Tere õhtust, kell sai kuus uudistada, toimetus teeb kokkuvõtte 27.-st septembrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Maksumaksjate liit tegi riigikogule ettepaneku lükata tagasi maksueelnõud, millega tahetakse piirata ettevõtete sõiduautode kasutamist enda tarbeks. Liidu hinnangul on eelnevalt tehtud kiirustades ja neis esineb vormilisi ning sisulisi puudujääke. ÜRO inspektorid uurivad Süürias seitset väidetavat keemia- või bioloogilise relva kasutamise juhtumit. ÜRO esindus Damaskuses teatas, et inspektorid peaksid oma töö Süürias lõpetama esmaspäevaks. Seda tööd kokkuvõttev aruanne valmib oktoobri lõpuks. Tallinna lennujaamas pandi nurgakivi uuele äriklassi lennukite hoolduskompleksile, selle ehitus maksab umbes viis miljonit eurot. Tartu maakohus mõistis Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse endise juhi Repavlissini riigisaladuse avalikustamises süüdi ning määras talle karistuseks poolteist aastat vangistust. Kohtumenetluse pooled saavad otsuse vaidlustamise soovist teatada Ta seitsme päeva jooksul. Aktuaalse kaamera toimetajale Tiina Jaaksonile anti üle Eesti naistoimetajate ühenduse hea sõna. Auhind algavad Eesti korvpalli meistrivõistlused. Esimeses mängus lähevad vastamisi tiitlikaitsja BC Kalev Cramo ja mullune kolmas meeskond Rakvere tarvas. Kohtumisest teeb otseülekande ka vikerraadio. Öösel on vahelduva pilvisusega ilm, kohati esineb sajuhooge. Mitmel pool tekib udu. Temperatuur on miinus üks kuni pluss viis, rannikul kuni pluss üheksa kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Õhutemperatuur on seitse kuni 11 kraadi. Maksumaksjate liit tegi riigikogule ettepaneku lükata tagasi maksueelnõud, millega tahetakse piirata ettevõtete sõiduautode kasutamist enda tarbeks, jätkab Liisules. Eestis on võrreldes teiste riikidega ettevõtetes suhteliselt palju firmaautosid, mille maksukoormus on madal. Rahandusministeeriumi sel nädalal avalikustatud plaaniga tahetakse alates järgmise aasta juulist piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist sõiduautode puhul mida kasutatakse nii ettevõtluseks kui erasõitudeks. Ministeerium tahab maksustada sõidukeid käibemaksuga vastavalt nende kuule kasutusele. See puudutaks näinud sõiduautosid, mida kasutatakse ainult ettevõtluse jaoks. Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ütles, et Eesti paistab silma ettevõtluses kasutatavate sõiduautode väga madala maksukoormusega. Ministeeriumi hinnangul on sisuliselt tegemist maksusoodustusega, mitte maksukoormusega. Marek Uusküla. Meie ettepanek on see, et piirata sisendkäibemaksuna maha makstavat summat maha arvata saaks siis 50 protsenti ehk pool aga mitte rohkem kui 2000 eurot, mis tähendaks siis seda, et kui auto hind ostuhetkel on 24000 eurot või üles siis sellel, et 24 tuhandet eurot üllatavalt summa käibemaks jääb riigile, seda piirangut ei rakendata, siis automüüjatele, liisingfirmadele, taksodele, õppesõiduautodele ja veel kord kordan, rõhutan sõiduautodele, mida kasutatakse ainult ja eranditult ettevõtluse tarbeks. Maksumaksjate liit tegi täna ka riigikogule ettepaneku, et parlament hääletaks sellisel kujul koostatud eelnõud menetlusest välja. Eelnõude menetlemise suhtes on olnud kriitilised ka autode müügi- ja teenindusettevõtete liit ning Kaubandus-Tööstuskoda. Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et eelnõu on tehtud kiirustades ja neis esineb nii vormilisi kui ka sisulisi puudujääke. No esiteks ei ole ministeeriumites kooskõlastatud, ei ole antud võimalust kellelegi arvamusi avaldada ja see tähendab, et sellisel juhul peaks rahanduskomisjon hakkama seda tööd nagu ministeeriumidest ise tegema ja siis ta peaks kõik huvirühmade arvamused ära kuulama hakkama, kuni hakkavad komisjonile kirjalikult ettepanekuid tegema siis kõik küsitlema, sest seal on küsimus on ka selles, et miks just sellised valikud on tehtud, seal on kedagi erinevaid alternatiive võimalik kaaluda, vaadata, mis teistes riikides on, kuidas Eestis varem on olnud, see on kõik praegu täiesti oletuste peale, seetõttu need summad on täies ulatuses. Rahandusministeerium teatas vastuseks maksumaksjate liidu süüdistusele, et eelnõude valmimise ei ole kaasatud huvigruppe, et eelarve protsessi käigus tehtud tulu ja kulupoliitilised otsused tuleb eelnõudena vormistatult esitada riigikogule koos riigieelarvega septembri lõpuks. Ministeeriumi teatel on eelnõude planeeritav jõustumise aeg alates järgmise aasta esimesest juulist, et anda ettevõtetel aega kohanemiseks. Tänased tähtsamad välissõnumid võtab kokku Kai Vare. ÜRO keemiarelvainspektorid uurivad Süürias kahtlaselt pärast 21. augusti Damaskuse ohvriterohket rünnakut toimus veel kolm keemiarünnakut. Kokk uuritakse ÜRO teatel seitsme rünnaku asjaolusid. Praegu Süürias viibiv uurijate rühm peaks tööga lõpule jõudma esmaspäeval ja põhjaliku aruande valmis saama oktoobri lõpuks. Teisipäeval on kavas saata Süüriasse eraldi inspektorite rühm keemiarelva keelustamise organisatsiooni poolt, et uurida Süüria keemiarelvavarusid. Selle kohta peaks ametlik hääletus toimuma veel täna. USA apellatsioonikohus jättis kehtima Vene relvakaubitseja Viktor buti süüdimõistva otsuse, mille kohaselt ta oli seotud oma nõuga ameeriklaste tapmiseks. Kohus lükkas tagasi buti kaebused tema suhtes katatud protsess oli kättemaksja, mingit seaduslikku alust selleks polnud. Putile on määratud 20 viieaastane vangistus relvade müügi Est Colombia mässulistele, kes plaanisid tappa USA sõdureid. Buddy kohtuasi on pingestunud Washingtoni suhteid Moskvaga, aga kes nõuab oti Venemaale üleandmist. Moskva sõnul näitab süüdimõistva otsuse jõusse jätmine, et vene kodaniku vastu algatatud protsess oli ebaõiglane ja poliitilise taustaga. Venemaal tuleks vähendada riigi domineerimist majanduses ning parandada investeerimise ettevõtlustingimusi, ütles peaminister Dmitri Medvedjev. Sotšis peetud investeerimisfoorumil hoiatas Medvedjev, et majandus tuleb ümber korraldada ja vähendada sõltuvust riiklikest investeeringutest, kui tahetakse vältida majanduskasvu edasist aeglustumist. Venemaa tänavuse majanduskasvu prognoosi vähendati 1,8 protsendi peale. Medvedjevi sõnavõtus ei olnud aga midagi eriti uut. Ta rääkis juba 2008. aastal presidendiks saades, et riigi rolli Venemaa energiakeskses majanduses tuleb vähendada. Keenia võimud teatasid, et seoses Nairobi kaubanduskeskuse ründamisega on vahi all veel kaheksa kahtlusalust. Kolm isikut lasti pärast ülekuulamist Keenia julgeolekujuhid Parlamendi kaitsekomiteele pantvangidraama asjus aru andma, sest geenielanikud on mures võimude valmisoleku pärast sellisteks juhtumiteks. Ajakirjanduses süüdistavad julgeolekuagentuurid vastastikku 11 võist keti kaubanduskeskuses sai surma 67 inimest, 61 on siiani teadmata kadunud ja hoone läbiotsimine jätkub. Avalikkuse ette jõudnud videotest ja fotodelt on näha, et katuseparkla on osaliselt purunenud ja ostuala peale vajunud. Ostukeskuse ründamise ja pantvangide võtmise nende peale võtnud islamirühmitused Sealse Paap, mis nõuab Keenia üksuste lahkumist Somaaliast. Keenia president on teatanud, et geenivägesid välja ei viida. Ja tagasi Eestisse. Tartu maakohus mõistis Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse endise juhi Jarek Pavlissini riigisaladuse avalikustamise süüdi ja määras talle karistuseks poolteist aastat vangistust. Kohtumenetluse pooled saavad otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. Tartust jätkab Piret Erremreis. Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse eksjuhi Jarek Pavlizini kriminaalasja toimiku juures seisab vahi all viibimise ajal tema arestikambrist korraldatud läbiotsimise käigus leitud kiri ja paberilipik nimedega. Tartu maakohtu kohtuniku ene moodsi sõnul leidis tõendamist, et Pavlisin avaldas vahi all viibimise ajal riigis vajaduse ning selle eest mõisteti talle poolteist aastat vangistust. Ja oli samal lehel hoidmises kohustatud kihi ja tal oli juurdepääs riigisaladusele ja sellele ta avaldas riigivastutuse seaduse paragrahv. Kaheksa vähemuse korrakaitse riigi salaHaine patraal järel. Irina vahistatud Tartu vanglaavalduste kinnitamine. Kuna kriminaalasja arutamine Tartu maakohtus oli riigisaladuse kaitseks kinnine, siis ei saanud riigiprokurör Laura vaik täpsemalt avada, kuidas vahi all viibimise ajal üksikkambris viibinud Pavlisin saladuse avaldas ja millised olid selle täpsemad asjaolud. Pavlissinile on pooleli veel üks kriminaalasi. Ta on riigikohtusse edasi kaevatud mais Tartu ringkonnakohtus langetatud otsus, mis mõistis Pavlizini süüdi ametiisikuna omastamises, dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Ringkonnakohus tühistas toona aga varasema Tartu maakohtus toimunud süüdimõistmise riigis väärtuse avalikustamises. Riigiprokurör Laura vaik oli pärast tänast kohtuotsust jätkuvalt veendunud, et Pavlisin on süüdi talle ka juba varasemalt süüks pandud riigisaladuse avalikustamises. Mina leian endiselt, et ta on toime pannud riigisaladuse avaldamise ka selles varasemas kriminaalasjas ja praegult on kriminaalasi riigikohtus arutamisel. See otsus peaks saabuma detsembri keskpaigas. Jarek Pavlisin ning tema kaitsja vandeadvokaat Erki Kerganud Berg ei soovinud tänase otsuse eel ega järel kommentaare anda. Seaduse järgi on neil õigus teavitada kohust otsuse vaidlustamise soovist kirjalikult seitsmendad päeva jooksul. Riigisaladuse avalikustamise eest näevad seadused rangeima karistusena ette viis aastat vangistust. Piret Preis Tartu. Tallinna lennujaamas pandi nurgakivi uuele äriklassi lennukite hoolduskompleksile. Angaari hakkab Tallinna lennujaamalt renti mari lennundusega tegelev aktsiaselts pannaviaadik. Kohal oli ka meie toimetaja Liis ules. Tuleval kevadel valmiv moodne äriklassi lennukite hoolduskompleks on 5000 ruutmeetri suurune. See hakkab mahutama üle 10 keskmise suurusega äriklassi lennuki ja ka üht Boeing seitse kolm seitse mõõtu lennukeid. Tallinna lennujaama juhatuse esimees Rein Loik ütles, et lennujaam panustab kompleksi investeerimise ligi viie miljoni euroga. Me oleme tõesti viimasel ajal ehitanud päris mitu lennukite teenindamiseks paari täiesti omaette, selline sektor või segment on siis ärilennukid järgi lennundus, need on siis reeglina eralennukid, mis teenindavad siis suuremat sorti ärimehi. Siin regioonis on väga suur nõudlus, et tegelikult lennuk on ju põhiliselt ikkagi õhus ja, ja, ja see Tõukeid tehnilised teenindatakse. Et see ei tähenda, et need on tõesti võib-olla ärimeeste lennukeid. Tegelikult siin regioonis on väga suur äri, lennundus, paljud lennukid siin Venemaalt, Soomest, Skandinaavia Araabiast, nad otsivad kohti, kus neile osutatakse tehnilist teenindust, lennukeid käivad iga teatud perioodi järel tehnilisest teenindusest. See on väga hea paik just Skandinaavias ja Põhjamaade ja Venemaa vahel. Geograafiliselt. Angaari hakkab lennujaamalt rentima ärilennundusega tegelev aktsiaselts panoviaatik, mille nõukogu esimeheks on Jüri Pihl. Hetkel on ettevõtte lennukipargis kuus lennukeid. Uue kompleksi valmimisel tahab ettevõte Pihli sõnul hakata pakkuma suuremat ärilennukite tehnilist hooldust ka teistel ärilennunduse ettevõtetele. Tema sõnul sarnaseid Mare Euroopas piisavalt ei ole ja seetõttu ei pea muretsema ka Eesti mõistes nishisektori ehk ärilennunduse klientide leidmise pärast. Me oleme nüüd ainult jooksvas kasumis, vaid ka algusest peale kasumis sel aastal, nii et selles suhtes me oleme ettevõte, kellele omanik ei pea sisse panema. Näete siis, kui me hakkame praegu laiendama oma seda, meid võib mõni aasta tekkida, nii et me peame kuskilt mujalt Need vahendid sinna juurde panema, seda käivitada. Kui me vaatame lennunduse seisukohalt üldse ja ärilennunduse seisukohalt samamoodi, siis ikkagi siit sõidetakse välja ja sisse ütleme ainult Eesti turgu vaadates ärilennundusega kindlasti see ei ole nii, aga me saame oma töid teha ka meie naaberriikides Euroopa liidus, Venemaal miks mitte ka tulevikus kusagil kaugemal, no mitte ainult idanaabri poole ikkagi vaatame ka meie kolleegidele lääne poole, et me püüame ka vastavaid sertifikaate hankida. Me läksime seal tõsiseltvõetav äriettevõte. Vabariigi valimiskomisjon on alustanud kohtumisi valimisjaoskondade ja komisjonide esindajatega maakondades, et selgitada eelseisvate kohalike valimistega seotud muudatusi. Paidest jätkab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Vabariigi valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu ütles kohtumisel Järvamaa valimiskomisjonide jaoskondade töötajatega, et kohalike valimiste korraldamine on kõikidest valimistest kõige keerulisem. Valija jaoks on oluline teada, et mitmed protseduurireeglid on muudetud mugavamaks. Alo Heinsalu. Valijal on eelhääletamise aeg pikenenud, jaoskondades on võrdsustatud seda aega, millal saab hääletada elektrooniliselt ja samal ajal toimub eelhääletamine jaoskondades. Eeleletamine jaoskondades toimub nagu kahel moel. Esimene on siis see, et neljal päeval, 10. oktoober kuni 14 oktoober toimub see maakonnakeskustes ja see tähendab seda, et igas maakonnakeskuses on üks selline valimisjaoskond, kus kõik valijad saavad minna hääletama. Nad hääletavad ümbriku aga loomulikult ainult siis valimisringkonna kandidaatide poolt. Tallinnas ja Tartus on neid jaoskondi rohkem. Teiseks on siis see, et elektrooniline hääletamine on nüüd samuti ajavahemikul neljapäevast kuni järgmise kolmapäevani. Elektrooniline hääletamine lõpeb natukene varem, et kaks tundi enne jaoskonnakomisjonide sulgemist. Uudne on seegi, et taas saab valimispäeval tellida valimiskasti koju telefoni teel Alo Heinsalu kodus hääletamisel valimispäeval need, kes tervislikel põhjustel valimisjaoskonda ise tulla, et nendel on võimalik valimiskasti koju tellida ka telefonidele veel kõikidele valijatele saadetakse valija, Mart ja valijakaardil on kirjas see telefoninumber, millega saab siis oma jaoskonna ka ühendust võtta. Tuleb muidugi arvestada seda, et see telefoninumber on mõeldud helistamiseks eelkõige valimispäeval ja seda saab teha kuni kella kaheni päeval hääletamine, siis saab toimuma valimispäeval kella üheksast kella kaheksani. Miks olete hääletussedelit pisut väiksemaks teinud? Kindlasti tähendab see riigile natuke kokkuhoidu ja teiselt poolt on ka siin need kasutada kaasaegset tehnoloogia võimalusi nende hääletamissedelite arvestamisel, nii et rahalugemisaparaatidega põhimõtteliselt on lubatud hääletussedeleid jaoskonnas kokku lugeda. Loomulikult tuleb kõik sedelit lugeda ka ükshaaval üle. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide. Aktuaalse kaamera toimetajale Tiina Jaaksonile anti täna üle Eesti naistoimetajate ühenduse hea sõna auhind. Selle auhinna pälvib ajakirjanik, kelle looming kannab positiivseid humanistlik väärtusi vastukaaluks pealiskaudsele kõmuhimule ja pelgale meelelahutusele. Tiina jaaksoniga rääkis Margit visak. Tiina jaoks on kõigepealt muidugi palju õnneauhinna saamise puhul, kuidas sünnib lugu, mis pälvib preemia aitäh õnnesoovide eest? Sünniks üks hea lugu, ma arvan, selleks on kõigepealt tarvis sellist kõhutunnet, mis aitab hea loo ära tunda, siis on tarvis kindlasti oskust eristada terad sõkaldest ebaoluline kõrvale jätta Ta, ja keskenduda olulisele kuulata võimalikult palju igasugust taustainformatsiooni seda otsida, koguda ja mis on muidugi kõige tähtsam, on oskus seda lugu jutustada võimalikult lihtsalt, võimalikult selgelt, võimalikult haaravalt. Kas lugu tuleb Meie juurde või otsite teie lugu, kuidas kunagi? Eks tavaliselt ikkagi, lood on ju kõikjal meie ümber tuleb lihtsalt osata neid ära tunda. Aga milliseid lugusid on kõige parem teha teie enda jaoks, mis kõige rohkem huvi pakuvad? Kõige rohkem huvi võib olla pakkuvad lood, mis just ei ole tekitanud diskussiooni, aga kus on näha, et tegelikult seda diskussiooni oleks vaja, mille taga on inimesed oma lugudega, kas need lood on siis kurvemad või rõõmsamad, kuid nendel inimestel on mingi sõnum edasi anda ja see sõnum on selline, mida peaks just laiemalt arutama. Ja see arutelu peaks siis olema selline, et ta viiks mingisuguste paremate tulemusteni praegu ka midagi parajasti uurimisel endale. Üks teema, millel maad praegu olen hoolikalt silma peal hoidnud, on see, mis puudutab valijate sissekirjutamist mõnel pool Eestis. Need on kolm piirkonda Ida-Virumaal ja üks on siis Paldiskis. Teema on tähtis seetõttu, et seda on tehtud regulaarselt. Juba 2009. aastal toimunud kohalikel valimistel kirjutati sisse Paldiskisse ligi 300 valijat. Nüüd on see arv küll väiksem, aga taoline tegevus esiteks võimaldab tekitada kahtlusevarju valimiste aususe kohta ja kui selline kahtlusevari tekib, siis nendel, kes võib-olla tahavadki näidata, et valimised ei ole üks puhas, ehk on väga lihtne seda kahtlust ka edaspidi külvata ja siin tekib ka küsimus. Juhul kui need sissekirjutused on tõesti tehtud selle eesmärgiga, et manipuleerida ja nende kaudu saada omale kohti volikogus, siis nii on võimalik omale võimu kaaperdada. Kuu aega sõidavad brüsseli ühistranspordis reisijate kõrval luuletused. Euroopa keeltepäeva raames korraldatud luuleaktsiooni kujundas Asko Künnap. Brüsselist jätkab Johannes Tralla. Transpoesi muudab kuu aja vältel ühistranspordi kasutamise Brüsselis poeetiliseks kogemuseks 25-ni. Euroopa luuletaja värsid on kleebitud metroorongides, trammides ja bussidesse. Metroos sõidab ka üks eestikeelne värss. Asko Künnap kirjutas projekti jaoks luuletuse härjanahast päeval, mis, nagu ta ütleb, baseerub antiigilia kangelastel ja tehakse ka Euroopat hästi ühendama. Seitsmerealise luuletuse loomisest märksa keerulisem väljakutse oli aga teiste luuletajate loomingu raamimine. Asko Künnap kujundas kogu selleaastase transpoesii projekti. Töö ei olnud lihtne, ütleb Künnap. 25 erinevat maad, 25 luuletajat, üks suurem egotripper, teine 25 erinevat kultuuriesindust, kes võistlevad tähelepanu pärast Brüsselis ja, ja väga erinev nagu kultuuritaust. Arusaamine näiteks tähtaegadest, aga mõnelt poolt hakkas luuletus asus teele eesli seljas, kottis üle mägede. Ma mõtlen lõuna poolt Alpe. Plakatid ja kleepsud, kuhu peab mahtuma luuletus kolmes keeles lisaks originaalkeelele ka prantsuse, flaami keeles meenutavad metrooplaani kujundus on taotluslikult tagasihoidlik, et mõjule pääseks luule, mitte kujundus ise, ütleb Künnap. Vähemalt Künnap jaoks on luuletused nii hästi mõjule pääsenud, et mõnigi värss on talle pähe jäänud. Peab tunnistama, et mõnes luuletuses sai tehtud nii palju kordi mugandus, parandusi. Interfunktsioon prantsuse keeles on väga teistsugune kui teistes keeltes. Samas mõned moodsamad luuletajad tahtsid jälle vastupidi, et nii ei tehtaks ja seda kõike suudeti muuta. Võrdaja tõlkijad hakkasid kahtlema oma tõlgetes, kuna kuud möödusid. Et ma pean tunnistama, et mul on nii mõnigi luuletus näiteks Rumeenia või poola keeles enam-vähem peas kuna seda sai nii mitu korda ümber sätitud. Mitte et ma aru saaksin, millest seal juttu on. Johannes Tralla, Brüssel, Tänased tähtsamad spordiuudised võtab kokku Joosep Susi Täna algavad korvpalli Eesti meistrivõistlused, kell 19 lähevad avamängus vastamisi tiitlikaitsja BC Kalev Cramo ja mullune kolmas Rakvere Tarvas. Kalev Cramo peatreener Alar Varrak arvab, et võrreldes kahe nädala eest kindlalt võidetud omavahelise kontrollkohtumisega on tarvas muutunud oluliselt tugevamaks. Kaks nädalat tagasi nad olid täitsa nagu õnnetus, mängisid kuuemäega ja mäng oli neil vist veel jalgades, et meil oli see vahetuste fraktsioon suurem, aga ma arvan, et nad on tänaseks päevaks palju paremas seisus, kui nad olid kaks nädalat tagasi. Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber peab kindlaks soosikuks Kalev Cramot. No ma usun ja loodan, et me suudame ikka nagu kohe alguses vastu seisma hakata ja kui suudame alguses saame, kärises tasavägist mängu tulla, aga noh, see on selge, et need on nagu tugevama koefitsiendiga. Praegu vaatame vanad olijad seal ja nii edasi, aga, aga noh, pikk hooaeg algab, nii et aega küll. Vikerraadio otseülekanne algab kell 19. Null viis. Tallinnas toimuvatel juunioride ja kuni 23 aastaste tõstmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Leho Pent kuni 23 aastaste meeste seas kaalukategoorias 94 kilogrammi pronksmedali. Pent rebis 160 ja tõukas 196 kilo, kogusumma 356 kilogrammi. Euroopa meistriks tuli Jegor klimiinov Venemaalt. Kuni 105 kilogrammi kaaluvate meesjuunioride hulgas sai Mihkel Jalakas kuuenda koha. Põlvevigastuse tõttu karjääri lõpetanud sumomaadleja Kaido Höövelson on mitukümmend kilo kaalust alla võtnud ja põlvevalu teda enam ei segahöövelsoni sõnul üritati teda Jaapanis pidevalt veenda sumoga jätkama. Mõte ei tulnud igasuguseid, mõtlesid ikka paremini ja paremini, et noh, ei oleks kõigil hea oleks ükskord tuli just see, et sa pead ikkagi enda peale, mõtlesime, kuidas seda hakkama rohkem endale abikaasale. Ma pean ütlema, et te sealt otsustus pikalt oli juttu igasuguse sellistel teemadel, et sa võiksid ikka jätkata. Teatud jõud on ja ühe jalaga kolme jalaga. Laskmise Euroopa karikavõistluste finaalvõistlusel Prantsusmaal sai Euroopa meister Andžellaboronova esikoha naiste 300 meetri lamades harjutuses. Harju maakohtus täna alanud kohtuprotsessil tunnistas Eesti jalgpallikoondise ja Nõmme Kalju endine mängija Oliver Konsa narkokuriteos täielikult süüdi ja avaldas toimunu pärast kahetsust. Oma süüd tunnistas ka narkokuritegude eest korduvalt vangis istunud Tauno Laasmäe. Süüdistuse järgi käsitlesid Laasme ja Konsa mullu novembris suures koguses narkootilist ainet, mis seisnes kokaiini omandamisel, valdamises ja edasiandmises. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik, taimi paljak. Annika kõle sajuhooge jääb harvemaks, sest Venemaa madalrõhkkonna jõud tasapisi raugeb. Homseks me selle mõjust veel vabaks ei saa. Eeloleval ööl on kohati sajuhooge, mitmel pool tekib udu. Tuul on sisemaal nõrk ja muutliku suunaga, saartel ja põhjarannikul puhub põhja- ja kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus ühe pluss viie kraadini. Rannikul on sooja kuni üheksa kraadini. Homme päeval on pilvi enam kord siin, kord seal, sajab hoovihma. Põhja- ja kirdetuul kolm kuni seitse, rannikul puhanguti 10 kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on seitse kuni 11 kraadi. Pühapäeval tugevneb Läänemere poolt kõrgrõhkkond, Venemaal püsib aga madalrõhuala. Kahe rõhuala piirimail tuleb Eestis kohati isi sajuhooge. Puhub põhjatuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Öine miinimum langeb pluss ühe kraadini. Päeval on sooja seitse kuni 10 kraadi. Aitäh, sünoptik, taimi paljak. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.