Käesoleva aasta 26. septembril 2001.-st aastast üle-euroopaliselt tähistatava Euroopa keelte päevaga leiab Eestis esmakordselt aset Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti keele instituudi ning Eesti keeletoimetajate liidu poolt rahvusvahelisel tasemel läbiviidav selge keele konverents mille eesmärgiks on tõsta oluliselt avalikkuse teadlikkust juriidiliste aktide ja haldusdokumentide keelelise selguse ning laiemalt avaliku keelekasutuse selguse parendamise vajaduse osas. Ning riigikogu kui riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajate ja teiste, kes osalevad vahetult õigusaktide ning haldusdokumentide koostamise protsessis samuti nende, kes lähtuvalt oma töökohustustest omavad igapäevaselt suurimat võimekust avaliku keelekasutuse mõjutamiseks. Ajakirjanike, tõlkijate, toimetajate ning keeletoimetajate õppejõudude üliõpilaste ulatuslikum kaasamine antud probleemile lahenduse leidmise vastavalt vanematele võimalustele. Päris nii hull lauseid meie meedias ei kohta, aga ligilähedasi küll arusaamatuid kantsleriitlike liiga pikki ülekoormatud lauseid mis rohkem kui infot sisaldavad muudetud sõnavahtu. Halb on see, kui selliseid lauseid kirja pannakse, kuuldavale tuuakse aga võib-olla isegi halvem see, kui ajakirjandus need kriitikavabalt üles nopib. Avalikkusele serveerib selline lause monstrum, nagu ma praegu ette lugesin. Ei tohiks jõuda pressiteates samal kujul meediaväljaannetesse ott aga kui teha lause natuke lühemaks, jätta paar sõna vahelt ära. Siin tuleb sisusse süveneda ja see uuesti sõnastada. Või jätta see pressiteade kõige olulise teabega üldse sinnapaika. Kui aga tahetakse avalikkusel asjast aimu anda, peaks teabeallikalt küsima, mis täpselt toimub, millal ja kus ja mida peetakse silmas fraasidega tõsta oluliselt teadlikkust, kaasata protsessi ja vastavalt avanevatele võimalustele.