Seni. Tere, kallid raadiokuulajad. Suvi on end sujuvalt kokku pakkinud ja õhus on tunda sügise salapärast hõngu. Niisiis on paras aeg end mõnusalt sisse seada, et minna üheskoos audiorännakule. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on Indrek Tammoja, kes on muusik ja rändaja ja rändaja nii artistina kui ka elulise kutsumusena. Terve elu on ta kibelenud sinna-tänna eriti just Euroopa erinevatesse nurkadesse ja Lõuna-Ameerikasse, et avastada maailma ja seeläbi iseennast. Ta on töötanud ka reisijuhina Egiptuses, Kreetal ja Kuubal. Tallinna kõrgemast majanduskoolist on tal taskus rahvusvahelise ärijuhtimise tunnistus ning lisaks on ta end täiendanud Räpina aianduskoolis keskkonnakaitsealal. Indrek Tammoja jaoks on oluline tema eluetapp Läänemaal, mil ta tegeles aastaid Eesti külaelu ja selle edendamisega läbi Euroopa Liidu liider programmi. Sealt kasvas välja ka tema tihedam side Läänemaa noortega ning sündisid muusikaga seotud noorteprojektid nagu bändkämp, noortebändide festival ja Matsalu loodusfilmide festivali raames Lihula mõisas toimuv populaarne rändaja kohvik. Tänase saate peateemaks on valge mehe seiklused džunglis. Indrek Tammoja naases hiljuti Amazonase vihmametsast, kus ta elas mõnda aega raadio kuulajatelegi tuttava hunnik uini hõimu juures. Keda huvitab siis raadio kahe kodulehelt. Saate hallo, kosmos arhiivist leiate saated Amazon ansambli ja hunnikuid pealiku, poja ja noore šamaani channaponeega. Tänases saates aga pöörame vaatevinklit ning läheneme teemale siitpoolt, meie mõistes heaoluühiskonna mugavustsoonist, kust Indrek Tammoja mõneks ajaks välja astus, et kogeda seda, mismoodi elab üks autentne džungli sügavusse peitunud põlisrahvas millised on nende eluolu, ilmavaade ja maailmatunnetus ning räägime ka sellest, et mis siis tegelikult üht džunglisse kibelevad spiritavalist ees ootab. Üks väike, aga väga oluline teadaanne ka. Nimelt on alates homsest terve nädal raadio kahest pühendatud meie planeedi tervishoiule ja kannab pealkirja peatame ökotsiidi Euroopas. Ökotsiide laiaulatuslik keskkonna hävitamine ja kahjustamine, olgu see siis pahatahtlik, läbi hooletuse või läbi tootmisvõtete. Ja uskuge või mitte, aga ökotsiid kui selline ei ole hetkel kriminaalselt karistatav. Kodanikualgatuse, peatume ökotsid Euroopas, eesmärgiks on ökotsiidi toimepanija vastutusele võtmine. Olgu see tegu tehtud siis Euroopa Liidus või Euroopa Liidu ettevõtete poolt mujal maailmas. Lisaks on nende nõudmine lõpetada toodete import, mille valmistamisega kaasneb ökotsiid ning see, et Euroopa Liidu finantsasutused ei suunaks enam investeeringuid ökotsiidi põhjustavatesse tegevustesse vaid et antakse tõeline tõuge päris rohemajandusse. Hetkel selline seadus aga puudub ja piisab vaid, kui iga 500. eurooplane annaks hääle ökotsiidi lõpetamise vastu. Siis on Euroopa Komisjon kohustatud kaaluma, kas alustada seadusloome protsessi, mis muudaks ökotsiidi kuriteoks kogu Euroopa liidus. Selle teemaga lähemalt tutvumiseks kuulake algaval nädalal raadio kahte, eriti just hommikuprogrammi ja lõunasaadet, siin me oleme. Ning muidugi on sellele teemale pühendatud päevane hallo kosmos. Lähemalt saate ökotsiidi teemaga tutvuda ja ka oma hääle anda lehel www end. Iqos said, punkt ee uu. Panen selle lingi kosmonautide klubi lehele Facebookis, nii et uurige sealt lähemalt ja palun andkem oma panus meie koduplaneedi säästmisesse ja päästmisesse. Enne aga kasumit Tänaste juttude juurde kuulame natukene rändaja muusikat, mida leiate näiteks lehelt sound Claude punkt com kaldkriips randa ja ja nagu nimigi ütleb, on rändaja kooslus, mis ei eksisteeri konkreetse bändina vaid ilmneb nähtusena, mis sünnib siis ja seal, kui see juhtuma peab. Oma tulevikuvisioonidest näeb rändaja end veelgi voolava omana, et otsida ja leida põnevaid muusikuid ning luua uusi kõlapilte, mis kirjeldaksid meis enestes kulgevaid tundeid. Helide keeles. Avalooks kõlab rändaja ehk Indrek Tammoja koostöös instreiding vangis tuntud Kristjan Pärna Brasiilia kitarrivirtuoosi Eduardo Agni ja Frank Enimelist tuntud Jonas Kaarnametsaga loodud lugu. Noored. Neil on teistest Nikaaja nailon koormisi nailonringes meenutav nailon seniilsus seas seenest taevas ja meil on armastus näinud sina ja mina. Meil on täna näha, on meil on kosmosepulma Veel maailma, palun. Veel? Teistestki k J. Minu tänaseks saatekülaliseks on muusik ja rändaja Indrek Tammoja, tere indrek. Tere. Tere. Elu, et said saatesse külla tulla, meiega oma suuri seiklusi jagada. Et sul on väga põnev teekond selja taga, millest räägime varsti lähemalt, aga enne nagu traditsiooniks on, teeme sind kuulajale tavaks, et räägi natukene palun endast ja oma taustast ning sellest, et kuidas sa nende spirituaalsete teemadeni jõudsid. Aitäh kõigepealt saatesse kutsumast ja tore on sellest väikesest rännakust rääkida. Nii suurejooneliselt nimetad seda suureks, aga nagu me kõik käime vaikselt oma teedi, oma rännakut ja ja eks see ühe unistuse täitumine on. Ega need unistused tulevad, ega nad siis otsa ei saa, kui, kui, kui ühel hetkel midagi on ära tehtud, kusagil käidud vaid pigem eks see avab uued teekonnad ja uued rännakud tuleviku jaoks. Aga tõesti, oli võimalus külastada siis hunniku uini hõimu Brasiilias Akrima maakonnas. Vast sinu saate kuulajad teavad, et hunikuini hõimust on käinud ju saates singist inimesi koordi kaks. Ja samas on ansambliga käis siia, kes oli siis esimest korda džunglist väljas nii-öelda moodsa tsivilisatsiooni rüpes. Šamaan Johanna paneel, et indiaanlased ja ütleme põlisrahvad on üldse Hallo kosmose kuulajatele tuttavad, et on ju käinud ka Põhja-Ameerikas ka indiaani rahvaesindajad, monopol hakkaja Rupertentsiinas rääkimas oma traditsioonidest, et millal sinu selline huvi loodusrahvaste põlisrahvaste traditsioonide vastu tekkis. No eks me oleme lapsepõlves kõik natukene indiaanlasi ja kauboisid mänginud, et kes siis kumba poolt vedanud on, et kui ma nüüd meenutan, siis lapsepõlves sai, sai ikkagi kast vibusid tehtud ja nooli, et ju see indiaani side sealt kuskilt algas ja vinnetu lood mis, mis loetud ja mis kuidagi toredasti meeldisid, istusid olid ikka selle poole pealt, et indiaanlaste elu tundus sealt nagu põnevam ja huvitavam. Tasapisi aastate jooksul ikka hoiad silma pääl ühel ja teisel kanalil ja, ja vaatad ja uurid natukene juurde. Ja Amazonas, kui eriline paik isenesest on, on tõmmanud ja, ja huvitanud. Et esimest korda sattusin sinna 2007. aastal, kui olime oma tüdruksõbraga väikesel reisil Ameerikas ja Ecuadoris külastasime siis viis päeva džunglit. See oli võrdlemisi selline tavapärane käik nii-öelda turistile, sa ostad siis omale väikse sõidu sinna, aga kogemus iseenesest oli vapustav on. Ja sealt ma arvan, sai ka istutatud juba sügavam, selline seeme selleks puhuks tulevikus sinna veel kord tagasi minna ja tegelikult elada ka natukene hõimurahva elu, et vaadata seestpoolt väljapoole, kuidas need asjad paistavad. Et nii palju ka, kui ma olen kuulanud indiaanlaste enda lugusid, siis noh, tihtipeale nemad ei valgusta seda, seda eluga selle nurga pealt, nagu meie näeme, et me ikkagi oleme oleme siin oma oma keskkonnas ja oma imelikus maailmas oma tõekspidamiste ja arvamustega hoopis teistsugust elu ja maailmapilti kujundanud, kui nendel on nii et nii et see on paras paras katsumus seal seal olla ja seal seda kõike kogeda. Aga miks just Amazonas, mis sind eriti võlus selle paiga juures, planeedi kopsud, vihmamets džungel, et ma saan aru, et Amazonase džungel ei ole selline džungel, et istud seal mõnusalt võrkkiiges nopid ühte, teist ja kolmandat eksootikat, puuviljavaated, suured liblikad, kooliblit endavad, et kirjeldan natukene seda Amazonase džunglit ennast ka. Ja Amazonase džunglist on huvitav rääkida niimoodi, et see on nii suur maa-ala, eks ole, et me räägime viiest poolest miljonist ruutkilomeetrist, eks ole, et noh, et on ilmselge, et ka seesama tänasest Jungele ei ole ühesugune siin ja sealpool. Nii et see džungel, mida ma, mida ma kuus aastat tagasi nägin, oli hoopis teistsugune sellest, mida ma nüüd kogesin. Ja eks me oleme juma pildid sellest džunglist kujundanud just nende dokumentaalfilmide järgi ja kasvõi mängufilmide järgi, mida me oleme näinud, kus tulevad suured pantrid ja maod, kes meid kohe alla neelavad ja krokodillid ja Pirajad, mis on ja ka osa sellest. Aga mis ei tähenda seda, et neid on igal pool ja neid on tõesti iga põõsa ja puudega paik, kus unikuni rahvas elab, keda ma külastasime, nemad on Brasiilia kõige läänepoolsem piirkond vastu Peruu piiri. Ja minu sisenemine Brasiiliasse oligi Peruu poole pealt. Nii et siis on esimene maakond Brasiilias, siis Akre, kõige läänepoolsem Meie Akre maakonnas, nemad asuvad Akre maakonna pealinnaks on prio paranko ehk valgejõgi. Sedasama Linna läbib ka jõgi, mille nimi ei ole üldse riiu Branko, vaid on hoopis Joakre. Ja mis ei ole üldse üldse nii valge ja puhas, kui see nimi võiks seda tähendada. Miks ma valisin selle koha ja selle paiga, minu side, tõsisem side selle paigaga aga sai alguse tänu sõnapaneele, kes on sinu saates käinud ka ja ja, ja tema on Eestimaad külastanud, ostsin nelja kolme aasta jooksul juba päris mitu korda. Nii üksinda kui ka siis Amazon Ensemble ka koos, kes on siin andnud toredaid kontserte. Ja need tema kui sellesama hõimu tolle piirkonna pealiku poeg on siis selliseks saadikuks, kes siis on määratud mööda maailma käima ja nende rahvakult tuuri tutvustama, sellest rääkima, kõnelema ja eks ka ühest küljest nii kutsuma siis seda põhja põhjamaa rahvas sinnapoole vaatama, kuidas nad elavad ja, ja võib-olla ühendama ka tarkust. Meil, ja seda tarkust, mis meil siin siin maailma otsas liigub, nii et tänu sõnapaneele sellele sidemele olen selle tee valinud nüüdseks siis juba kusagil kaks aastat tagasi ja vaikselt hakkasin mõtlema sellesama reisi peale et sinna minna, neid külastada, seal olla ja seda eluolu googeldada natukene täpsemalt. Sa oled ise ka muusik, me kuulame täna kindlasti nii sinu muusikat kui ka sellist autentset hunniku ini ja džunglirahvamuusikat, et räägi natuke ka sellest lähemalt, et mis sa sealt kaasa tõid. Salvestisena. Mina iseennast pean ikka õpilaseks suureks muusikaks nimetada on küll palju, aga, aga eks igaüks Me leiame mingisuguse väljend või vähemalt väga tore oleks, kui, kui me leiaksime, kes siis kes siis läbi kunsti või läbi kirjutiste, luuletuste, raamatute, muusika, heli või kehalise muu kehalise tegevuse, et midagi meid siin maailmas on ja pea peale selle, et me oma igapäevast tööd teeme. Et me rakendaksime nii-öelda oma potentsiaali veel kusagil mujal, sest inspiratsioon, mis meid tihti tabab, vajab väljendamist. Ja hea on, kui ta kusagilt otsast välja tuleb, et et eks muu üheks selliseks sooviks oli ka ühendada selline iseenda kogemine, oma loomingu täiendamine ja, ja õppimine. Ma pidasin džunglit heaks kohaks, kus seda teha, just nimelt kuulata seda muusikat, mida nemad on teinud aastasadu või aastatuhandeid juba ja mis nad traditsioonist kantud ja kuidas seda pisut siis tuua enda enda loomingusse, lasta vabalt kulgeda sellel loominguliselt jõel seal metsade vahel, mis sa kaasa tõid, aga kaasa tõin ka ühteteist ja võtsin väikese lindistaja kaasa ja, ja ikkagi oli võimalus, siis palusin palusin luba lindistada nende laule, nii et noh, nende traditsioonis on olulisel kohal tseremooniat ja tseremoniaalses laulud ja on ka laulud siis, mida lihtsalt igapäevaselt lauldakse, nii et et kui võimalust oli, siis seadsin oma oma lindistaja üles ja, ja nüüd. Ma usun, et lähiaegadel vaikselt kuulan, kuulan läbi seda materjali, mida sealt sai lindistatud ja Häädesõprade ja kaasrännulistega kindlasti prooviks jagada. Noh, mõnes mõttes nende muusika on lihtne, ta on olnud väga selline verbaalne, eks ole, et muusikalisi instrumente kui selliseid varemast traditsioonis nendel muusikalisi instrumente väga ei ole olnud, et on ikkagi selline laulame ja, ja sahistame siis puulehte või, või, või teeme marakata, ehk siis mis on see sahisti kõristi kasutavad aga tänapäeval jah, nad armastavad väga kitarri mängida. Nii et ikka igas külas leidub kitarr või paar, nii et igal esimesel võimalusel nad selle pihku haaravad ja lugusid laulma ja mängima hakkavad ja on väga-väga rõõmsad, kui sa nii-öelda nendega ühined või poolt siis laulad oma oma traditsioonist kantud laule oma rännakutel kogutud, nii et selline väga armas kultuurivahetus käis seal iga päev. Et see on osa sellest sellest elust, et me Me rõõmustame. Me kogeme koos ja me väljendame seda lauldes tantsides koos olles. Ja see on, see on igapäevased. Räägime nüüd lähemalt valge mehe seiklustest džunglis, et meile tihtipeale tundub, et see on nii romantiline, lähed sinna? Noh, kõik on muidugi nii primitiivne, aga samas tohutu selline kontakt loodusega, valge mees läheb, Läheb, naudib, puhkab, lõõgastab, aga tegelikult eludžunglis ei ole sugugi meelakkumine seal ikkagi karm selline olelusvõitlus, ehkki ta on ka rõõmus ja, ja helge ja kerge neile, kes on seal sündinud ja elanud proovi maalida verbaalse pilti sellest, et milline on see argipäev džunglis, et millised on need elutingimused, kuidas hunnikuid, rahvas seal elab. Kuule, kes ihaleb sinna džunglisse rännakule minna, saaks aru, et milline see siis tegelik Ta on meile, kes me oleme siin tsivilisatsiooni ja tehnoloogia rüpes ikkagi mõnusas luksuses ära hellitatud lääne inimesed. Võib-olla kõigepealt seda pilti maalima hakata, natukene jah, sellest, et milline see ettevalmistus minu reisil oli, et ma sain kohe öelda, et, et ei osanud ma sõnakestki portugali keelt, küll aga hispaania pisut pisut eakuna džunglisse minekut ja teekond juba oli Kesk-Ameerikas ja natukene Lõuna-Ameerikas kestnud. Sellisel algtasemel tõesti, hispaania keeles sain ma ennast väljendatud ja sellesama pagasiga ma sinna ja sinna ka jõudsin. Nagu ma enne mainisin, siis Akre maakond, kus me olime ja selle pealinn Rio Branko astud väikese lennuki peale ja lend 1600 kilomeetrit üle suure laia džunglimetsa juba siis väikesesse linna nimega Jordaania. Jordaania iseenesest on selline tore ja armas maailmalõpulinn äärelinn. Seal on kusagil 15000 elanikku, kellest siis üks kolmandik on hunnik uni hõimurahvas kes on otsustanud siis vähemal või rohkemal moel siis selles linnas elada, sest kuna nad on väga liikuvad, siis noh, ei ole neis seal võimalik tõesti üle lugeda täpselt, et noh, nende elustiil on selline, et kordan, nad siin ja kordlannad seal teises külas ja kordana tädil või onul külas oma õe-venna juures. Aga neil on seal selles linnakeses täiesti oma väike piirkond või linnaosa linnakene ise. Sellised ilusad värvilised kirjud, puust majakesed ja seal on elekter ja seal käib paakauto, toob iga maja juurde vett, noh, seal, kuidas öelda, selline maalähedane elulehel on kaupluseid, kust saab osta hiina nännist, kuni siis riisi ja ubade-ni praktiliselt peaaegu kõike. Aga see isoleeritus, mis, mis seal linnas on, siis sinna saabudes sa tajud seda kohe. Et kuna sinna ühtegi teed mööda maapinda ei vii ja ainult lennuühendus on temaga, siis tegelikult selline selline omamoodi vaim või vaimsus seal valitseb, nii et kui sa sinna sinna saabus, siis sa tunned kohe, et ma kuskile maailma ääre peale sattunud. Elasin seal alguses nädalakese sisse sedasama hõimu hunikuni, hõimu tolle piirkonna šamaani juures ei saa. Ja tema kodus, eks siis kõigepealt üldse tajuda natukene, kuidas need hunikuni kombed on ja milline on siis sellise valge mehe roll sealjuures. Et see kõik sai alguses sellest Jordaania linnakesest, et ausalt öelda see esimene nädal oli vast kõige raskema, et see ongi see sisseelamine ja kui sa ühel hetkel saad aru, et sa mitte millestki enam aru ei saa, et sa oled tõenäoliselt kõige rohkem eksinud, kui sa veel kunagi oled olnud, siis kujundavad väga mitmed asjad oma peas ümber nagu näiteks, mis asjad, noh, nagu me ikka oleme harjunud küsima ja saama vastuseid asjadele, siis ühel hetkel saad sa aru, et sinu ülesanne on lihtsalt, et vaadelda ja vaadata, kuidas elu käib kuidas asju tehakse ja, ja oma hispaaniakeelses kõnes suutsime küll moodustada mingisuguseid küsimusi. Sul nendele vastuse saamine jäi niimoodi võrdlemisi napp, miks nad on väga avatud, nad räägivad hea meelega sulle pikalt ja laialt kõigest. Nii et siis lööd oma taju hoopis kuskil teises kanalis lahti ja proovid siis mõista, et mida sulle räägitakse ja ja vastavalt sellele siis ka toimetada ja käituda. Kohe algas elu selles mõttes muudatusest, et et esimene asi on, lähed ostad omale võrkkiige ja paned selle siis osutatud kohta ülesse ja, ja eksvõrkkiik oligi minu magamisase järgmised kaks ja pool kuud. Nii et noh, see on juba üks selline kena tore muudatus ja ja, ja loomulikult, mis siis järjest tuleb, eks siis järgmisena kutsutakse ja palutakse sind söögilauda ja siis hakkad vaikselt tajuma seda, et aha, et et nüüd me sööme sellist toitu tõenäoliselt nendest pikka aega, see on uus ja huvitav ja teistsugune ja üldse mitte nii rikkalik, kui sa võid ette kujutada, et džunglis võikski olla puu otsast muudkui aga viljad kukuvad kandikule. Ja noh, kõik loomulik, mis seondub kas või isikliku hügieeniga ja lihtsatest asjadest, et, et mida me, mida me täna teeme, kuhu me läheme keda, keda me külastame, eks ole, et sa oled selline vaikiv külaline, kes käib, jälgib õppi, proovib aru saada ja, ja sellest siis moodustada omale järgnevateks kuudeks siis sellise maailmapildi, millest siis nagu kinni hoida, et mitte päris kaotsi minna. Aga mida siis näiteks hunnik uni rahva šamaani juures süüa pakuti, et sa ütlesid, et see toidulaud polnud nii rikkalik. Džungel inimene kujutab ette kohe viljad, eksootika, kõik see, mida suurte kaubanduskettide kallites puuviljalettidel müüakse, aga tegelikult, mida te sõite seal? Põhitoidus, mida süüakse, on mani jook, Äkmaniokile on mitu-mitu, hääd nime, Macažeera kassavaiuka, eks on, juur Anton kartulilaadne me võime öelda, et noh, millest me kõige rohkem niuke, pikk, pikk pruun, vastan 30 kuni 50 sentimeetrit pikk, kasvab maa all. Ja, ja see on põhipõhitoidus ja loomulikult siis erinevalt banaani. Aga banaanid, mida, aga mitte sellised, mida me oleme harjunud poest ostma magusaid või pigem siis sellised rohelised, suured tugevad banaanid, mida siis keedetud exe ja, ja pärast seda süüakse, neid võib ka praadida, grillida saab väga erinevaid toite, see on, ütleme selline põhiet, see on nagu alati olemas ja sellest samast Manjokist või kasvavast sellest tehakse ka jahu kuiv jahu, valge jahu on väga tavaline, mida igale toidule toidule lisatakse. Kui nüüd rääkida sellest, et me oleme linnas, siis jah, linnarahval on suurem juurde pääs mõndadel toiduainetele, vee läksiselt, riis, oad ja, ja teinekord ka siis mõni mõni juurikajupp, eks ole kusagilt kuigi hunniku unirahvas, jah, nemad väga, väga sellisest värskest nagu ise ei pea, et nemad on tõesti harjunud oma oma Manjoki ja, ja erinevate banaanidega. Aga sinna juurde armastavad nad loomulikult palju liha. Kui seda on võimalik, põhiline on kana, kui on kala, siis kala nad väga armastavad, nii et noh, need asjad on nagu põhitoiduseks. Et tundub ju üsna palju, eks ole. Aga noh, tegelikult, kui sa sööd sedasama hommikul, lõunal ja õhtul sellisele väljastpoolt tulijale ühel hetkel muutub muutub päris raskeks, sest seesama Manjoki juurikas on selle tihke värk ja raha on samamoodi, et noh, kui, kui nad seal kõhus on, see on üks niisugune kivi sulle moodi parajalt kaasas kanda, et see üleminek, harjumine, keha harjumine selle toiduga, et see võtab nagu nädalaid aega ikkagi sa oma toitained sealt kätte saada. Aga mida juuakse, mida juuakse, juuakse vett loomulikult sinna väljapoolt saabununa ja eelnevalt natukene konsulteerides siis sa saad aru, et kohe nagu joogikannu kallale ei tasu tormata. Ta, sest vesi, kui ta ei ole just poest ostetud ja pudelis, pigem võiks lasta oma kehal natukene selle kuue bakteriaalse süsteemiga seal harjuda. Vesi tuleb jõest, vähemalt seal linnakeses tuleb jões puhastatakse, siis ta tuuakse paakautodega majapidamiste juurde ja seda vett nad siis kasutavad kõigeks joomiseks, toidu tegemiseks, pesu pesemiseks. Aga see, kuidas ta on hoitud või see, kes ta on seisnud seal nädalaid kuuma päikese käes, et noh, see kõik lisab natukene vürtsi sellele veele. Niimoodi. Valge inimesena me peame arvestama sellega, et pehme tselluloosist materjalist rullikene on sul igaks juhuks niimoodi käeulatuses, et kui on vaja kuskile kiirujalu tormata, siis, siis sa tead, et lei põhjal jah. Aga, aga see ei pea juhtuma üldse, eks ole, et nagu sihuke hirmujutt, aga lihtsalt tuleb olla jah, väga ka väga tagasihoidlik esialgu vähemalt teatud asjadega veega või, või kui on võimalik võtta kaasa mingisuguseid vahendeid, millega seda vett natukene natukene puhastada või, või läbi mille seda vett tarbida, et kas mõni filtrikene või siis kui seal linnas tõesti oled, siis ostad poest selle v see ei ole nõnda kallis, jaga külalised, kes käisid festivalile, kes tulid lühemaks ajaks metsa seisma, tõesti väga mitmed nendest lihtsalt ostsid v linnast kaasa. Et see on üsna-üsna mõistlik, üsna mõistlik käitumine. Mina teades, et mu teekond selle rahva seas on natukene pikem, otsustasin siiski niimoodi jälgida kohalikke traditsioone ja olles lauas ikkagi tarbida seda, mida, mida igapäevaselt pakutakse, nii et pisitasa mitte tormata, võttes lonks lonksu haaval amps ampsu haaval sa kulged ja, ja selle kõigega harjad. Üks väga traditsiooniline jook on kaid Suuma ja ta siis nende tüüpiline kääritatud jook, mille võib siis valmistuda küll nüüd sellest Manjokist kasvavast maisist või banaanidest. Ja mida nad kutsuvadki siis oma õlleks kaid, Suuma on valmistatud eri moodi selles mõttes, et kõigepealt võtavad, ütleme, kui ta Manjokiste ja siis naised võtavad Manjokibistavad suhu, mäluvad selle korralikult läbi ja, ja sülitavad siis nõusse ja seda siis korratakse seda protsessi päris suurel hulgal, siis mamma massimiseda väljasid võteldavas soojem närijadel kord läbi ei seda nad rohkem läbi nööri, aga lihtsalt nad võtavad rohkem seda korduvalt siis seda maniakki ja sülitatakse, nii et seda on paras hulk sisse segatakse veega ja sisse pannakse käärima. Et teatavasti siis nendel pärmi kui sellist ei ole, aga sülg on looduslik kääritaja niimoodi, et ensüümid hakkavad tööle ja vastavalt siis Kuiga ranged kaid suunad soovitatakse teha, kas ta on siis ühe päeva kääritatud kaks või kolm päeva siis vastavalt sellele tuleb selline hapukas jook, mis meenutab natukene kefiiri, proovisin päris head, mitu korda ei saa veel öelda, et hakkas meeldima, aga sarve hakkas, ei hakanudki. Ma arvan, et see on sama, et kui sa keefiri joodiatega ikka purje jääd. Aga noh, mine tea, et kui kangestada on tegelikult võimalik ajada, ma täpselt ei tea, aga aga see on kindlasti üks selline väga traditsiooniline tüüpiline jõudmine, seal tasub ära proovida. Kas oli veel mingeid selliseid ekstreemseid sööke või jooke? Ma ei tea mingeid vakk putukaid. Kassi kõhust läbi käinud, kohviubasid. Ja eks nad söövad metsas jahil käia, eks nad söövad ahvikesikonnad, neid saavad sealjuures väga palju ahve selles piirkonnas, eks ole? Üks kord ja seal saidil Aphilasid. Konnasid, süüakse hea meelega. Midagi väga eksootilist, rohkem nojah, minu oleku seal ei olnud jah, et Afkonnad kas nüüd, kui eksootiline ta nüüd on, eks ole aga siis? Kui me liigume nüüd edasi sealt väikelinnast shordaost edasi džunglisse Me lähmegi reaalselt vihmametsa, kus hunnikuid rahvas elab külades, kuidas sinna saab paatidega mööda jõge? Ja mööda jõge jordaania linna juures kohtuvad kaks jõge, kohtuvad Jordaaniat äravaka jõgi. Ja minnes siis ülespoole voolu mööda mõlemat jõge on siis hunikuni külad. Enamus külasid asub Jordaania jõe ääres ja, ja teine väiksema osa külasid Travoka jõe ääres, nii et esimene suund oli meil siis möödata rauaka jõge suundumaksis festivalipaika, sest hunikuini rahvas pidas nüüd juba kolmandat aastat festivali, kuhu nad kutsusid ka oma sukk Bru tuttavaid väljapoolt maailma. Nende maailma nendele teadaolevat maailma. Esimene siht oligi siis sinna pärast nädalast Jordaal linnakeses Akimatiseerumist, istusime paati ja sõitsime külla nimega Lago lindu. Kogu liiklus käib loomulikult mööda jõgesid. Ja Paat on seal üks kõige olulisem asi. Paat paadimootor ja täna ka siis kütus, kütus vajab muidugi raha, nii et no ei ole nad selles mõttes juba võõrad ka sellest maailmast. Väga tavaline ongi see, et olles linnakeses võtad kaasa kõik vajaliku selleks perioodiks milleks sa metsa lähed? Üldjuhul on sul selleks luba, sest niisama džunglisse lihtsalt astuda päris võimalik ei ole? Jah, on võimalik, aga tore oleks siiski külastada, et kas siis küllakutsel või kellelegi juhatusel teades, kauaks sa lähed, võtad kaasa oma söögivara, millega sa toidad ära ennast ja võib-olla ka perekonna, kus sa elad, mis on võib-olla 20 liikmeline friisi ubasid makaroniõli, võib-olla natukene maitseaineid, võib-olla tõesti midagi magusat, suhkrut, soola pisut ja midagi veel, no mune, jahu, asju, mis säilivad põhimõtteliselt kuivained ja kui nüüd tagasi vaadata, siis see seesama, see riisia ja oad, mis siis selles väikelinnas müüakse. Küll kahetsusega peab tunnistama, aga need on kõik siis nendelt suurtelt samadelt põldudelt, mis on siis vihmamets maha lõigatud ja tõenäoliselt ka üsna ses geneetiliselt moondatud vilja täis külvatud. Aga see, see toidus seal on ja, ja sellega peab harjuma ja on täiesti kena, kui sa oma moonaga metsa lähed. Aga esialgu me läksime festivalile, nii et festivalikülaliste eest ikkagi hoolitseti ja oli ka sinna süüa ja toitu varutud. Ja väga paljud külalised, kes olid juba varasematel aastatel seal käinud ja nende kogemus metsas käimises oli, oli võib-olla natukene parem kui minule endale, et nendel oli siis veel erinevaid toiduaineid, kasvõi siis hommikuks pudru valmistamiseks või pähkleid, pähkleid, rosinaid, selliseid kuivatatud kookospähklit, midagi, mis annaks seda energiat juurde, mett. Räägi lähemalt natuke sellest festivalist ka, et see oli sinu selline esimene metsakogemused, mis festival see oli, mida see endast kujutas? Kes sinna tulid, mis seal toimub? Kus uni kuni festival loobud tempo, ehk siis uus aeg toimus kolmandat aastat ja, ja tegelikult hunnik, kui nyyd on selle festivali traditsioon Nonii võtnud üle oma naabritelt java Nava hõimult, kes on pidanud festivali festival olevast juba üle 10 aasta, kellel on väga tugev traditsioon, nii proovivad siis nemadki oma hõimu eelkõige selle läbi lenduda, elustada traditsioone. Hoides elus siis vanu laule, vanu hõimutantse. Ja ühtlasi kutsuda siis maailma eripaigust oma sõpru, seda kõike kaema, sellest osa saada oma ja, ja ka jagama seda, mida on kaasa toodud, kaasa võetud teistest kultuuridest. Sinna saabus jah, väljastpoolt ma arvan, üks 30 40 inimest veel enamus neis Brasiiliast, riieteisioneerozov, Paulust, teistest paikadest ja, ja oli külalisi Euroopas, vastu oli Belgiast, Austriast ja sina esindasid Eestit. Mina esindasin Eestist, et kui ma mäletan saadet sinus Jonaponeega, siis tegelikult sõna esitas täiesti täiesti sellise avaliku küllakutse kõigile eestimaalastele. No mida sa neile siis pakkusid eesti kultuurist, õpetasid nad kaerajaani kargama mingisuguseid toredaid regilaule laulma? Kaerajaani ei harjutanud koos ja üks laul, mis neile kõige rohkem meeldis, ei olnud üldse Eesti laul mitte. Oli oligi juba üks portugalikeelne laul, mida ma varem reisides lihtsalt olin kaasa haaranud, elanud ja õppinud ja laulnud, nii et seda nemad seal armastasid üle kõige, aga festival kestis viis päeva. Aga kes oli siis tulnud juba varem, mõned päevad varem sinna, kes jäi pikemaks mõneks nädalaks, veel reisis külades ka, nagu ma ütlesin, et festival toimus laago Lindo nimelises külas, mis on võrdlemisi värske küla või nende soov on taaselustada siis üks küla, kuna nende nii-öelda populatsioon kasvab väga kiiresti, siis noored valivad mõnikord omale siis uue uue paiga ja alustavad uue külaga pihta. Lago lindu tundub ka sellise paigana, kus, kus siis mõned noored pered on saabunud, et uuele külal alus panna. No ja, ja sinna on tegelikult ka juba otsapidi jõudnud üks, üks projekt, millega nad on siis ehitanud sinna omale suure Cupišauagubissauancis paik, tseremoniaalne paik, eks kus kas siis tehakse tseremooniaid, peetakse või tullakse lihtsalt kokku, ollakse koos, arutatakse asju, peetakse koosolekuid, kogukonna, kogukonna maja ja võime öelda meie, meil on kultuurimajad, rahvamajad, et siis noh, ütleme see Cupis haua, nende rahvamaja, siis selline püüavad sellest külastaja moodustada sellist kultuuride vahetamise paika. Igaks päevaks oli neil siis väikene programm välja mõeldud, et midagi teha, midagi näidata, külme, külme, ehtisime ennast siis palmiokstega ja tegime Marili tantsu. Milligesem Marili tants on selline, noh, nende traditsiooniline tants, mida nad tegelikult teevad üsna tihti, mida tantsib terve küla, tulevad kokku, kõik tulevad kokku, mehed, naised, lapsed, minnakse metsa, lõigatakse palmilehtesid ja nendega ehitakse ennast ära, tehakse küll krooni pähe, kehale vitsad ümber küll seelikulaadsed asjad ja olles siis ennast ära ehtinud, siis võetakse kas ennast niimoodi käevangu või, või eelolevast õlgadest kinni ja siis käiakse läbi küla sellist ühtset sammu ja lauldakse teatud siis viisikesi või sõnasid. Mis siis vastavalt siis sellele Marili iseloomule, et kas nad on siis pühitsevad seda küla või, või saaki, vilja, viljakust sellele nad on, on pühendatud. Mis siis edasi sai, kui hunnik, kuni festival lõppes? Välismaalased läksid edasi või tagasi ja, ja sina jätkasid oma rännakud, läksid veelgi nii-öelda primitiivse masse keskkonda, et lääne inimese jaoks ikkagi selline džunglielu on ju primitiivne, mida nad seal ikka teevad, söövad oma Manjoki juurikas tehtud roogasid laulavad ja tantsivad, et mis nad siis teevad seal, et kuidas see nende selline argielu on, millega oma päevad sisustatakse, kas ärgatakse väikese tõusuga, minnakse magama päikeseloojangu ka, kuidas annad ühildunud looduse rütmiga? Kas käib kogu elu vastavalt loodusele? Jah, ootasin mina ka seda poolt sellest elust, mis, mis on argipäeva. Kui festival läbi sai, siis tõesti enamus, enamus külalistest sõitis laiali, sõitis laiali ka enamast huni kuinidest oma küladesse tagasi, kes siis festivaliks kohale oli tulnud. Festivali ajal oli naalivas seal paigas üks 100 inimest, kui palju hunnikuid rahvast üldse kokku on hunnikuid selle piirkonnaks suurim hõim. Jordaania linnast liikudes on 26 küla, seal aga kopp kokku, selles piirkonnas on neid kusagil 30000, nii et üsna üsna palju. Jah, peale festivali saabus argipäev, enamus külalisi sõitis ära, enamus uniku uine sõitis laiali tagasi oma küladesse. Nii et sai rohkem nii-öelda sellesse, mis, mis iga päev on. Monika elavad sellistes lahtistes puidust või bambusest valmistatud majades mille tegemisel nad tegelikult on ära õppinud, siis Serengilistadelt, eks siis valged inimesed, kes saabusid sinna piirkonda umbes 120 aastat tagasi. Mõnes mõttes hakkasid rüüstama neid varasid, mis sellel rahval seal metsas olid peamiselt siis, lõigates maha väärt puid ja kogudes siis kaudsukit eksil võttes kummipuudelt toorkummi. Kõik see algas kusagil 120 aastat tagasi ja hunniku ini. Rahvas on tegelikult üsna Ma karmid armid sellest ajast vanud. Tihti nad ütlesid ka ise, et, et nad on kaudanud selle sideme oma oma põlissideme oma kultuuriga. Just sellepärast, et saabunud valge inimene lõhkus nende traditsioonilise struktuuri. Milline oli nende küla, kuidas oline toimimine, sest valge inimene, selle oli vaja tööjõudu. Kuna sealne rahvas mõistis metsaelu ja, ja oskas metsas käituda, liikuda, siis võeti mehed enamasti siis selliseks tasuta odavaks tööjõuks, kes pidid siis valgetele Serengistadele tööd tegema ja, ja kummikummipuudelt koguma. Täna nad elavad nendes samades onnidesse, mille valmistamise ehitamisenad ära õppisid valgelt inimeselt ja ei ole üldse väga kindel Nendel, kas. Kas nende selline traditsiooniline maja oli, oli säärane, nagu ta täna on ja kas nad üldse võrkkiiges kunagi magasid või olid need asemed hoopis teistsugused? Mulle tundub küll, et võrkkiik on ikka sihuke valgemas leiutis aga samas, kus me teame, kõik need dokfilmid ja lood ja kirjeldused, need on ju ka sellised. Sellised, kus tüübid elasid oma palmilehtedega kaetud hütides, magasid põrandatel. Ja nii ta on, et nad tänaseks on palju uuendusi oma ellu sisse toonud ja eks nad on avatud veel rohkem uuendustele juba tänu sellele, et nad külalisemale kutsuvad. Aga traditsiooniline selline peremudel viidi, traditsiooniline hunnik uniküla on hästi kogukondlik, ühes majapidamises on tõesti koos siis vanavanemad, nende lapsed, lapselapsed ja nendel ka siis võib-olla juba lapselapselapsed. See üks põlvkond on võrdlemisi lühike jah, et kusagil 15 kuni 20 aastat ja juba järgmine põlvkond, et tuleb peale. Ja, ja ühes ühes sellises ütleme viis korda 10 majas. Et seal võib tõesti olla 15 kuni 20 inimest näiteks, aga see ei tähenda ka, et nad kogu aeg on nad, kuna nad on väga liikuvad vahe pidevalt ära. Nad käivadki oma oma sugulastele hõimlastel külas, elavad mitu kuud kusagil teises külas, tulevad jälle tagasi, käivad vahepeal juba mainitud Jordaania nimelises linnakeses. Noh, nad on üsna liikuvad, aga siiski neid on palju. Noh, selles mõttes, et kui, kui sa oled ka palutud kusagile perekonda nii-öelda elama nendega koos siis sa arvestad seda, et unusta ära oma oma selline mugavus, et sul on vaikus ja rahu ja paned oma toa ukse kinni ja, ja lähed heidad kussetile pikali, et siis ümbritsevad sind uudishimulikud, väikesed ja natukene suuremad silmad ja valge mees on natukene nagu soome onu meil, eks ole, 20 või 25 30 aastat tagasi. Kes on siis saabunud hoopis teisest maailmast kindlasti endale kotitäis põnevaid asju, mida kõik tahavad näha, katsuda ja miks mitte ka omale. Milline on nende peremudel, et sa rääkisid sellest, et nad elavad kõik pead-jalad koos? Ilmselgelt neil sellist generatsioonide vahelist diskrimineerimist nagu praegu lääne ühiskonnas ei ole, et ka individualismi ilmselt ei ole sellist mõnusat luksust, et elada ainult endale. Et milline näeb välja üks selline hunnik kuini, pere ja peresisene süsteem, et kui vanalt abiellutakse, kas üldse abiellutakse mitut naist või meest võib pidada, kas on seal üldse sellised selged piirid või kõik nii-öelda sigivad omavahel seal ühe mehega lapsed siin, teisega seal, et kuidas nende selline peremudel on üles ehitatud? Ma eelkõige räägin oma tähelepanekutest, et veel kord nagu mainin seda, et, et ei, ei ole, ma ise ei antropoloog ega mõistnud, eks ole, keeleliselt nii palju, et külma tihti küsisin nende samade asjade kohta, aga kui su mõistmine nendest vastustest jääb lihtsalt napiks, siis sa saad eelkõige nagu teed oma järeldused oma vaatluste põhjal siis hunniku ini, traditsiooniline peremudel on ikkagi. Meil on üks naine, üks mees saavad kokku ja otsustavad, otsustavad pere teha. Mis toimub varakult. Et kusagil 15 16 aastaselt juba vähemalt mina nägin, olid noored, kes olid kokku elamas, elasid nad siis vanemate ja vanavanematega koos ja üldjuhul selles vanuses ka saadi juba esimene laps või siis lapsed. Ja tihtilugu tuli neid siis riburada pidi järjest, nii et noh, lapsi oli tegelikult neil palju. Et neil sellist pereplaneerimist läänelikus mõttes, et ootame paar aastat ja siis vaatame, kas teeme uue tite või ei, seda vist ei ole nii, nagu loodus annab, nii tuleb. Ja et tõesti, et sinu pere planeerib loodus, selline loodusekäik ja ei ole nendel ka mingisugust aru saama sellest, et kuidas nii-öelda ennetada lapse saamist kõik, mis torust tuleb, see tihtiga viljaka pinnase leiab ja neid lapsi on seal palju selles samas noores perekonnas, nii et no minul tõesti müts maha seal käies nende noorte emade ja noorte isade ees, kes, kes juba kasvatavad kolm kuni nelja last, eks ole, väga-väga noores eas. Seda oli ilus vaadata ja, ja, ja samas näed, kui orgaaniline, kui loomulik see kõik on, eks ole. Et me oleme täna täna tegelikult ju meie ühiskonnas on see, et noh, et me, me ei ole valmis, me kogu aeg tunneme seda te ei, ikka ikka veel ei ole valmis, ikka ei ole veel piisavalt raha teenitud ja ikka ei ole veel piisavalt suur suure eluase selleks, et lapsi saada, saada ja rõõmsalt koos elada, siis tajudes seda kui orgaaniliselt, kui loomulik rikult, kuidas loodusega kooskõlas see kõik nagu toimub ilma sellise sisenemiseks pingeta ilma muretsemiseta. Et see oli minu jaoks väga, aga ilus õppimine, väga ilus kogemine seda näha. Ja seda tunda. Millised on traditsiooniliselt meeste ja naiste rollid, et ilmselt on neil ka ära jagatud, et mis on need tööd ja tegemised, mida teevad mehed ja mida siis naised? Ja olid küll, ma saan tõesti ainult rääkida hunikuini rahva eest ja seda, mida, mida seal seal kogesin. Võiks öelda, et nad on väga, nad on tõesti jah, väga selliste nagu ära jaotanud mingisugused asjad, et kes, millist rolli selles peremudelis nii-öelda täidab. Et see ühiskond nendel on väga maskuliinne selles mõttes, et mees mees on nagu see otsustaja mehed tulevad kokku, mehed räägivad asjust, kuidas kõik on ja ja noh, niisiis saab olema. Just nagu teisest küljest hoiab kogu seda hunikuini pere mõnes mõttes nagu toimimas naine. Et naine on see, kes hommikul esimesena ärkab, kui päike tõuseb koos oma titekarjaga, kes tahab kohe süüa, juba on tal tulel mani ok, juba on keedetud banaan plaanid juba on söödetud, lapsed juba on pestud nõud juba on käidud jõe Päeval pestakse pesu, tehakse lõuna, kui on aega istutud, tehakse, tehakse käsitööd, ollakse väga koos, et, et see oligi nagu naised ja lapsed on omavahel kogu aeg koos ja mehed justkui nagu tegutsevad nagu teise organismi seal kõrval ajades omi asju. Sellist, et me läheme nüüd käsikäes kõik nagu jõe äärde pesu pesema, nõusid pesema tooma, et seda tihti unikuni külas ei näe. Et justnagu selline majanduslik toimetamine on jäetud naistele kanda ja mehed on siis sellised. Arutame ja, ja laulame ja, ja peame siis nõu ja teeme plaani ja teeme Taani ja naine, naised teevad siis reaalselt naised teevad siis tööd ära. Aga eks teevad mehedki, et mõnes mõttes mehe roll on ka tuua nii-öelda sinna söögilauda see liha, eks ole, et tema on, siis tema käib siis jahil ja tema käib kalal ja ja tema võtab selle metsa maha, kui on vaja uut põllumaad juurde teha põllumaad, no ma nimetan ikkagi see, kuhu istutatakse sedasama Manjok või siis banaanid teha puid. Kuigi noh, puude tegemisest oli niisugune omamoodi, et kui meie korilastena siin oleme harjunud nägema, eks ole, puuriita seltsis iga majapidamise juures. Nende Nende puutegemine on see, et kui tuld on vaja teha, siis minnakse metsatuuakse kolm halgu. Neid tarvitatakse, kuni on vaja tuua järgmised. Et nii need naiste ja meeste rollid kuidagi seal jagatud on, minule puhtalt eks ole, tundub, et mingid asjad nagu kuidagi ebaõiglaselt jagatud, et just nagu naised nagu teevad nagu hommikust õhtuni rasket tööd. Mehed on rohkem sellised lillelapsed, et nemad mängivad pilli ja laulavad ja istuvad siis lauda, kui kõht läheb tühjaks ja siis juba lauake on kaetud ja ja söövad kõhu täis ja siis teevad natukene tööd, et ära ei väsiks või siis lähevad terveks päevaks jõe äärde kalale. Ja tulevad siis tagasi, aga nüüd nagu ülekohtune olla meeste koha pealt, siis tegelikult, et tegelikult on, nad on, nad on väga tublid ja, ja kui on vaja suuri töid ka teha, et siis nad on tõesti ka päev otsa, kes ja kasvõi tõesti mehed metsa teevad. Aga milline on sealne koolisüsteem, et kuidas nad oma lapsi õpetavad, et ilmselt ei ole neil niimoodi, et on mingi tore klassiruum ja tahvel õpetaja, et kus siis lahendatakse võrrandeid, et kuidas Uniquini lapsed targaks saavad? Vastupidi, sinu ütlusele just niimoodi ongi, päris paljudes külades vähemalt, mida mina nägin, on olemas spetsiaalne hoone, mis on ehitatud koolimajaks. Loomulikult sel ajal, kui seal kooli ei ole, või kui järgmised paar kuud kooli miskipärast ei toimumisest õpetajat ei ole, siis elab seal mõni perekond. Aga tegelikult on, on isegi toolid on tahvel toodud. Kui läheb hästi, siis on ka õpetaja, need õpetajad, keda mina nägin seal unika hunnide juures, olid nende sama oma hõimu seast kes on siis käinud linnas on saanud vastavad koolitused ja on siis saabun tagasi külla, kaenlasse raamatud ja õpikud, mis on siis riigi poolt välja antud ja mul isegi kohati tundub, et spetsiaalselt põlisrahvastele. Ja koolisüsteem on niimoodi, et nad käivad, oleneb nüüd külast, kui tihti on õpetaja kohal, kast elab kogu aeg külas, siis nädalas kaks korda, kuni neli-viis korda on siis koolis käimine, lapsed tulevad, õpivad peamiselt aritmeetika matemaatikat, siis nad õpivad keelt, õpivad oma hunikuni keelt, õpivad portugali keelt ja õpivad siis nii-öelda teadusaineid, noh kõik, mis puudutab geograafia natukene ja füüsikat ja isegi keemia, et ah, see on niimoodi selline, miks neile tehtud praktiliselt nende ainetega sissekoguse see asi piirdub. Kes siis tahab juba edasi õppida, tema peab siis juba sõitma külast välja ja minema kooli, kuigi seda, mida ma märkasin, siis nendes väikestes linnades, kus nad elavad koos brasiillaste segamini, on ikkagi see need kogukonnad seal ei segune ja hunniku ikkagi tavalisse kooli väga ei kipu. Miks nad siis ei segune integreeru ei lõimu nii-öelda, et sama probleemi on ju täheldada nii mitmeski riigis, et ka Eestis on sama küsimus, et miks eestivene kogukonnad omavahel ei lõim? Ma arvan, et see, see tuum võib olla üsna sarnane, eks ole, et noh, on, on mingisugused barjäärid, nähtamatut barjäärid nii-öelda ja seal samamoodi ikkagi noh, brasiillased suhtuvad selline tavaline brasiilia inimene, kes elab maa väikeses külas. Mul on niisugune maailmavaade on võrdlemisi ahtake, on näha, et, et nad ei, nad ei suhtle omavahel järgmistel juhul ainult tõesti olmelistel teemadel. Või siis majanduslikel põhjustel, et on mingisuguseid asju ajada omavahel. Kas sa täheldasid ka selliste brasiillaste kuidagi üleolevat või põlastavat suhtumist mingid aborigeenid, pärismaalased kuskilt džunglist, nemad ei tea tsivilisatsioonist muffigi, meie oleme siin nii kõrgelt arenenud. Ma põlastavat kui sellist nagu otseselt ei tajunud ega täheldanud sellisel viisil, aga sa saad aru, et seesama seesama vaimsus, millega kunagi portugallased on tulnud ja vallutanud selle maas, siiski toimib endiselt edasi nii riiklikul tasemel ja selline konkista, eks ole, et me oleme hallutajad ja noh, need on meie maa ja noh, tegelikult läheme ja ja õpetama ja näitama, kuidas elama peab. Nad tihti tõesti unustavad ära, et tegelikult see maa kuulub põlisrahvastele. Võiksid näidata tõesti natukene rohkem sellist lugupidamist ülesse, kui seda täheldada võib ja sedasama näha valitsuse tasemel selles mõttes, et me ei saa midagi hukka mõista ka Brasiilias on pearaha süsteem perekondadele, kes ei ole majanduslikult väga heal järjel. Noh, võib siia juurde mainida seda, et kuigi Brasiilia viimasel ajal kuulutab ennast ka maailma juhtivat majandusriikide hulka või vähemalt pürib sinnapoole, siis tegelikult me võime öelda, et Brasiilia ikkagi elab nii-öelda kolmanda maailma sellises majanduskeskkonnas ja, ja elu elu väljapool suurlinnasid on ikkagi võrreldav tõesti sellise Kesk- ja Lõuna-Ameerika ja väga tavapärase elustiiliga, kus ei ole palju ja, ja seal ei ole nii-öelda seda lääne heaoluühiskonda kohale veel jõudnud. Kas ta peabki jõudma, see on iseküsimus, aga pearahasüsteemist rääkides siis perekonnad ja ka nüüd põlisrahvad iga perekonna peale makstakse 200 reaali, mis on umbes 100 dollarit kuus. Aga mis mina lihtsalt tajun ja mis on veidike kena mäda on vast see, et puudutades need põlisrahvaid, siis sellesama pearahasüsteemiga on tekitatud olukord kus nii-öelda kistakse needsamad põlisrahvad, kes on harjunud elama väljapool majandus- ja rahasüsteemi, kistakse nad vägisi sinna, antakse neile raha pihku, tihti peavad nad reisima päevi, kui mitte nädalaid, et jõuda kuskile väiksesse linna, kus siis on see jumal teab mis rahvastiku toru või mingisugune ministeerium, kus siis raha neile väljastatakse. Sellisel juhul peab sul olema ka isikut tõendav dokument, et peaks olema täitnud veel mingisuguseid nõudeid, su lapsed peavad koolis käima ja nii edasi, siis siis sulle seda raha makstakse. Ja, ja nüüd ongi küsimus, et mis siis sellest rahast nagu edasi saab, et mida see raha siis õpetab nendele põlisrahvastele seal, et kust nad selle kulutavad ja millise jälje raha jätab, et no siin ma olen hästi kriitiline küll Brasiilia valitsuse suhtes ja selle süsteemi suhtes, et me saame ka aru, et on suur riik, palju inimesi, palju probleeme, et püütakse tabada siis mitu kärbest ühe hoobiga, aga tegelikult tehakse, tehakse liiga sellele samale kultuurile, mis võiks säilida võib-olla paremini, kui me ei annaks nagu igale ühele pihku seda väikest raha nutsakat mis siis kulutatakse, võib-olla tõesti mitte sellistele asjadele, mis kultuuri ja pärimust süvendaks, vaid pigem viib meid eemale nagu näiteks, mis nad ostavad siis. No mis nad ikka ostavad 1000 kommija, nätsu ja värvilist traati, et noh, kõik, mis läigib ja mis tore, eks nad ostavad eluks vajalikke asju ka, ostavad kütust, aga tihti nad ise ka ütlevad, et nad kulu, tavad selle 200 reali saamiseks teinekord rohkem raha sinna linna jõudmiseks. Kui, kui nad tavatses, ta ongi aastat kütuse ja sa ostad söögi ja siis sa lähed sinna veel terve perega, mida mina ei näinud õnneks seal huligaanide juures, et alkoholi tarbimist ei saa ka väga paljude sõimudes, räägitakse just see, et minnakse linna, saadakse raha ja tegelikult ostetakse alkoholi, päris palju tarvitatakse seda hunniku, nende juures on alkoholi tarvitamine ja keelatud, nii et seal linnades isegi ei müüda neile seda. Kas sa räägid, et kui mehed teevad metsa ja siis seal on ehitatud sellised hütikesed ja ja muud sellised olmelised uuendused, mis siis on tulnud tänu või, või valge mehe kaudu, eks, et kõikvõimalikud, sellised moodsamad, mingid tööriistad, nahka, paadid, kosmon mootorite kütusega. Et räägi natuke sellest ka, et kuidas tsivilisatsioonide ühildumine käib, et hunnikuid nii metsakülast, elanik, meie keskkonnas on ju täielik tulnukas, samamoodi lähed sina sinna oma mingisuguste tehnik ka vidinatega oma teistsuguse väljanägemise, riiete kommetega, hügieeninõuetega, mis iganes nii-öelda meile elementaarsed standardid, oled seal keskkonnas justkui tulnukas, et kuidas see omavaheline, integreerumine, käibed, et ma olen aru saanud, kui käis Chanaponeed, rääkis ka, et neil on seal ikka generaatoritest, nüüd vaatavad telekat. Et kas nad tahavad saada selliseks, nagu on valge mees, et endale kõiki neid asju kogusada kirevat virvarri või, või aduvad nad seda, et milline väärtus on nende kultuuril, nende peremudelitel sellisel kogukondlikul tegutsemisel millest nad unistavad ja millised on nende sellised soovunelmad, tulevikuvisioonid. Jah, no tegelikult me ei pea selleks üldse vaatama nii kaugele, eks ole, hunniku nii rahva juurde, et kui me vaatame iseend kui eesti rahvast, eks ole, paarkümmend aastat tagasi, et et kui meil selline raudne eesriie eest ära võetud ja kõik see kirju maailm meile silme ette manada ja seda oli siis nüüd võimalik tarbida ja katsuda ja, ja endale saada, siis eks me seda tahtsime. Tänaseks me oleme paljus sellest saanud, on seal ka häid ja toredaid asju, aga samas ka kindlasti midagi sellist, mis oleks võinud olemata jääda. Nii on nendega samamoodi, et loomulikult neid huvitavam, et asjad, mis on kaasa toodud mis on elektroonilised arvutid ja telefonid ja kõik, mis vilgub välgu piuksud vaid see on üsna loomulik. Ja tõenäoliselt see, see kogukond ka vaikselt Ta liigub sedaviisi, et mõnda külla juba tekivad, et kas siis arvutiklassid nii-öelda meie mõistes, eks ole kus on generaator või kus on võimalik isegi tekitada internetti, kuigi seda ma praegu ei, ei näinud veel kusagil. Siis ja nad soovivad, nad soovivad olla maailmaga ühenduses mis ei tähenda seda, et nad sooviksid panustada oma kultuuri ja oma pärimust. Küll nad peavad tegema oluliselt rohkem jõupingutusi selles, sest ka täna on näha, et need külad, kus on kontakt rohkem, kasvõi rahaga ja rahamaailmaga ehk siis kellelgil on mingisugune võimalus raha teenida siis, siis elu on absoluutselt kohe muutunud, eks ole, no eelkõige, mida nemad rahaga teevad, on see, et nad ostavad, et toitu ja ostavad ka vidinaid, ostavad tihtipeale vidinaid, mida neil üldse tarvis ei ole nagu näiteks. Eelkõige noh, selliseid plastmassist asjakesi, mis paraku lihtsalt jäävad kusagile lõpuks vedelema, lähevad katki. Noh, nad on sellised, nad on heausksed, siirad, armsad inimesed, see, kui nad näevad kusagil seda telekat, sa enne mainisid, et jah, et mõnes külas on generaator Victoria osades külades generaatoreid ja ühes külas nägin isegi telekat. Et see kõik, mida nad telekast näevad ja, ja mida nad näevad reklaamidest, mida neil on võimalik hiljem poest osta, seda nad omale tahavad. Sest noh, see on ju kõik nagu puhas kuld, mida telekas räägib. Eelkõige, mida ma näen, millega nad kõige rohkem teevad iseendale ja oma loodusele. Liiga on noh, toiduainetest siis kuidas, kuidas nagu tarvitatakse magusat või soola, eks ole, et noh, et miski nagu ütleb, näed, et see on hea, sa lähed, ostad seda ja siis sa näiteks tarbid kiirnuudleid ainult, sest noh kuidagi tundus, et see on nagu hääd hoitseda, näe vaata kui hea lihtne valmistada. Ja siis annad oma lastele kiirnuudleid või, või hakkad kohvi jooma, eks ole, selliseid asju pannes sinna suh-suhkurt niimoodi nii palju, et lusikas püsti seisab. Ja, ja teine asi, mis on, mis on kurb, mida kasutatakse, palju on igasugused, kõik võimalikult puhastusained. Et riiete nõudepesuks, et väga toksilisi väga keemilisi aineid kasutavad nad ilma igasuguste kaitsevahenditeta ja see kõik läheb loodusesse, see kõik läheb järvekestesse, see kõik läheb sinna samadesse, jõgedesse, kus nad tegelikult ujuvad, pesevad ja vesi, mida nad joovad, eks ole, teadma vaata üldse, mida see nende ellu toob. Võib see põhjustada mingisuguseid haigusi või tõbesid lastele, sest noh, lapsed on kõige haavatavamad seal. Sest nemad on tõesti nagu pool päeva, võib-olla seal jõe ääres ja jões otsapidi. Niiet see see väline maailm, mis tuleb peale, see, see on üsna-üsna karm just selles mõttes, et mis on tegelikult neile nagu oluline siis kuidas võtta see meie maailmast, aga samas tarvitada selliselt, et nad ei teeks endale liiga ei nende keemiliste vahenditega nende toiduainetega, mis on meile, eks ole nüüd väga loomulikud, aga mida me lihtsalt nagu mõistlikult oskame tarvitada, siis nad nagu mingite asjadega lihtsalt lähevad üle võlli, sest nad ei tea, et kas see käib niimoodi või teistmoodi siis üldjuhul vähemalt mida mina näen, kui valge inimene läheb metsa ja ta sinna midagi kaasa võtab siis oleks aga hea, kui ta ka õpetab midagi tarvitama, midagi kasu oma, ta räägib nendest asjadest, mida see võib põhjustada, et mis on, mis on need tagajärjed, eks ole. Me oleme tihti omal nahal juba väga paljud asjad läbi kogenud siin. Et kas või kui me võtame seda, et meil kasutati siin põllumajanduses väga palju väetisi, eks ole, ühel hetkel me avastame, et meie jõed kasvavad kinni ja meil ei ole enam kala. Ma panin neid samu asju lihtsalt tähele, et kui meil on ilus järvekene, kus festivali aegu oluliselt rohkem oli jalajälge, seal pesti rohkem pesu, pesti rohkem nõusid ja, ja sa märkad, kuidas järvekene lihtsalt ei suuda seda reostust nii-öelda ära ära likvideerida looduslikul viisil. Aga nad ei pane seda tähele, sest nad ei teagi, et see on nagu halb nagu vaatavad, ja järv ei ole enam väga puhas ja näed, et järvepinnal on sihuke imelik kiht ja just nagu enam järv ei saa õhku ja muda on järsku rohkem. Siis on hea, kui lihtsalt nendele rääkida sellest, et et midagi tuleks ette võtta, midagi lihtsat, et võib-olla, et me ei pese näiteks pesu, kuna noh, kõige karmimad on, eks ole, pesupesemisvahendeid, et, et ei peseks pesu enam selles väikeses järvekeses vaid teeks seda siis kas siis jõest toodused ÕISis vähemalt jõe ääres kui ka jõe ääres tehes, noh, me teame, et me sellega mürgitame järgmist küla, järgmiseid, külasid, kes allavoolu asuvad, need aga noh, sa pead tegema selle valiku ja sa ei saa minna ja võtta kõigilt ära pesuained ja öelda, et nüüd on lõpp. Nüüd hakkame elama niimoodi, nagu nagu mina ütlen, eks ole, et noh, oleme kõik ökoloogilised hästi tähelepanelikult jälgida seda, kuidas nad toimetavad mõnda sellist nõu, mis, mis võiks neile tõesti kasulik olla, samas mitte mitte tehes neid siis sõltuvaks järgmisest nii-öelda asjastajat. Jah, sa võid neile viiesena ökoloogilised seebid ja ökoloogilise pesupulbri, aga kui see saab otsa, mis siis, et see on nagu poolik lahendus. Aga mida neile üldse viia külakostiks, et näiteks läheb mõni rändur sinna, läheb džunglisse, läheb, elab sealse hõimuperedes, mida ta viib külakostiks, et üks asi on see, et ostab sealt sööki kaasa, aga mida veel, kas tööriistu riide ja? Sa kohe esimesena mainisid väga olulised asjad, et näiteks tööriist, et tööriistu tõesti liia, et ma saan aru, et noh, tööriistade nii-öelda kandmine väikeste lennukitega ja neid viia, et sa ei, sa ei saa palju, aga noh, iga tööriist või näiteks mingisugune nikerdamise vahend, eks ole, kas või tasku nugadest või millega sa saad puutööd teha, eks ole, et kõik sellised asjad on üliolulised. Jaak Haamer, jumala pärast, kõik seest, see ei ole külades tõesti nagu tööriistu kuidas nad ehitavad. No kogu aeg ehitagi siis siis kui on vaja midagi ehitada, eks nad võtavad ennast kokku siis kas nagu pöördutakse mõndade sugulaste poole, kellel on tööriistu või kellel kasvu mootorsaag siis tullakse kokku ja siis tehakse aga nii, et igas külas oleks nüüd mees, kes mõistab, ehib Ta ta igas külas on tööriistad olemas, et seda ei ole ja tööriistad on üks asi noh, selliseid väga praktilisi asju. Et sa võid isegi nagu potte panne võtta, kuigi noh, samas oleks jälle toredam, kui nad kasutaksid oma traditsioonilisi potikesi, mida nad ise savist valmistavad. Aga siistina võib võtta mingeid asju, mis teevad nende elu kergemaks ja mida nad ei pea jälle siis oma rahast nagu poest ostma. Naistele on ootavad väga armastatud käsitööd teha, et kõik, millega on võimalik käsitööd teha, värvilisi, pärlikesi, Helmekesi kõike sellist väga rõõmsad, selle üleriided ja tihtilugu inimesed, kes lähevad küladesse ja sealt lahkuvad, jätavad oma viimse kui riidehilbu sinna, et need kuluvad kindlasti marjaks ära. Kas nad ei käigi siis lihtsalt viigilehes? Mitte ei tead, enam ei käi. Tegelikult tavaline hunnik uni, mees käib ikka, T-särk on seljas ja sortsid on jalas, eks ole, ja seal on plätud jala otsas ja naistelt sama moodi, et mis nad siis isad on linnast ise saanud või külalised on toonud siis lühikeste käise lised, pluusikesed ja seelikuga. Et nii see elu niimoodi välja näeb. Aga tihti jah, kui on sellised traditsioonilised üritused, Nad rõivastavad ennast siis seelikutesse, mis neile on valmistatud ja, ja kudumitesse, mida nad ise teevad, seda, seda nad ikkagi teevad, aga aga küll nad enam ei valmista. Kahjuks ise väga puuvillapuuvill kasvab seal. Aga sellest nad ei valmista lõnga, kuna selle valmistamine aeganõudev, siis pigem jah, kui on võimalik, siis juba ostavad, eks ole, lõnga, milles siis kudumeid teha? Mida võib kindlasti viia, mets on kõikvõimalikud muusikariistad, kitarre oma varasse nagu ja tosinate kaupa kõikide asjade üle, mis, mis heli teevad, ülimalt rõõmsad. Ma ma tõesti arvan, et no praegu ei peaks metsa viima veel televiisoreid ja arvuteid päris. Et sellest maailmast neid natukene niimoodi veel eemal hoida, sest igas külas ei ole ka juurdepääs elektrile, ei ole seal generaatorit ja elatakse rohkem traditsiooniliselt külades kus on inimesed, kes on olnud valge, mingi projektidega seotud või, või juba valge inimesega rohkem selles mõttes seotud, et kas neil on siis sõbrad kusagil, et on suudetud soetada generaal materjalid ja tõesti, generaator lülitatakse õhtul sisse ja siis vaadatakse telekat või tehakse lihtsalt natukene valgustatuse vahelduseks pirn, mis sul seal laes siis põleb, vähemalt võimaldab seda, et nad ei pea jälle, eks ole, küünlaid põletama, sest küünlad maksavad raha nagu erinevalt elektrist, erinevalt elektrist, noh ütleme see kütusekulu natukene, kütus on kallis seal aga, aga vahetevahel neil seda on nad siis niimoodi õhtul, kui tunniks-kaheks pannakse generaator käima mis ei ole nagu mõnusat, kui sa nagu džunglis oled, et sa nagu tahaksid olla vaikuses ja kuulda seda linnukeste sirinad tõesti, kui generaator seal seal iga õhtutundide viisi tiksuga, et see on üsna häiriv, kuigi jälle peab ütlema, et häiriv tähendab seda, et noh, ma vaatan seda oma vaatenurgast, eks ole, valge inimene džungli sees. Ta tahab, et kõik oleks nii naturaalne kui vähegi võimalik ja siis, kui kohalik, eks ole, generaatori käima tõmbab, siis on kohe nagu šokkaks. Aga saad aru, et see on jälle osakene osade külade elust, et nii ta on. Räägime natukene hunnik, kui nii rahva ilmavaatest, et neile on ka omane selline hingestatud maailm koos oma kõikvõimalike loodusvaimudega ja siis seda kõike juhtiv suur vaim, looja, millega võetakse ühendust erineval moel. Räägi natuke lähemalt nende uskumus süsteemist, nende sellistest spirituaalsetest, kommetest, traditsioonidest, tseremooniat, test. Mhmh ma arvan, et Pole parema ülevaate sellest on andnud su varasem saatekülaline sõna paneel, ma pigem saan toetuda jälle sellele, mida ma näen, mida ma kogen. Mulle meeldib väga Onikuni rahva spirituaalsus ja see, mismoodi nad suhestuvad loodusega. Kui me ütleme, et mõne koha pealt meile võib tunduda, et nende rahvas on väga selline tahumatu, eks ole, noh, džunglis elavad seal metsas müttavad jalalt jalale, eks ole, kaelapidi poris. Tegelikult Nende tunnetused võivad olla väga peened, aga hoopis nagu teisel tasemel kui meil. Ja, ja see rafineeritus või et see, see, see tuleb välja siis, kui sa telgid. Ja kui sa neid vaatad, kuidas nad, et sellist nagu loomulikku kulgemist oma keskkonnas lihtsalt igapäevaselt kogevad seda vastu võtavad, kuidas nad suhestuvad loodusesse kuidas nad tajuvad mingisuguseid asju, kuidas neil on sidetaimedega, kuidas neil on teadmised loodusest, loomadest ja teise külje pealt, eks ole, sa näed, kuidas kõik on väga praktiline, eks ole, kui on vaja, võttasime siit, võtame, kui on vaja, ma ei tea, jahil käia, siis loom lastakse ja, ja see on teisipidi nagu selline. Hästi reaalne. Aga nende silmavaates ja olekus Sa tajud seda hingestatust loodusega sidet. Nende traditsioonis on kolm kõige olulisemat väelooma, kelleks on madu, anakonda, Šyboya siis on panter, Hansa on seal pingutada ja on kotkas, kavion, Real ja need on kõige olulisemad sellised väeluvamad. Nende kultuuris on oluline koht siis praktiliselt iga küla juures on üks puu sama Uma oma on siis suur püha puu, mille juures käiakse, mille juures tehakse teatud rituaale mille juures kogunetakse, tehakse kasvõi sedasama mariliin, mida me mainisime tantsu. Nende kultuuris on oluline osa teatud vaetaimedel, mida kasutatakse, on näiteks ühe taime juursanga, millest tehakse vedelik, mida lastakse silma ja noh, seda siis tähendab pruukides avaneb sul nii-öelda kolmas silmi, su silm läheb teravamaks ja sa hakkad märkama džunglis asju, mida sa varem ei ole märganud, proovisid seda ja, ja kas sa avanes, kolmas silm märkasid dzhunglis äsja ja sa varem ja ma võin öelda küll pärast sanan ka tarbimist, kuidagi silmavaade läks selgemaks, aga võib-olla see oli lihtsalt tingitud sellest, et olles juba öö läbi üleval, oled sa võrdlemisi unine hommikuks ja siis, kui sul sedasi langatus silma pannakse, siis mille. Natukene selline tunne, nagu keegi oleks tšillipipart silma pigistanud, eks ole. Kui sa siis pärast sellist pooletunnist pisaratevoolu ja eneseületusliku piinlemist jah, niimoodi taas oma silmad vaikselt-vaikselt avad, siis kuidagi on nagu kõik nagu helgemaks ja selgemaks läinud, et võib-olla on siis tingitud läbi selle suure valu, mis siis kogetakse, aga ei, jah, tõesti see on osa nende igapäevasest elust, mitte et nad seda iga päev ei tarvita, aga nende Nende traditsiooni üks osa ja teiselt poolt on nende väga oluliseks traditsiooniks Sist tseremoniaalses toimingud, mida nad teevad koos Michypaaga. Nišipa on siis kahe taimesegu, mis on tuntud ka ayahuasca nime all. Ja ta on kuusis keedetud ayahuasca ehk Tšipo väänist Leanist ja Kaava ayahuasca lehed, nii nagu nemad seda kutsutud näiteks ühe taime lehed selle taime abil. Nad võtavad ühendust siis sellise spirituaalse maailmaga, nii et see siis avab nende jaoks portaali. Et olla ühenduses veel rohkem ühenduses spirituaalse maailmaga, olla veel rohkem ühenduses oma metsaga praetaimede-loomadega ja ammutada looduses siis tarkust, teadmisi. Et seesama nišipa on olnud selle rahvaosa siis juba aastasadu aastatuhandeid etnišipa oma erinevate nimede all on tegelikult tuntud ka üle Amazonase, ka teistes paikkondades. Kuidas need tseremooniad seal kohapeal välja näevad, et kui sa oma tänast jutustust alustasid, siis sa rääkisid, sa elasid hunnikuid rahva šamaani ihhaa juures. Et ma olen aru saanud, et lisaks külavanemale, kes on selline kogukonna juht, on neil on siis väga olulise rolliga, kes on siis nii-öelda küla spirituaalne juht ja tervendaja, et sinul avanes võimalus, suurepärane võimalus, haruldane võimalus elada siis selle rahva šamaani juures, et mida sa sealt õppisid? Mainisin jah, et see, mu kõige esimene saabumine seal, kuna isa elas ise Jordaaž ja käib siis külastamas erinevaid külasid, sest Jordaania linnakesest esimene nädal tema juures ja olles siis just saabunud taipamata keelest midagi, siis ma olin selline vaatleja. Ja tähelepanek oli tõesti see, et kuidas inimesed tulevad, inimesed tulevad nii-öelda tema jutule nagu ikka ja tõenäoliselt on neil mingisugune probleem mingisugune mure või lihtsalt soovivad arvamust mingi asja kohta. Noh, üldjuhul on need mehed, eks ole, mehed tulevad siis mehed istuvad maha siis inimene, kes on saabunud oma oma murega, räägib oma loo ära, sõna saavad kõik, kes ruumis on avaldades oma arvamust ja peale, mida võtab nii-öelda šamaan või siis külavanem, oleneb siis, kus siis toimub selle jutu kokku ja tehakse siis selline otsus või kujundatakse mingisugune arvamus. Ja tihtilugu seda siis kinnitatakse mingisuguse, veel väikese sellise rituaalse toiminguga, et meil on veel mainimata HP, mis on nende nina või nuusktubakas, mida nad tarvitavad. Et kas siis seda tarvitades või suitsetades loodusest võetud puulehti väetaimi, mida nemad seal kasvatavad ja tarvitavad. Nii et see oli väga kena jälgida ja et kuidas nagu üksteise vastu on lugupidamine. Kuidas kuulatakse, kuidas pannakse tähele, kuidas avaldatakse oma arvamust, kuidas kõike võetakse kuulda ja siis selle põhjal kujundatakse mingisugune otsus või mingisugune uus arvamus. Ja millise väärika, kus seda jah tehakse. Et see on väga huvitav, et ma arvan, et mida nagu tuua sealt nagu meie ühiskonda vast ongi, kõige rohkem on see nagu osata nagu kuulata, osata kuulata tähendab tõesti nagu kuulata, et ma kuulan sind. Ja ma oskan ka panna ennast nii-öelda sinu sinu vaatenurka ehk tajuda seda, miks mingid asjad on niimoodi läinud, seda mõista nii reaalselt maailma tajudes kui spirituaalselt maailma vaadates ja läbi selle siis lõpuks eks ole kujundada mingisugune arvamus, et see on, see on ilus, sealt on meil palju õppida. Kirjelda ühte tseremooniat, reaalset nišipaad tseremooniat džunglis. Päris autentset tseremooniat. Tseremooniaid tehti festivali ajal, nad teevad praktiliselt iga ööse osa, võtavad need, kes tunnevad, et nad soovivad osa võtta sellest tseremooniast. Sinna on oodatud kõik, sealt võivad osa võtta ka naised, ka lapsed, võib-olla kõige meeldejäävam olnd üks külatseremoonia. Selles mõttes, et see oli selline tõesti orgaaniline hingamine, kus lapsed, naised ja ka külalised kõrvalküladest olid kokku tulnud ja üheks tseremooniaks sest juba varem teati, et ja selles külas, kus me olime, seal võeti maha siis üks Sipo ayahuasca vään ja siis keedeti kolm päeva nišipaad. SÕNA levitati, tik tulid kokku, see oli ka täiskuu aeg, selline väga kõrgendatud energia oli igal juhul juba õhus lõkke kõik käivad siis nii-öelda selle tseremoonia juhi juures võtmas oma lonksukes sellest keedetud nišipaast ja siis istutakse maha ja alustatakse laulmist, nišipa tseremoonia osa on siis väga oluline, osa on lauludel lauludel, just, mis on pühendatud nišipaale ja tseremooniale. Ja on siis kolme tüüpi laulud. Ehk siis kõigepealt lauldakse laule, mis nii-öelda kutsuvat äge kutsuvad saamade forssa kutsub seda jõudu Michipa väge kohale peale mida lauldakse laule Mirassaa ehk Mirassaa on siis nägemused, mis saabuvad seda nišipaat tarvitades, mis hoiavad siis neid nägemusi niimoodi aktiivsetena ja käivitavad need. Ja lõpetuseks on siis laulud, mis sulgevad selle ringi ehk siis energia niimoodi maanduda ja see ring sulgeda. Ja see tseremoonia kestab? Ta võib kesta õhtust hommikuni, ta võib kesta poole ööni, oleneb, kui pikalt ja kui suurelt nii-öelda see asja niimoodi ka külas ette võetud. Ma tean, et Lääne ühiskonnas on olnud ja ka Eesti meedias on olnud aia Moskvast ka varem juttu ja, ja noh, see, millise kella külge ta meil on riputatud on hoopis midagi muud kui metsas džunglis olles, kus ta on tegelikult noh, traditsiooniline vahend. Ainult kasvamiseks, et kui ma ütlesin ka, et juba lapsed, noored poisid väga varases eas kaheksakümneaastased, poisid, eks ole, tarvitavad seda ja samas noh, teades, et ta on üsna võimas taim just milliseid, nagu vaimseid kogemusi ja nägemusi ta annab siis üks osa nende sellisest tasakaalukuse eest ja nende seotusest ja sellest loodustunnetusest, ma arvan, nad õpivad väga palju läbi selle taime ja läbi nende tseremooniat, mida nad koos teevad. Niimoodi, et see on see sellist kogukonda lendavat väge pakkuvat. Kui meie ühiskonnas on siis noh, ühiskondlik kokku lepitud, et selleks ühendajaks on siis alkohol, mis paraku lõhub meie ühiskonda, siis seal, nähes nende tseremoniaalses viisi, kuidas kogukonda ühendada, siis ma leian, et see on väga-väga orgaaniline ja väga loomulik. Seda oli ilus kogeda koos nendega. Mida sina isiklikult nendest tseremooniast õppisid, mis nägemusi sa said? Need kogemused on igaühe jaoks väga isiklikud see, mida keegi sealt õpib või saab. Eelkõige tuleneb sellest, et kus oled sa oma isikliku teekonnaga parasjagu ja millised õppetunnid on sinu jaoks kõige olulisemad hetkel, et edasi minna, kusagile kusagile jõuda. Kõige rohkem, mida nad ise ka mainivad ja mida ka tajun, ongi see, et seesama taime läbi sa õpid ennast tundma. Sa õpid tundma kooskõla iseendas ja kooskõla teistega koos. Ehk me kõik oleme ühe ühe terviku osa ja, ja selline individualistlik egoistlik mina võib-olla nagu taandub, pigem nagu jääb tahaplaanile. Tuleb esimene selline kogukondlik mina, kes tajub seda, et iga samm, iga liigutus, iga sõna, mis ma ütlen või teen, põhjustab tagajärje. Et ma oskaksin tajuda, mis on minu iga järgneva sammu või ütluse taga, et kuhu see võib viia mind või viie teisi inimesi. Et see on olnud selline tubli taipamine, see on lihtne tõde, aga Ma arvan, et paljude asjade reaalses elus meil nii-öelda teoks teha on oluliselt raskem, siis ma usun ka, et nemad traditsiooniliselt tarvitades nišipaad samamoodi, noh, õpivad lihtsalt kogu aeg terve elu on sul üks õppimine ja mulle väga meeldib nende sõna, mida nad kasutavad firmeesa. Ehk siis see on selline, see on enesekindlus, eks ole. Näed, see on see, sa lähed, sinu maine teekond, ei ole vaja pendeldada. Me võime pendeldada siia-sinna, eks ole. Me võime oma emotsioonidel, et liikuda üles-alla ja kiruda elu või kiruda inimesi meie ümber, aga lõpuks, kui me tajume, et see kõik taandub sellele, kes me ise oleme ja millise pildi me iseendast ja maailmast oma sees kujundame. Et meie oleme ise Enda jaoks loojad segased, aim õpetab, et sa saad aru, et, et mine ära ela illusioonides, sest lääne-lik maailm, kes on ka kokku puutunud aja Voskaga varem võivad öelda, et ja et sa näed ilusaid pilte Sul võivad tekkida mingisugused illusioonid, siis vastupidi nemad ütlevad, et jah, et sa näed sa koged võib-olla midagi, aga ära jää kinni illusioonidesse vaid võtta elu kui tervikut, võtta seda kui teekonda. Sest sellega, mis siin maa peal on, ei lõpe veel sinu hingekäik, eks ole, siin siin universumis ja et see on ainult üks osa, nii et rahulikult enesegi kindlalt viga ja liiga tegemata sellele, mis on sinu ümber, olgu need siis inimesed või loodus. Ja ma arvan, et siin on paslik lihtsalt mängida juurde üks lugu, mis on tseremoonialt lindistatud. Kas hunnikuid hõimul külas viibides õnnestus sul ka nende mingeid selliseid suuremat tüüpi kombetalitusi näha, et sa rääkisid festivalist tseremmuuniatest, kas nägid, kas sündi, surma, pulma? Võib-olla jah, kõike ei näinud, on kindlasti väga palju, mida, mida veel näha ja, ja saab tulevikus seal sündi ei näinud küll on teada, et eks ole sünnitamiseks keegi ei, ei sõida siis linna ega, ega haiglasse, vaid see toimub sealsamas külas ja tõenäoliselt väga sarnaselt, nii nagu see meil käis siin 100 või paarsada aastat tagasi. Et lähen korra põlluserval käib põlluserval ära ja siis tuleb tagasi, titt kaenlas ja kõik ilmselt jätkub, töö jätkub ja. Et naisterahvad, kes oma rasedusi on tõesti väga viimases staadiumis tegelikult toimetavad oma igapäevast elu ja tegelikult käivad jõe ääres toomas vet eks ole, selliste suurte pangedega, noh, mida me ei kujutaks ettegi. Jõua tõstagi, eks ole, seal, see hoog on sees ja ta on teistsugune. Pulma kui sellist ja kama ei näinud. Mul ei ole ka täpset ettekujutust, kuidas nii-öelda nende pulmatseremoonia. Ma tean, et nad ei korraldanud traditsiooniliselt nagu suurt suurt nagu pidu ja kindlasti on selleks oma tseremoonia, kus noored paari pannakse. Küll olin ühel matusel ja, ja see oli ka, ütleme nendest traditsioonidest nagu kõik kuidas tikuga välja nägi, see oli linnas, see oli linnas ja jah, et nad on oma, kadunuke on viidud hoonesse kuu, siis õhtul külalised enne matmist või ärasaatjad tulevad ja käidi ringiratast ümber kadunukese kirstu ja tegelikult toimus justnagu selline ühisnutt on nagu selle kohta võib öelda. Aga see on selline läänelik, et kas nad oma külades inimesi siis matavad, põletavad, heidavad jõkke, tead? Ma saan aru, et matavad, kuigi ma ei näinud üheski külas kohta, et oleks nagu surnuaed, eks ole, et pigem see matmine toimub siis kas mõne puu juurde, eks ole, siis oma maja kuskile lähedusse ta asja niimoodi. Siit oled sa tulnud ja siia sa naksti lähed surnuaeda kui sellist, jah, et nagu külades ei ole jah, et noh, linnakeses küllalt, kuna seal on juba, miks valge mehega, et seal on asjad natukene teistmoodi, et seal on hauge. Ma tean, seal on seal ka väikese plaadike või ristikene seal. Seal haua pääl. Kas nad on juba ka lääne, ütleme, kas nad on juba ka valge mehe usku omaks võtnud, et tihtipeale on selline segunemine, et Põhja-Ameerika indiaanlaste mingites lauludes palvetes võid sa kuulda neid ka mainima, siis Jeesust näiteks et kas nemad on teadlikud, et milline tegelane oli Jeesus ja miks peaks nüüd hakkama äkki võib-olla kristlaseks? On teadlikud muidugi, sest Brasiilia üldse, eks ole, Brasiilia on teatud mõttes väga selline kristlik maa, seal on nagu, kui sa oled linnades või väikestes linnakesse, seal on täiesti nagu kirik kiriku otsa. Valged inimesed lähevad ja, ja selles mõttes, et hunnik huntidel ka, kes on juba linnas käinud või kellel on rohkem kokkupuudet olnud, nad on seda näinud ja nad võtavad väga suure austusega kõike, eks ole. See on nagu vaimne tegevus on, teie jumal, siin on meie jumal, mina austan teie jumalate, austage minu jumalat, kuigi see tasakaal nagu paigast ära, et pigem nemad austavalt jah, meie traditsioone rohkem kui meie, eks ole, austame nende traditsioone, meie ma mõtlen, võib-olla sellist Brasiilia valget inimest, kes tuleb nüüd muudkui aga sinna džungli lähemale ja kes võib-olla huvitatu ainult sellest, et võtaks metsa maha, paneks siia kariloomad või kasvataks vilja, eks ole, et tema maailmapilt Ta on tihti väga selline üksluine, et ta ei pea väga palju kohalikke traditsioonidest. Aga nemad on tõesti suhtuvad kõigesse, mis on religioosne. Mis on spiritalistlik, väga suure austusega, väga suur, lugupidamisega ja nägin kahunikuine, kellel tõesti oli näiteks rist kaelas oma ehetele lisaks veel nii, et siia juurde saab lihtsalt mainida seda, et sedasama Akre maakond on ka sünnipaigaks traditsioonile, mille nimi on Santo taimi või parkinja ehk siis mis tähendab seda, et nemad on võtnud sellesama metsataimede nišipa vas ka selles ja on tarvitanud seda siis kristlikes kombetalituses. Nii et sellest on saanud nii-öelda kristlike kombetalituste sakramente. Et sealt on ka juba näiteks Uniquini traditsioone tulnud väga palju laule, mida nad lihtsalt laulavad. Nad on võtnud oma traditsiooni ülega laule, näiteks Anto taimekultuuris, kus nimetatakse erinevaid pühakuid, et ja nad austavad seda väga Kui sa nüüd mõtled suures plaanis, et mis seda hunnikut rahvast lähiajal ees ootab, et kuidas suhtub Brasiilia valitsus põlisrahvastesse, noh, suured teemad käivad ju selle ümber, et ehitatakse Belo maanteetammi ujutatakse üle tohutud alad, vihmametsakohalikud, põlisrahvad peavad kolima kuhugi mujale, asustatakse ümber seda kõike siis selle egiidi all, et elu arendatakse, muudetakse paremaks, on vaja hüdroelektrijaama, on vaja rohkem energiat edendada majandust. Samal ajal põlisrahvad vist seda pilti nii-öelda suurelt kas või on neil raske seda heaks kiita, et nende ju traditsiooniline eluviis hävineb. Et mis sa arvad, olles seal kohapeal nüüd olla mõnda aega, mis neid ootab ees tulevik. Kus see on tõesti selline teema, mis mind ennast Ki tihti päris kurvaks. Et kui Brasiilia valitsuse selline ametlikke Hääletoru räägib siis sellest, kuidas neil on maailma kõige parem poliitika, mis on suunatud siis oma põlisrahvaste poole, siis siis mitte, et minu nägemused ja kogemused seal oleks ainult väitnud, et see nii ei ole, siis pigem noh, seda rääkisid nii hunnikuid, nii rahvaesindajad kui ka kohalikud brasiillased, kes põlisrahvastega seal tegelevad. Tihtilugu, kuna see riik on nii üüratult suur, eks ole. Et ma saan aru, et no valitsejatel on väga keeruline näha iga puu ja põõsa taha, eks ole, ja nagu teha vastavalt sellele igale ühele nagu sobivaid seadusi. Siiski peab ütlema, et nagu üldiselt tundub, et Brasiilia valitsus pigem soovib suruda põlisrahvaid oma kindlatele territooriumitele saadan endalt kätt, põliseid, maid ja mis nende maadega juhtub, on kahjuks tulevad põllumehed tulevad karjakasvatajad, puud võetakse maha ja üsna varsti seal enam metsa ei ole. Nagu kõige parema vaate sellest annab lennates Brasiilias lennukiga, kus ühel hetkel sa näed lihtsalt tohutuid põllumassiive puuduvad igasugused metsade ja sa tead, et seal on olnud paarkümmend aastat tagasi veel sauna nagu tõsine džungel ainult põllumassiivid tihtilugu kasvatatakse seal nüüd juba geneetiliselt muundatud viljasid, küll siis selleks toita seda suurt rahvamassi mitte ainult Brasiilias, vaid kogu maailmas, et see on suur toiduaine business. Ja teisalt ka meie siis suur vaev seadus nii-öelda ökoloogiliste kütuste järele, eks ole, et me nii-öelda saeme sedasama iseenda oksa siis noh, nimetades siis noh, näed, et meil on ökoloogilised kütused, aga tegelikult noh, kustutad, tulevad reaalselt nagu ei pane tihti üldse kokku või suured soojaväljad, eks ole, et nad vahepeal oli siin suur hitt, et noh, tarvitamine ainult soojata, et näed, sa nii tervislik ja nii hea, et no ei ole mitte tihti ikkagi meie tarbimisvajadused rahuldatud, tahaks just nende samade põlisrahvaste arvelt. Mida ütleb see tavaline statistika, et noh, iga iga minut lõigatakse maha. Ma ei tea, eks öeldakse, et üheksa jalgpalliplatsi suurust maa-ala siis vihmametsa iga minut, eks ole, Amazonasest ja Amazonas on hetkel suur, aga samas väheneb väga suure kiirusega niimoodi, et noh, me peaksime olema oluliselt nagu tähelepanelikumad ja ja valitsus on tõesti huvitatud sellest, et saada kätte odavalt energiat ja kust mujalt siis kui Amazonasest. Et Amazonase jõgi, see see võimsus, mis mööda seda jõge voolab, eks ole, ühe päeva jooksul voolab Amazonase jõgi konnast ookeani niisama palju vett kui terve New Yorgi linn võiks ju üheksa aasta jooksul tarvitada. Seda on palju ja seal on palju seda energiat, aga mille arvelt, eks oleme, seda lähenesin alt ammutama. See on juba iseküsimus, et jah, et kõige kuulsam case on tõesti see Pelomonte tamm kuna seal reaalsed ehitustööd käivad ja see rahvas on otsustanud, et nad ei tagane kas või oma elu hinnaga. Ja väga suuri aktsioone nad on ka ette võtnud, et ma soovin. Ta on tõesti inimestel guugeldada Belo Monte ja jaamazonas. Et natukene vaadata, mis, mis seal toimub, seal on tehtud huvitavaid dokfilmgi. Minu jaoks on kõige hämmastavam see, et hea küll, põlisrahvad põlisrahvastega, surume nad sinna ühele väiksele alale kokku ja las nad möllavad oma metsatukas edasi. Aga kui reaalselt võetakse maha planeedi kopsud, südame hingame, kas need inimesed, kes seda raha ja rikkust kokku kühveldad, kas nemad ei taha hingata, siis ma mul lihtsalt ei mahu pähe? No ma arvan, et seal lihtsalt puudubki, seesama mõtlemine, et, aga mis saab edasi, eks ole, et me mõtleme ainult sellele, et mina, mina, täna ja võib-olla minu lapsed, hom kaugem, oleme. Amazonase vihmametsad on meie kopsud et kusagil 20 protsenti maakera hapnikust ja nagu tuleb sealt ja nii-öelda toodetakse sealt puhtalt looduslikult. Et me peaks väga tähelepanelikult olema, mis, mis seal toimub ja ja mida me sealt võtame ja kui palju me midagi. Sest jah, see see patusuurus mõnes mõttes on, ütleb, et noh, natuke siit ja natuke sealt ei ole hullu midagi. Aga kas või olles nüüd hunnikuid rahva juures, sest nemad on väga lähedal sellele tsivilisatsioone ja seal on linna, see on see väike linnakene ja ja eemal oli veel järgmine linnakene ja juba on kohalikul omavalitsusel plaan, et noh, võiks ju teekesegi juba teha siit 600 kilomeetrit läbi džungli, aga mida see reaalselt tähendab, see tähendab seda, et kui läbi džungli tuleb tee siis seal tee ääres ei ole sul ilusam jäätisedžungel, vaid kohe on platsis siis põllupidajad, karjakasvatajad ja see mets võetakse maha. Minu jaoks oli, kõige kurvem on see, et, et seesama mets maha võetakse, seda mitte ei töödelda ümber, vaid seal lihtsalt põletatakse maha, lihtsalt põletatakse ära ja siis rajatakse sinna siis põld või tehakse karjamaad, noh milline raiskamine, eks ole, väärt puitu kõike lihtsalt tuhaks ja et see on hunnik Unil on see traditsiooniline, nemad teevad ka oma põldu ja ka meie tegime oma Ale põldu niimoodi, eks ole, aga kui tööstuslikult tuhandeid ja tuhandeid hektareid kümneid tuhandeid sadu tuhandeid põletame, väga kurb. Mis sinu plaanid edasi on, millal lähed tagasi hunnikuni rahva juurtega seisul sinna mõni pruut sinu põnni ootama. Või on sul muud mõtted, plaanid? Džunglisse naasmisel jah, et kahjuks eesti sugu veel hunniku nii rahva seas kasvanud ei ole, aga kindlasti sooviks tagasi minna, sest nii palju kui me, kui me ka ei taju see, et ja et elu eludžunglis on raske ja on raske harjuda toiduga ja on raske harjuda kliimaga päeval on palav, öösel kuradi külm, külmetad seal võrkkiiges ja paljud asjad, mis ei ole mugavad, eks ole. Me tuleme oma mugavast ühiskonnast, aga samas nagu olles seal sellega kõik harjudes kui loomulik, see on orgaaniline. Ja, ja ühel hetkel ma tõesti tajusin seda, et ma olen nagu kõrvuni lihtsalt armunud sellesse keskkonda, seal nendesse inimestesse, nendesse väikestesse silma paaridesse, kes uudishimulikult sind sind jälgivad ja ja hammutavalt sinult midagi samamoodi kui sina neid oma tagasihoidlikul viisil püüa jälgida ja vaadata, mida sealt on õppida ja on palju õppida, et kindlasti sooviks tagasi minna. Kindlasti sooviks ennem rohkem nüüd ka keelt õppida, et, et vahetada seda informatsiooni rohkem vahetumalt kui lihtsalt nagu jälgimise põhjal. Aga ühtlasi sooviks ka noh, algatada mingisugust projekti selles mõttes, mis võiks nendele kasvõi ühele külale või paarile külale olla kasulik tulevikus, et, et kuidas me saaks rohkem puhtamat vett külla või kuidas võtta mõnda külla siis kaasa kasvõi päikesepaneelide ja akude tekitada seal elekter, aga mitte siis tekitada seda läbigeneraatorite, kui sul on vaja jälle osta, eks ole, kütust. Et sellised mõtted on peas ja, ja, ja kindlasti on oodatud kõik inimesed endast teada andma, kes sooviksin nii-öelda panustada sinna või kes sooviksid võib-olla tulevikus külastada seda, sest nad on avatud. Nad on avatud ja sinna väikse pundiga uuesti minna, võttes kaasa need tegelikult ka mingisugust omapoolset tarkust ja teadmisi. Kas või õpetada neid kasvatama mingisuguseid puuvilju või aidata istutama midagi köögivilju, noh seda kõike võiks teha või, või õpetada uusi ehitustehnikaid, võttes kaasa tööriistu või võttes kaasa muusikainstrumente, õpetades inglise keelt või? Neid võimalusi on seal palju, kuidas seda kogukonda nii-öelda toetada, et kui nad on otsustanud avatud olla, siis on selge see, et see on nende tee ja nüüd ongi see, et noh, missugust teadmist sinna viia, eks ole. Kuidas need inimesed sinuga ühendust saad. Ma arvan, et võib-olla praegu on kõigele üht saame ühendust saada läbi seisma? Oki, et rändaja, Facebooki leht tutt ja seal on ka pilte sellest samast rännakust. On küll sellest, Jordaania linnakesest on festivalist ja, ja üsna pea panen sinna juurde ka järgmistest küladest pilte veel. Kas läbi selle lehe, aga ma usun, et tulevikus võib-olla saab, saab ühe kodulehe koondada kokku, et kus tõesti nagu hea meelega võtan inimeste kontaktid, kes on huvitatud, kes on huvitatud, et kas või sinna sinna väike ekspeditsioon korraldada kevadel või järgmisel suvel ja võttes siis kaasa juba ühte teist tööd, nii et kõik asutused, kes nii-öelda tegelevad taastuvenergia teemadega, et meil oleks tõesti teilt sellist nõu, haud ja teadmist, oleks päris tore sinna metsa kaasa võtta ja võib-olla ka mingisuguseid vahendeid. Et miks mitte ka internet, et kuidas tekitada juba satelliit-interneti sidet, et ma tõesti ei ole veel jõudnud nende teemadega hakata tegelema, kui tänuga su sellele saatele me saame nagu rohkem teadmist juurde, siis aitäh juba ette ja. Vihje telekommunikatsioonifirmadele, mida sa seal džunglis olles kõige enam igatsesid? Lisaks eesti keelele ja kodumaale, aga ikkagi kindlasti on mingid asjad, mida tõesti igatsesid. Ja ikka hakkad igatsema mingisuguseid asju, noh, totter on kulla mainida, jaheda oi küll oleks tahtnud luksust ja ma ei tea, head toitu. Ei aga noh, ma viimasel ajal olen väga palju teinud oma kõrvadega, kuulates muusikat ja siis. Ja hinnates mõnikord vaikust. Mõnikord ma soovisin vaikust lihtsalt, et oleks üks ruum suleks selle ukse ja noh, oleks hetke vaikuses džungel džungel, eks ole, selle ümber heli, mis on väga kaunid helid ja ilusad helid, et selles mõttes vaidle sellele vastu üldse mitte. Ja noh, päeval on sul lihtsalt inimesed ümber sinu kogu aeg, et sa oled nagu väga avatud, et et sellise põhjamaise inimesena võib-olla mõnikord tundsin puudust sellest, et ma oleks korraks ennast sulgenud rohkem nagu iseendasse. No see on nagu loomulik osa mehist, et aga mitte, et ma oleksin soovinud jäädavaid ja mõnikord. Ja tõesti, millest kõige rohkem veel tunned puudust on meri. Sest me oleme mererahvas. Me oleme mere ääres elanud ja sündisin, mõtlesin kogu aeg ja ja teine huvitav fakt on lihtsalt kivid. Sest olles selles piirkonnas Amazonases, ei ole seal ühtegi kivi. Kogu maapind on liiv ja savi niimoodi, et lihtsalt minna jõe äärde, võta pihku üks kivi, ei ole võimalik, et et see energia, mis meil siin valitseb, eks ole. Et ja teinekord tunned puudust puhtalt sellest. Ma sooviks minna metsa ja metsa all jalutada, et noh, sa tead, et noh, džunglisse sa ei lähe jalutama, lähed matšeedee peos ja noh, sa võid omale natukene rajakest raiuda või siis käia mõnda rada mööda, mis on juba varem sissetallatud, aga tõesti, see noh, eestimaa, kus sa lihtsalt lähed, jalutad ja hinged niimoodi hapniku värskete, et võib-olla sihuksed, tillukesed kodumaised mõnud. Nagu ikka, on iga saate lõpus ankeet, kus ma küsisin kõikidelt saatekülalistelt viis küsimust, nii ka sinult ja esimene neist on loomulikult. Mis on elu mõte? Elu mõte naeratada ja armastada iseennast Jeteis. Võtad homselt, kuhu ja kuidas edasi. Nii indiviidi kui inimkonnana. Ma soovin, et meil kõigil sama rännak, mida me siin siin maa peal kogeme et see oleks meile kerge. Et see oleks tasakaalus sellega, mis meid ümbritseb loodusega ja teiste inimestega. Et õppida rohkem kuulama ja nägema. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Tegema rahu iseendaga ja ütlema iseendale rohkem. Et ma armastan ennast, pean endast lugu mõtlema selle peale, kuhu ma olen teel kuhu ma tahaksin jõuda, kuhu sina tahad jõuda, kuhu mina tahan jõuda? Ma arvan, et kõige olulisem ei ole, kuhu ma täpselt tahan jõudu, kaitsega, teekond, mida mööda me käime. Sest me jõuame kõik niikuinii teatud mõttes siin maailmas ühte punkti välja. Kuhu see teekond sealt nüüd edasi viib, seda me näeme siis. Aga võib-olla selles maailmas ja keskenduda sellele, et õppida ära õppetunnid, mis meil siin on antud. Et meile antakse nagu iga päev võimalusi õppida, õppida, õppida, et nagu tähele panna seda, õppida ära need õppetunnid ja mitte korrata oma mustreid, millest me ei pea lugu, et meil on palju seda, mida, millest me sooviks loobuda nagu tunnistada endale neid külgesid lahti lasta ja, ja tõusta nii-öelda üks aste kõrgemale. Et minna väga lihtsalt teed tehes oma igapäevaseid asju. Kuulates, vaadetes, andestades õppides ja armastades. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Ma arvan, et teeks niimoodi nagu hunnik unirahvas, et et tervitaks viisakalt, paluks lauda, kõigepealt sööks kõhu täis, siis arutaks natukene asju ja vaataks, kuhu edasi, et võtaks niimodi mõnuga. Mida sa soovitad inimesel veel lisaks uurida? Mis puudutab Uniquine ja jama Soonast või eelkõige Amazonase üldiselt ja, ja pärimusrahvaid, kes seal elavad, siis ma arvan, et noh, internetiavarused on kõigile avatud, et vaadake kiigake sisse võib sinna otsi sõnadesse lüüega Huniquin Cashinawa et leiab pisut informatsiooni, mida ei ole palju selle rahva poolt kohtudes metsas, nende ühe suure õpetajaga osales, ega kes on mitmeid raamatuid välja andnud küll portugali keeles, siis võib-olla tulevikus õnnestub õnnestub mõni neist kas siis inglise keelde või eesti keelega toimetada. Olge avatud erinevatele teadmistele, sest kunagi ei tea, kust, kust poetatakse lahti, see uks kuust võiks sisse vaadata. Aga no mul on meeles üks üks tore raamat, mis mul oli kaasas reisi peal ja see oli ka ainukene eestikeelne raamat, mis terve reisi saatis. Ma arvan, et igale männulisele väga-väga hea lugemine, Galil Gibrani raamat prohvet, seal on head tarkus nii unikuni rahvalt, meie rahvalt kui islamirahvalt, mis sinna tarkus sisse on pandud, nii et see on üks tore väärt lugemine. Suur tänu sulle Indrek Tammoja, et meiega oma seiklusi seal Amazonase vihmametsades ja sealt kogutud kogemusi džunglirahva juures jagasid ja muidugi tänu teile, kallid raadiokuulajad, et meiega kaasa rändasite. Loomulikult soovitan põlisrahvastehuvilistel minna raadio kahe kodulehel saate hallo kosmos rubriigis asuvasse arhiivi ja kuulata sealt varasemaid saateid, et mis on siis tehtud jana paneega, mis on tehtud Amazon ansambliga, aga monopol haka Rupertentšinas, kes annavad sellist Põhja-Ameerika põlisrahvaste traditsiooni edasi teile, et need on tõesti hea kuulamine, väärt kraam, et inimesed tulevad ja räägivad, kuidas neil elu on seal kaugel, samas meile nii lähedal, nii mõneski mõttes, kui me mõtleme selle ühenduse peale loodusega, mis ka eestlastele omane on. Et kõik need lingid leiate aadressilt hallo, kosmos, punkt e. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal seal samal sagedusel kell kaks ja raadio kaks. Seniks aga olge rõõmsad ja nautige elu.