Ma ei mäleta enam, mis selle koha nimi oli, see oli rindelähedane, niisugune õppekogunemine, meikar, külakene oli, seal me olime siis üks kolm nädalad. Õpetame kraadi heitma ja püssi lasta ja vaat sealt anti meil siis püssid ja padrunid ja granaadid ja edasi läksin muidugi valigu ju sõjaväes, kunagi peab olema püsse, laske mul kaasas. Oli otsekohe rinne, sõit. Sõitu seal öös öösel juba sellepärased. Päev oli juba ranko, lennukid tahavad sind ja su auto klaas oli kahest kohast kuuliga läbi astud. Mägede tee on ju nii, et parem pool sõidad, on kaljus, asula vaatab, süda, võõras koer, vahest püstloodi alluvus segada, sõitis juhised harjunud, sõitsid, kihutasid kohaniust tambiga vaata kuidas Toometi kihutab sinna tanu. Harjunud sõitma juba ja tee tuttavad kõik kõike aerudega ta esimest korda sõita pidevalt sõitis, jalg pidas mehi sinna puhkuselt tagasi ja sel ööl viidi meid lähemale. Ikonoklubil oli jama, kui toa taga kosta. Selge, tuli kõik nülin kosta. Sellist arvata, sest kolmanda ees ma hakkan sinna uut liini kaevama, mis üksusesse te kuulasite? See oli mütskeebitsi, pataljon oma passi palun öeldud siin juba. Aa veel internatsionaalse brigaadi võitleja tunnis Kiilin olevas fotot, kus koldasin oliks sõjaväepileti number on 92128. Internatsionaalset brigaadid, vaata EPL fondi on üleval siin oodatud veebruari templis on siis see on siis ja 13. brigaad ja 50. pataljon ja kompanii kolmas, kolmas kompanii. Kas epo ebatempel seal panime, olin ja mujale või enam ei, ei olnudki aeglaselt, seda hakkas juba lõpu peale venima. Vaat, siin on märgitud päev, millal te olete jõudnud, see on 10. august 1938, on juhuse päev, jah, kindlasti. No ja, ja siis 203. liinikaev Käisi kõht pimedas ja päevas toodi ära, kes see oli, jah, juba päike, kaunis kõrgel. Tulevad siia oli esimene kord, kus mul oli ka olnud ostma sinna maas, surma, saanud kohe algul algul kohe esimese kraadiga surma saanud. Aga et me jõudsime enne sealt metoodi ära selle koha peal, kus me Elme koos 200 kraavi kraadi siksak oli üks neli-viis meil tikk, mõlemad veel selle koha peal kaevasime. Ja tagasi läksime õhta selle koha vihtus, pommiauk, pommilehter, olles sinna jäänud mõlemad põleski rohkem näinudki, Hispaania elus patsu kätte saanud. Aga et me päevaks ära viidi. Juba sellepärast, et noh, Frank lendab üle ja vanad mehed sees ka veel ja aga et me nii lollid olime meid. Ostan seda liini kuidagi ära varjutama. Ülevalt, nii, palun, silme paistab raske, nii, see paistab, juba siksak paid sära ja ega tema ülevate näinud mehe Tseeeffgaanor pani oma lahti hakkama, siin läks minema. Aga sel õhtul veel kaevasin ära ja rohkem kaevandama, siis läksime juba teise liinile. Meid viidi heledast sinnad, esimene hiinlas rünnakulla. Ja hakkaski haavade tagasi tulema, aga see org hoiti tule all, kus me nüüd haavatud läbi toodia, kus meie olime seal, mehed kaevas kähku kraavikas sisse, neelemermann käega, mis nad vaeva, aga ega see asi nii hull ei ole veel. Asi läheb palavaks, pull labidad, ma sain lapiku kihi nii palju mõistuse ägedat. Ma läksin sinnapoole külge, kus need mürsud üle lendurid. Ega Mortiir kukub otse alla kahurimürsk, ega see tuleb suure kaarega. Ma olin vastasnõlva all, nii et minul üldse juhatanud, aga paekivi Tügi kraatsi kraavi, nii koolzin kraabitud kõva maa, kuivanud. Et sellega tasa oli. Aga peale selle oli muga labidas olemas juba murretes laviini omale ja et ikkagi, kui vähegi võime, on ikka kohe sisse kaevud, aga noh siis oh mis teed, aga asi rullbusse rinne on, mis sa kardad, kaevadi vaeva, näed. Kui elu õpetas, siis ära, kui sa saad ju kohapeal esimene asi, nina, maa sisse, pesa valmis? No siin edasi viidud veel. Olime selle öösel ära järve öösse, vot siis viidi meid etteliinile. Vahetasin välja seal ühe teise teise üksuse. Aga see kraav oli nii madal, oli, et kui sa küürus käsitsi selg paistis ka välja. No ja siis me süvendasime seda veel seal ja siis toodi veel mehi Juula sinna, aga see oli üks rahuliko, sinna vaatasime ka sõda, see on nagu meelakkumine. Olime seal kolm näod. Ei meid pommitud, ei meid tülitud, tead ümberringi küll PS2 peal küll lähedal meie lõiku nii vakat mõtlesin, no mis sõda, see on keegi tegemist teha, Edari. Aga siis üks hommikul mahto lahti ossassinud, tuli tuhk. Siis oli küll nii, et kaevikukalded kõik olid sees. On ikka, tuli, oli vägev. Just peasega kahurituli oli püssituld, kui oligi kuuld ka sõdade ees. Tõmbasime liini tühjaks, sest see oli näe madalmäenõlv, aga taga oli, org oli siin orgu. Läks, see tuli üle, läksime tagasi. Kuulge, kallu nii sees kohe, et oli ees. Siis sel ööl parandamine parandus andis aga teine oomika, vaata siis läks alas mahtras lahti, ossa tuli Eduhk. Eks eest selle esim kaevude liinist murti juba läbi ja me olime tagapool. Ega otse tean, mis juhtus. Ja mööda kajutit juba mehed jooks läbi ja siis kaevikust välja, aga ees oli üks niisugune. Loodo võis olla üks neli-viissada meedet, jumala lage, üksikud niuksed, võsa, tukad olid lage, väli tõuseb ülespoole. Siis oli küll vist niux elu kiirem jooks mu elus. Ma küll lühimaajooksjad väga kiire poiss. Aga meie tagalale tuli ootama, et äkki see käsklus tuli. See oli teine liin sinna taha, sinna haukuma kraan kukkus, millesse me olime nii läbi, et suu oli kuiv ja aegadega ei saanud tule all tuule all kogu aeg juu mürtsindlus seal imet ükse kilde Tamadega üksi kuule pihta saanud, kui pikk maa see oli? Olla üks, üks, üks 400, need kaunis ilus lagendik oli. Allapool kilo mett oli jaoks kolme, sellel kindlasti kohe nende alla minuti ärasele. Oi, kas nii justage, läks, aga igatahes kui mina raamist välja hüppasin, siis oli mu liias juba oioi hulga hulga mehi oli, minu taga oli veel raha vedasi, need hüppas ennem välja. Ja kui ma sinna ülesanne nukam jõudsin, siis ma olin üks esimesi niigi all. Aga no ehk siis viu viu viu ja just siin just seal, see oli mu esimene, kui ta nisugune sõjanoh, kuidas öelda, tule sulal sattumine, see tuleristsed ja see pandigi jalad nii kiired jalad alla, et saime üle. Vaata, olime siis teised. Elmas võin täitsa lahus, see tagant tuli nii äkki ta suud tuld peale jõudnudki veel Vanna. Aga siis ta tõmbas tule teise Kaiv klee taha. Elman jooks sealt ka välja, et ei, mina enam ei jõudnud, sest me olime lahus, mina tõin kaevikusse. Õudselt soo, siia ma jään, ma enam ei liigu. Aga eks tema tuli selle tema nõrgeni jookse ja tuli seda suurema satsiga paniga edasi. Nii et kui mina teda ükskord seal ööd kui nii väga pimedi, ole ta ükskord üles leidsin tema. Siis ta oli nii mustad nagu oleks kust korstnast läbi tulnud riiuli tappa täis aga ka nii õnnelik, et mitte üks kyll ei, mitte ühtegi, mitte midagi. No ja siis meie Se pataljoni puruks löödud ja riismed olid järel kõik laiali. Ja uus vahetus, kes seal oli? Nende ülemus saatis meid Elmadega ette juuletuse posti paariks tunniks. Aga kas ta meid ei leidnud öösse üles vahetus, meil ei tulnud need uksel seal. Püüdsin mitte magama jääda, ikka väsinud ka kõigest hirmust ja möllust. Aga jõuame ikka, tukastasime. Üksused ärkamisest üles, jumala vaike, päike juba kõrgel magan, jäime seal nii, et väsinud juba noored puid, esimene Rahmaga, tead ja. Tõusin püsti, läksin, mis teie Liinev tagasi vaatad suure silma, kust teie tulete? Tegime selg, vot seal olime ja ai teie üksus järel kõik vii taha. Liigagi järel, kaugel ei ole. Kõmpsin, Tõmpsime, otsime, otsime. Viimaks leidsime osa mehi üles. Neid põld palju seal oli, kas oli? Mäletan, on järel ka, aga neid oli seal tüki paadiga ümber koos, rohkem neid üldse ei olnud. Kas siis kõik langesid või hoidjad veel laiali vä? Kus nad olijad ei mäleta? Aega palju mööda läinud poisi viidemeid EBU ta uuesti tagasi tuuete vormeerida. Seal me olime ka juba üks, kolm nädalat või rohkem. Ja, ja siis tuli korraga käsked, introsaalid, kõik front ära. Jäävad ainult hispaanlased ise ja kõik välimaad, Viasat rondid minema. Mis meil teha oli? Pandi autosse ja stuudiumeid. Seal meiega tüüfus haigeks. Seda ei mäleta, mis selle, mis selle nimi oli? Kusti haigeks sõita siis Barcelonas või ei, seal, kus me rinnale toodi ja sinna kogu punktiviidi, et nüüd Leindrutsionaalid, brigaadid kõik Hispaaniast välja viia pidi sinna. No seal oli juba ees enne mees. Ja ta võis ees olla distookord. Üks paar-kolmkümmend meest oli juba seal ees ja oli umbes nii palju, kuidas rahvas suhtus internatsionaalsesse perioodidesse väga hästi, väga hästi, kui lähed kuskil, läksid ise ka, mul on leinast selgesti. Meil oli jälle niisugune leige puhkehetk oli. Ja läksime siis küla Põlval kolama palju ei Dumatis, seal võtsin ühe ots tomati sõime ja peremees tuli parasjagu ja oigas, teata oli nii kua mõõta. Ta veel võtta veel, ütleme soola, tule viisuma, kivionni pakkus meie soola kohe Pipatsiaalia, nii sõbralik teada nii, kuidas ta muidu olnud võtta praegu meil, et ma olen põlluvad, võtnud kaika üle kaela, kohemis laulad, tuled mu põldu rüüstama? Üldse väga hästi suhtes ja linnad, kus me olime ja kõik väga hästi lihtsalt üle ootused olid väga selle valitsusega poolt. Kuidas räägiksime ministril tuli, Meie saime, tuli mul niimoodi, et me olime seal seal laagris juba üks nädal aega ja läksime mõhtas jalutama, isad, et sa vahid ja vaatame Ilu, suur naeri põld. Võtame siit paaride või muidu magusat, ega seda Sukute nii palju enam käes ei olnud, sest ega tänav rindel ei olnud, see anti sokolaadi. Et võtame seda nii magustoiduks peale ja Gambutsem kumbki naeri välja ja load taskus, koolzin puhtaks elmaniga Helmedega jah. Aga see ei pea siis pooled ära ja võtsime kaasat pakkuv teistele ka ja. Õhtaks pimedas tagasi, et öö tuleb Jäki järsku. Nojaa, teenoomiku nina tunne, mul on paha olla, pea kumiseb otse niisugune. Või siis veel järgmine hommiku, vot ei mäleta mõni päev vahet või olnud pidime sööma minema, läksingi, sööma, kaovad, et see istun, tulin tagasi jälle pikali maha ja ehk siis teised nägid, et magamise Puletan nõust ja kutsus siis sanitari sinna pani kraadi alla, OH silmad suureks ja viis mind siis kuidas öelda laatsaret või noh ühesõnaga nagu medpunkt sinna pani mind voodisse ja andis mulle koheselt rohtu ka tsiviilaspiriin või midagi, olid paat maha, võtad ja tehti juba vereanalüüs ja see läks siis Barcelonas analüüsima. Kaks päev oli sära, tuli tagasi pule tüüfus raskel kujul. Uuesti autosse ja läks sõiduks lahti haiglasse. Ja see oli ka pime, oli juba, kui ma ühte linna jõudsime, ta, ma ei tea, saad, viidi haiglasse koha, sain ukse alla. Rahvlisel ära mõistus selge, siis oli mõistus selge, veel. Hommik ärkan üles. Kellapealses kell kolm kell kolm kell kolm üles tõusta ja pesta ja oli hommikusöök. Mina käisin, pesin ka oma käed ära nagu ära ikka pala paha olla, paha olla ja pea käib ringi ja. Ja jõin tassi musta kohvi ära seal ja tulen pikali maha ja siis tuli juba arstid ja õed ja õed enne muidugi kraadisest ära. Kogu kutsus, kui asja kähku linna. Mulle mõistus oli seal ja kõik. Ja viidements palati nurka ukse alt ära, tuuletõmme oli seal. Aga teil oli teada juba maa tüüfus, olin minuga kaasa tuli ju siis analüüsid ka, kohe hakati roht andma ja, aga järjest palavik tõusis, tõusis seda ma tean, mul oli veel 30 900 iidoli palavikku. Et ma kaotasin mõis, elame, teame midagi. Üksused, kadu, palade kõrkonda, tapud saada. Ja korraga mina hakkan taga ajama apelsine, kohver, kohver, apelsin olema, kus voodi all ei ole enam ja. Aga minuga käis kaasas, siis sattus minu peale üks saksa õde oli. Võib-olla detaili oli noor naine. Ja see vaatab kohe voodiots oli palavikku, see käik, vaatad seda pala kõrge joa. Muuda loide ei tohi, et viidi, latvad külma paras õuedesse tagasi toona pärast lõunat midagi jälle vahvat. Vaata et see laohoidjaks Barcelonas, et ei ole praegu siin, et tuleb paar päeva oodata, kui tagastaks talle rohtusid tooma sealt ja tuleb oodata. Mina ajan taga paar ööd ikka taga on taga ja. Aga eks need ained pommitati ja ma käisin vist neli või viis haiglad läbi, enne kui kujukesed pea selge hakkas. Ja mis mul meeles on veel, õieti mina olen kadunud olnud. Muidu tänu selle õele Ja millega mul siis lõpus palavik maha võeti, külmade vannidega? Kõrge palavik oli, ühel päeval tuleb minu voodi ette, käru tõsteti linnapeale. Ja 500 mõjutaks, süüakse operatsioonides, või mis, kus nüüd ma lähen, vaatan vannituppa. Do, jumal tänatud, et Klaabu vannis käia saanud, et saaks pesta. Just seda peate enne jalast, kui see taguvad sinna vette kukkus. Ma olin nõrk armetugadest. Hella kalad, raud, külm, vesi, jäätükid sees. Külm kott pandi pähe, sealt hakati vett pähe valama. Kaua Molinud, minul oli see igavik kauem olla, võin, võivad seal paarkümmend sekundit või rohkem või vähem. Ema rohkem oli selles, et mul on meeles veel siis mulle juba mõistuslike oliva oli selge juba, et mõni enam vahetevahel kaudse mõist sära anti üks dessertlusikatäis konjakid kindlasti vere erudele, nii et ma ikka rohkem kui nüüd. Kui nüüd sekundit saviske minut olla, kui särad välja tõsteti, sääs kolm vanni, ma sain üldse siis ta voodios nagu ajas kuskil peal rappuma, nii värisesid viimane abielu. Nad läksid selle peale välja, et kui nüüd see palaviku maha ei võta, siis neelab mulda. Rohtus anti ka, aga mina ei tea, mis mul sisse pandi, süstiti pidevalt ja aga need kolmanni, need võtsid mul palad mauhti maha. Oli see vannikuur läbi viidi mind jälle teise haiglas üle. Aga siis kadus see Saxo õde Newt, ära minuga enam kaasa ei tulnud. Ja öösel saime sinna. Uudailasse kuulelik soni, ta tuleb kõp-kõp-kõp. Mul juube janu. Ühincised õdede Akva Uuedaks saada Estonian mäelastele oib beebi, ma olin väga hell. Väga ellu panime nimeks beebi. No minu nimi on raske nimi öelda, hääldada võib olla ja kas meeles oli, aga see oli hea nimi, beebi hoia, isa tuli tagasi natuke aeglane, ära tee mul musta kohvi, jõin ära selle ja siis sama öelda koristas sealt kojast ära ka viisite palatisse. Üks teine haigla tiris mind ja käia ma ei saanud veel ja. Hommiku tuleb minule kraadid vaatajal mozza katsub pead, ütleb apelsini kohvi täna kätte, ma ütlesin. Oledada hakkas naerma ka siia, näitab mullis seda tabelit nägi 40 omadega oli veel viimane palavik. The Suni siin lihtsalt tahtsin hapud saade ja vot see asi on apelsini taga. Siis ma olin temaga veel koos vist paar-kolm päeva. Siis tuleb minu voodi ujutavatet. Tiime, teed lähevad lahku peale rindel tagasi ja te elate Prantsusmaale ja. Asjad mul alles oli, seljakott tubakat täis, tema korjatud. No mis tasu? Mõtlesin ta kitli hõlma, valasin sinna siis. Mis ta laseb oma pool seljakotid tühjaks sest ma teadsin, et see on. Seal on sõja ajal kulla hind et kus temana häda tema on tasudes joont alla, kui andsime poe tubaka temale. Rohkem me saame neid. Muidugi kahju oli küll. Ta hiljem enam kunagi kohtunud ei saada, rohkem teada. Aga töötu ja tema oli minu elupäästja. Ta oli rahvuselt sakslane, sakslane ja saksa neiu oli. No ja siis missi, seda saigi see haigla elu uuesti puruks, siis ma juba kutsusin seal kõvasti, pommitati puruks ja oli külm märkuli peal ja et võtan need punane rist ja Bail on, aga ta otsis tagaja käivitanud neida. Vaat see oli mu viima, haigla viidi meid raudteejaama. Mollaksin kaalulike oma jala peal juba, aga seal oli üks paarsada meetrit või kolm samme, tuli minna, väsin tee peal ära ja. Ja ja sanitar mind korjas üles. Läks sõiduks tantsupiirid lahti. No me ainult öösel sõitsime, muud rongid liikus ta vahepeal kogu aeg ei saali üldse meid pidevalt vedada. Paar päeva olime teel, enne kui jõudsid võõrasse. No seal rahvast palju haavatuid, palju põgeneks, palju. Rong ei olnud. Seal Molinis kaks päeva. Kaks päeva ja seal kohtasin eestlast. Vaata, pikk poiss, tule tatrapudru täis. Mitu varasemat leidmis hailias kaasa, ante, sellelt väsisin kohe ära, kõht oli tühi. Ja mina võin hispaania keele peale, ma annan sulle kaksi vett pritsima, kolm, mis ma ütlesin? Anna pudruga mulle. Noh, nii palju, kui me seal hispaania keelt oskan. Ja ma ei näitab mulle sõrmega viis sigaret ja muidugi kuradi kallis oled küll. Mis sa ütlesid mulle vastu? See oli mina jahmunud. Bakeri kätesääst tõmba, mul on ta küll veel. Säh, söö. Ma panin selle kuni tühjaks ja nägid, nälgas olin ja ma toon teile veel. Mõtlesin too Arnold on kuskile minek, ma ei tea üles. Maja seinad edasi ja tema jäigi tulemata. Hiljem ma kuulsin pommitamine pihta või? Hiljem ma kuulstas küll teiste meeste käest, et see oli lühike aeg, et mis on ja pealegi ees tulemusele köik. Või siis olin selle päeva veedan ära ja õhtu eel siis tuli vagun, vaguni retro, need reisivagunid siis nimekiri järele, hõivet sinna sisse. Mina sain ka sinna vagunisse ja meid tõmmati siis ühes, noh, ma olin väsinud, jäin tukkuma sinna kuskilt Tamburbial Molin tõmmati tunneli alla juba sellepärast, et nood Aubatud ronge ja pommitamine kaitses oli võõrad ju kogu aeg pommitati, pragu käis juua, pea teadis, sealt üleminek on, et purustada neid, kes veel minema pääsevad. OC moodsanud veduri, liigu ja ma ärkasin üles uuesti ja kodav hakkas liikuma. Päise päeva ajal, nii et me olime öö otsa ikka või kaua tulles olin, ma ei tea või magama sinna. Kaks lõikes tunneleid veel ja olingi Prantsusmaal väljas. Siis viidi metsad edasi rongiga, sõitsin ikka hea, mitu tundi laaditi meid maha seal jaamas ja tuli jalamatk. Kes olid nii elujõulised, suutsid käia, läksid jala, siis ma olin nii nõrk, et kujutage ette raudtee Relts, kui kõrged on? No mis ta on, üks kaks protsent on kõrge. Üheladestsin ülese, teist seal ei jõua tõsta. Nii nõrk olin käpuli maha. Mida siin tühja üle, see asi, mida, mida põlvias. Ma olin seal nagu luujaht. Nii olin põlve, vaatad nisugune kobakas 2000 kokku panna, sile peenike sedasi. Nii et te jõudsite võrdlemisi viletsas seisukorras siis? Prantsusmaa? Nojaa, ma vaevalt vaevalt koperdasin Käia paika, tekk oli mul üle, oli Aili Antigaadiga mehele tekk. See oli mul üle õlgade. Ja sinna sain ma küll nii, et väga vilets olin. Ja siis pandi need, kes käia jõudnud. Need pandi auto peale ja sõites lahti, sõitsime üks pool tundi või nii, umbes kas öeldi ka, kuhu te sõidate? Haiglad haiglasse ja terve neljavad koguneb punkte, sealt, saate tsiviilid selga ja lähete siis kõik oma kodumaale. Siis ma olin ka õnnelikult Layla ravinud terveks ja siis kõik nina. Korra hakkas paistma. Nigulas laagri tule siin lõka, seal lõka seal lõkke merekuupaistel meri, Valendaskaad merele, Vahemeri, Vahemere ja hiljem ma sain teada seal vahepeal, kui ma seal olin, siis ma sain juba teada seal Vahemerekallas. Mõtlesin ise ka, et näed, et ei tea, mis seal prantslased kardavad oma sõjaväe siia tirida, toobed, Novosjolov, kus sulle kallale ei tule ja siis ma mõtlesin küll, lolliks olete ka külmista, kaldatavad koha ja sain maha Etti, reha. Marukaanid seal hobustega kantslikud käes, nendega vehkisid. Kes ei saa üle, tule, naudi. See oli seal väravas sisse tahtsime okastraat, ümberringi. Üks putka. Järsku tuli ta ratsahobune, mul nii selgelt, mees, muutke. Viskasin vasta pulkade hobusalejad tema mulle otsa, nagu naks, tõmbas tem asi põldkandik käes kahepoolne näo näo näo ma vaatasin ja marokolasega tulid metsikud ujuma. Taudid rindega, metsikud kangelaslikkus, kuni usside Uuderal liikus mööda maad Maule maa niieta kulatole mees ja leia ta üles. No ja, ja nii ei tohi pöialt meie valvurid Marokost toodud sinna. Just selles, et nad olid nii verejanulised ja ratsahobuse seljas sõitnud koduhobused ossa kuramus. Kõigi juht, ilusat täkud ellu. Vaata inetud hobused olid. Oli seal laagris, mingit peavarju ka ei olnud, laagrivärav oli paaniast, eks baraki. Täitsa lageda taeva all, jumal lage taevas ja osan, kes nüüd Eli, uus mehed olid sinna, nii, mitte haiglasse tulud. Olitelkisi näiteks maja olin kaks öösel magada, lätlaste telgis, tuul, telk, nii et sinna võis mahtuda vist üks 200, siis salaküll. Kaks ööd oli seal, aga siis tuli, jäid lätlased niivõrd palju oma rahvad oma üks need, no mul enam kohta ei jätkunud. Siis ma olin väljas lõkketule ääres ja lõbusad, kui külmaks läks, sest see oli jaanuarikuu ikka juba külmade tugevad ja soe jaanuar 1939 ja soojendi sotsiaalennast ja siis ma kuulsin, et 13 briga, et eestlased on taga laagri lõpus, aga siin on üks, viis, kuus kilti maad. Ja ma ise mõtlesin, et kuidas ma jõuan sinna jalakäija, see liivatee liivas uskuda ma jõuan. Eks ma siis olin seal öösel väljas, magasin ära ja hakkasin hommikupäike tõusis. Hakkasin kohe astuma, et õhtuks jõuan kuuskil temaga käia. Ja oli kõht veel. Sain sinna, see oli kaks posti püsti pandud ja 13 brigaad oli märgitud sinna. Mõtlesin, et nüüd ma olen nüüd brigaadis küll, aga kus need eestlased on? Lähen minust paarkümmend meetrit eemal. Vaata seal Q7 mees, kraabivad liivas lohku. Kindlasti magamiskoht. Lähen nende juurde ja. Jälle hispaania keele Tõnkenelt, kus siin? Ma ei viitsi, pataljon. No siin ongi, vastab mulle samuti vastu. Vaata, kus siin Estonian või kus need on. Ütleme, mis sa tahad. Mõtlesin Dresen Joosisele lõõm suud ja tal üks eestlane juures ja kus sa tuled, kus sa lähed ja siis läheb mul rohkem leiba, ei ole. Sai noh, rääkisin oma loo, leiba sain, see oli siis, kui esimene kord Prantsusmaalt rongist maha aeti, seal oli üks leivavagun, aga need pallurid Vihma tibutab sadada. Ja moone sees, nii et või nii, et mina jäin kuidagi kahe silma vahele. See vahemaa vaguni oli üks, üks 25 30 meeter. Mina libista libistan ja olin, lagunes ligidal juba paigas ja üks päts kukkus maha sinna. Audu ja ongi vaid nali maha. Mina juhtu kupeldaja sinna, rabasin selle ära. Dopinool Boue. Nojah, aga eks need vist raudtee siis nägid ja mina ära ka ei läinud seisma enne ja Audes minema. Üks viskab mulle ühe pätsi veel, noh, see on üks niisugune pikk. Neli viis meetrit pikk ja viis jäme niisugune maisisaia Taul leib. No see topsiga põue, aga tead eks ma olin juba nälga solde, teadmisleivaväed on ja vaata mind veel keegi saabult taga ei otsi ja jäin sinna veel seisma ja siis küsib tants keeles minu kaatet nood sahvust, Soled kehitab nõlvu. Siis mul taipas Ruslan A Rooslatooriuma kohe Ühispat lendas veel sellega kätt, topsid põue ja siis hakkasime õnnele, kolm pätsi leiba niimoodi killustunud toiduga juba mitme 100-ks nuia ja ega midagi, ma saime mõned samme astuda, kui selgus jääbulja üks päts selgel mütsi vuti selle vahuga ära kummardasid, andsin kätte, läksin sinna, oligi viimane aeg. Auto tuli kohale ja valvurid ka lohakate, vihma 100. ja. Nii ma sain tagant jälle on üldse mind ei läinudki. Uisaid, kaval küll. Me olime nälgas päev otsa söömata. Sõime need ära ja pommiga läheksid nemad Sist ette, värav sinna tuli puiduauto. Iga hommiku tulin üks auto, mis aitas üks autotäis kaupa, see tehti kohe. Raprappa auto tühi ja kes sai, kui koti, kes sai siis margariini pakile, kes luugotive tehe tühjaks teatega siis sees enim on nälga siis ega siis seal venna armun kadunud. Olgu, et kõik on Hispaania võitlejad, aga noh, igaüks oma elu eest ju pidi seisma, et süüa saada, palju seal võis olla inimesi? Kui mul on väga raske öelda, aga iga tuhanded-tuhanded oli, sest see oli suur, ta oli kuuskilteride pik, ealistus kolme lai, täitsa merekallas oli tuhanded, iga päev tuli need juure. Aga selle aja, kui ma ta sees olin, siis juba jänkid hakkasid ära minema, juba vehkleja võttis vastu vaid nemad esimees, kes ära läksid neilt, teised said hiljem, kellel vitsu vanglakaristused maha. Riigi tegid selle seadumal, et kas Hispaania läheb, saab kolm aastat. No Eesti vabariik, see valitsus, see oli üks viimane, kes mao võttis ja sest me olime laagrist mini kahjuks viimaseid. Maaelu seal, ah soo bobiga, ma tahtsin sealt ära põgeneda laagrist, kellel Spop Johansson oli, ta oli minust paar aastat vanem. Aga tema oli ennemalt juba väljas käinud ja Marsseys olnud ja ta oli meremees olnud juba ja ja tema aitab mul selle mõttena vanijat, kuule, kostsid, läheb minema. Ja villane Ta rääkis maha võtma, siis pole, arvavad, et minna rongi peale ja katsume morfeisse saada sealt vaeva punkri. Hea küll, ma ülene. Nojah, ja meie üks külg oli nalja, pole küll, mis oli jõgi? Jõesuu on ju madal, need vaevad luu, Daccini oli vesi. Ootame tornis tööde Tootsis torniga valvur, kadett putka sees. Ja tukub ja nad ja merekohin ja sajab, et näe ega põlke, paar-kolm päeva läks tormiks lahti ja öösselis kahekesi minema ja ka koos aeg. Jõgi oli laiaks läinud. Mina astun sisse, paasa mastasin, sai vaevalt tagasi. Sellega läbi ei lähe. Ja tema proovib, anna käsi, andsin käe. Ta sai, võiks kolmasammastulise pikali maas ja mu käest kinni, hoidis madilisi nõuete kallal tagasi ja oligi, läksite laagrisse tagasi, kus minagi. Ja teine päev käisime kani luuseum, kas saaks midagi torm kallal, tonni küttematerjali või puupulka või midagi kätte, millest tuld ja süüa teha. Vaatav punt mehi, seinad ümber, laip uppunud, neid tuli veel seal kaks-kolm tükki välja, kes päev hiljem suhte poole ja kes tahtsid minna enne meid peale neid. Aga üks saatus, kui sa korra sinna läks ta nii sinu ilmed kiiruga merre ja seal ta parandamatu õue tahes Supud ikka ära. Ja siis jäänudki muud üle, kui teil oodata, oodata, oodata. See oli kodusega juba kirjavahetus ka. Siis viidi meid lõpuks üle teise laagri koondanud kokku see laager kaude täna seal see viidi sinna, lõunatantsud teoritz seal all, seal saime kokku, palju eestlasi oli jäänud, siis veel need 22 meest üldse oli. Tagasi tuli ja 13 enne mind minagi õhtul õigeniga kahekesi veel jäid sinna nii kaua kui meil juunipööre oli ja siis läbi Šveits, ja kui nad tagasi tulla saivad, kuidas laagrilise teine laagriröövlid seal barakid juba ja loosi oligi barakid üleval ja aknad küljes olla, aga uks Vuks Aga geno ega vihm aga tulid ära ja. Muidugi traataed ümber ja mitme mitmekordne ja sama pooles rondil olled oli traat, okastraat ümbernuia maantee ääres oli seal kohalik käida aia tagant jalutamas ja mõnigi viskas seal suitsiga sätti paki üle ja kui valvur nägi see võit ära ja said veel kandja üle. Ma loodan, et miks sa välja headuse ja päras lubadon maantee äärde ka traat kätte, et rahvas ei saa nii palju aia ligi tulla ja kas ajalehte sai seal? Jah käisime laagris Prants summade idee ja kes seal lugeda oskas, see lugeda, tõlkisin ära ja meil oli seal ka paar meest, üks oli karu ands vana võõrleegioni mees oli tema oskas ja siis oli. Mis ta nimi oli ära unustanud, jälle? Teine Prantsusmaa kaua aega elanud ja õite tema tuli Moskva kaudu siin. Tema oskas siis seda tantskelda kastia, luges seda lehte ja tõlkis meilis ringe, läheks ära, mis seal, mis seal oli ja mis plaanias saanud on ja üldse maailma politsei olukorda rääkida ja täitsa pimedas ikka. Ei, ei, nii ei välja mõelnud midagi, ei teadnud. Panther, lubad ja kirjavahetuskoduga? Jah, siis oli meil niisugune komme, oli, keskraha sai rahasaadetis tuli, pakk ei saanud, aga raha saadeti, siis oli Kormele loodud, et pool raha Läks nii ühiskonna heaks niisugune kassasse sai toitu ostes laagri taga olid kantiin kus said siis oma süüa osta ja igapäevast tarbimist tahtis saada, võid osta muidugi kõva ka ette. Ja pool jäis oma tarbeks siis. Ja mina sain õe käest 96 franki. Goody laagri kestis laagrielu. Mina Prantsusmaal tulin, see oli jaanuari esimestel päevadel ja koju sain ma Jaanide ummiku siis otsin üles, kus ema ema oli vahepeal elukohta vahetanud ja ostin teda ülesse. No muidugi, pisaraid palju. Kui palju praegu veel on Eestis elus Hispaania kodusõjast osa võtnud, mis praegu on kolm, mina elmann, dubleski? Tubli, SMS, kõige vanem. Ja Melmenega oleme poolteist kuud vahet. Ühe aasta mehed. Oleme nagu vennad. Lapsed, peaaegu juba sõbrad ja südamesõbrad ja.