Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tüdi nendest tolmuimeja tolmukoti täitumise tõttu tolmu imemise vähenemisest leiutas stseenist Taisson. Väsimatult imevad tolmuimeja ja sai rikkaks. Inglismaal tuntakse, kib tolmuimejaid rohkem Taissoni nime all. Tõhus koduabiline rõõmustas isegi kuninganna meelt sel määral, et andis mehele sööri tiitli. Meil on võimalus tutvuda Taissoni tööga vähemalt Tartu kesklinna kaubandus-ja konverentsikeskuse tualettruumides, kasutades omapärast õhuteradega käte kuivatajat. Disainerina pidevalt inimeste argielulisi probleeme lahendab sörceems, hoiab latti kõrgel joon. Näiteks kodu koristamise robotile ette andnud kriteeriumi, et kui robotid peaksid kodusid koristama, peavad nad seda tegema inimesest paremini. Etteantud nõuan igati põhjendatud, eriti kui täna koristatakse kodusid tasuta tööjõuga. Kulutus robotile peaksime end õigustama. Ilmselt on siin põhjus, miks kodudes ei ole tänaseni koristavaid roboteid, kui mõned. Tolmuimejat kõrvale jätta. Ja miks leiab roboteid pigem tehastes ja üha enam sõjaväes, kus ülesanded nõuavad, ja? Keskkond talub jõulisemat ning masinlikumad tegutsemist. Robotil on võimalus olla sõdurist parem pelgalt seetõttu, et isegi sama töö puhul masina tegevus ei katke iga kuulihaavaga, unustamata operatsioonil. Tsemise tuima julgust olgugi et masinale ei saaks nagu omistada julguse kategooriat ja kindlasti mitte samas tähenduses, kui inimesele eksisteerib robotitega seoses üllatav inimlikkuse aspekt. Seda eriti just sõjalistes operatsioonides kasutatavate robotite puhul, kui robot asub teostama inimese eest ohtlikku ülesannet. Põhimõtteliselt. Ta on võimalused sõduritest tärkab tänulikkuse tunne, kui ohtliku olukorra lahendamisel võtab robot surmasaamise riski enda kanda. Seetõttu on hakanud levima kuuldused milledes. Sõdurid suhtuvad abistavatesse robotitesse paatiaga käsitlevad neid umbes lemmikloomade või seltsilist Ena ning kurvad, kui robotiga midagi juhtub. Järelikult on kohane küsida. Kas kiindumus robotisse võib lõppeda traumaga, kui näiteks demineerijad aastaid abistanud robot saab missioonil hukka. Järsku püüab mõni sõdur vältida oma sõber roboti saatmist ohuolukorda kompromiteerides nii sõjalise operatsiooni edu. Sellele küsimusele otsis vastust Washingtoni Ülikooli teadlane Carpenter kes uuris roboti ja inimese suhteid Ühendriikide temineerijate näitel. Valimisse sattunud sõdurit kelledest 22 olid mehed ja üks naine kasutasid roboteid luurel ning lõhkeseadmete uurimisel ja kahjutuks tegemisel. Paljud sõdurid kasutasid robotite puhul nimesid. Nimed pärinesid kas mõnelt kuulsuselt, aga küllaltki sageli kandis robot ka. Naise või tüdruksõbra nime seejuures robot kunagi endise naise või endise tüdruksõbra nime. Näete, kuivõrd olulisele usaldusele rajanes nendel juhtudel inimese ja masinasuhe oskasid mõned sõdurid sündmuspaigal tegutseva roboti liikumise järgi öelda kellega on tegemist, kellega on siin siis pigem inimese mõttes. Need robotid kuulusid alati kellelegi. Seejuures ei meenuta sõjalises töös kasutatavad robotid millegagi inimest, pigem väikest roomiktraktorit või mõnd muud masinat. Roboti huku järel tundsid mõned sõdurid pahameelt kalli seadme lõhkumise pärast. Aga oli ka neid, kes tundsid ängistust viha. Kurbust nagu oleks kaotanud kaaslase kirjeldatud tulemus on osaliselt ju mõistetav, meenutades näiteks, kui tihti omistatakse mõnele Tööriistale hing, unustamata seda vajadusel sõimata. Muuseas, millised on teie suhted? Oma kodukoristajaga kas ka sellel on? Tüdruksõbra või naisega sama nimi.