Tere õhtust kõigile, kes on hakanud kuulama tänast hilist raadioprogrammi. Meid on siin saates kaks, oleme muusikasaadete toimetajad, Helve, võsa näen, mina, mina ja mina, Edgar, sel tark. Muusikasaadete toimetaja küll kuid mingi kummaliste juhuste põimumine selle ahela algust võib otsida isegi mitmete aastate tagant tõi meid taas meie igapäevasest muusikamaailmast koos purjetajatega otsima pilvealuseid tuuli otsemaid kursse rannakaride vahel toredaid inimesi, kes üürikest aega on kaptenid, tüürimehed, pootsmanil. Ja sellest varsti saavad jälle need, kes nad enne on olnud treialid, insenerid, raamatupidajad, puussepad, programmeerijad, kaubandus-teenindustöötajad, juhtijad ja juhitavad. Seejuures merel ja maal võivad olla alluvussuhted lausa vastu. Pidised väljend kapten laevas jumal taevas. On küll ehk liigsest pruukimisest ära kulunud, kuid iseloomustab üht vanadest mereseadustest kõige paremini ka purjejahis. Kuid purjetajad jutustasid ühest jaht kaptenist, kes läinud niivõrd tähtsust täis pillanud, maha põlenud tiku, käskis madrusel selle üles võtta. Enne merelesõitu, aga leidnud eest meeskonnata jahi- ja kajutilaualt kirja. Sõida üksi. Meretöö vajab suurimat üksmeelt eriti aga võistlus purjetamisel, kus kõigi ladus ja välkkiire koostegutsemine on üks olulisi eeldusi. Teel võidule. Kilde tänavuselt Muhu väina regatil, mis oli arvult 23., tahavadki nüüd teieni tuua kaks juhusest määratud spordireporterit, kellest kohe pärast regatti lõppu said jälle muusikatoimetajad. Seitsmes august toimetajate start marsruudil Õismaa territa anti kell seitse, 15. Distantsi pikkus üheksa miili, mis vaatamata tuulevaiksele hommikule läbiti maksimaalse lubatud 32 ja poole sõlmelise kiirusega. Järgmine start pidi olema kohtunike laeval kell kaheksa null null marsruudil Pirita Pärnu kohtunike laeva sadamas ei olnud kell 10 null null helistamine laeva põhisadamasse tormihoiatus, ootamine, palav täitesinine, meri, tuul üks kuni kaks palli kell 12, uus telefonikõne. Tormihoiatus pesid, ilus ilm, samuti. Kell 14 uus järelepärimine. Tormihoiatus püsid, kuid laev lubatisaate Piritale. Kell 15, null null. Laev tuli, kuid tormihoiatus püsib ilus ilm ka. Kell 18. Null null. Tormihoiatus on maha võetud, kuid laev väljub homme hommikul. Hiljem saime teada, et Klaipeda või Ventspilsi kandist sööstis Riia lahele, tõsi küll, väga kitsa frondiline rajuilm. Sellesse fronti sattus üks Pärnusse Muhu väina regatti lähtesadamasse suunduvaid jahte. Ja et mast püsti jäi, ütlesid mehed pärast. Kaheksas august kell seitse, null null kohtunike laev väljub umbes tund sõitu peegelsiledal merel, siis väike peatus Groviandi täiendamisekski. Laeva hanged. Kalamehed rinnavad lindiga paarikümne meetri sügavusest pardale kümmekond suurt turska. Niisuguse kunst kalamehest pootsmaniga pole lavas värskest kunagi. Võrust kell üheksa, null null eemal kõrgub Rocca al Mare Kallas. Pärnus peaks praegu juhendi järgi algama võistlejate registreerimine. Ja muidugi algabki aga seda, et 23.-st Muhu väina regatti võtavad osa 44 meie vabariigijahti ja kuus külalisalust Läti NSV-st. Et purjetajate arv ulatub veerand 1000-ni. Seda kõike saame teada alles järgmisel hommikul, sest kui laev kell null null 15 osa Pärnus kinnitab, on ikka veel jõgi meie jaburjetata vahel. On üheksas august kell läheneb 10-le ja 23. Muhu väina regati start on kohe tulemas. Ilm on pilvealune, tuul läänest umbes kaks palli. Ja suurt lainet Tartust ei ole. Nii et võib-olla et selle ilmaga võiks isegi rahul olla. Hommikul kippus natukene vihma tibama ja küllap ta Päevalgi võib sellesamaga üllatada. Jah, ta on mulle vana tuttav. Tallinna taksopargijaht Pinto mehed ka kõik nägupidi tuttavad, oleme ju raadiole kattidel korduvalt koos olnud. Pärnu laht on purjesid täis. Järgmise pooltunni jooksul peavad stardiliini ületama kõik 50 jahti mis on jagatud kuueks stardigrupiks. Iga järgmise grupi lähed eraldab eelmisest viieminutiline ajavahe. Kõige suuremad saavad stardi esimestena kõige väiksemad folk poodid viimastena. Sihtpunkt on teispool Riia lahte kuranalasuv rooja sadam. Minu alus on sellel regatil suurim Tallinna linna täitevkomitee jaht Kalev. Ja siis algas igal jahil oma konkurendid, kirumised ja rõõmuhetked, vähemalt õnnest või ebaõnnest. Äkki satud auku, kust tuul nõrgem ja hoogsalt mööduvat kaugelt tagantpoolt tulnud jahid siis ka leiad pilvenukaal taas tugevama tuule ning hakkad tasapisi teistele järele pressima. Ja kogu selle vahelduva õnne juures pole sugugi harv juhus et distantsi lõpus kaotad või võidad vaid sekunditega. 13 ja 20 minutit oleme sõitnud pidevalt tyhtuules paremal halsil ja möödas on Sorgu saar. Solgu saare poi oli üks märkidest, mis tuli paremale, jäta meri on suuremat lainet hakanud. Ma tuul on umbes seitse ja pool meetrit sekundis. Ja jahikiirus umbes neli kuni viis sõlme. Laine kõrgus võib-olla praegu meetri ümber ja nagu mehed ütlesid, et Taurustele on suurem laine soodne, sest Taurused sõidavad ülelaine Pärnust. Kuni siiani on olnud niisugune pilvealune, vahepeal isegi päike natukene paistis. Ringi on näha raskeid vihmapilvi, tihedat vihma ja ka otse ees on üks võrdlemisi sünk tume pilv. Arvata võib, et selle pilve all on ka tunduvalt tugevam tuul. Kalev juhib, edumaa teiste ees kasvab, kuid visamalt, kui meestele meeldiks. Suurtel avamerejahtidel ei käi võistlus põhimõttel, kes ees, see mees vaid jahivõistlusväärtuse järgi arvutatakse välja ajaparandused. Ja tulemuseks võib olla, et esimesed jäävad viimasteks. Kalevi konkurendid on kõik palju väiksema võistlusväärtusega. Nii et igas tunnis peaksite teisi edestama 5,3 minutiga. Selleks oleks vaja tugevat tuult ja kõvalainet. Mõlemat on vähevõitu. Aga üle poole teest on veel ees, suundun kihnu Doyle ja kui see on käes, siis otse Ruhnule. Kell on 16 30. Otsime kihnu, poid. Tuleb uus sabin vihma. Nähtavus on muutunud väga halvaks. Lähemad jahid paistavad läbi vihmaliniku, nii nagu hallid kolmnurgad. Kell on 21, null null ümberringi vaid meri, ei ühtegi maakildu. Kihnu kadunud Ruhnu veel nähtavale ilmumata. Kell 22 40 kõla süüa poisid Ruhnu tuletorn paistab. Või makaronid, üks mees paari tunni pärast ütlevad. Näe sai küll väga kõvasti söödud, aga kõht juba jälle tühi. No mis seal imestada, makaronid seest õõnsad vajuvad kokku. Lähenedes Ruhnu majakale, see on võrdlemisi pimedal ajal. Kuule, ütle, mis punane tuli seal ees vilguga. Äidia juuda kera, välkon. Ruhnu all rammis jaht läbi Irbeni väina sissetunginud suur laine jõmm. See on kehv olukord. Jaht kaotab käigu. Lisaks mõjus parasjagu kaasa veel tugev vastuvool ja seda olevat Ruhnu ümbruses küllalt sageli. Sellepärast purjetajad neid vesi ei armasta. Mõnigi soolane sõna suudeislasti Ruhnu kandis lendu ja ega seda pärast hea sõnaga meenutatud. Kalev kaotas Ruhnu all oma õhtuks võidetud suure edumaa. Ja kui rooja lähistel halli São eelses hämaruses silm juba seletama hakkas, olid konkurendid lausa häbematult lähedal. Finišiliin läbiti küll esimesena, aga protokollis fikseeriti kolmas koht. Kapten Olev Roosma. Kas Kalev on varem ka suurtest regattidest osa võtnud? No Kalev üldse alles suhteliselt uus laev, kolm aastat vana ja võistelda ei olegi rohkem kolmel kolmel-neljal korral selle aja jooksul Tallinna lahel. Kuna ei ole võimalik vestelda, meil ei ole vastaseid. Kas lätlastel ja leedulastel ja Leningradis ja seal on sama tüüp? Jah, hea on jah küll eliidu tatrajahte karikavõistlustel sõjale on neid väljas kuus. Aga kuna meie meeskonda alles värskelt komplekteeritud ja ei usaldanud minna, häbi tegema laeval. Igatahes, siin kodusel Muhu väina regatil ilmsast võib küll jõudu proovida, sest see vähemalt esimesena sisse tulla, see on ikkagi väärt seda, et palju õnne soovida. Aitäh selle eest, aga. Eks ta ikka oleks õige, kui me jõuaks nii palju eest ära olnud selle koefitsiendi k ike ära õigustame ja ma usun, et soojemate ilmade tuleb natukene oma vead ära parandama, mis me siin täna tegime öösel ja mis ehk ehk püüame. Nojah, aeg on aeg-ajalt õieti Aegonnal võimega. Ta oli Muhu väina regatil kuuendat korda nagu ikka, on purjetamises sõidu õnn ja võiduõnn käsikäes ning teineteisest sõltuvad sellel etapil fortuuna meid aga eriti ei soosinud, viies kohta. Kapten Harri Kenk, kus kõige raskem oli? Sellel etapil oli kõige raskem oli just ümber Ruhnu seid. Et seal kogu aeg tuul keerutas samuti vastu ja run oli meil kogu aeg liisku traavel, siis. Seal oli võrdlemisi kõrge lainega Tuuli, sellest nii tugev ei olnudki. Ja see vist tähendabki, et kaunis palju aega läheb, enne kui siis sadamasse jõuab. Jah, eks see laine ajas väga kõrgeks seal ja kuna meil oli küllaltki suurkäimisele laine ja tuule jaoks tuult, oli ka juba parajasti koos tuule ka üles. Siis hakkas justkui kõvasti rammine, kuidas kreemja käik oli üks, kui kinni. Ruhnu tuletorn on küll hea orientiir, aga näiteks toodreid ei näe. Nadoodreid ja ei näe selle kursi peal, kust me pidime tulema, oli üks ainuke tooder voodriga arvestada üldse saanud tuletorniga. Seda küll ja ta on nähtav, aga, aga teda on väga raske orienteeruda, kui kaugele ta jääb? Seda noad pelgan, seda saab teha. Aga see võtab aja üldse väga pime mets on väga raske oma asukohta määrata umbses kohas. Ainult ühe. 11. August järjekordse stardipäev algamas on etapp rooja Roomassaare. Kus ma praegu seda juttu räägin, see on tükikene, hiidlaste territooriumi. Jaht ka, mis kuulub Hiiu kalurile. Kapten on Lembit mõtlik ja olen nendega koos varem ka purjetanud. Tänane päev tõotab vähemalt esialgsete ilmaga märkide järgi pärituuleotsa. Kui see nüüd kogu päev niimoodi kestab, siis tahaks loota, et etapp väga pikaks ei kujune. Ajaliselt. Kohe pärast starti paisuvad jahtide vööri värvikirevad spinnakeri. See on alati üks kõige ilusamaid vaatepilte. Jahid teevad väga kiiret sõitu, kiirus tõuseb seitsme kuni kaheksa sõlmeni. Jaht lausa lendab. Kapten ütleb mehe lahtris 100 jookse kiiresti vööri, siis jõuad minna otsa kinni panema. Selle kiirusega vist tõesti Roomassaare sadama hakkab varsti paistma. Vaatasin kaarti, kus on maha pandud täpselt nii, nagu omal ajal tehti Peterburi Moskva raudteed joonlaud kaardile kriips ja selle kriipsu lõpp on Roomassaare sadama farvaater. Kell on kolmveerand 10, tuul on muutunud pagiliseks, vahepeal kiirus tõusis kuni 10 sõlmeni juba ja üldiselt kõigub kaheksa kuni 10 sõlme vahel. Järsku tuli tugev tuulepagi, vajutas mastid vee ligi ja kõva raksuga vajus alla. Spinnakeri osutus siiski spinnakeri jäi terveks. Ainult valliots tuli lahti ja Spennaker võeti maha. Nüüd pannakse suur Genva üles. Laine on tõstnud oma kõrguse kuhugi pooleteistmeetrini. Tuul vajutab parda täiesti vee alla tihtipeale ja meestel, kellel nüüd praegu on väga kõvasti tegemist purjede vahetamisega, tuleb ronida sellel libedal kaldpinnal ja see selle juures veel väga kiiresti kiiresti kiiresti töötada. Sama lugu tabas Kalevit kuid temani jõudis pagi kriipsu võrra enne, sest Kalev on jälle teistest tublisti spinnakeri tega sõitu muidugi imeilus vaatepilt. Aga siis on kõigil meestel käed nii tööd täis, et ega magnetofoniga neile jalgu jääda ei või. Et spinnakeri täie jõuga töötaks, tuletada pidevalt jälgida, pingutada ja järele anda. Ning see kõik käib välki pauk. Nüüd, pärast puna-valgetriibulise hiiglase alla võtmist katsun lainete kohinat lindile püüda. Tuleb siia sisse ka tuulemürinat. Aga mis parata, ilma tuuleta ei oleks purjetamist. Täna valitseb paadis roojast peale niisugune mõnus ja lahe meeleolu ja käivad toredad jutud. Kuidas te tänase stardiga rahul olete? Esimese etapiga ei olnud rahul, täna ka eriti hiilata ei saanud, start oli praktiliselt õigeaegselt ja väike Airutakse elusplaan, mis veel mõeldud, jäi täitmata. Arvasime, et meil võib olla kellegi start, kohe ei sobi hästi, et me läheme ilmas Künnap starti ja võtame niisuguse kursi, et kõik peavad hakkama meile kattega teed alla. Natukene sadistlik mõttelaad, aga, aga võidusõiduaeg ei kingi keegi kellelegi midagi. Aga kui see spinnakeri mahavõtmine käis, kas see oli nii taktikaline kaalutlus või või oli seal midagi niisugust ka, mis oli natuke plaaniväline? Ela taktika oli seal, ei olnud siin kaalutletud enam midagit nagu hädamahavõtmisest üks uus kinnitus, kronstein, mis me tegime, Labedas oma olemasolu ja veel palju muud üle jäänud, kui pidime hädaga lihtsalt maha võtma, kannaks toimus sellel ajal, kus teised teised ka hakkasid maha võtma, kuna tuul läks palju kõvemaks ja muutus teravamaks saada. Aga siis nagu sellega kaotada ei saanud, võib-olla mõne minuti lihtsalt ülearust rabelemist, ärge. Mehed teevad nõelatööd ikkagi lõhkus ära natukene lahmakas, selle purje, läks matust ja kuidas on, kas kodus nööbid, õmblatte kõik ise, et enamjagu ikka naine? Meremehel peab siiski nõel hästi peos, püsivam, teatriga harjunud olevat. Esimest reisi tuleb harjuda, siia rebenenud kohale pannakse lapp ilusasti peale, jääb ta sama tugev, kui enne oli. Tahaks tugevamalt tugevamat veel ja purje peale pannakse, gaasime pöörle. See siis tuli ka selle ropsuga sealt ära vä? Raudtee? Tuulevaiksemaks Spennaker läheb uuesti käiku jälle teised jahid praegu sõidavad veel ilma pillideta ehk seal siis natukene nende suhtes edumaadel. Spinnakeri tõusevad kõigil, kellel on, mida tõsta. Edumaaga on aga nii, kuidas kellelgi, kes võidab seda juurde, kes kaotab. Kalev on kõigist tublist ees, kohtunike laev ja finishilipp on selgesti näha. Roomassaare kraanat kasvavad kiiresti suuremaks aga otsekui maakera kumerust mööda alla libisedes kasvavad järjest suuremaks ka purjed selja taga. 21 minutit on möödunud esimest finišeerija tervitanud raketi õhkulennust. Kui finišiliinil tekib lausa tunglemine. Sekundiste vahedega ületavad selle mõttelise joone. Mitmesse stardigruppi kuuluvad jahid poole tonnistest on pirita ja Vicero lausa suurtega segi. Juba tulevad ka veerandtonnised paita, kuula Krissu. Folk boot Kertu on mitmed suuremad alused oma ahtri taha jätnud. Vähem kui kahe tunniga on kogu laevastik Roomassaare kai ääres koos, pakitakse ja kuivatatakse purjesid, parandatakse tuulepagi tekitatud kahjusid. Row finišeeris kell 14 10 ja sellel etapil saavutas ta esimese koha. Siin, hiidlaste jahis on ka mitmeid mandrimehi. Üks neist praegu minu kõrval nimi Priidigmentaal ja ennest. Ta ütles, et ta harrastab autorallit aga selle kõrval muidugi meresõit on ka omamoodi ralli. Meresõit on tsipa aeglasem, kuid kui võtta jälle ööpäevad kõik kokku ja finishis lugeda sekundeid, siis on ta võib-olla isegi veel rangem ja raskem kui see autoralli, sest seal on ka paarsada kilomeetril sõidad spets lõike ära kokku ja kaotanud viie sekundiga, aga kui sa siin kahe ööpäeva jooksul kaotad viie sekundiga, siis närvipinge on igatahes siin suurem. Muidugi, nii palju õnne. Seal on see viga, et iga kilomeetri kohta tuleb harilikult kaks kilomeetrit kraave. Aga merel ei tule, seda ette, tuleb madalike, neid tuleb ikka vähem. Olete seda kahte kilomeetrit kraavi kilomeetri peale ära proovinud? Rohkem kui vaja. Roomassaare sadamahoonel oli kanga taan kirjaga tervitus Muhu väina regatil osalejaile. Saarlaste südamlik tähelepanu avaldus, millele lisandusid veel õhtul Saare kalurilt sadamasse kostiks toodud suitsukalad ning õlu. Regatist võtsid osa ka Saare kaluri enda kolm jahti kõik ilusate naisenimedega, Lea, Piret ja Tiiu. Viimane tuli Otto Tamme käe all juba teist korda oma klassis teisele kohale. Diret enda mäe juhtimisel oli esimesel etapil oma grupis teine. 12. august päev peaaegu vaba start orjakule antakse alles kell 18, null null. Cullen taastagol stardi ajal puhub kahe palline Nord Westi tuul. Kuni esimese pöördemärgini on see pärituul ja sõit läheb spinnakeri all edasi mõnda aega sõit külgtuules, kuid tuul muutis suunda üha enam vastu. Kalev on jälle kõige ees. Hea on siit jälgida seda pikka jahtide rivi, mis kuni pöördemärgini rühivad kõik täpselt ühel kursil, spinnakeri punnis pööru poi juures vajuvad need värvilised purjed kiiresti kokku. Nagu tühjaks lastud õhupallid. Asemele kerkivad tagasihoidlikumad valged geenward. Kibekiiresti, sest iga viivitatud minut maksab mõne väärtusliku meetri. Enamik suuri jahte teeb 90 kraadised pöörde ja sõidab kiiresti edasi rühkiva Kalevi kiiluvees. Mõned üritavad kaugemale merele minna, väiksemad hoiavad saare poole, see lühendab teed ja neil pole nii palju vett kiilu alla vaja. Tuult jätkub, aga ta on soe, tuleb ilus õhtu. Et igal majakal oma tuli, seda teavad kõik, olgu või laulust. Aga paljudel majakatel on ka oma hääl raadiomajakas. Kübassaare ja Sõrve raadiomajakate järgi saab asukoha täpselt välja peilida. Sõit läheb vastutuult Loovides. Üks paut järgneb teisele. Kapten ei saa kaardilaua tagant ära, roolis on meie nimekas Tornado klassi võistleja Ain Pomerants. Teised mehed soodi otsuste juures, iga hetk valvel on juba pine. Ees plingib viirelaiu majakas. Kõik on filigraanse täpsusega välja arvestatud. Kaptenil on asupaik nii kindlalt, tead nagu loeks teel tuttavaid puid või aiaposte paudiks valmis paut. Kolme minuti pärast peaks hakkama paistma viire majaka punane sektor. Ja täpselt kolme minuti pärast asendubki valge plink punasega. Jaht ja meeskond on üksainus, edasi rühkiv tähelepanu. Viire majakast möödutakse peaaegu käegakatsutavas lähedusest. Nüüd on viire kurk selja taga ja jaht Muhu väinas sees. See on mitmel mitmel Muhu väina regatil juba sellest ajast peale, kui Orjaku üldse kaga võeti, on see nagu kõige raskem navigatsioon sellest seisukohast et ta polnud selleks, et distantsi läbida kõige lühemat teed pidi, on vaja balansseerida kogu aednud madalike piirimail ja kui sööja istub ikka sügavamalt vees, kui vett jätkub rattaid, sinna keelu alla ei tee lahti saamisega härrastik tegurit. Kes julgemini, kes täpsumise kipub nagu võitma. Päevil oli seal üks julgustükk miskist täpsusest, natukene viltu läks maja ja nii, nii imelik kui see ka ei ole, meri suure laiaga vastajata väikseks ikka nagu saavad taevalaotuses lennukidki teinekord kokku siis jahtide pisikest pisikest küngast leida. Ja ka vastu igasuguseid arvestusi üles väina kari. Selleks küll kergelt ja riivamisi siiski Helmlased sõidus oli väike ebatäpsus olnud. Ega nii suurt ja rasket jahti pole kärge lahti kangutada, kui ta kuhugi kinni tahab jääda. Nojah, kui ta ikka kinni jääb, siis ta ilmselt oma abiga ainult vast lahti ei tulegi, aga meil läks seal riivamisi see madalik üldse on ainult mõni meeter mõni meeter läbimõõdus ja me saime kahtlema, täpselt serva pealt. Läks meil päris kiiresti ja kergesti see asi Vahteriga oodanudki. Koiduvalges finišipaigale jõudnud päev ei leidnudki eest kohtunike laeva. See polnud veel kohale jõudnud ja hakkas ise teistelt finišit vastu võtma. Juhtgrupi jahid olid kõik juba ammu Orjaku sillas, kui Kalev ise otsad kinni sai. Taago jõudis koduranda poole seitsme paiku. Hiidlased ootavad kõiki ja eriti omi. Kes seekord jäid viiendaks. Tuleb vastu üks finn. Tervitama tuleb veel teine finn ja jahtklubi lipumastis lehvivad kirjud tervituslipul. Kapten läks maale üksinda ja tuli tagasi kahe mehega. Kassa ootasid ammu juba isa ja kes ilusta ka. Seal verd juba sõitnud ka. Ja kui suur laine on, kas siis paha ei ole hakanud? Angel on ka tarmalli, siis hakkas paha. Ma arvan, et pärast enam ei hakka. Hakka, kui vana sa oled? Kuue varsti läheb kooli ja. Järgmine aasta, kui kool läbi saab, siis merekoolid ja kindel sõna mehe sõna. Oleme nüüd Hiiumaa rannas, kas mõnikord on õnnestunud kodurannas võita ka? Siiani ei ole õnnestunud. Ja pärnakad ütlevad, et endale pärnuetappidel võidavad teised ja Saaremaa etapil õnnestus meil võita, see ikka mõju ei avalda. Poole minek? Põhiline oleneb sünnita laevast ja meestest. Muidugi purjudest ja kõik, millest koosnevad, purjetame, palju, on vist meremehi peal. Jah, siin on praktiliselt kõik, on meremehed kivi, kotti või kivi kiilu alla või mis siin jahis, tuleb ütelda. Üldiselt purjetajatele soovitatakse mast maha, see on nagu kõige suurem õnnetusmast maas, siis edasi sõita ei saa. Soovimegi siis järgmiseks etapiks masti vaheajamist. Varahommikul finišeerinud jahtide meeskondadel oli unevõlg juba tasa tehtud. Kui lõuna ajal saabusid hoiakule viimased jahid. Folk poodi kapsaliblikas kapten Leonid pärasin. Mis see on, mis sunnib teid ikka jälle jätma tühjaks oma tähtsa ametitooli jahiga teritama kuulide vahelt merele minema? Eriti sellise väikese jahi pääl nagu Folfoodil keset merd keset stiižijat. Inimene on vastakuti loodusega ja võib-olla rohkem veel vastakuti iseendaga. Sa võid istuda kirjutuslaua taga ja, ja kõndida mööda tänavat ja pidada ennast uhkeks ja tubliks. Jaa, jaa. Targaks ja toredaks vapraks ja kes teab veel missuguseks inimeseks. Aga kui sa oled kolme-neljakesi pisikesel alusel keset merd. Ja sa tead, et see alus võib põhja minna, kaardid näitavad 35 sekundi jooksul. Kui ta vett täis saab. Siis sa pead ennekõike olema vastakuti iseendaga. Ja kaaluma, kas sa ikka oled see, keda sa iseendast arvad tavaliselt. Kelleks teised sind peavad. Võib-olla, et see on üks niisugune sisemine, isegi ehk alateadlik vajadus purjetada, võib-olla niimoodi lähevad inimesed kusagile kõnnumaale raskele tööle püüavad ennast ületada, paremad olla või vähemalt olla iseendaks. Võib-olla, et on midagi niisugust. Kassaril olid kolm sauna küdema. Meeldiv õhtu Hiiu kalurimeeste püütud ja küllap naiste suitsutatud kalade ning koduõllega pärast 110 kraadist sauna sooja. Järgmisest päevast sai regati ainus puhkepäev. Meiega lükkame järgmise stardi kahe nädala võrra edasi ja kohtume 23. Muhu väina regatti meenutustes uuesti neljanda septembri keskprogrammis.