Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab nüüd kolmapäeva, 25. septembri olulisemad sündmused kokku. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Järgmise aasta riigieelarve kulud on üle kaheksa miljardi euro. Enim kasvab Kultuuriministeeriumi eelarve ja suur osa sellest on raha Eesti Rahva Muuseumi ehitamiseks. Tartu linnaga seotud investeeringuid on võimalik leida ligi 50 miljoni euro ulatuses. Tallinna linna läbivate ohtlikena eoste kogus on kahanenud nii väikeseks, et suurt ohuallikat nad endast enam ei kujuta. Küll aga hakatakse rohkem tähelepanu pöörama väikestes kogustes ohtlike ainete käitlejatele. Somaalia Äärmusrühmitus Ashabadi teatas, et Nairobi kaubanduskeskusest tapeti 137 pantvangi. Ametlikel andmetel on hukkunud või kadunuks vähem inimesi. Maailma suurim relvaeksportija USA allkirjastas ÜRO-s rahvusvahelise relvakaubandusleppe, millega reguleeritakse tavarelvakaubandust. Sel suvel Pärnus tehtud puhkaja uuringust selgub, et linna pakutavaga ollakse üldiselt rahul, kuid vaja oleks arendada lastele sobilikke teenuseid. Kogu maailm tähistab tänavu suure Itaalia helilooja Giuseppe Verdi kahesajandat sünniaastapäeva ning rahvusooperis Estonia algab tänaverdissima festival. Esmakordselt tehtud põhjalikkust. Koolide sportimistingimuste ülevaatest selgub, et jämedalt võttes on pooltest eesti koolide sportimistingimused nõutaval tasemel. See ei tähenda tingimata sportimistingimuste halba taset, vaid seda, et ehk on ka nõudeid lihtsalt liiga palju. Viis Eesti U 20 korvpallikoondise mängijad vaatasid korvpalliliidu juhatusele kirja, kus süüdistavat suvel koondist juhendanud Andres sõpra ebatsensuurset keelekasutuses ja monitavas ning alandavas keelepruugis. Ilmast nii palju, et öösel ja homme päeval sajab hoovihma, sekka tuleb rahalist lund. Öösel puhub põhja- ja loodetuul, päeval loode ja läänetuul. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss neli ning homme päeval seitse kuni 11 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Peaminister Andrus Ansip andis täna riigikogule ülejärgmise aasta riigieelarve eelnõu. Uku toom jätkab sel teemal. Kui kuulata ja uskuda peaministrit, siis on tegu maksimaalselt hea eelarvega. Tõsi, ühest küljest mõõdukalt ettevaatlik, kuid teisest küljest toimetulek paneb pensionid tõusevad ja tulumaksuvabalt palgad suurenevad, samuti suurenevad ka eraldused haridusele, kultuurile üldse ja kultuuriobjektidele eraldi teede hoidu kohalikele omavalitsustele ja nii edasi ja nii edasi. Eelarve tutvustamise lõpetas peaminister, kui nii võib öelda, erakonnaüleselt. Eile üleantud eelarve on koostatud vastutustundlikult. See töötab Toompeal ja türis ajab Eesti asja. Ja selle üle võib uhke olla. Järgnenud sõnavõttudes keskendus peaministri koalitsioonikaaslane Kaia Iva IRL-ist samuti sellele, kui palju vahendeid juurde antakse. Nagu ikka, toob IRL esile oma ühe prioriteedina hariduse. Kavas on kutseharidust tööturu vajadustele lähemale viiva reformi rakendumine ja üleminek uuele, rohkem kvaliteedist lähtuvale. Kutsekoolide rahastamiskorraldusele jätkub riigi naasiunud mitte arendamine, millega tagatakse maakonnas tugev ja valikuterohke keskharidus. Sellega vähendatakse gümnasistide väljavoolu suurematesse linnadesse. Olemas on raha selle aasta sügisel käivitunud tasuta kõrghariduse tagamiseks vajaduspõhiste õppetoetuste maksmiseks nüüd juba terve aasta jaoks. Opositsiooni esindajad keskendusid oma etteheidetes suures osas koalitsiooni varem antud lubaduste mittetäitmisele ja lahendamata küsimustele, nagu tulumaksuvaba miinimumi külmutamine. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson. Kui 2006. aastal moodustas tulumaksuvaba miinimum keskmisest palgast 21,3 protsenti käesoleva aasta teises kvartalis moodustas keskmisest palgast vaid 14,8 protsenti. Tulumaksuvaba miinimum oleks pidanud ammu juba tõusma ja see ta järgmisel aastal ei tõuse, on vähemalt ühe koalitsioonipartneri sõnamurdlikkus ja kindlasti kahjuks kõigile inimestele, kes teenivad keskmist palka või alla selle Simson meenutas, et sahtlis on nende initsiatiiv tõsta koolilõuna maksumus 78-lt sendilt ühele eurole ja rääkis andmata jäetud ringi rahast, mida koalitsioon ka mingil hetkel lubas. Ja muidugi on opositsioonil pinnuks silmas töötuskindlustusmakse suurus ja selle mitte vähendamine. Sotsiaaldemokraat parteide juht Sven Mikser tuletas meelde, et juba aastad pole tõstetud toetus pere esimesele lapsele ja üldse on lastetoetus väga väike. Ärgu siin tulda kõu rääkima vajaduspõhiseks nimetatud toetustest või mingist edusammust, hulk tööd sotsiaaltöötajatele, paberimäärimist, suur pettumus peredes, kui tegelikult toetusnumbrid teada saadi. Ja lõpuks võrreldes lubatuga 10 korda väiksem toetust saavate perede arv, see on sotsiaalpoliitiline läbikukkumine, millega ei peaks uhkustama. Nagu mitmed teised olulised eelnõud tuleb ka eelarve suurde saali pärast kohalikke valimisi. Kõige rohkem ehk 20 protsendi võrra võrreldes eelmise aastaga kasvab Kultuuriministeeriumi eelarve ja sinna alla kuulub ka Eesti Rahva muuseumi rajamine. See on ka üks põhjus, miks Tartu saab omavalitsustest enim raha. Mirko ojakivi uuris, kuhu riik uuel aastal Tartus raha soovib suunata. Ühtekokku võib eile valitsuses heakskiidu saanud 2014. aasta riigieelarve eelnõust leida Tartuga seotud objektide ehitamiseks mõeldud raha ligi 50 miljoni euro ulatuses. Rahaliselt. Kõige kulukam on just Eesti Rahva muuseum oma 22,5 miljoni euroga. Idaringtee ehitamiseks on ette nähtud ligi 12 miljonit eurot ning uue päästedepo ehitamiseks ligi 7,2 miljonit eurot. Juba täna on kindel aga ka see, et ületuleval aastal on Tartu üks kahest Eesti omavalitsusest, kuhu riigieelarvega otseinvesteeringud kõige suuremas mahus tehakse sest Eesti Rahva muuseumi ehitus jätkub ka 2015. aastal. Kuid mida saab riik järgmisel aastal 22,5 miljoni euro eest, räägib riigi kinni Aktsiaseltsi Eesti Rahva muuseumi projektijuht Peeter Maurer. Selle raha eest jätkame Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamist. Hoone peaks füüsiliselt valmis olema 2015. aasta lõpuks, millele järgneb siis veel sisutustamine ja selles mõttes selle 22 miljoni eest. Me saame jupp maad maja jälle suuremaks ehitada. Tänased tööd on graafikus, suvi on olnud meile soodusilmad on olnud ilusad, tööd on saanud korralikult teha. Hoone vundamendid on valmis, ehitatakse juba keldrikorruse seinu, hakatakse juba esimese korruse vahelage valama. Kui maksab Eesti Rahva muuseumi uus hoone 75,6 miljonit eurot? Eesti suurima omavalitsuse Tallinna abilinnapea Taavi aasa sõnul võib Tartu olla uhke ERMi kerkimise ja idaringtee valmimise üle, kuid pealinnal endal pole hetkel päris selget ülevaadet objektidest, mida riik plaanib siin ehitama hakata. Tallinnas selliseid riigi poolt rahastatavaid suuri objekte teada ei ole, pigem Tallinn peab oma, kus järgmine aasta panustama omaenda rahakotile. Kindlasti üks asi on teed, millesse me oleme lubanud tulevastel perioodidel panustada. Meil on ka tegelikult selle aasta eelarves pealt 26 miljoni euro, mis kokku läheb teeprojektides, siis on siis nii teede taastusremont kui kapital, Taal remont kui ka Ülemiste ristmik ja loomulikult, kui oktoobris Ülemiste ristmik valmis on, siis sealt vabanevad ka päris päris suured vahendid. Taavi Aas leiab, et leiab valitsuse heaks kiidetud riigi eelarvest peale üksikisiku tulumaksu laekumise, õpetajate palkade probleemide veel paar kitsaskohta. Mis linna jaoks kindlasti on väga tõsine probleem, on tugispetsialistide palgad, järgmise aasta riigi arves enam tugispetsialistide palkasid ette nähtud ei ole. Ja tegelikult, kui vaadata linna koolide hulka, siis meie jaoks on see päris tõsine, tõsine küsimus. Teine osa kindlasti on seotud teede rahastamisega ja kui nüüd vaadata järgmise aasta riigieelarvet, siis seal on isegi kohalike teede rahastamiseks ettenähtud summa veelgi vähenenud. Ja vahetame teemat Kopli kaubajaamalaadset viitsütikuga pommi Tallinnas enam ei ole, kuid õnnetusi juhtub ohtlike ainete väikestes kogustes käitlejatega. Nii leiti tänasel Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni istungil komisjoni esimehe põhja päästekeskuse juhiga käis kõnelemas Mari Rebane. Eri ametkondi koondab Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon, koguneb istungile neli korda aastas ning üks aastaid üleval olnud teemasid on Tallinnat ja Harjumaad läbivad ohtlikud veosed. Põhilised vedajad ehk Eesti raudtee ja Tallinna sadam on käitlemise turvalisuse nimel palju tööd teinud. Aga üks sõnum, mida päästjad ettevõtetele südamele panevad, on suhtlus. Kuigi veoste käitlemise läheduses elamine nagu näiteks Muugal ei ole ohtlikum kui kusagil mujal siis inimesed peavad teadma, mida veel takse, mida hoitakse, kui ohtlik see on ja kuidas õnnetuse korral käituda jätkab Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni ja põhja päästekeskuse juht Priit Laos. Ettevõtete probleem on üldiselt see, et nende teadlikkus oma poolt tekitatud riskidest on suur, aga nad vajavad abi selles osas, kuidas seda ka elanikeni viia, ehk siis kuidas seda väljendada. Ja meie sõnum on olnud alati, tuleb olla aus elanikud peavad teadma, mis nende lähedal toimub ja need ettevõtted on sellega väga hästi hakkama saanud. Viitsütikuga pommi nagu Kopli kaubajaam enam Tallinnas ei ole. Ohtlikest veostest, ainult viis protsenti liigub läbi linna ning ohtlikke aineid käitlevad suurettevõtted teavad oma vastutust. Uueks ohuallikaks on tõusnud aga hoopis need argipäevased kohad, kus ohtlikke aineid vähesel määral käideldakse. Priit Laose sõnul näitab statistika, et neis juhtub õnnetusi hoopis rohkem. Näide on see eilne Lasnamäe Gümnaasiumi õnnetus, kus siis tegelikult on tegemist mingisuguse keemilise aine leke või või keemilise aine õhku sattumise tulemusena lastele siis teatud hingamisraskuseid, haiglasse sattumine on tegemist ju täiesti tavalise kooli ujulaga. Neil ujulaid on Tallinnas circa 50 üldse kui üle Eesti on neid mitusada, käideldakse erinevaid kemikaale, et pigem on see teema, mis on meie jaoks murettekitav. Täiesti eraldi väljakutse politsei, päästeameti ning kiirabi jaoks on oktoobris avatav Ülemiste liiklussõlm. Ööpäevaseks liikluskoormuseks prognoositakse 120000 autot, sellest suuremat sõlme Eestis ei ole. Priit Laose sõnul on liiklussõlm tehtud kõiki nõudeid arvestades ja nii turvaline kui võimalik. Selge on aga see, et seal hakkab asju juhtuma ja operatiivametid peavad selleks valmis olema. Ülemiste liiklussõlm tervikuna on piisavalt keeruline teedevõrgustik, et seal orjand seerumist tuleb harjutada ja kui on tegemist päästetööga, siis võib arvata, et ühes suunas on see täielikult ummistunud ja teises suunas on võimalik ligi pääseda nüüd nende suundade teadmine on meie jaoks hästi oluline, nii et me peame teadma, kuidas läheneda tunnelile või ka teistele võimalikele õnnetuskohtadele seal liiklussõlmes. Ja Liisu Lass võtab kokku tänased olulisemad välissõnumid. Somaalia äärmus. Rühmitus Al šabab teatas täna, et Nairobi kaubanduskeskuses tapeti 137 pantvangi mehki. Ametlikel andmetel on hukkunud või kadunuks jäänud vähem inimesi. Samuti süüdistas rühmitus Keenia julgeolekujõude kemikaalide kasutamises päeva kestnud vastasseisu lõpetamiseks. Surma on saanud kavis pantvangivõtjat ja 11 kahtlusalust on kinni võetud. Kaubanduskeskuse ülekontrollimine jätkub ning Keenias on välja kuulutatud kolmepäevane lein. Ajalehe The New York Times andmetel oli Keenia kaubandus keskust rünnanud Somaalia mässulistel selleks ettevalmistatud detailne kava. Väidetavalt olid nad sündmuskohale ka eelnevalt relvi peitnud. Suurbritannia välisministeeriumi teatel on seoses kaubanduskeskuse pantvangijuhtumiga vahi alla võetud üks Somaalia päritolu Briti kodanik. Maailma suurima relvaeksportija USA allkirjastas ÜRO-s rahvusvahelise relva kaubanduslepe, millega reguleeritakse tavarelvakaubandust. Aprillis heaks kiidetud lepinguga keelustatakse tavarelvade, laskemoona ja relvaosade tarned, kui sellega rikutakse ÜRO relvaembargo seid või muid siduvaid rahvusvahelisi kohustusi või kui nende relvadega võidakse panna toime genotsiidi, inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid. Relvakaubandust ei reguleerinud antud leppe sõlmimiseni ükski ülemaailmne kokkuleppel. Viimane poolne kokkulepe relvastuskontrolli valdkonnas oli tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping 96. aastal, mis pole aga siiani jõustunud. Pakistani edelaosas Lutschestani provintsis täna aset leidnud võimsa maavärina ohvrid arv on tõusnud 328-ni, vigastatuid on üle paarisaja, teatasid Pakistani võimud. Pakistani andmetel oli maavärina tugevuseks 7,7 USA, kuulge teenistus teatas tugevuseks 7,8. Pakistani riikliku katastroofi ohjaameti juht teatas, et päästetöid takistavad katastroofipiirkonnas eraldatus ja puudulik infrastruktuur. Päästjate hinnangul kasvab ohvrite arv veelgi, sest ainuüksi varanis varises kokku sadu elumaju. Kohaliku aja järgi tulge kell pool viis toimunud maavärinat oli tunda isegi India pealinnas New Teelis. Rootsi valitsus ei kavatse enne järgmise aasta valimisi panna müüki riigile kuuluva lennufirma SAS osalust, ütles Rootsi riigivaraminister Peeter Norman. Kirjanikele. Rootsi riigile kuulub SAS-ist 21,4 protsenti, kirjutab Kauppalehti. SAS elas eelmisel aastal üle ränga kriise ja lennunduses on märgata pingeid. Ministrite sõnul on seetõttu SAS-is raske näha mingeid muutusi. Ja tagasi koju Pärnus tehti kokkuvõtteid 170 viiendat juubelit tähistanud kuurordi suvest, mis tänu ilusale ilmale läks igati korda ja esmakordselt viidi läbi suvepealinna külastanud lastega perede puhkuseelamuse. Uuring. Silvia sool jätkab. Uuringu lastega perede puhkus Pärnus 2013. aasta suvel eesmärgiks oli saada ülevaade antud sihtrühma ootustest, soovidest, vajadustest, küsitluse läbi viinud ning tulemusi analüüsinud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismiosakonna juhataja Heli müristaja sõnutsi ei ole Eestis varem lastega suvekülalisi sihtrühmana eraldi uuritudki. Rääkisime ühtekokku 120 perega, kes Pärnus oma suve veetsid, nendest pooled olid siis eestimaalased ja pooled olid välismaalased. Minu enda jaoks oli see päris huvitav, et väga suur hulk nendest inimestest on korduvkülalised ehk kui räägitakse sellest, et turistid ei kipun tagasi pöörduma, vaid nad otsivad kogu aeg uusi uusi elamusi, siis tegelikult selle sihtrühma seas on neid tagasi pöördajaid päris palju. Suur korduvkülastajate arv esitab linnale aga omakorda väljakutse olla järjepidevas arengus ning pakkuda üha uusi elamusi. Uuringust selgus, et lastega perede hulgas on olulisel kohal suust suhu leviv informatsioon 97 protsenti pere puhkajatest soovitaks Pärnu puhkust ka teistele lastega peredele. Pärnu puhul meeldis külastajatele enim on meri ning laste jaoks turvaline keskkond. Positiivselt mainiti ka Pärnu väiksust ja hubasust Eli müriste üldine tooneli. Positiivne, mis ei tähenda seda, et seal ei oleks nagu üldse mitte mingeid kitsaskohti, mida annaks arendada ja parendada, eks nagu sellistest teguritest, mida nagu kriitilise kohana toodi võib-olla natukene rohkem välja oli toitlustamine linnas see tundub olevat just eriti siis, kui tegemist on sellise tõelise, nagu tipphooajaga, pelk selliseid võimalikke kitsaskohti Lastega puhkajate hulgas oli kõige enam Tallinna ja Harjumaa peresid, välismaalaste hulgas olid ülekaalus soome pered, neile järgnesid külalised Venemaalt ja Lätist. Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja Anneli Lepp nentis aga, et väga raske on hinnata üldist turistide arvu. Palju on neid, kes huvitavat sõprade-sugulaste juures või külaliskorterites ja nende üle on arvet pidada, pea võimatu. Kuurordi juubeliaasta läks aga Lepa sõnutsi igati korda. Eriline kindlasti oli kurgihooaja avamine, olulisemad sündmused siis ikkagi suve avamine, mis siis dokt siseturismifookuse Pärnu peale Järvi Akadeemia, mis on nüüd kolm aastat toimunud ja iga aasta läheb järjest suuremaks ja paremaks augustiunetus kindlasti, mida me tahame jätkata minema kuurordi aastane, alustasime Ani kohalikke elanikke, rohkem teavitamine ja kaasamine, et kui elanikele teada anda, millises linnas nad ikkagi elavad. Tuleval aastal täitub Pärnu muuli 150 aastat, mis on üheks kuurordi aasta märksõnaks Silvia soolt. Pärnu. Rahvusooper Estonia teeb täna algava Verdissima festivaliga sügava kummarduse helilooja Giuseppe Verdile. Tõnu Karjatse. Nõnda algab Giuseppe Verdi kuulsamaid oopereid La tra veata. Rahvusooper Estonia teeb algust Verdi 200.-le sünniaastapäevale pühendatud festivaliga Verdissima kus lisaks saare Pyotale mängitakse kaar Rigolettot, Nabuccot ja ettekandele tuleb ka Verdi reekviem. Eraldi seminaril räägitakse ka Verdi vähem tuntud päritest. Verdistima eestvedaja Mart Mikk. Eesti on ennast jäädvustanud ooperiteatrit ajaloos sellega, et siin regioonis kindlasti olime meie kunagi kaheksakümnendatel need, kes tõid välja näiteks Luisa Milleri kogu regioonis, külalisetendusel mängiti Luisa Millerit, siis see oli nagu rootslaste jaoks nagu suur avastus või Attila või kuningas üheks tahaks, et, et selles mõttes me oleme Verdi vähem tuntud teoste mängimisel olnud tegelikult väga tublid ja mis on võib-olla hästi Loe veel see, et, et selle festivali käigus on meil üle pika aja väga palju toredaid külalisi ja loomulikult püüame tuua siia noori, kelle põhilised teod ootavad veel kunagi ees. Mida on tähendanud Verdi muusika muusikutele? Räägivad dirigent Vello Pähn ja laulja Mart Mikk. Dirigendi jaoks on Öeldi ju alati väljakutse, kui hea muusika ja ma enne seda, kui Veldi spetsialistiks ei pea, küll ma armastan seda muusikat, muidugi olen sellega üles kasvanud. Ma usun, et kui keegi inimene on nagu ooperiinimene, siis ei üle. Minu absoluutse nii-öelda ooperite lemmikute, ütleme, tippkolmes on kindlasti üks Verdi ooper Mckbet ja minu jaoks on see olnud Enda muusikukarjääris väga pöördelise tähtsusega, aga see on kummaline, kuidas muusikule alguses meeldib Verdi ooper selle, sellise nagu kaasakiskuv see sellise lihtsuse ja sellise meeldejäävuse poolest. Siis tuleb elus üks periood, kus see tundub nagu selline liiga lihtsakoeline ja siis jälle, kui saad vanemaks, siis hakkad jälle uuesti sealt leidma selliseid väärtusi, mis esmaet hetkel on justkui nagu peidetud. Nüüd aga edasi sporditeemadel esmakordselt Eestis sai valmis põhjalik ülevaade sportimistingimustest meie koolides ja Mari Rebane teeb ülevaate. Spordikoolituse ja teabe sihtasutuse läbi viidud uuringus otsiti vastuseid järgmistele küsimustele. Milline on Eesti koolides olukord spordivahendite ning spordiinventari ka, millised on sportimispaigad ja kui palju korraldatakse tunniväliseid spordiringe. Oma vastuse andsid 99 protsenti Eesti koolidest ehk 570 kooli, neist lõviosa põhikoolid ja gümnaasiumid. Aluseks võeti õppekavas esitatud nõudmised. Nii selgus, et kõige paremini on koolid varustatud sportmängude inventari, ka mida on erinevaid vahendeid kokku arvestades piisavalt 54-l protsendil koolidest. Ühtegi sellist maakonda, kus kõik oleks selgelt kehvemini või paremini, ei saa esile tõsta jätkabreeler, kammerkoor spordikoolituse ja teabe sihtasutusest. Kui näiteks ma toon praegu, et Harjumaal on, ütleme, parem olukord võimlemise inventari osas, siis võib-olla Raplamaal on paremad sportmängude inventari osad. Teise näitena siis oli küll tehnilise seisukorra poolest paistis silma Tartuma staadionide juures, kui me vaatasime neid pesemisriietumisvõimalusi ESC sportimistingimuse võimalusi, siis seal tuli välja, et Tartumaa olukord on ikka neli korda halvem kui Hiiumaa olukord. Näiteks. Tegelikult taandub kõik kehalise kasvatuse õpetajale, kes oskab olemasolevate vahenditega hakkama saada. Näiteks 35 õpilasega Mikitamäekoolil ei ole oma võimlatega korralikku staadioni aga hätta jääda, jätkab direktor Karinzonts. Tuleb rõhku panna individuaalaladele. Suusad on joosta, saame hüpata, saame palli visata, saame kuulitõuget harjutada, saame. Need vahendid on olemas. Mikitamäe on eriline, sest seal on lastele suusavarustus olemas. Uuringust selgus nimelt, et kõige rohkem tuntaksegi koolides puudus suusavarustusest. Seda on piisavalt veel kuuel protsendil koolidest. Reile Remmelkoor. Minu jaoks see suusavarustus oli ka suur üllatus küll nagu ei uskunud, et see tõesti nii suurt vajadust tuntakse, et noh, meie Eestimaa talv lühike, nagu ta on, et ajame, läbisin uiskudega, sest tegelikult on ju õppega kavas kirjas, et võib harrastada kas suusatamist või uisutamist, aga suusatamise vajadus on nii suur või suuskade vajadus, nii suur, see ikka näitab, et lausa 11. maakonnas oli see ju esikohal. See ikka näitab jah, et vot see suusatamine on ikka teie ala, mida tahetakse teha. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsleri Madis Lepajõe sõnul selgub tehtud uuringust muuhulgas see, et ehk oleks põhjust õppekavas nõutud spordiinventari nimekirja ja ehk ka kehalise kasvatuse õppeainet laiemalt kaasajastada. Kui noorte huvid on praegu siin näiteks rula ja suusatamine nagu siin välja tuli, võib-olla trikki võtad, siis, siis võib-olla peaks sinna suunas liikuma teatud otsustamiseks ja mõtlemiseks on põhjust küllaga. Ja nüüd juba tänaste spordisündmuste juurde Juhan Kilumets. Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et viis Eesti U20 korvpallikoondise mängijad saatsid korvpalliliidu juhatusele ja milles süüdistavad suvel Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustel koondist juhendanud Andres sõpra ebatsensuurset keelekasutuses ja mõnitavasse vastandavas keelepruugis. Eraldi on välja toodud sõbra solvangud Rapla meeskonnas mängivate koondislaste aadressil. Andres Sõbrale tuli hoolealuste pöördumine suure üllatusena. See, et olid meil kõvad pinged ja väsisime seal turniiril ja mingid pede jutud, need ei pea üldse paika, ei ole olnudki, seda tead Ma ei tea, ma arvan, et rohkem on see nagu teiste jõudude tegemine. Poisse pandi sellisesse olukorda, mul kavatsus kindlasti nende postage veel rääkida, kaasas Sander Saare, kes mul mängib tarvas oli ka ju kaks Suwemuga kaasas ja tänagi küsisin, ta ütles, et tema küll ei tea, et niisugused väljendid ma oleks kasutatud mul nagu poiste suhtes, mul pole neile ette, mida need olid, tegid oma asja väga südamega, nii palju oskasid jaksasid. Ma võib-olla tõesti vahel oma neid nalju teen, võib-olla vähe ägedamas kastmes, aga, aga noh, nii nagu siin nagu vanad head sõbrad, nagu müürsepad Veidemanni noh, loe siis nemad ja mind päris hästi tead, nii et nagu ma olen nimetanud, et siin on rohkem teistel meestel kuskil king pigistab nii ruut kui endale, kes nüüd võimendavad neid asju. Kirja sisu hakkab arutama korvpalliliidu aukohus. Rapla meeskonna peatreener Indrek Ruut enne otsuse langetamist teemat pikemalt kommenteerida ei tahtnud, kuid mängijat tema arvates midagi valesti teinud pole. Poisid ei ole läinud ise kuskile kituma, nemad lihtsalt kinnitasid neid fakte, et niisugused asjad on toimunud. Niisuguseid asju on räägitud niimoodi valmistus mängudeks poisid kinnitasid teda, nemad ei ole nagu kuskil, käin nutmas ja kuskile palunud, et pange lehte või ajakirjandusse või mida iganes. Minu asi ei ole nagu midagi kedagi hukka mõista või kedagi laita või mul on oma seisukohad nende asjade kohta. Otseselt peavad tegema ikka teised inimesed. Euroopa kergejõustiku liidu täitevkomitee otsustas anda Eestile Euroopa võistkondlik meistrivõistluste esiliiga korraldamisõiguse. Võistlused toimuvad järgmise aasta 21. ja 22. juunil Kadriorus staadionilt. Koos Eestiga võistlevad esiliigas Euroopas 13. kuni 24. kohal paiknevat kergejõustikukoondised. Ja ongi jäänud rääkida veel ilmast, Helve Meitern, palun. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, sekka võib tulla teralist lund. Puhub põhja- ja loodetuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss nelja kraadini, rannikul on kohati kuni seitse kraadi sooja. Homme päeval pilvisus tiheneb, kohati sajab hoovihma. Sekka võib tulla ka lund. Puhub loode ja läänetuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis, õhtul tugevneb saartel seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Sooja on seitse kuni 11 kraadi. Aitäh selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.