Tere õhtust kõigile, kes huvist purjespordi vastu või puhta juhuse läbi on asunud kuulama tänast keskööprogramm. Oleme küll muusikatoimetajad, Helva võsanalektar Selberg, kuid seekord kutsume teid mõttes kaasa 23.-le Muhu väina regatile, mille meenutamisega tegin algust kahe nädala eest. Tookord jõudsime läbi sõita kolm etappi Pärnust loojasse, vaheldusrikas nii tuule tugevuse, pilvituse kui ka Eduja edutuse poolest. Loojast. Traumast saarde lühike kiire seik pagilises pärituules kõik konkurendid selgelt silma all. Roomassaares Dorjakule õhtune start mõnusas pärituules ja spinnakeri all. Seejärel külgtuuleots ja pikk vastutuult Kloovimine ööpimedas Väinameres. Namigatsiooniliselt oli see kõige raskem etapp. Eelmise saate lõpuks jõudsime orjakule. Kassarile oli kolm sauna pidemas meeldiv õhtu Hiiu kalurimeeste püütud ja küllap naiste suitsutatud kalade ning koduõllega pärast 100 kümnekraadilise sauna sooja. Järgmisest päevast sai regati ainus puhkepäev. Ja see oli imetore päev. Varane vihmasabin andis keskhommikuks maad soojale päikese paistele ja meelitas purjetajad kassarile kõndima. Vaadati üle koduloomuuseum ja Aino Kalda maja. See ei pidanud paljuks säärederbi otsani sammuda. Sai mõnusa suutäie naerda vahvaid tiri puuslikke silmitsedes, mida suvitajad on sinna kohalikust materjalist meisterdanud. Igas suuruses ja värvitoonis kivid, mererohud pluss fantaasia annavad suurepäraseid tulemusi. Iga jahikohal hõljus sel päeval kalasupi lõhna. Hiiu kalur kostitas purjetajaid värske kalaga. Mitu meeskonda oli usinasti ametis seente puhastamisega. Kadarikus tõid hoolsad korjajad neid ämbritäite kaupa. Ja hilisõhtune lesta, suitsetamine peaaegu hääletult hingava mere kaldal tähistaevas pea kohal. Toredad inimesed, ümberringi. Vaikne jutt, sest tulija tähistaevas teevad inimesed ikka vaikseks, mõtlikuks. Ilus punkt sellele puhkepäevale. Õigemini punktiir, mis viis juba järgmisse kuupäeva. 14. august kell üheksa 10 alustab esimene stardigrupp neljandat etappi Orjaku Dirhami. Teised grupid järgnevad viieminutiliste vaheaegadega. Nüüd oleme juba purjetanud kolm ja pool tundi mööda oleme läinud hiiu Malaidudest. Purjetamine käib nagu maleruudustiku mööda õieti selle ruudustiku sirgeid servi mööda. Ja iga natukese aja tagant tuleb muuta kurssi 90 kraadi võrra sest täna puhub umbes kahe palline osti tuule, mis on täpselt täpselt vastu. Huvitav on, et kolm stardigruppi on segunenud, tihtipeale meie kursid ristuvad. Kord sõidame meie nende vöörist läbi kord nemad, meie vöörist ma praegu sõidan tännulaste Peetril. Ilm on tõesti suurepärane, peaaegu suvitusilm. Täiesti pilvitu taevas, sinine meri, jahi kiirus on hea ulatuv viiest kuni kuue sõlmeni ja võistlus on vaikse tuulega palju pingelisem isegi sest siin tuleb väga hoolega vaadata, mis purjed teevad. See kõik nägi välja tõesti nagu ilusas värvi filmis sinine meri, valged purjed ja hästi päevitunud mehed. Et selline asi on üsnagi erandlik ja tavaliselt on purjetajaid vaja olla suusataja Est märksa soojemalt riides. Kaldaliival peesitada seda ei usugi. Aga oli tõesti suvituspäev. Ent pole head ilma halvata. Viina Caryboy ümbruses kimbutas jahte peaaegu täielik tuulevaikus kaugemale merele hoidunud jahid, kes seni olid teistest tublisti ees. Nende seas esimene jälle Tallinna linna täitevkomitee. Kalev kaotasid oma edumaa nendele, kes tulid Hiiumaa laidude külje alt ja said sealt paremat tuult. Juba mitmendat korda ristuvad meie teed Kerberusega. Kuule, kaua me teineteist sedasi segame, hõikab sealne kapten, eks sa jää maha, siis on asi klaar, vastab meie oma. Enne sisenemist hari kurku oli kuulda isegi müristamist, üks äiksepilv tuli lahele, kuid see jäi meist tahapoole. Ja võib-olla, et väiksemad jahid, kes meile ei olnud järele jõudnud said tunda ka äikesepagi jõudu. Üldiselt tuul tugevnes, Hari kurgust hakkas vastu tulema laine Soome lahe järske tihe laine kõrge kuid tuul viis siiski jahi väga tugevasti kreeni. Me olime tükk aega parda peal seal neli meest reas, et kreeni vähendada, kuid siis hakkasid lained üle lööma. Sain oma mereristsed kätte. Ta on läbimärjad. Nüüd on hari kurk läbitud, läheneme laine madalale. Sellest rannapool on väga palju ohtlikke madalike sealt raske läbi lipsata. Pärast lainemadalaboid rühib Kalev jälle kõigist ette, edumaa kasvab, teiste jahtide pardatuled jäävad aina kaugemale. Kell 23 20 teatab rakett kohtunike laevalt, et esimene jaht ületas finishiliini Dirhami reidil. Aga kolmveerand tunni pärast hakkavad üksteise järel tulema ka teised. Et esikoht ka pärast ajaparandust paberil Sikseeruks oleks vaja olnud Kalevil konkurente edestada tunni ja veerandiga. Oh seda vahepealset tuulevaikust, muidu oleks täna ehk tõesti teoks saanud. Aga meri on meri, tal on oma tujud ja nende tujudega heitlemisest seisabki purjetamine. Kuus. Tundmatu, tollel on selja taga 15 sõidu tundu kellel palju rohkem. Dirhami sadamas on sellel lehel väga vaikne kõigile niiduk ja selle muutliku ja väikse tuulega Tõnni raske sõidupäev selja taga. Täna õhtul lähevad kõik, kel nii teha, kui vähegi võimalik, on magama. Ja niimoodi oigavad või hingavad, kuidas seda nimetada. Need otsad, millega on kinnitatud kõige suurem jaht Kalev Dirhami sadamakai dollari külge ja nüüd läheme ja kuulame missugust häält teevad kajutis need väsinud mehed. Puhata said vaid need, kes öösel otsad Kayla jõudsid kinnitada. Kuid veel tuli pikk tuulevaikus, osa jahtajaid otse kohtunike laeva lähedusse, purjetippu ja gaasi üle finišiliini ei kanna jahti mitte üks vägi, kui tuult ei ole. Kontrollaeg sai täis, kohtunike laev sõitis hommikul sadamasse ja võistlusprotokollides kanti 25 jahinime taha. Märge ei finišeerinud. Siis tuli jälle tuul kai äärde, saabub üha uusi purjekaid, väga väsinud meestega. Ainult pooletonnised, kolmas stardigrupp jõudsidki kõik enne finiši sulgemist sadamasse. Sellesse gruppi kuuluv Aegna vana merekaru Vladimir Kirsi käe all oli etapi keskel absoluutne juhtija kõigist suurematest jahtidestki ees. Alles Soome lahes jõudis osa kahe esimese stardigruppi jahte talle järele ja ka ette. Aga oma klassis juhtis ta kindlalt lõpuni. Tõnu Urbanik, kas on sageli juhtunud seda, et mitmed stardigrupid niimoodi segamini lähevad ja ühel ajal omavahel võistlema hakkav ega varem eriti nihukest asja näinud ei ole küll, aga see see etapp oli tõesti tõeline loterii. Neli stardigrupp siis olid kõik segamini, kellel oli hea nina, oskas tuule leida, see oli ees mitmes Muhu väina regatt, see teil on ära teha. See peaks olema nüüd siis kaheksas juba. Milline neist kõige raskem olnud? Tugevad tormid jäävad meelde praegu, kõige selgemini on meeles eelmise aasta Muhu väina viimane etapp, kus Me startisime Riiast Roomas, saarde oli tugev seitse palli tuli ikka tõsist tegemist sellega, et hoida purjed terved hoida ja õigel kursil. Õigesse kohta välja jõuda, lõpus oli udu, et me olime ka püsti hädas sellega, et oma asukohta määrata. Ja pärast siis selgus, et me tulime otse Abruka tere peale. Nägime järsku enda ees suuri kive veest väljas, pidime siis ruttu spinnakeri maha koristama ja hakkama siis külje peale sõitma, nendest kividest ikkagi mööda minna. Parasjagu enne oli tookord jälle, et saime ikkagi õigele poole, vendade, leidsime sadama üles. Kõik purjetajad kindlasti ei märganudki ööpimeduses sadamakail väikest kogu. Temaga märkas kõike poole kolmeni öösel valvasse rannapois, sadamas jahtide tulemist ja hommikul oli ta jälle kohal tagasihoidlikuma uudishimus ja siiras abi pakkumises. Tema kohalik mees teadis, kust saad kartulit ja piima osta ja tõi oma võrriga ise kohale. Ka. Tagasi tulles oli neid juba kaks. Sinu nimi on Valdor, seda me juba teame ka, kuidas ta ise olema nimi on Vambola mitmenda klassi paisitele. Jah, ta käib siin sadamas vist ikka mitu korda aastas? Ei tea, kuidas tähtanzi siis kordan, on nii palju. Sina elad siin teist aastat, aga sina on kõik, kui ma 12 aastat siin elanud sina oled siis siin vist palju rohkem jahte ka näinud. Olen mitu-mitu, Katjasin käinud ja siis on üksikuid jahte. Ma ei tea, kas sa siis alati tuleb ikka sadamasse vaatama ka? Tulen ikka. Praegu te olete kõige suurema jahi peal, selle nimi on Kalev, aga eks te olete teistel jahtidel ka niimoodi peal ja sees käinud. Olen ma käinud siis Walteril rohkemale, kui oleks niisugune võimalused, kutsutakse jahi peale sõitma, kas läheks ise? Läheks veel? Olid seal varem sõitnud? Kas muidu olete kaluritega koos vahel merele saanud? Veel päris mitu korda läänes? Ise olen ma väga rahul. Missugune on sinu kõige suurem kala, mis sa saanud oled? Kahe ja poole kilone haug? Neid toredaid poisse, kes teab, võib-olla tulevasi purjetajaid ei saanud siiski seekord meresõidule kutsuda, sest stardi eel on igal jahil tegemist mida tegemata jätta ei saa ning tunnid kuluvad kiiresti käest. Uus Tartu oli 16. augustil kell 20 25 jälle otse vastutuulekursile. Kolisin ühelt Pärnu lastejahilt Peetrilt teisele Kerberosele mis on ka oma grupi tabeli eesotsas. Laine on lauge, kõrgusmeetrit ei ületa teiste jahtide rohelised pardatuled, nagu jaaniussid. Oleme möödunud Suur-Pakri tuletornist ja kurss on võetud Väike-Pakrile. Sihtsadam on aga Tallinn. Meie saadetes on enam juttu suurtest jahtidest, sest ainult nendel on võimalik meietaolisi reisijaid peale võtta. Väiksematel jahiklassidel ei ole külalise jaoks kohta ja liigne Kaalgi on seal kurjast. Neid saime külastada vaid sadamaid. Mitut puhku oli seal kalevinaabriks veerandtonnine vait. Seda tüüpi jahte nimetavad purjetajad seebi karbiks. Tõepoolest tabav nimi, lühike ja lai plastmassist paat meenutab seestpoolt küll karpi. Spartalik alus, kus mingeid mugavusi ei ole. Päike kütab kajuti palavaks, külm õhk teeb jahedaks, rõskeks püsti tõusma ei mahu. Sõidu ajal keeta ei saa. Ja pole aegagi. Kogu neljaliikmeline meeskond on pidevalt ametis kui mitte muuga, siis tuleb istuda pealt tuule tardal, et kreeni vähendada. Ega laine sellest ei küsi, et meestel on külm, tema kastab neid ikka ja jälle. No nii külm oli, et hambad aina plagisevad, kuigi kasukas seljas. See plagin tüütas mu viimaks ära ja lõin nätsu hammaste vahele, vaat siis alles seisid kuus, kirjeldas üks baidi mees sellist sõitu. Kalevil on sellega võrreldes luksuslik elu. Kambüüsist kerkib hõrk praetud sõrmikute lõhn. Paut ja pannkook, lõvivad mehed. Just nii see käibki. Ja kuigi öö on külm, siis kõrgel pardal istujateni laine ei ulata. Praegu on juhus ühe väga hea kokaga juttu ajada. See suvi on teile pakkunud ühe väga toreda reisi. Jah, see suvi on tõesti nüüd hästi palju saad purjetada. Et viis nädalat sai olla siis Laadoga peal, noh tegelt kolm küll Laadoga peal siis kaks läks siis sõiduks sinna ja tagasi ja nädal aega siis sai ainult hinge tõmmata ja kohe jälle Muhu väina. On suur nagu meri, aga eks seal vist ikka mingi vahe päris merega kaon. Alguses oli küll nii, et Laadoga peal me olime vist ilmselt harjunud merega kogu aeg ikka rääkisime, et lähme merele. Aga siis pärast juba hakkasime ikka me ikka oleme järve peal, meid hoiatati küll Laadoga tormide eest, aga õnneks seda me ise oma nahal tunda ei saanud. Kõige ilusamad mälestused on just neist kääridest, seal on ikka tõesti lootus väga ilus kaljude otsas seal ronida ja loodust nautida. Mehed teevad paiga, kui on ja suupärane. No eks ikka, nendel on see ju ka väga tähtis, kui ikka kõht täis on ja, ja meelia. Öösel ei saanud tuulepuudust kurta, varahommikuks olid esimesed jahid juba Tallinna lahes. Ja siis tuli tuulevaikus see kõige tüütum asi, mis regatil võib ette tulla. Tallinna siluett merelt küll väga ilus, aga ka ilus vaatepilt tüütab pikapeale ära, kui teda tuleb kolm tundi peaaegu täielikus paigalseisus vaadata. Ka paljud jahid, mis enne teistest tunduvalt maha jäid, jõuavad nüüd kohale. Edasi ei liigu nimetamisväärselt mitte keegi. Jälle on ühes pundis koos erinevad stardigrupid kõige suurematest veerandtunnistuseni välja Paljassaare poiss mööda isa. Kõige suurem närvimäng on niisuguse vaikse loksumisega või kuidas te arvate mesila? Ega ta lõbus küll ei ole, ausalt öeldes. Närvid täitsa krossist ja aga ka pea peal lihtsalt üle saama teha. Kuid mõni aeg hiljem kella 10 paiku hakkasid veepinda tumestama väikeselt tuule virud, kord siin, kord seal. Nende vahele jäi aga peegelsiledat vett, millel jahid istusid tühjade purjedega edasi. Ja muidugi oli viimaste kaptenil moraalne õigus südamepõhjast mõnigi vägisõna lendu lasta. Kuni tuul lõpuks jahte ulatus haarama, jaagujaht liikuma läks, hakkas mikrofoni kimbutama väike tuulemürina. Spinnakeri hakkas vedama, kvartett on täitsa kõva tuul, saaks ka selleni välja. Varsti kael kange, sellist ülesannet. Keema läheb üles. Pinnaker pärast seda vahe tuleb pärast. Kas või hästi süvamaasaadete pidurit? Nii see käis ja lõpuks siiski jõudsid purjekad Pirita muulide vahele. Esimesena Taurus tüüpi Valter, teisena pooletonnine Pirita. Kolmandana libises otsekui ekstra tellitud tuulega otse Kalevi vööri eest üle finišijoone Pinto. Esimese 10 hulgas saabus ka veerandtonnine Krissu. Täna õnnestus teil täitsa suurtele järele sõita? No see oli sellele, et kõik üldiselt loetakse, parem oleks selle tuulega tulla nagu kalde alt puhus nurgast. Ja kuid välja tulles paistis, et käisid Soome lahte, on niisugune suur suur must pilv kõik läksid kalde alla. Me läksime sinna pilve, all on kasutatud selle pilve all oli tuult, noh peaaegu et kaks korda rohkem kui teisel kaldal tänu sellele pilvele panga peale minema, seda siis võiksimegi ja seal, kus see pilv oli, meie sõitsime üsna kalda alt, aga igavene vana laine jõmpsikas, kes kogu aeg-ajalt sisse ja see võttis ka omajagu kiirust maha. Aga seal üleval visteris veel kõvem laine. Laine oli ikka väga kõva, ütleme, see oli tuur, mis seekord oli ka selle regati kõige kõvem tuul, mis meie saime. Palju seal võis olla talle noh, mina üldiselt puhun tuult ära hindama, aga üks, seitse, palju oli ikka kord seal bagidega päris kindlal keelu, vahetasime foka vasta öösel ära. Terve öö. Laine oli väga suur istumine, märg, külm jämer, läbimärjad ja läbi külmunud. Tulevad pisitasasadamasse kinnitavad otsad. Nii palju on siin vaja veel kokku panna, paigale asetada, korda seada, enne kuivi linnariided selga panna ja öelda selleks korraks on kõik ja ega kiputa Key laiali minema. Mõnusam pärast askeldusi veel kajuti laua ääres ühiselt teed juua. Kapten ajab kuskil kallil veel paberitega asju, aga meeskond on kuus ja Kristiina aasal laud kaetud. Kui kapten laevas, kas siis on kakelda tähtsa või ei ole. Kas meeskond on hea isuga? Risu vähe oleks, aga see peaks kakale headmeelt tegema küll. Kalev Johnson on selle jahi põhineiskonnast kas palju sõite teinud selle jahiga. Esimene sõit oli Poolast jahiäratoomine. See oli kaks aastat tagasi. Sellest ajast ma olen jäänudki selle jahi meeskonda ja üldiselt me oleme nagu pikki sõite väga vähe teinud, loodame, et tulevikus tuleb rohkem neid, kuidas see pikk sõit rahuldust pakkus. Noh, eriti võistlusmoment. See oli kõige huvitavam. Sest varem nagu ei ole pikkadele kattidel võistelnud. Sest enne ma sõitsin Vanemuise peal ja seal tekkis veel raskusi võistlemisega. Kalev Jansen on suure jahimees, aga Ain Pomerants on just hoopis teist tüüpi jahtidel põhiliselt sõitnud. Kuidas teile see lugu meeldis? Lugu meeldis väga, sest üle mitme aasta sain sõita jälle tuuri ja mis mulle väga meeldis, võib-olla sööd miljöö teine kui päris võistluspurjetamises. Juba seetõttu, et siin ei ole see võistluspinge nii tugev, võib-olla selles mõttes, et võistlus kestab ajaliselt kauem. Ja siis noh, tahes-tahtmata sellised lõdvestus momendid tulevad sisse näiteks nagu söömised juba, mis väga meeldivad. Ja mis veel meeldib, mulle üldse meeldib öösiti purjetada. Milline etapp pakkus teile endale kõige rohkem pinget? Vast viimane takk, Dirhami-Tallinn oli selliseid meeldivaid momente, oli natuke nukraid momente, kus väidetud Edumalt kaanes jälle nulli. Ja siis tuli nagu võltsilt otsast peale alustada ja hästi, hästi põnev oli. Naeran sellest meeskonnast, on Sander Kannelmäe mitmes aasta purjetada. Ma purjetada on palju tulnud, alustasin seisma, see oli kolmeaastane vaheaeg. Sule, mis pakkus kõige rohkem huvi, muidugi ikkagi võistlus ise, millal saab, teile oli see sõit ka vist esimene sellel jahil A esimene. Millega te varem olete sõitnud ja mis lahedam? No ma olen suhteliselt väheseid maleva kõige loksunud baidiga, mis on tunduvalt väiksem jaht kui see kalev Liivikuga kah natukene. Kuidas klappisse suures meeskonnas olemine ja suure jahise, kuidas mina lappasin siia seadustatud heegeldaga, minule meeldis meeskond küll väga Evavuse välja ja kogu see seltskond väga-väga aga nunnana osa sellest regatist, milline etapp kõige rohkem endale meeldis või? Huvitav, kas ma arvan? Kappeli huvitav, omapärane? Viimane etapp on muidugi need kõige põnevam selles mõttes, et situatsiooni muutused väga kähku ja väga vastupidiseks tekkis nagu kõige suurem sportlik moment selle asja juures kes tuleb esimeseks kütmiseks ise jääma. Isegi kuni lausa finišini oli, selgus, et, et me oleme sisse, jõuame Aldo Adamson. Kala ei lange teie jaoks. Esimene jaht? Jah, ta, millel siiani sõitnud oma saasta ja lõppu ei paista, sellele sõidule tulevat, meeldib, meeldib küll, kas ennem oli mõni muu spordijala või vähesel määral küll sai, suudutas, on siin purjede varju ära kadunud. Peaagu. Aga nüüd on ka kapten Olev Roosma tagasi jõudnud ja saab pärida tema muljeid. Peale kätele, keda sellepärast külmad ilmad olid soodsad ja võistlejad oli palju ja kõik korraldus, soojus nagu ladusalt ja võistlevad omavahel hästi läbi. Konkurents oli tihe nagu ikka ja nagu Läti võistlevad, ütlesid, et nemad on lihtsalt kadedad, et nemad ei ole võimelised vabariigi meistrivõistlusi, mees oli seal tasemel läbi viima, kui meil. 10 10. aasta, see on sõita jahiga praegu täis on 28, mis ma üldse purjetanud olen suurte jahtidega olema sõita 63.-st aastast. Missuguse jahiga algas meresõit üldse kalevis üldse alguses ta Kiisaga omal ajal noorte svertpaat oli, aga hiljem oli esimene jaht, millega Maktsionaal merevõistluse sõitma oli ümber ehitatud ühise poolar klassi jaht Muhu järgi tuli pasandama riie, Pinto, Neltskale. Mis asi see on, mis 28 aastat kinni on hoidnud, jäiga edaspidigi? Ei lase? Ma arvan, et kõige rohkem vastse looduselähedus ja vabadusetunnetus. Siis oled merel tuulte tõugata ja sa tead, et sa pead enema süülitsi kokku loodusega loodusjõududega elusate halbade ilmadega. Ja see tunne, et sa alati nagu tahes-tahtmata sellest võitjana välja tulema. See vast ongi kõige tähtsam, mis inimest nii võib siduda merega. Kui on, on olnud üks raske raske etapp kõik, kas siis võistlustel on muidu meresõidust, siis on niisugune asi. Kui sa selle tarnija hallo Elva käest oled saanud mõnda sadamasse varjula siis alles tunned, kui, kui hea meel on sellest, et seal Merini karm ja halb oli, täitsa salastiku terve nahaga jälle välja tulid seal vast suurem suurem rõõm tihtipeale kui uisukel päikesesära Holdud taevakene. Kapten Ants Vesiloo, ma vaatan, teie laev on täis vilkleid ja üks ilusam kui teine. Siin on Muhu väina regatil alates 71.-st aastast. Millised kohad kõige paremad on? Jah, ta on ikka päris mitu Muhu väina võitnud. Siis Balti karikal oli üks aasta teine, mis küll järgmise aasta algul tunnistati esimeses kohas, kuna seal natukene kohtunike kogulasi asja mööda. Raadiole kattis üks esimene koht, teine Ast, hästi kehvasti. Ikka teha. Alati ei lähe hästi, see asi. Kõige suurem võit on siiski balti karikas, siis need on kõige raskemad sõidud ja kõige rohkem osavõtjaid ka. Need on jäävast praegu siin Balti meres, Nõukogude Liidu osas on tõesti kõige suuremad võistlused, kus on tõesti 100 osavõtjat. Ja tegemist on seal tõesti palju. Etapid on hästi pikad, 300 400 miljonit sõidetakse viis päeva, jutt oma eluga harjub. Võib-olla kergem on isegi viis ühe joonega maha sõita, kui siin Muhu väinas viis etappi, mis ei anna seda mõõtu välja. Milline on kõige hirmsam torm olnud? Kõige hirmsam tormsale jahiga ei ole olnud. Kirso vast oli aastaid tagasi väikese ümber ehitatud viie poolelise peal, kui saime Soome lahes 11 palli otse vastutuult sõitsime Koglandi pealt Loksale. Ja siis oli küll niisugune tunne, et enam purjetamisega tegeleda ei taha. Muidu sa oled jah, et oli 28 ruutmeetrit purjepinda, siis meil ühend viis ruutmeetrit ja sellest jätkus, et kajuti aknad meil pidevalt selliseid vees. Tee oma lubadust ei pidanud mitte elav purjetamisega tegeleda. Purjetajate elu ongi niisugune, üks kord, et siin sama seal me lubame mitte üldse enam purjetada. Kui sa oled korralikult juba tunnikese-kaks sadamas olnud, siis hakkad juba mõtlema, et kuidas saaks uuesti mere peal. Kellel tuleb see tahtmine jälle merele minna paari tunni pärast, kellel paari päeva pärast. Aga paari nädala pärast on nad kõik jälle merel kas või mõneks tunniks kiku kauemaks ei saa. Tahtmised ja võimalused on ju sageli erinevad. Palju seal on erinevad ka purjetajad. Vani Muhu väina regatil osavõtja on sündinud 1913. Noorimad neid oli 5964. aastal. Mõne mehe purjetamisstaaž ulatub 50-st aastast üle. Teised tegid oma esimest sõitu. Purjetajate igapäevaseid tööalasid üles lugeda oleks mõttetu. Siia saaksid ritta enam-vähem kõik ametid, mida meie mereäärsetes, linnades ja asulates üldse peetakse. Küll aga väärib märkimist see, et purjetajate seas on mitukümmend kutselist kalurit ja meremeest. Seitsmeteistkümnendal augustil kell 19 rivistusi 23. Muhu väina regatti osavõtjad, olümpia purjetamiskeskuse tseremoonia väljakule, diplomid, medalid, auhinnad, nagu ikka suurte võistluste lõpetamisel. Kes need said, see on ammu lehes trükitud ja spordisaadetis maha kulutatud. Siin tunnil ei tahaks hakata pikki nimestikke ette lugema. Aga kui satute õhtutunnil Piritale jahtklubi juurde, siis pange tähele, ikka kõnnib mõni mees oma jahi juures, patsutab teki, silub käega. Ega ta sellepärast veel tarvitse välja sõita, aga nagu hea õlle või veini tegemisel pead käima teda vaatamas. Ega midagi juurde ei panegi, aga lihtsalt peab vaatama. Nii on ka jahiga, teda peab hellitama, siis on temagi nagu osake meeskonna hingest.