Algav saade sisaldab ühe kaasmaalase mälestusi teekonnalt Haanja kodusõtta, millest võttis vabariiklaste poolel osa arvatavasti ligi 200 eestlast. Nendest mõnigi ei tulnud tagasi. Mõnigi ei elanud üle järgnevat suurt sõda. Praegu on teada veel vaid kolm Eestist pärit vabatahtlikku internatsionaalsete brigaadide võitlejat, keda võime kõnetada. Üks neist on tallinlane fosfalt maas, leib. Mul jäi kaks sõpra endale trooses ja Elmaneerik. Nende kaude ma kuulsin ja nii kui kuulsin kujukese Rootsil läks nii vaikselt minema, et meile sõnagi rääkinudki oli kadunud, enne kui saime Rootsis kirjad vaata et ma olen nüüd juba siin kaugele, et ma olen edasi ja noh, eks me oleme muidugi omaette nördinud nende pahade, miks ta meile usaldanud rääkida ja aga eks tollal oli see, kes minna tahtsid kolm aastat kesi riskeeris vanglakaristusega ja muidugi see kehtis, niikaua kui sõda lõppenud oli ja Eesti oli üks viimaseid, kes võttis selle karistuse maha. Nimetatud dekreet anti veebruaris 1937. Sama aasta esimestel kuudel algas Eestis salajane vabatahtlike värbamine EKP keskkomitee juhtnööride kohaselt. Jutustuse tegevusaeg suvi 1938. Fosfalt maas lib. Siin Pärnu maantee alli vanana kurvali üks toidupood on niisugune põllumajanduse pood oli. Seal oli see üks esimene värbajaid Velmade aadressi ja läksime sinna ja siis seal oli kaikarääkimise maarlemiste usutamist ja kas te mäletate selle mehe nime? Winter vist oli kogunud ikka niisugune umbes nelja meest olla nii suur mees ja ega ta nii eriti palju meiega ei rääkinudki, kas te läksite kauplusse sisse kohe? Mina jäin välja, korraga ei julgenudki minna, tema mind ei tulnud, aga Elmarit ta juba tund ja seal ma juba korra ta juures käinud. Ja siis ootasime niikaua kui pojale kinni sai, seda tuli välja ja õhtupoolne aeg juba taas oli peale nelja kindlasti õhtu oli päike juba looja minema ja olid sa oli niisugune praeguse metsale olles seal issand, anna nõlva peal ja järvel on seal järvel ja see on just kohe jälle tee vastandus järvele, viile Luka põlvi, pood tehti meile selgeks, ajuvad, et sa võid surma saada ning sa lähed sinna ikka, ega me oma jonni ei jätnud, tahame minna, tahame minna ja lõbus anti mehe aadressid ja. Ja siis olin nädala aega sillaks ekskursioonil Rootsi. Sellega tuli paberid korda ajada, välispass muretseda ja ekskursioon lubati minna, alul ei tahetud seda siis me olime kutsealused sügise pidime ju kolleeg armees teeninud, minna aga ekskursioonile vaadelnud, kus ta ikka kaua need lubati meil minna, siis kas ekskursioon korraldajate reisibüroo kaudu? Jah, reisibüroo kaudu, see oli Viru nurgas, Viru tornis oli reisibüroo ja sealt siis vormistati meelse sõidupiletid ja sinna me hakkasime raha, sead, saime pileti kätte ja nädal hiljem siis. See laupäev vist arvatavasti laupäev õhtu neli muna, nii selliste meele seal kell neli läksime. Lahedamad otsad lahti, läks minema, veiko reisilaev oli merevale, lainetus Sis võttisega rinnal, Tonyas kohe nii. Veikkalajad oli. Kava Stockholmi sõit kestis nii, et õhtul sõitsime välja öö olime õhta paiku olime seal muidugi suubida hammast taga hoidma ja keelsed juus aset laevas üldse räägitudki ja omaette olime ja Stockholmi sadamas astusite siis laevalt maha nagu tavalised turistid täpselt maha ja no muidugi, esimene asi oli kohe, saaks kuskilt natuke süüa hamba all, aga oskad küsida. Saaksime seda kohvikut otsima, kus me pidime minema tema. Selle toomata seiklusi, eksin ära ja, ja keelt ei valda ega says? Ei oska dieet küsinud, aga lõpuks leidsime ta üles sekka sellises koht, kuhu te pidite minema. Koht, kus me pidime minema, et saada edasiminekuks aadressi või loa või kuidas nii, teid pidi keegi seal ootamas. Jah, seal pidi olemiseks. Projekt pikem mees, kes pidime seal ootama umbes nii 40 aasta ringis ja küll tema tuleb tee juur ise. Tema. Meie täpne välimus, oli teil ka mingi parool? Midagi oli seal midagi suitsupakkumist või? Kas ruumide Ameerikas eriti või midagi, midagi taolist, olime mäledena naistega. Minge palun, Mul oli neile vastus. Ei, tänan. Suitseta. Tuli, vaatas ja oligi, kõik oli jutus sees, kohe. Nii, te läksite sinna kohvikusse läksime kohvikusse. Kedagi ei olnud näha, ei olnud otsima seal igasugusi, inimesi oli nõukesse, nüüd õige on, keelt ei valda, vahtisime ringi, hakkasime välja tulema ja korratuledeks meest neiule ja pakub meile padjad. Et noh, oli köievees, eks ta vaatas ka kahtlast ka, et kas me olime õiged ja eks ta ei tule üksi ja, ja kas me üksi tulla, kas neil saba järel ei ole ja eks tema muidugi kartis ka seda, et teda paljastaks, ega siis Rootsis see asi ka ei olnud ju nii muidu nii lõdev moli kui nüüd meil oli, aga ega sealgi see asi lubatud muutkui, tulge läbi ja me saadame teile rahuga edasi. Mis keelest rääkisite? Saksa keeles, no mina teda valdasin lähel elman valduses, puhkan, temal rohkem õppinud ja tal üldse keelte peale annet. Tee pealgi õppis neid numbreid ja ja üldse tema õppis hispaania keele rutem ära kui mina, tema purssisin, aga no ega hispaania keel ei ole raske õppideesel. Kas teil hiljem selgus, kes oli see mees, kes teid vastu võttis, kes sellise vahedali? Nime, ma ei mäleta enam elman taga kohtus hiljem müüma ja seda ma sain hiljem kuulda. Kui nüüd peale sõda, kui Elmo õhus tagasi tuli, mind üles otsis, siis tulime jutuks, ta ütles, tead sa, uss, et kes see mees oli, eestlane, ma tean, miks ta siis saksa keelt rääkis, sellepärast ta tahtis teada, mis me omavahel räägime, et et veenduda, kas meil mingi provokaator või noh, ühesõnaga nuhid ei ole, aga omavahel räägime eesti keelt, tema kuulis, ärand nägi ära, et need õiged mehed oleme, et ei ole mingisugused nuhi. Nüüd räägime võõraga, julgeb üheksandas, et no mis sa kardad, tema eesti keelt ei oska, mis oli ka rääkida, oli kuidas te siis edasi läks? Ta viis meid ühte kingsepatöökotta. Seda ma enam ei mäleta, kus, mis, aga sealt tuli siis mees, kes meile piletid muretsesid, seal rongi peale, pani meid minema, saatis järgmine peatus, oli siis malm öö, seal kohe vastav. Kopenhaagen vastani väinas on. Ja seal pidime vastu võtma jälle keegi kolongis maha, tulime meeter edasi või siis küünitab. Aga see mahatulek oli nii, et tulime maha ja no ega me ei tundu, kes me juua tuleb, temal oli jälle antud meie täpne välimus ja rong platvorme juba tühjaks, rahvast ei olnud ja noh, kaua sa julged olla sina, kes astus juurega, mis te soovite, sina rääkida ei oska. Läksime jaamast välja, no kus poole minna ja see oli õhta. Jumalike videvik oli, no kus pole minna, öö tuleb peale, kus kuramuse kohas nüüd ööbida, kus sa oled ja kus sa edasi saad? Hakkasime umbes tänavat minema ja saime paaslane minna, kus jalgratta tuleb meile vastu, sõidab mööda, tuleb tagasi, aga meiega rääkima ja oligi samane, kes meid nüüd pidin vastu võtma tulema, tema jälle vabandas, et ta töölt tuli ära ja teie töös käis, jäi hiljaks rongile. Nussi viis ta oma koju ja läks uuesti tööle tagasi. Magasin öö ära seal ja ummiku nuts viis meid linna ja pidasime plaani, kuidas nüüd üle lahe Kopenaarne saada ja aga seal üleminek oli samma, kui siit südameid laevaga Pirital peale minek oli jah lihtne. Läksime peale keegi meid tülita, näitasin piletit ette ainult maha tuleks tollist läbi minema, see oli riigipiiri ületamine Rootsi Taani riigipiiri üle ja aga nende nende jäädes Kopenhaageni ja Malmö vahel tuli vabasõit aju, et sa pidid, kui püsti oled, sa rootslane, vioodsa taanlane. Nemad käisid edasi-tagasi toitu ostmas ja no näiteks Rootsi rahamakis Kopenhaagenis Taani rahamakska Malmös. Noh tahavad, läksin hommikul, tuli tagasi, oli seal, tuli teine tagasi ja nii nad rändasid ajas tagasi. Ja üleminek kestis kolm tundi ja kolm pool tundi või midagi, nii kestis ülene. Nojah, enne tollipunktid läbi seal kohvrid laiali ja siis meil küll õpetajate rootsi keeles. Ja mina olen rootslane, noh, kuidas need hääldasime, aga õnn oli see, et minu käest küsitud. Me läksime küll nii vahed mitt inimestele vahet, et mitte korra kukkunud ja kukub üksteisega, tal jääb edasi. Aga minu meelest ei kustunud midagi ja kast elmanni käest küsivad, ei mäleta enam kasvada, aga ohver muidu pusad läbi vaadanud läbi ja minge edasi, sõime kohvris, midagi kahtlast. Ei no mis seal oli pesu ja käterätik, seep ja niisugust võivad natuke süüa ka, oli sees ja eks muide toll vaatas küljed, imelik, läheb koparaalsemiste. Nüüd seda pesuisa kaasas veab, eks seal ole, tahavad taga ka, kiirus oli ka taga ja on see lause tänaseni meeles, teil ei ole? Ei ole, ei ole. Hispaania mõned üksikud sõnad veel mäletan sinust sõna, mis ainult selles koolis õpitud, kui seda enam ei mäleta, jõudsite Kopenhaagenisse, seal pidi, tõid jälle keegi ootama, jah, seal võttis meile vastuksime tüsedavõitu. No ta oli kaunistuse eest, oli kõva õllejooja, mul on nii selgesti meeles. Me oleme seal kaks nädalad, käisime paar korda rannas, kui tema ihu katsudes jäi valge laik järele. Trükkide selline minu meelest selgesti, et ma ise olin ka trükitööline teatud määral. Ja ta viis meid ühte trügi kotta, seal tahtis toimetada, ta siis vabastas ennast sellest päevaks. Ja siis läks sõit taksoga läbi linna tema elukorterisse. Laadisime seal maha ja siis vanaema või keegi naisterahvas, kodu oli ta, see tegi meile kohe süüa ja ja ütle siis, et ärge välja minge seal ta meid välja üldse lubatudki nendega õhta tulistada viis meid linna ja näitas linna ja näitas siis ümbrused. Ärge siit väga kaugele mine, minged eksite ära, ei oska tagasi tulla, keelt ei valda. Muidugi jälle saksa keel on väga vilets valda saksa keelt, mina valdusega viletsama, tema valdas veel viletsamini käte-jalgadega ja viibutame läbi saime, kelle arvel üldse söömine ja joomine kõik seal kohapeal oli, kas see oli kõik selle arvel, kes meil edasi küülitas? Näiteks kui me Rootsist või Stockholmist ära läksime, siis meile anti, kumba, kelle. Vii sööri ja anti algul taskuraha kaasa ja sellega me läksime üle ka koopanagene sera puutumates meil põletada tarvis. Olekski tarvis olnud, ei julgenud minna ostnagi, sest keelt ei valda. No mismoodi ma lähen, mida ma küsin? No mul oli suitsukohaga veetud mina suitsumees, aga ilm on suitsetanud, on, mul oli seal ikka mitmed head karmid olid lahti võetud, piir öeldaks siis vaata karbid lahti, teada, tootma ei ole mingisugune ärimees, et kinni võetakse toodid, vean teise riigi kaupa üle piirikarp lahti oma tarbeks. No ja siis järgmine päev alles, see oli vist ka laupäeval. Nii et see mees oli, kodukäisime rannas seal ja ja siis hakkas juba mitu päeva mööda, no me küsima, kuidas nüüd edasi saab, ikka kaua me siin oleme, oodake, oodake. No eks ennem oli kavas temal, et muretseb meile välispassid ja siis niimoodi, aga see kestis kaks naad välispassi muretsemine ja meid ei saa teda saata. Ja siis ühel õhtul ütleme, vaata ainuke lahendus edasiminekus on teil laevapunkris. Mõtlesin, et meil ükskõik, kas või vaeva korstnad peavad minema saamasid või lõpuks võõral rahvades iga ka hakkab midagi teha, ei ole kaua sa tänaval käid üht ja sama tänamatu nõelud ja noh, ikka kaugemale läksime kaugemale läksime, aga no kausike sõidud seal ühes tänavas. No ja siis oligi, et üks õhta, hilja juba videvik oli vist kell 11 või rohkemgi. Tuleb koju ja vaat nüüd läheb ära ja seal viis meid sadamasse. See oli üks puulastiga laev, aga kohe meid sisse viia ei saanud, mis rahvas ikka veel üleval ja ootasin veel üks paar minutit või, või isegi rohkem. Siis korraga tuleb välja madrusega ja andis sellele üle ja ise läks minema ja see, mis meid siis laevapunkri. Ja ma ei tea, kas tõi meil süüa ka seekord veel ei toonud, igatahes magasime ära seal raudküljealune kõigega, see võik kuigi mugav ei olnud seal sketi hunnik oli ka kõrval, sest hirmuga hoidsime eemale ka, et kui see liikuma hakata ka siis nalja ei ole, suli, ankrukett, ankrukett, jahja lonkuret. Et kui see kaasa kisub, sesse seemias hoiatas, meil ka näitas näpuga sinna ja ja vehkis, et jumala eest sellele ligi ei läheks. Loaga tähtsaks, see ruum oli pisi, kaheksa sai vaest küll seal pealegi satud Kadistlejad, aga no ruum oli väike ja pime ja madal ja istu sai püsti tõusta küll ei saanud. No ja siis läks lahti ja sõit ei ole ainult kaks päeva. Me olime Tugavastilist neli päeva ja põhjusena pärast teada udu oli ja hakkan aimama, sest et kaks päev oli peaaegu mööda läinud, juba hakkas vaev, sireli on ikka iga tagantlandis vilet. Saa taitsem, et väljas on udu, et teiste kokkupõrget ei ole ja teiste laev hääli kuulsime nõrgalt ja muidu te olite kottpimedasse täitsa kottpimedas, ainult et mina suitsumees mul tikud. Aga siis teisel päeval toodi meile küünal ka sinna, et vähemalt niikaua süüa näeme, ütles ka target, põleta küünalde söömise ajal pange küünal põlema. See madrus varustas neid toiduga, siis jah, ta iga õhta hilja tõi. Kui kindlasti, kui teised juba magama läksid, siis palju need head laevas oli, seda ei tea. Aga kui maha tulime, siis tuli küll terve meeskond meid vaatame imetlema, siis juba oli teada. Aga tollal jah, ainult üks mees tõi süüa. Ja jumal ta välja ei tule ka hääldeid olge magas, ärge rääkige. Laeva müdin oli mootor, müdin suur, mis sa isegi soosise teise kõrva. Kui tahtsime omavahel rääkida, midagi. Kas närveerima ei võtnud, kui reis pikemaks veniks lubatud? Nojah, eks muidugi me arutasime ka, et seda oli kuulda juba, et et kes nii punkris viiakse ja et viiakse mitte enam Hispaaniaga viia, Hispaania küll aga lüüakse frangu kätte. Teised välisriigid vedasi Franco liga relvalaadungi dia näiline oli ta küll puulaadung peale ja käega meedianza puulaadungi sees võis olla. Ja see oli teada meil, et niimoodi ja siis hakkasin mõtlema katku Raamust, kas meil lõpus nüüd ei ole siis sisse kukkunud, et läheme sinna ja lähen kuskile vangilaagri või jumal teab, võib-olla sellel seinaääred, mis ta kurat siia kobisid. Mis sadamasse sõit lõppes siis seekord ja see oli üks prantsussadam tungal. Siis viidi meid sealt välja, aga noh, mis sa lähed, kui isegi neli päevalt jumala pilkas pimestanud silmad on nii, et lahti tee kooperdsem sadamakai teemal natukene maad ja käed silmade sisse sinna palgivirna peale ja pool tundi, enne kui saime silmad juba ringi vaadata siis ta ütles ka see mees, tulge kulgeks pool tundi või tund aega, tulge laeva tagasi. Et ma olen trepi peale, võtan teid vastu. Uhkellameli olla. Siis juba nii nagu teie tuleksite linna. Ja Nicole laevapommid, tüütud meremehed käivad laevades süü otsimas. Kohta ei ole ja siis läksime ka pommid sinna. Nutsin, viidi meid kohe sinna meeskonna toiduruumi ja pandi sööketenus, sõime juba, nii kui valvajast koja härrad kunagi kausis pole vaja enam näppuvad õnnitleda. No sõime kõhu täis emaatis pesida vahesid riided ära ja siis kolmekesi. Jah, kolm meest tuli kaasa, viis meid linna loo sadamast välja, Mendlikun jällegi oli juba politsei ukse peal väravas ja aga no laevas, nemad saavad seal dokumendil palju mehi, maa lõheda. Ja no muidugi kaks meest jäi nüüd meie laeva ja nende kahe asemel läksid meie. Või siis käisime väljas siis mul meeles väiksed krabid ostetuma ilmatu kotitäis. No mis midagi nendega teha, no meil siin kodumaal laiali see ei olnud ja viisakus võtsime vastu, paras. Rongis klõbistasid meediaga suuremad sugused minema. Siis läksime jaama, seal doosette meile piletid. Ja kes siis osti oli juba ja ikka see madus madruse Madurole ostja. Ja mis mul veel meeles on, tema lõhkus perroonile Saina ukseni, kaugemale tulnud, aga suud kõrge klaaskupliga, aga seal ronge selle sees ka seitse kaheksa rongi. Minule see õige on, noh, lähme kohvrid näpus, kus pole nihvongi peale minna, ei oska minna. Aga siis tuli pakikandja käruga tuli seal ja pilet tuli Pariisi pari. Ja, ja hakkasime rääkima. Muidugi saksa keeles jälle, vaatab otsa, läheb mööda nagu seinast üldse midagi vastanud. Täna saime aru, et vaatad prantslase, sakslased ei salli omavahel üht-teist. Mis teha, vaatamas uut, kella seina peal, jaama kell, suur et iga minut rong väljaminek, me jääme maha, mis nüüd saab, ja saatjale ka minema meil, et mis nüüd saab? Tuleb uus pakikandja. Mina hakkan rääkima, näitan piletit, vaatab seda, jättis oma käru sinna kahvas mõlema tass kohvi ja pani jooksima meie lidume järele, mitmes rongi ootas mööda ukse lahti. Palun, teevagun on siin, me oleme õnnelikud ja siis ta nägi, et me olime välismaalased, keelt ei valda, aga pileti, sõjaväe kohe Pariisi ja väike jootraha ja. Ei, no mis, seal on veel palju raha. Oli mõni rootsi pruut raatsinud ka ära anda, teada, millal sa tead, mis veel ees ootab? No siis oli, et ummikus saime Pariisi öö otsa sõitsime. Hommik võtsime takso. Aga me saime ja enne kui andis prantsuse franke ka kaasa, kus takso jaoks raha muidu jaamast ei osanud sinna minna, kus on aadress, oli seda andist helistani madrus taani madusanud ja paljud andis, aga nii, et ütle taksoraha, et muidu me ei leia ideed üles, aadress oli teil teada aadressile väikse paberiribadel kirjutatud Kiiuliva paberile, ennem ei tohtinud midagi kaadrisse kaasas kanda, aga siis oli juba nii vabaldad aadressil ei pea neid seal Taksulisele ette, see luges läbi ja. Aga oli teil mingi paber või mingi tunnus kaasas, mille põhjal võis kindlaks teha, et tegu on ikka õigete. Selle me saime Stockholmist Imre pihi, kribaken oli. Ja see kästi meil nii ära peita, et kee ulad seda üles ei leia, mis ribas riideriba jahi ajal oli mingisugune nummerdad peal, umbes ma ei mäleta mingi number neli peal ja midagi numbri taga oli veel mingisugune märg ka. Ta oli üks kolm senti pikk ja üks 10 millilaipisik v kribakene. No kus sa paned siis püksivärvel siit lahti, arutatud ja kilesse topitud ja nii ka suurt valvel kinni õmmeldud ja ta mäe krõbisin, aga mitte midagi kadunud sinna vahele ära ja kes pükslikku särge silmad, püksid jalga avad. Loss ele andsime ära. Kui Pariis olime seal komisjonis seal, aga kust te kohe tõendeid ja no siis võtsin seal lahti. Naeravad, vaatame seda poissi. Tõlds Lõmala parolli, härrad õitsevad, andsin nende kätte siis ja nutsin, arstid vaatasid meid läbi ja. Elmar läks hästi, aga minul see mulle. Lampjalg. No aga lampi alaga öeldakse, Käia mina põlu all veel muretunud. Vaest küll väsivad ära, aga noh, see on kõik väike. Noored poisid rõõmsanägudega ja löödi käega peale, lähevad koos, et kust siukseid tagasi teine siia jääb ja eestlased ei olnud seal saksa keeles. No seal oli keele valdajat palju, kuhu see oli, aga kes valdab, küll ei olnud. Nojah, nii viletsat oskan, seda ei ole, ega siis seal palju, mina käin päritud ka peas ja Ast vaatas, koputas Kõputasinud ja lasi käia ja kummardaja liikmed, luud terved, on kõik ja kui vanapoiss tellitud, on 19. 20, sain ma Hispaanias. Ja see oli veel üks huvitav asi, oli, oli veebruar kallal. Elma küsib minu käest, et ostjad, mis päev täna on? Kuramus, kus ma tean, teisime heli kuuma täna on muidugi, seda ma ammugi ei tea. Tead, täna 23. september, see oli mu sünnipäev, siis noosis pidajale sünnipäeva. Meil oli kahepeale üks, ei ole pool pätsi leiba, see kõik viinamarjapuu otsast ja ainusünnipäev siis elus kunagi ei kordu. Ja jutuga MÜ Pariisi aja, kus te peatusite seal seal oli komisjon ligidal oli üks niisugune hotellitüüp b maja. Huvitav oli see, et nende hoov oli neljakandiline ümberringi rõdu. Seal saime süüa seal nööbisena, mööbli seal üks vist üks nädal-poolteist, enne kui vastav arv mehi jälle koos oli, siis viid edasi ja grupi suurus oli. Kas oli nii kaks, kolm teismee suudkupi viidud, et torkab silma kui ta palju Raavad ikka sinna Hispaania piiri poole liigume ka siis ja kõik noored mehed on? Ega see torkab silma ja rabas kinni, olgugi et et prantslased teadis seda ja aga no ikkagi seaduseseaduseks ja ega suuda kambaga ei mindud sinna. Ja see sõit kesti siis peaaegu päevatsioonigaks minema õhtul jõudsime, siis perpimine on ja see on rongiga rongiga jah. See on Hispaania ja Prantsusmaa piirilinn, ühesõnaga Prantsusmaa poole peal. Sealt veel üks-kaks-kolm, tunnelid. Oledki Hispaanias võõras. Muidugi rongiga sinna minna saad, bussiga jaamas viidi ära, kahjuks niisugune väikene kohvik oli. Ja siis viidi meid teise korra peale siit välja minna, ükski nagu näidata ei tohi, pead olema sees. Siis me olime seal ikka üks neli-viis tundi, olime juba täitsa suur pine oli, siis tuli üks mees, sinn andis meile kõigile need riidest sussid, nimede albar, kata nöör, põhi oli all Pulutud. Et hästi pehme vaiksed liikuda saada. Panime need jalga ja uued, jälle. Kaks auto tuli ja kaks juhust, sõidumasinad olid ukse ees. Sinna mahutasime, kahe masina plära elas sõiduks lahti. Sõit ei kestnud kaua, üks üks pooltund TV3 tundele ja aga siis mulle veel meele, seal tuli ette üks suur jõe sild enne silda, Meid laaditi maha sealt ja siis tuli üks mees vastu. See võttis meid üle oma oma käe peal ja see viis meid sülesilla loose üle, sillaminek oli ka ükshaaval, ega siis pundis minna ei tohtinud, teinekord viljal ootas, olgugi, et see juba palad teada saime. See piirivalvega seal sillal valvas seal jälle ära ostetud oma mees ja see kas keerasid mujale või, või kus tavalise momendil lusi läks ülesmäge minekuks üle neide. Mees viis meid vista. Teejuht oli prantslane, prantslane. C5 meid. Pool maad võib öelda julgelt kohe kogu aeg mäkketõus, mäkketõus noaga. Eks see rida venis veel pikaks ja ma selle taseme, kes oli vanemamehed, ei jõua käia ja nooremat saastast kiiremini ja teejuht Aska kiirelt. Seda tead ju isegi, et kui palju aega võtab ja poole tee peal siis tuli vahetus, tuli teine mees oma käel, võttis seljast tagasi ja siis käisime veel mitmed tunnid ikka korraga tead kinni ja. Ja siis ma ei mäleta enam, mis keeles ta rääkis. Kas ta läks saksa keeles prantsuse keeles, aga nii saime selgeks, tehtud? Ei ole piiri peal. Aga mis sa vaatad, lage kadakad ja mets ja üleval kõrgel, ega seal metsa midagi, võsa oli rohkem ja kas oli hommikupoole ööd juba ja nii, et juba päike hakkas juba kergelt tõusma, taevas punetus juba ja teeotsa tuligi marssida. Ja siis ta viis, see pidi olema vist hispaanlane. Sest tema viis meid ka üle piiri piirikordonisse. Allalaskmine oli lühikest aega, käisime umbes üks tund aega vist oli, oli see teine mees, teine mees ikka naise arvantalist oli Hispaania, kes tuli üle piiri vastu meile, piisavalt sinna piirivalvekordonisse. Seal oli spirowle sees, palju mehi oli veel, mäletan, on kolm nelile, kindlasti, tehti kohe seal Camino'l jäi seal kividest ja pae kinnitatud lahutud. Noh, ta ikka segu oli vahel ka, võib-olla seal tuul läbi käinud ukse ees ja tehti kaminasse, tuli, saime sooja seal tööotsa, käigud, riided, märjad higised, mis väsinud juba elus niisugust teed. Tõuse Küle pürneida mäkke ja kogu aeg on tamp taga. Puhat üldse ei saanud, et ei lubata üldse maha istuda, kogu aeg oli, kiirust hakkad, me jõuame pimedas vile. See anti suur tahvel nagu omal ajal, president oli üks üks 20 senti pikk või rohkemgi, tahvel kahe mehe peale. Ja šokolaadišokolaade ja ja siukseid parafunkades ainult konjakit, see võis olla ka üks, üks, üks, neli, 50 grammi parasuudes oli ikka, kes võtad, põle õlaga, siis ei väsinud ja siis me magasime seal üks noh, mis sa magad, küljele maas, olime põhud ja õled ja mis seal maas oli teinud. Nii et päike on juba suures kõrges, siis tuli meil auto järele auto peale, mis siis, ollus vahi ümber ja autoga sõitsime sealt alla ka ikka paar tundi, kui mitte rohkem ei olnud. Sõitsime nagu ära, see on nüüd just piiriline poolne linn. Sinna linna ja tsiviilmeelsust kloostrisse. Kand neljandal sooviga suur niisugune ühekordne montaaž korraga elamuli põhjal oli juba enne meid, Mehis käisid õppusel ja meid viidi ka sinna. Siis poolpäev olime niisama. Registreeriti meid ära, vormistati meid ära ja. Ja siis mõõdeti, kui pikk ja lai olev jäädnuga riigil muretseda, mundal muretseda. See päev sai õhtal seal teine päev läks siis juba õppuseks lahti, aga lisaaega ei olnud ka, jumal hoidku. Siis anti meile juba vormirõivastus ja tsiviilid võtsime ära, need andsime late, öeldi peasõda saata tagasi ja loova sõda lõppes ja nii et pole võimalik tagasi saada. Siis olime seal õppusel. Väga kirju pere, meie sattusin ühte Hollandi üks Hollandi kapten või Leiten, mis ta oli sel alla. Hollandis oli poolakat sees ja üks kolme nelja meheline grupp eestlasi palju. Meie kahekesi aga Elroniga elmanniga, aga üks oli seal veel, aga see õppus osa ei võtnud, kas oli oli ta haavatud siis ja, ja uuesti vormeeritada siis või nime ei mäleta, nime ei mäleta, ei mäletanud. Teekond oli ju ikka hästi organiseeritud, kui pikk tee ja kuidas igal pool vastu võeti, edasi toimine kätte anti ja see viimine läks nagu kuidas öelda, nagu õlitatud liinil. Kuidas see ühendus oli, kas telefoni teel või, või mis see oli, aga see oli nii, et igal pool, kus me läksime, oli teada, mees vastas juba, tundis laugelt ära. Kindlasti riiete järele ja kasvu järele tulevad kaks tükki ja Elmari lokkis peaga siledale peale, see oli üks hea tulus mark koos tulevad, olime kokku leppinud. Üks vahele jääb siis teist sisse ei. Olen üksipäini mitte kahekesi. Et ulgu kõrvu enam käisime, olime, aga no kui kinni rabame oli ega ei tea ju, mis olukorras ja nagu Taanist tollis me läksime, me hoidsime ikka kolm, neli inimeseline vahel, et kui üks kukub, tee läheb edasi. Kas teie kodused teadsid, et niisuguse retke ettevõtete? Oi seda Satagi seda mitte keegi, ka ju nii palju, et öelda ema, südamlik ema, sõda. Ma. Just sel õhtul minema laeva peal läksime. Mul oli kohver väike kohver pakitud ja kohvrifirmal oli lühike nimesildisugune plokk oli, et ei teadnud, kus kohver tuleb jätta. Nimi oli peale kirjutatud. Me pidime minema, noh, suvepuhkuse suvelaagrisse minema. 2000 puhkuda, tuleme, veedame seal, tuleme tagasi. Ema ütles, aga millest see sul siin küljed on, muidu me anname lattu, tead, no ka siis lausise kätte ei saa, peame Livia pidi küsima ja. Ja isa tuli koju. Ja ema räägib, et kuule, et asi ei ole õiged, ma kardan, et poiss läks minema. Nojaa, aga isa, isa ja see mõtlesime, et kurat, kus ta läks. Kust ta võis minna Hispaaniasse? Juuks sadamasse? Rääki sadamas, rahvas öeldi. No ega me selle kahe poisi pärast laeva tagasi ei kutsu, kui on peal, last lähevad, kui lähevad küllalt, tulevad tagasi, hiljem magas, kuulsin, kui tagasi tulin. Oli juhtunud. Aga muidu rääkida, kus saad, hoidva Marek akuste esimese teate, saatsite. Vanematele. Rootsist saatis esimene teatavad kaardijat. Olen Rootsis, ärge mind oodake Niibedagadi taolist saatsin uuesti kirja neile. Ja saad laadinis õel saata sakslasel õpikuloa vähemalt ühte keelt õppida. Ja siis saab teada alles ma, kus ma lähen ja. Muidugi nende käest kirja. Ma ei saanud. Mina saatsin kirja, küll on ema, said minu käest kätte kolm või neli kirja ka mitte kõiki, ka mitte kõike, ja need, mis ma saatsin Prantsusmaalt veel viimase kaardi, seal said kätte, aga Hispaanias saatsin ka just üks, üks 10 tükki kindlasti. Kätte sain kolm. No mida sõja lõppu läks, ta raskem oli juba ühendus viia välja ja ja oli raskete kirju ära saata. Aga miski nii palju kätte läks, viimane isa oli mul. Tõnis vahiljas. Ta pimesoole operatsioon oli magu lõhkast all ja seal ta suri ka. Seal sai ta minu viimase külje kätte enam ühtegi kirja kätte saadud. Tema isa enam ei näinudki. Hispaanias seal siis algasid netoõppused nunnakloostrisse ja võõras õppus kehtivad seal vist üks üks kuu aega vist umbes nii ja siis üks õhta pandi meid auto peale ja sõit rindel lähemale läbi Barcelona. Teadsime, kes tahtis juua saada ja see oli ka midagi 300 kilomeetri ümber, siis teil oli vorm seljas, relvad käes juba. Ei olnud relvi olnud, sest õppus toimis kõik puu missides relvi olnud nii palju tagalas sellega õppustaja sõitsite läbi Barcelona ja see oli suur linn, uhke linn. Nojah, seal ju Kataloonia pealinn. Tallinna ka küll suur, aga no see on juba tolmukübe selle kõrvalt niivõrd suur linn on. Suured majad, tead, laiad tänavad ja rahvast palju ja ikka läbisõit oli ka ikka andise kohad, enne ei tea, kus kohad läbi sõitsin, mina, kui laiused või kitsamas kohas taga ikka hulga-hulga-hulga aega sõitsime ikka enne kui seal linnas läbi saime, hakkas jälle juba nii maamiljööd olema. Siis viidi sinna, sõitsime edasi veel. Velijad, mitmed tunnid. Aga vot ma ei mäleta enam, mis selle koha nimi oli. Kui see oli rinde lähedale niisugune. Kuidas öelda. Õppekogunemine Meikari külakene oli sul jälle seal mingisugune klooster oli ses klooster, kõik olid ära võetud, see oli rahvale vihatud koht. Kõik oli, kas oli see haiglaks tehtud või siis puhkeruumile puhkas rindel tagatud meeste jaoks ja kasarmus tehtud ja kõik ringi. Aga mungad, nunnad, mis neist oli seal, oi jumal teab, kus need kohad löödi minema, seal lehis üldse Mae selle hoolekandele seal olin, ei näinud mitte ühtegi käigus mungarüüd kannuga või? Need kindlasti oli, aga need maha ei löödud ja ei pandud, aga eks Nad hajusid laiali, kõikus keegi läks ja. No seal me olime siis üks, üks kolm nädalad Sa õpetad neutraadi heitma ja saime ise Kadisataja püssi lasta ja kerge titteres vene omad nende relvade suuremale veic seljas lasime siis Intel juba vene vene kolmeli tik, mitte see lühike ratsalooma vana vint, ma olin ka meedia 72 pikk oda. Tahetakse üle minu peaaegu tükk maad. Siis sealt saime korra enne äraminekut siis küla seal mingit pidu, käisime seal peol veel ja tahtsin tantsu teha, aga no kus sa võlad maaliga omalalike teeks tantsulõvi mitme aastatega. Tantsuklubis olnud ka ja ei kuramus, ei söandanud lihtsalt minna, see tants oli seal nisu temperamentne, teadet ei julgenud lihtsalt minna ka mõne tüdruku tantsima läind, noh, vaatasin selle ära ja lasime kasarmu tagasi ja siis päev-kaks hiljem oligi otsekohe rinne sõit. Vot sealt anti meil siis püssid ja padruneid ja granaadid ja edasi läksin siis oli muidugi valigu ju sõjaväes, kunagi peab olema püsse, laske mul kaasas.