiliselt. Nojah, me arutasime sinuga, et võiks sellise huvitava inimesega intervjuu teha, sest ta tõesti on rännanud väga palju maailmas on maailma risti-põiki läbi rännanud peale selle, et ta on minu arvates hea kunstnik, näiteks minule väga tema maalib, meeldis mulle mulje, et tema maalidel inimene või portree elab ja, ja peale selle ta on oma kodu väga ilusti üles ehitanud, ta sepatööd teeb ise samuti, ma nägin, kui kiiresti ta kirjutab artikleid jaa, jaa, otse trükimasinasse, nii et ühesõnaga, ta on ka minu arust küllalt hea kirjamees. Nii et väga mitmekülgne inimene ja väga huvitav vestluskaaslane. Ja kuna tema eelnevad vestlused, mida ma kuulasin, mulle nii meeldis, ma mõtlesin, et see võiks pakkuda ka huvi laiemale kuulajaskonnale. No igal juhul on tegemist tükikesega eesti kultuuriloost, kasvõi sellepärast, et tegemist on kuulsa mehe sugulasega ja ja mees ise on ka tõesti seda väärt, et temast kõnelda ja nagu ma nüüd aru sain, on temaga siis kuidas sa seal ütledki eesti saadik fanfaari saartel Nojah, nii ta arvab, sest näiteks kui Eestis mingid sündmused toimuvad, siis ta kindlasti avaldab selle kohta artikleid ja, ja, ja kuulutusi ja kõiksugust informatsiooni ajalehes. Nii et tõesti võiks öelda, et ta on eesti saadik palari saartel, annab informatsiooni kõigest sellest, mis toimub Eestis, eriti nüüd selles, ütleme, kriitilisel ajal ja kogu aeg oli näha tema kirjutusi muidugi näitusi teinud näiteks Rootsis ja kirjutanud eesti ajalehtedes mujal. Nii et üldiselt aktiivselt on osalenud eesti propageerimisel väljaspool meie eesti territooriumid. Ja peale selle tegeleb ta siis innukalt Naissaare. Puurimisega jah, ta on sellel ajal velguda, ema isa elasid väga põhjalikult uurinud Naissaare ajalugu nende juttude järgi. Peale selle on ta külastanud arhiive nii Rootsis kui mujal ja uurinud just kõike seda, mis puutub Naissaare ajaloos salong, kirjavahetus Eestis, paljude inimeste agenda, siit informatsiooni saanud ja nii edasi, nii et ütleme. Ta on oma väga nihukese korrektse pildi Naissaare minevikust ja nagu teada, ju Naissaar on kaks korda tühjaks tehtud inimestest ja ükskord oli siis Peeter Esimese teinekord enne teist maailmasõda. Aga praeguse kogukonda ei ole kõik see informatsioon, mis praegu on säilinud, mis ta on kogunenud, see on tal vormistatud raamatuks ja seda on muidugi väga oluline välja anda, et inimesed saaksid siiski teada, mis naissaarel oli, kuidas elati ja väga huvitav muidugi see, nagu ta ise arvab, et naissaarest on võrsunud selline mees nagu Bernhard Schmidt. Et kuidas see on seotud tolle Naissaare kogukonna eluga, sest naisel oli tegelikult ju noh, Tallinna väravad, sind lootsid, elasid naised ja nii edasi, et kogu see analüüs on ka väga huvitav, nii et temaga on üldse väga huvitav vestelda, teda kuulata. No nagu juttu oli kuulsast optikust Bernhard Schmidti, meie tänase saate peategelase onust On Jaan Kross kirjutanud romaani Vastutuulelaev, kas teil oli Eriks Mitiga sellest romaanist ka juttu, kuidas ta sellesse Suhtub sellest romaanist on meil juttu olnud ja noh, ühelt poolt suhtuta nagu kirjandusteose, kuigi teiselt poolt ta ei ole kõige sellega rahul. Kuidas tema onu kirjeldatakse seal, sest tema mäletab oma onu hästi, mäletab sellest ajast, kui ta onu veel Naissaart külastas, oli Naissaare seal sammud, tee on ta uurinud väga põhjalikult oma onu elulugu ja, ja paljutki, faktid, mis võib-olla ka mõnel kirjanduses on, on teada, ei ole päris õiged, et ütleme, selle kuulsa mehe elulugu oli küllaltki raske või ütleme, tema saatus oli küllaltki raske, aga samaaegselt, et need faktid, mis krossiraamatus on võib-olla natuke kirjanduslikult teisiti antud ja selle tõttu ei vasta päris nende, nagu tema mäletab oma olevikku, nagu ta teab seda oma vanemate enda mälestustest. Seda lindistust, mis sa sealt Hispaaniast kaasa tõid, on tubli kaks tundi. Minu ralliks jäi siis teha valik selle materjali hulgast tänasesse saatesse. Pakun ma kuulata neid osi Erik Schmidti mälestustest, kus ta räägib oma noorusaegadest sellest, kuidas ta õppis Prantsusmaal, kuidas ta reisis Lõuna-Aafrikasse, kuidas ta lõpuks leidis oma kodu, siis seal balanaari saartel kutsume kõiki kuulama. Käsitlejaks on Toomas Tenno ja vastab eesti rahvusest kunstnik Erik Schmidt. Me jääme praegu juttu Mallorca saarel sinu kodumajas, sinu ateljees, ümbritsetud oleme piltidest, mille sa oled teinud siin ja maja, mis on ka enamikus sinu kätetöö. Väljas paistab väga hispaania lik, ümbritsetud palmide ja teiste lõunataimedega, seest on ta hoopis teise väljanägemisega, väga hubane kodu. Ise oled pärit teiselt saarelt, naissaarelt ja pikk tee on nende kahe kodu vahel, kuidas sa sealt ära tulid ja kuidas sa siin selles eluvõitluses oled sellise taseme sellise elukvaliteedi saavutanud? Võib-olla mõne sõna võiks sellest ka rääkida. Noh, see on mul nii-ütelda õieti kolmas naistel oli esimene saar, kus ma üles kasvasin, siis sõja ajal põgenesime sealt Rootsi seal elasime, teisel jää flotosaarel. Sealt läksid minu eluteed mitmesse ilma ilmanurka olin mitu aastat, olin rikas, olin Lõuna-Aafrikas, käisin Pariisis kunstiakadeemias kolm aastat ja siis lõpuks saingi nii-ütelda siinjuures olla major järel, kus elu on kaunis, mugav ja, ja mõnus või nagu öeldakse, et et Vahemerekliimas on, see on rikka mehe kliima, need siin palju ei olegi tarvis. Selleks, et ennast hästi-hästi tunda. Ja mul on võiks öelda, et see on kuidagi nagu nii et ma olen olnud võimeline nii raske alal, nagu seda on maalikunst siin võõral maal all ära elada ja isegi hästi elada ja nii on siis lõpuks saanud sellest vanast talumajast saanud minu minu kodu ja ateljee, kus ma ennast hästi tunnen, kus ma olen omale saanud juured alla, kus ma tunnen naabrid ja inimesi linnas ja üldse tunnen ennast kodus ja nagu osa sellest sellest ühiskonnast tulles naissaarelt lahkudes Eestist ei olnud saju veel valmis kunstnik, siis sa oled pidanud juba üsna palju õppima katsetama ja. Kus on põhiliselt sinu õpinguaastad möödunud ja kus sa oled enam saanud oma kunstnikuteele teadmisi ja kogemusi? No nähtavasti meil oli perekonnas niisugune väikene kunstijoon, sellepärast et isa isamaalis isoleerinud peremees aga vabale maalis ühe kui teise pildi. Ja muidugi see, see mind huvitas, siis ma noores põlves sain meie vanameister Ants Laikmaaga sain kokku, kuigi väga lühikesele seal, aga ka see, see jättis minusse sügavaid muljeid. Esimene üldiselt muidugi ei olnud mõtet ennast hakata nii-ütelda kunstnikuks välja õpetama. See, see areng tuli hoopis hiljem. Minu esialgne kavatsus oli nii-ütelda, käia isa jälgedes, saada meremeheks ema, sõitsime mõned aastad raadiotelegrafistina ja siis kõrvalt Tõin impulsi New Yorgis, tutvudes ühe vana, väga hea armeenia kunstnikuga, kes oli lõpetanud Veneetsia kunstikooli kunstiakadeemia kuldmedaliga ja tema võttis mind nii-ütelda oma tiivale varju. Mul oli see hea omadus, et, et ta oskas õpetada. Võib-olla ta ise kuigi või nii suur kunstnik ei olnud. Aga siiski ta võis näidata, et näed, see asi on, on vale ja kuidas seda teha, et seda õigeks saada ja tema juurest ma sain õieti neid kõige-kõige paremaid õpetust, mida ma üldse kusagilt olen saanud, siis ma tulin Ameerikast koju ja olin natukene aega Rootsis. Katsusin Rootsi Stockholmi kunstiakadeemiasse sisse saada, aga seal nad leidsid, et ma olin liiga hakkad, keemiline, need mind ei võt, võetakse sinna vastu. Ma võtsin samad pildid, tralla ja sõitsin Pariisi. Ma esitasin need seal Prantsusmaa kõrgemas kunstikoolis. Kolnassionaal, Superior, Puusaar, seal võeti mind mind vastu ja seal ma siis õppisin 1950.-st kuni 53. kastani ja peale seda siis maadide pütti veerisin Pariisi kunstnikute kevadsalongis grand palees 51. aastal ja sellest edasi siis kulges nii-ütelda minu maalingu või kunstiline areng, nii et ma olen sellest olnud võimeline ennast ära elatada. Pariis üldse on linn, mis on paljude kunstnike unistuseks ja seal õppida mitmete meistrite käe all. Siin ma näen ühte pilti, mis on sul tehtud sellest ajast ühestame õpetajast võib-olla mõni sõnaga. Veel sellest õppimisest ja Pariisis terve see miljöö oli ju väga inspireeriv igate kanti, see oli hoopis midagi muud, mis kõik see, mida ta kunstiraamatutes näed väikestes institutsioonides. Sellest võis sealt muuseumis näha originaalis ja peale selle kõik see kunstikuulide ja atmosfäär ja kunstiõpilased, kes sealt igat ilma nurgast olid kokku tulnud, see oli enesest äärmiselt huvitav. Elamuskunstikool iseenesest oli, see on ju see kurb kurb lugudena päeval, et tähendab see vanameistrite ja selle õpilaste traditsioon suri umbes paarisaja aasta eest. Seda asendati siis kunstikoolidega, kus tihti isegi väga vähe õpetatakse, sellepärast et kõik kõik on kuidagi kadedad ja hoiavad oma teadust endale. Ja näiteks seal akadeemias leidis see asi aset niimoodi, et professor tuli tuli kaks korda nädalas ja oli umbes kaks tundi siis ühes ühes ateljees, kui seal oli siis 60 õpilast, siis arvestada, kui, kui vähe aega tal igaühe jaoks läks, ta käis ühe pildi juures või ühe, ühe molberti juures seisma, et jah, et see on päris kena. Läks teise juurde. Sa oled siin midagi leidnud, et lase niimoodi edasi, ütles kolmandale. Vaata, kui sa siit vähe natukene sellele rohkem valgust või midagi niisugust, siis sa tead isegi need õieti sealt mis seal kõige huvitavam oli, oli see, et et kui sa olid ülikooli õpilane, siis sai odavasti süüa. Sai, tähendab, mudelid olid priid, nendest ei olnud sunnitud maksma ja muuseumid olid seal, kus võiks siis õppida ja teiste teiste õpilastest õppis tihti palju, sellepärast seal oli neid kuuske sulid vaadates kunstikoolides käinud tähendab, privaatkoolides, Londonis ja mujal ja kellel olid võrdlemisi sügavad teadmisest ühest teisest asjast ühe käest õppisid ühte, teise, kes teist ja sai vahetatud teadmisi õpilaste vahel. Kuidas sellise õppimise puhul rahaprobleemid lahendada? Sa tulid Ameerikast olid mitmel pool maailmas käinud, aga selleks, et õppida, seal oli vaja ka ju elamist ja ja süüa ja ja üldse olmeprobleemid, lahedad. No ja minul oli see lugu, et kui ma seal laeva juhtkonnas teenisin, siis ma olin viimase paari aasta jooksul suutnud kõrvale panna 1000 dollarit ja need, need, ma tõin kaasa Rootsi. Ja need olid siis minu õppimise kapital, et neid maalt jälle Rootsist välja viia, seekord ei lubatud ilma ilma selle valuutakomisjoni. Nii et ma sain sinna sinna minna ja seal olid niisugused imelikud mehed, kuusk ütlesid, et te tahate saada iga kuu 200 krooni siit maalt välja viia. Aga kuidas me teame, et, et üldse kunstikoolis käite, te võib-olla laaberdate seal ja, ja, ja tahate selleks raha saada? Ma ütlesin, et, et kuulge, et kui üks inimene on saadud kunstikooli õpilaseks, siis, siis ta ei juh juba riskeeri seda detama. Läbi laaberdab aga, et minul on siin tunnistus kaasas. Professor oli eelmisel aastal kirjutanud, et, et ta leidis, et mina kuulusin Nende paremate õpilaste hulka, kellest tema arvas, et et minu kodumaal pidi minust nii-ütelda tulevikus au olema. Ja kui ma näitasin sulle, tunnistasin endale selle valuutakomisjoni mehele ette, siis ma küsisin, et aga see on prantsuskeelne. See see tunnistust andsid siin kontoris loen mina köit, prantsuskeelset tunnistused ja siis ta luges selle läbi ja ja ütles, et nojah, et niisugust tunnistust ta enne ei olnud näinud, nii et kui mina tahtsin raha välja viia, siis, siis selleks ei olnud mingisuguseid takistusi, ükskõik kui suur see summa oli. Kas juba õppimise ajal ka oli, oli võimalik tööde eest raha saada, neid töid müüa või, või tundsid ka prantslased huvi kunstikooli õpilaste tööde vastu? Ei tähendab mina müüsin oma töid juba enne enne, kui ma sinna prantsuse Pariisi kunstikooli läksin, ma, ma seostamis, ma Rootsis olin kuma Ameerikast, tagasi tulin, siis ma tegin juba portreesid ja, ja võisin sellest nii-ütelda enam-vähem ära elada. Prantsusmaal on kunstiga niisugune asi, et nemad terve prantsuse rahvas on kunstist väga teadlikud ja nad sellest räägivad, aga nad ei osta. Mul oli paar portree, tellimist oli, oli seal, aga siis koolis oli, oli muidugi niisugune lugu, et, et meie õpetajat, kelle portreed sa siin näed. See oli üks väga tulise iseloomuga mees teda noores põlves ei võetud sinna akadeemia õpilaseks ja kui ta siis pärast omal alal oli alanud oma oma kunstikarjääri lõpuks saanud siis isegi valitud prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks, siis kutsuti teda kunstiakadeemia Ühe ateljee õpetajaks ja kui see aset leidis, siis tema arvas, et tema, tema võtab uuesti üles selle portreekunstimis viimaste aastakümnete jooksul oli, oli kuidagi soiku jäänud, sellepärast leiti, et et ei ole küllalt põhjust ühe kunstitöö valmistamiseks ainult sel põhjusel, et kellelegi sarnasust pildile panna. Tema arvas, et see ei ole õige mõte. Kas sellega peale, aga siis teda sealt kooli poolt samal ajal Sappoteeriti need talle ei antud, siis võimalust või modellide jaoks ei antud raha. Aga ta ütles, et kutsus meid õpilasi kokku ja ütles, et kui te olete sellega nõus, siis mina toon siia kõik tuuba Hay, terve, terve Pariisi nii-ütelda. Intelligents, toon siia ateljeesse ja need poseerivad meile, aga sel põhjusel, et nad nädala lõpus tohiksid valida siis selle selle portree, mis neile kõige parem meeldib. No selle pika jutu lühikeseks teha, siis me esimesed neli, kes seal poseerisid, võtsid minu pildid, et mul ei jäänud midagi järgi ja ma läksin professor rääkima, et et paistab nagu, et materjal, seda ateljeed nüüd siin toetan, sellepärast magan ravi eest maksma. Ma pean lõuendit eest maksma ja ta ütles, et ära sa sellest muretseda, selle asja korraldama kiiresti ära kutsus kõik õpilased sinna, tulge siia, tulge siia kõik, kuulake nüüd peal, et asi on nüüd niimoodi, et järgmisest nädalast peale modellid võivad valida ükskõik missugust pilti välja Eurotodeerikuma. Ja muidugi siis niimoodi see läks natukene hiljem. Kui veel sellest samast mehest räägime siis. Ta arvas, et kuule, et minule meeldib rohkem sinu töö, kas siis, kui sa oled seda paar-kolm päeva teinud, kui, kui nädala lõpus, et sa oled seda liiga ületöötanud, ma ütlesin, et et see on õigus küll, aga et mina ei ole siia tulnud, tähendab mitte maalima ilusaid piltisid vaid õppima ja mina leian, et kui need elemendid, millest koosneb üks maal et sealt on midagi nii-ütelda, mis võib ära haakida, siis ma tean olla selles kindel, et ma oskan seda maalida enne, kui ma leian, et mul seda nii-ütelda tarvis ei ole. Nii et, et ma proovin ja proovin. Jaa, jaa, resultaat jääb siis niimoodi, et ma võib-olla neid vahest töötan üle, aga kui tarvis on, siis ma võin portree ühe päevaga valmis teha, et ma, ma õppisin seda New Yorgis juba paar aastat tagasi. Päts, näed, kui sa, kui sa, kui sa nii kange mees oled, et võid ühe päevaga teha valmis, siis järgmine nädal Maposeerin ise terve nädala, aga Ma loodan, et sai oma sõna, sõna hoiad. Ma ütlesin, no et kui see niimoodi on, siis, siis näeme. Noh, järgmine nädal tulija istus, poseeris ise ja ma ütlesin ka, et armas meister särmeetri, et kui te nii kena olete meile poseerite, siis mina omalt poolt toon ka oma väikese väikse liivaterakese selle asemel, et, et teie portree teha ühe päeva jooksul madin selle valmis ühe tunniga ja see on siis resultaat, mida sa siin näed. Ja kui ma talle pärast sellest foto tegin, seda kirjutas foto peal, et jahe Bravo, et see on täitsa täitsa väga hea portree väga sarnane ja minu südamlikud õnne õnnesoovid selle ja resultaadi kohta ja siis siis ta ütles pärast seda ütles, et kuule, et mass, nüüd saan aru, et sul oli õigus, kus selle asja kohta, et kui on niimoodi, et sa tahad oma pilti veel rohkem ära rikkuda ja sahad, et modell poseeriks kaks nädalat, siis pole muud, kui ütle, sa oled siia tulnud õppima ja ja ma olen sellega igatepidi nõus. Ja muidugi, see oli minule väga üks huvitav elamus, siis stimuleeris mind üldse tema spontaanne arusaamine minust sellepärast et muidu prantsuse rahvusest õpilased vaatasid ja välismaalaste poolt ülevalt alla ja see juhtus nimelt minu teise aasta jooksul esimese aasta jooksul nad ei teadnud, mis minu nimi oli, oligi, ma olin natukene siis pärast sõda eaniskust põgenemist sünge meelega ja nii edasi, nii et kui keegi keegi tuli mind vahest sinna ateljeesse otsima, et küsisid, kus Eeriks miton siis nad vaatasid teineteise otsa, et kes see on, ja siis lõpuks mõni ütles ahetsee see kurva näoga, see seisab seal nurgas ja, ja maalib. Aga siis pärast sedasi muutus kõik paremaks viimasel aastal siis ma sain nende vanade meistrite saladused said, said mulle selgeks need, mida kasutati 15. 16. ja seitsmeteistkümnendal sajandil Madalmaade kunstnikud ja Hispaania ja Itaalia suured suured meistrid, nendel oli oma tehnika, mida nad tarvitasid ja mis võimaldab, tähendab ühel kunstnikul seda edasi anda mida ta tahab, mida ta on võimeline üldse edasi andma, tal ei olnud, tähendab mingisuguseid tehnilisi takistusi. Kui tal oli üks idee, siis siis oli see läbi läbiviidav. Tehniliselt. Kui ma nii kaugele sain, siis ma läksin muuseumidesse, hakkasin kopeerima selleks, et saada saada selgeks, kas minu teooriad õiged ja kas kas need vastasid tõele. Ja siis ma leidsin ka, et mul ei olnud enam akadeemias midagi õppida. Aga kui ma seal muuseumis seisin ja kopeerisin Rembrandt ja, ja Ruuben siia Tiitsin ja niisuguseid suuri mehi, siis seal tekkisid teatud tutvused. Ja ma sain kutse sõita Lõuna-Aafrikasse, et seal portreesid maalida. Noh, mul oli siis head, head suhted, olid selle Rootsi laevaomanikuga, Kaarel Rootsis elasime ja kelle laevades ma olin sõitnud ja ma oleksin sinna kontorisse ja küsisin, et kuidas sellega on, kas mul oleks võimalus mõne laevaga saada Lõuna-Aafrika nii välja. Aga seal ei olnud mingisugust takistust, et meil on üks, üks, üks laev, mis sõidab preeminist välja ja sõidab ümber terve lõuna Lõuna-Aafrika kuni Portogiisi Ida-Aafrika nii välja mõtlesime, võiksin, ehk tähendab seal telegrafisti asendada, kui tal on puhkus või midagi nihukest taadete. Oh, kus sa sellega, et teie sõidate meie külalisena ja nii saigi kaptenile antud kaasa kiri kus laevaomanik kirjutas, et konstnikeeriks mitt sõidab MS liiale, aga minu isikliku sõbrana midagi ei tohi takistada. Selleks, et tema reis oleks nii nii mugav kui võimalik seal sadamas, kus tema tahab maale jääda, olgu tal kasutada piiritu raha hulk, et ma sõitsin laevaga siis sõitsime Kaplinna, kus ma muuseas eestlastega kohtusin. Sõitsime, jäime veel paaris paaris sadamas, peatasime. Sõitsime kuni Portugiisi Ida-Aafrikas pani välja, sealt pööras laev tagasi ja mina ka siis tõrbonis, läksin maale ja kohtasin ka seal seal eestlasi, seal oli linnainsener ravilbergoli kai peal vastas kui mina seisnud paaditekipealsel üleval. Kui trossid, pandi kai külge kinni ja kuulen äkki turbani kaipealsel keegi hüüab eesti keeles, et kas teie olete, härra Schmidt? Ma ütlesin, et olen küll. Ma läksin siis maale ja, ja tema tutvustas ennast, mina olen siin turbani linnainsener ja ma ütlesin oma mustale, kodused. Pane üks pajades kartuli, tuleb, et need kunstnikud alati nälgisid. Tulge nüüd meie juurde elama, härra ja proua Wilberg võtsid mind väga-väga armsasti vastu, ma olin. Olin nende juures paar nädalat ja isegi seal tulid juba naabrite käest tulid portreed, tellimised, need asi hakkas mul kenasti arenema. Aga siis sealt ma sõitsin edasi Johannesburgi, kus mul siis õieti need tellimised olid. Aga seal esialgu läks asi palju kurvem oleks see advokaat, kes oli siis mind sinna nii-ütelda tellinud, et ma temast oleks sinna portreed maalima. V ütles, et kõige, kõige huvitavam oleks minul muidugi maalida sealt Johannesburgi ühiskonnast kedagi tuntud isikuid. Et ma nii-ütelda minu nimi saaks seal natukene tuntuks ja, ja Levin, eks ma ütlesin, et jah, et noh, muidugi see oleks ju väga huvitav. Aga te peate sellega arvestama, et selle eest ei saa täit hinda, et peate nii-ütelda reklaami mõttes seda natuke odavam tegema, mõtlesin, et nojah, et kui see on nõutav, et eks ma siis me ei saa sellega hakkama. Et te võite siis minu portreega peale alata, et minu perekond on siin väga hästi tuntud. Ma ütlesin, nojah, et selle jaoks ma ju olen siia tulnud ja selle peale sõjamees vastasest jah, aga et me oleme just praegu kokku leppinud sellega, et Te teete seda odavama hinnaga. Ma ütlesin, et mis siis teie arvates see odav hind peaks olema, kas ja et ma olen nõus teile maksma 25 kinnit. Nojah. Ma ütlesin, et, et kuule, hea mees, et, et tõesti arvad, et ma olen siin üle poole maailma sõitnud siia saadik, et teid siis 25 kinni eest maalida. Ta ütles, et eaga, et te saate sellest kuu aega elatud. Ma mõtlesin natukene ja siis ütlesin, tõusin püsti ja ütlesin, et ma arvan tõesti, et maabist parem suren nälga. Kui ma teile akani ütelda, muidu poolmuidu tööd tegema ja ja sellega näis, et minu Lõuna-Aafrika reis oli, sellest oli saanud täielik Diasku, aga minul oli siis 200 naela, mis ma, mis ma kapteni käest olin palunud, laenuks kuma laevast maha läksin ja nii et mu seisukord siiski nii kriitiline ei olnud. Ja ma olin seal ühes väikses pantsionis, oli kaks-kolm päeva võrdlemisi nukker ja Deprimeeritud meeleolus. Kui ühel päeval keegi koputas uksele ja sisse tuli üks, üks proua proua Maato. See oli laeva tulnud Kaplinnas ja sõitis laevaga tõrbani kaasa. Ja Ta oli üks väga kena daame, kellega ma natuke olin rääkinud ja, ja tema arvas, kui ta kuulis, et ma olin kunstnik arvas, et mina võiks tema mehest teha portree. Aga sinna see asi jäi, noh ma olin väga, väga imestatud, et kuidas tema mind üles leidis, kuidas ta teadis, et ma selles väikses Panssonis oli. Aga see selgus siis, nemad olid immigratsiooni kõige kõrgema šefi head sõbrad ja sellel ei olnud mingit probleemi leida, kus uustulnuk, välismaalane nii öösiti oma oma aega viitis, need lihtsalt tuli sinna vaatama ja ütles, et nojah, ma olen oma mehega seda läbi rääkinud, aga temal on kolev kiire alati. Nii et paremannete, minust maalite portree. Noh see oli muidugi minule head head uudised ja ma ostsin lõuendi ja paar päeva hiljem hakkasin peale. Ja see oli omast kohast ka väga huvitav elamus, sellepärast et neil oli 14 teenijat ja elasid nii-ütelda väga suurejooneliselt. Ja kui ma siis hakkasin selle asja vastu huvi tundma, kellega mul üldse tegemist oli, siis tuli välja, et need olid selle Oppenheimer järgi järgmine koorekiht, kuhu ma olin sattunud ja Johannesburgi telefonikataloogis oli selle amatu konsuli täited Indristusis. Sellel oli poolteist lehekülge tema firmasid seal sees selle läbi ma sain sealt tutta Rootsi lennuliin, SAS tuli ja palus minu minu töid. Ainukesed, et seal teha üks, üks näitus nendest ja mulle tuli õieti tuli, tuli siis neid tellimusi siit ja sealt seal oli üks eestlane, professor, linari Linholm, kes oli seal Oppenheimer, Ri teemanditööstuses oli, oli suur tegelane. Tema abikaasa oli kunagi olnud Miss Estonia ja teda ma maalisin, teisi teisi eestlasi ja Lõuna-Aafrika inimesi ja nii edasi, nii et ma olin seal terve aasta kuni siis ema hakkas kirjutama, et sa oled nüüd nii kaua ära olla, takka nüüd koju tulema. Ja siis ma sõitsin sealt sealt ära. Rootsis, ma hakkasin kunstigaleriid pidama, ma pidin ühes galeriis tegema, ega ma näitust ja nähtavasti see vanamees leidis, et me kuidagi saime teineteisest hästi aru, ta ütles, et võtke see see galerii üle, ma mõtlesin, et siis, et noh, et võib-olla minu emale meeldiks. Emal oli niisugune mure alati. Tema oli kapteniproua ja seal oli enam-vähem kindel sissetulek ja isa vastu oli respekt, aga, aga see vaene kunstnik, et ta ütles küll, et sina surnud ju selle jaoks andi, et sa võid ju ilma söömata olla kaks-kolm päeva, ilma et sa vinguma hakkaksid, aga et et ikka nüüd see kunsti asi. Et kas see ikka see õige asi, aga isa, isa kuigi ta palju rääkinud, siis temal oli see asi selge, mis oleks, tema oli ise maalin ja, ja tema oli ka see nii-ütelda mere asi, selge, et see alati nii lihtne ei olnud, see kohutav suur vastutus tähendab laeva ja laadungi ja meeste eest ja siis veel kontoris, kus vahest aru ei saadud. Et halva ilma ja uduga on, on riskantne teie käiguga sõita ja siis nõuti, et miks ei pressinud, et teenijaid selle tormi tõttu jäid poolteist päeva hiljaks ja see on meil nii ja nii palju maksnud ja niisugused asjad ja peale selle siis need meeskonna liikmed, igaüks oma oma murede ja hädadega ja juhtkonna liikmed, kes siis kadedad olid, et andku minu kätte, et ma näitan, kuidas seda manööverdada ja niisugused asjad, nii et isa oli selle asjaga rohkem rohkem nõus ja, ja kursis. Ja siis ma mõtlesin, et noh, et siis emal on hea meel, kui minust saab kunstikunstnik, galerii direktoratsiooni suurt prestiiž ja nii edasi. Aga seal mul tuli see, et, et ma olin siis seal oli, sinna kulus raami töökoda, kus oli kaks ametnikku ja siis galeriis olid oli ka kaks naisterahvast, kes müüsid seal ja jooksupoiss ka veel sinna juurde. Ja mina olin siis sunnitud hakkama teiste, teiste kunstlikute piltisid müüma, mis mulle endale üldse ei meeldinud ja ma leidsin, et see oli üks niisugune niisugune konflikt mul minu oma oma heaks arvamuse järgi ja, ja, ja ausus, kunde vastaja niimoodi, nii et see mulle sugugi ei sobinud, aga seal oli huvitav juhus oli seal vahel. Vot see galerii tegi iga sügise tegi pirootsi graafikute ühingu näituse ja sinna näitusele, siis kõik saaksid oma parimad tööd ja see, et sellest oli palju palju juttu ja nii edasi. Üks päev ma vaatasin seal ringi, käisin rahulikult, käed seina peal nagu direktorile kombeks. Vaatasin seda, kus preili tuleb sealt müüjanna härra Smithers, kuningas tuleb, kuningas tulekuningas käis nimelt iga aasta seda näitust vaatamas, ta oli suur suur graafikakorje, see oli, tähendab mitte see praegune kuningas, aga selle selle isa. Ja siis just siis olid tulnud sisse kaks eesti prouad, need Stockholmist väga peenikesed prouad kasukatesse, nad käisid ja vaatasid sealt ringi ja. Kui kurb see, see graafika on, et seal ei ole mingit elu sees, see on ainult must-valge, see on, ei ole midagi. Et see meid üldse ei huvita, aga me ei suhtu siit mööda minema. Siis preedi tuli karjudes, et kuningas tuleb siis need jäid Coheni kui hoopis teist nägu. Üks oli üks, üks laevaomaniku proua ja ja teine ka nii-ütelda eesti pagulasühiskonnas väga kõrgest koorekihist olid, olid need mõlemad kuningast tulija, mina läksin ja tutvustasin ennast ja ta ütles, et noh, et kustesse vanahärra Extremoli, kes siin enne oli ja ma ütlesin jah, tema nüüd vanaks jäänud ja arvas, et ta annab minule selle galerii üles. Et mina olen siin, teie, teie majesteedi käsutuses, ükskõik millega ma võin seda olla. Ja ka siis kevadel ma leidsin, et see, ma olin kõikidele nende inimestele sunnitud ennem palka maksma, kui, kui ma ise palka sain. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et, et nüüd kui ma nüüd oleks autos sõita Püreneede suures, siis kui sa Lõuna-Prantsusmaale jõuad, siis hakkab juba teised lõhnad tulema. Seal on juba need apelsiniistandused ja kõik on teistmoodi. Kaugelt, siis näed Püreneede lumised tipud ja siis siis oled hoopis seal Hispaanias, nii et ma läksin, kus, kus, kus elu on hoopis teistmoodi. Ja ma läksin selle vanahärra ekstrumi juure, ütlesin, et, et vaadake, et neil oleks niisugune balanss nende kuude jooksul, mis ma olen seda galeriid siin pidanud, ma ei ole siit ei teeninud, ma ei ole sind kaotanud, aga ma leian, et see siiski minul ei ole õige asi. Ja siis me saime ilusti, leppisime kokku ja ma andsin selle asja talle jälle tagasi ja siis istusin oma autosse ja olin jälle ükskord vaba mees ja sõitsin Hispaaniasse ja. Kohe selle saare Mallorca või oli sul algul? Mingi teine peatuspaik Hispaanias ei seekord üldse majorca leidnud marmori jorcale enne hullu. Ma ma siis, kui ma Pariisis käisin koolis, siis ma lõin seal Rootsi rahvatantsijatega lenn ligi, sellepärast see oli üks võimalus tütarlastega nii-ütelda tuttavaks saada. Ja rahvatantsijatega on alati nii, et rohkem on tütarlapsi, kes sellest huvitav on, poissi on vähe. Ja siis meid kutsuti Pariisist kutsuti siia maanurka peale, siin oli üks rahvatantsuvõistlus, teine teine rahvatantsuvõistlus ja meil olid rootslased, olid kaks rahvatantsu üksuli härjatants ja teine oli oli veskide tants ja kuna veskisi siin lagendikul on tuhandete kaupa, siis see, see sobis hispaanlastele väga hästi ja siis teine oli seal karjatants, kus kaks noormeest siis võitlesid ühe ilusa tüdruku pärast. See mulje muidugi nendele ka väga meeldib, sellepärast et see rahvatantsu esimene toimus just härjavõistlusi areenil. Kuna mina olin siis merd, sõitis enne omale lõunasse Ameerikas õppinud selgeks enam-vähem selgeks hispaania keele siis maastusin seal ette ja võtsin mikrofoni kätte ja tänasin kohalikku publikut selle selle kena vastuvõtu eest, mis, mis meil oli seal olnud. Ja muidugi see sai siis nii suure aplausi osaliseks lõps nad, ei keegi võinud uskuda, et keegi sealt kaugelt põhjast ja Rootsi rahvariidest räägiks enam-vähem Sulevalt hispaania keelt. Nii et meie käest küsiti kohe, et kas te võite veel üks kord esineda järgmine päev. Noh, ma ütlesin, et meil tantsusi on küll, meil võime teise programmi teha, aga aga selle asjaga on, on nii, et tantsuvõistlus siin algab alles kell kuus ja meie Barcelona laev läheb kell viis, nii et meil on see kahjuks võimatu, et, et selle peale senior ärge muretsege selle kohta yldse. Tulge tantsige järgmine päev siin, noh, me jäime, siis läksime sinna, tegime oma tantsuprogrammi ära ja, ja kui valmis olime, siis sõitsime sadamasse ja seal oli siis liinile Mallorca ja Barcelona vahel meid oodanud kaks tundi. See oli ka omast kohast üks üks huvitav elamus, aga siis muidugi see oli üks lühikene lühikene visiit siia majorca saarele, millest jäid väga ilusad mälestused ja mille tõttu ma ma siis siia tulid. Aga kui ma siis sealt Stockholmist pärast seda kunstigaleriiasjandust sõitsin Hispaaniasse, Maien Põhja-Hispaaniasse, seal seal mägedes, ma, ma maalisin, olin seal terve suvi ja siis sõitsin veel kord sõitsin Rootsi tagasi, sealt see oli juttu keelte oskusest, mitu keelt sa üldse valdad või mitut, kes oskad? Noh, nii enam-vähem kümmekond keelt, nii. Ma kõrvalt vaadates olen aru saanud, et sinu abikaasa proua tunneb samuti väga palju keeli ja tal on olnud väga huvitav elu, mitu keelt temal suusal Küll neid peaks olema üks, seitse tükki vist seitse tükki ja teel Vasa laulu isegi oma keel, mida te olete loonud, et, et vestelda ja me omavahel räägime, segame, segame igasugust, igasugust juttu selle pärast, mõned ühendused on ühe ühe keele peal istuvad hästi ja mõned teise keele peale, siis siis me isegi vahest uued sõnad nii nalja naljaviluks sellepärast et see keelepruuk on. Sa tead, kuidas see on, see vahest on, on kandiline ja vahest läheb siledamalt ja ja nii, et kui, kui leiad kuidagi paremini väljendada, siis teedki seda. Ja ikka see Hispaanias oldud aeg tõmbas uuesti siia tagasi ja hiljem sa tulid siia ja nüüd oled juba väga pikka aega siin leidnud omale uue kodukoha. No ja Hispaania iseloomult ja meie Eesti iseloom. Mul on palju suurt sarnasust. Me oleme palju impulsiivsed ja soojemad ja külalislahkemad. Kui näiteks rootslased on, rootslastel on elustandard või siis oli elustandard, oli palju kõrgem rootslane, ei, ta ei mõelnud, et kas see mees on kaugelt tuld ja tal on kõht tühi. Et ma panen talle süüa lauale, nüüd rootslased, küsid, kas sul on kõhti? Ja meie eestlased Meil on, on, on niisugune, et piinlik oleks olnud, et kulunud kõht tühi, tead, ma olen omaette mees, ma saan ise ise oma toiduga hakkama, kuidas, kuidas mina võin üles tunnistada, et mul, ma ei ole terve päev söönud, nii et Rootsis me olime rohkem nagu näljased, aga Hispaaniasse, et ei tulnud, ma võisin näiteks kusagil seal Põhja-Hispaania urus, istusin ja oma priimuse peal keetsin omale makaroni, seal vaatan kaugelt eemalt mäe külje pealt tuleb väikene väikene must, must punkt tuleb, et mis, võib-olla tuleb lähemale, lähemale, lähemale vaatan vanaeit. Eit tuleb minu juurde sealt, kus ma istun oma oma priimuse juurde vaatab mulle otsa ja ütleb, et, et tere. Tere. Tere. Et kuidas sa elad, aitäh väga, väga hästi. Ja su vanemad, kas nad on tervise juures? Ma ütlesin, jah, on küll. Tänu jumalale, nende tervis on hea. Noh, tädi hakkab põlle alt alt urgitsema, võtab sealt suure pirni välja, ulatab selle mulle, mine jumalaga. Ja läheb. Ja muidugi minule jäi sellest niisugustest niisugusi juhuseid oli, palju, jäi siis Hispaaniast ja, ja Hispaania rahvast jäi väga hea ja armas mulje, nii et kui ma siis hiljem siia majorca saarele tulin hoopis teistes tingimustes, siis, siis ma olengi siia kinni jäänud ja siia elama jäänud ja siin juurdunud ja nii et isegi mul on, on haud, on siin valmis. Praegu sa oled vabakunstnik, aga enne seda sa tegelesid turismiga turismibüroo oli sul, millega siis proovisid ka rahvast siia meelitada ja neile pakkuda võimalusi ka maailmale. Teiseks no ja minul oli Rootsis üks üks niisugune lugu vahepeal, kui ma Hispaaniast tagasi sõitsin, siis siis siis mul juhtus üks abielu. Ja mulle juhtus nii viletsast see lugu, et, et väga kiiresti sai minuni ütelda hoiukapital see seal kuidas minema ja ma olin sunnitud omale maalimise kõrval siis siis mingisugust sisse tellukad leidmas, minu naisikene oli suur kunstnik raha läbi laskmas. Siis mul oli üks, üks täditütar oli ühe rootslasega abielus, oli Kaidina seal Stockholmi muuseumites näitas inimesi ringi ja ta ütles mulle, et, et kuule, et pagan võtaks, et sina, sina oskad ju vene keelt, et seal võiks ju ju neid venelasi vastu võtta ja neid ringi näidata ja muidugi minu vene keel oli siis ununenud ja vilets, aga aga ema leidis kuskilt sele Puškini raamatut, kapitantskajad, otska. Hakkasime seda õhtuti lugema ja siis paari kuu jooksul sain, saingi selle asja selgeks ja siis enam-vähem vene keele selgeks. Siis Läksin sinna reisibüroosse. Rootsi reisivirus oli ametiühingute reisibüroo, sellepärast endale oli venelastega tegemist. Läksin sinna ja, ja ütlesin, et kas teil on tarvis niisugust meest. Nad küsisid siis, mis keelima ma rääkisin ja kui sai selgeks, et mul hispaania keel ka selge oli, küsid, kas ma olin majorca peal käimas, muidugi ma tunnen majorkad hästi, kuigi ma siin olin öeldud 10 päeva olnud selle rahvatantsugrupiga ja siis ütles, et nojah, et meil esimesed nii-ütelda turistid, saadame paari nädala pärast majorcale. Te olete nõus neid vastu võtma, nii ma sõitsingi, Rootsi reisibüroo esindaja sõitsin siia. Ja siis siin olin selle terve selle suve, aga selle suve jooksul ma sain kokku ühe teise vuntsiga, kes on praegu Rootsi üks tuntumaid fotograafe, isi, tema töötas teise reisibürooga. Ta ütles, et kuule pagan võtaks, et sina, kuidas seal selle ametiühingute reisibüroo juures võid olla, et see, see versiooni üks läbi, et sa tule meie juurde. Et meie direktor on praegu siin? Jaa, jaa, homme sööme seltsis lõunat ja siis ma tutvustan sind temale ja tule meie juurde, noh, ma läksin sinna ja tuli välja, et, et see rootsi nimega mees Ulsson. Tema ema oli venelanna? Küsis minu käest kohe, et kas sa hispaania keelt räägid, mõtlesin, räägin küll sa vene keelt ka räägid. Barovski doosiga valiks, ma ütlesin? Jah, võid alati homme ja niimoodi see see see oli ja siis ma muidugi see hooaeg oli selle vana reisibüroo Wris edasi. Siis ma läksin teise reisi teenistusse järgmisel aastal ja siis oli seal üks kümmekond aastat oli nende esindaja ja siis hakkasid Rootsis hakkas selle turismiasjandusega konkurents, suurenes tuli kriis ja ma otsustasin siis ühe Ühispaanlasega ostsime kokku ära ühe Hispaania reisibüroo, mille osanik ma siis olin veel kord teise 10 aasta jooksul. Aga selle aja jooksul ma juba hakkasin, siis tähendab mõne aasta pärast ma ainult töötasin sealpool pool aega, hakkasin uuesti oma oma kunstiasjandust edasi ajama.