Sven Jürgenson, kui ma sul paluksin ühe ainsa sõnaga iseloomustada Iirimaad, mida sa ütleksid? Jumal, täpselt sama oli, kohe, kui ma tagasi tulin, esitati kogu aeg ja, ja ma ei osanud mitte midagi muud öelda, kui et see on hall, tema sõlg sõna. Kuidas sattusid sa Iirimaale? Lugu on pikem, kui 88. aastal käisid esimesed iiri muusikud Eestis. Ja pärast nende äraminekut lõime Eestis eesti-iiri seltsi. Ja see on vahendanud ka teisi muusikuid ja iirlase siia. Ja nüüd viimased iirlased, kes käisid, käisid möödunud aasta sügisel ja siis nende hulgast, kes neid siis siin vastu võtmas olid ja tehti, siis kutsuti üks suurem seltskond ka Iirimaale. Ja niimoodi see siis juhtus. Aga sina ei ole sugugi mitte muusik. Muusika ja Eesti seltsis ei olegi mitte ainult muusikud ja ja kui kutsuti, siis alguses oligi, vaatasime kallistele üks põhiline kutsujaid siin ja esitasime oma kahtlused just nimelt sel teemal, et kui me sinna sõidame, mis meile siis vastu pakkuda, neile on. Ja siis ma vaatasin, ütles selle peale ainult Facrousmise Zirns. Ja oli ka mõningaid muusikud õnneks kaasas, sai seal ikka auga välja tuldud, muidu ei oleks, seal tõesti oleks veidi ebamugav olnud. Millised on need iirlased? Mina olen käinud Inglismaal, inglased rääkisid iirlastest, kui noh, natuke hulliga kestest või. Naljameestest. Ma usun, et see on õige, eks nad natuke seda ongi, aga, aga äärmiselt positiivses mõttes. Kuidagi, nagu ma ütlesin alguses, et Iirimaa on haldjate maa siis iirlased ise ongi need haljad, mis selle maahaldjate maks teevad. Ja ausalt öeldes alguses sinna minnes mul oli hirm minna Iirimaale, sest ta oli minu jaoks unenägu või ta oli mingi unistus ja ma kartsin, et nüüd reaalsuse piirid tuleb iga igas riigis tegelikult eksisteerib oma reaalsus. Ja ma kartsin, et reaalsusega puutub, kui see unenägu läheb seebi mulline puruks, kuid ta ei läinud, ta süvenes. Ja tõenäoliselt just selliste kuidas sa ise väljendasid hullikesed, see on miski, mis on tegelikult, mul on selline tunne on ka meil eestlastes mingil määral säilinud tänu sellele jubedusele, mis on neid neid eemale hoidnud paljust, normaalsest nii-öelda ja palju negatiivseid, mis on kaela tulnud, aga tänu sellele on siiski säilinud midagi just niisugust hullikest ka meis endas. Mitte mingil määral ei saa võrrelda näiteks sakslasega või kuskil mingi soomlasega ja mul ongi hirm, et kui nüüd hakkab normaalne ühiskond arenema, siis võib-olla saame, me kaotame selle, mis on meil praegu iirlast ja hakkame võib-olla soomlasteks saama, nii et ma loodan, et seda ei juhtu. No aga mis võiks olla ehtsalt iirlaslik? Lihtsalt hiiglaslik, noh, seda on küll väga raske öelda. Mis on ehtsalt eestlaslik, mis on ehtsalt saksa lik, on vist lihtsam öelda, aga lihtsalt hiiglaslik. Vot selle kohta ja kõige parem kuidasmoodi ekslaulja sool, kes oli muide 78. aastal ool ajalist tšempioni Singing ütles sellise lause. Sõites pubist Dublinis tema kodu poole, üks tüdruk pani selle veel kirja oma märkmiku import Nothing ping aeris ist, Schweida feeling. Et ja vot seda seda tüüpi just nimelt, et näiteks seal olime koos ühe erafirma omanikuga, kes on ehitusfirma omanik, varem oli ehitustööline rüütaly oma firma ja ütles, et temal frii Länts, tere, saab raha praegu päris kõvasti, aga ikkagi see teda üldse ei huvita, et kõige parem on see, et kui ta nüüd oma firma on siis see tähendab seda, et kui tema tahab näiteks kolmapäeval ennast purju juua, siis ta joob ennast purju, neljapäeval ei tee tööd. Vot see on midagi niisugust, mida näiteks sakslasi ei ole ja selle tõttu tõenäoliselt Iirimaalgi vaesem maa kui Saksamaa, sest mitte et et milleski muus oleks asi vaid just nimelt see, et põhirõhk ei ole rikkusel. Rikkus on siiski selleks, et oleks hea olla. Alguses sinna minnes ma kujutasin ette, et Iirimaal vaesem riik võrrelda näiteks noh, ma olen ka reisinud küllalt palju, aga aga mõtlesin, et Iirimaa on ikka ikka vaene maa, põllumajandusmaa aga see, see vaesus on tegelikult väiksem, kui ma eeldasin. Muidugi ei näinud ka niisuguseid kõige hullemaid kante, mida seal kirjeldatakse, aga, aga siiski noh, sellele sellele selle riigi jõukus on just parasjagu nii hea, et, et võimaldab inimestel niisugune mõnus hullik ära olla. Sa ütlesid, et iirlastele meeldib napsi võtta, mis napsi nad võtavad? Oi, põhiliselt ikka ainult kahte napsi kines ja iiri viski. Kinesson võib-olla võrrelda meie porteriga, aga seal ongi nii, et kui meie ma arvasin, varemed kines tähendab, meil nimetatakse, et ta on õlu, mille nimi on kines siis selle peale ma küsisin spetsiaalselt kelleltki, et ma ei ole kuulnud kunagi, et keegi ütleks tema kohta õlu ja sisust, aga ta ei olegi õlu. Kinesson kines, et võib veel öelda jah, öeldakse veel Staut, öeldakse ta kohta ja vanasti öeldi veel poodsa porter ta kohta, aga üldiselt kinesson kines. Ja mis maitsega tema on? Oi, sa pead maitsma ise kunagi. Tan jumalate jook, võiks öelda ta. Kuidas öelda pidi ravima kõiki haigusi mitte ainult pohmelli? Väga raske öelda, pudeli pudeli kinesid, proovisin ka ja kui on siin keegi toonud purgi, kinesid pudeli kindlasti, see ei ole üldse võrreldav. No täitsa nagu w jooki. Porteri laadne on aga samastel porteri maitsega, midagi eriti ühist ka ei ole, kinesson kilesse. Laias maailmas arvatakse vist, et parim viski on Šoti viski. On see nii? Oi kategooriliselt keeldunud. Tõenäoliselt seal samamoodi tähendab laias maailmas kõik asjad tulevad ju põhimõtteliselt läbi reklaami, kuidasmoodi miski asi serveeritakse ja, ja kõik see noh, on üles löödud, kuna šotlased on siiski briti jõukusega britid, kõike seda asja korraldavad ja nii edasi, siis on ka soti viski nagu saanud treid maakiks. Aga Iiri viski on tõesti seal me saime otse võrreldiku lennuki seinadel viimase krimpsu šoti viskit ja siis kohe maha jäime. Saime siis bussis, proovisime päri viskit, mis ei ole Iirimaa sugugi parim viski. Ja noh, vahe on ikka väga tuntud. Ta on magusamad, on tunduvalt pehmem, ise nad muidugi teatavad seda põhjust ka, miks ta parem on, need šoti viskit testelleeritakse kaks korda, aga Iriviskitestileeritakse kolm korda. Mismoodi näeb välja Iirimaa? Vaata korraks, andsime ühe intervjuu seal ka kohalikule raadiole alguses nagu noh, väljendad ka sellega kõik, et see inimesed on sarnased ja kõik see, et maa on sarnane. Vaata, see sarnasus on tegelikult olemas hinges, selle, selle maa hing on nagu sama. Tegelikult noh, niisugust välist sarnasust otseselt ei ole, meil on palju rohkem metsa seal mägise maa ka on kiviaedadega põlde, need kiviaiad on kuidagi hoopis teistsuguse olemusega aga, aga kuidagi just nimelt see hing, mis näiteks noh, Saksa looduses on ka väga steriilsed, ilusaid, äärmiselt ilusaid, kante mägised, kandid kõik, aga kuidagi see hing on puudu, mis on iiri looduses. Ja see hing on tõesti kuidagi mingil määral sarnane meie, meie looduse hingega. Iirimaa pidi olema niiske ja jahe, on ta. Vot selle üheksa päevaga ei oska öelda, seda räägivad kõik. Aga meie seda niiskust palju tunda ei saanud. Korra tibutas üks kord. Iirimaa pidi olema roheliste niitude maa. Seda on küll. Tõesti on. Iirlased ja eestlased on oma olemuselt sarnased rahvad. Ja Iiri ja Eesti ajalugu kipub sarnaseks saama. On see nii? Hirmuga kardan, et on või tähendab, et võib nii minna. Iirimaal ju algas suurem kaklus, just nimelt seitsmeteistkümnes sajandi algul, kui kui asi väga tõsiseks madinaks Põhja-Iirimaale siis sattusid suurema osa väljastpoolt tulijaid britid suurema osa siis Šotimaalt, kavailsist Inglismaalt. Põhiliselt olidki Šoti väljarändajad protestandid. Ja nüüd ongi siis selline seis, et nagu meie Kirde-Eestis nii oli ka Põhja-Iirimaal enamuses muulased. Selle sajandi alguses. 1905 oli Küloodi sümfein. Missis iiri keeles tähendab. Meie ise võiks vist tõlkida, loodi selline partei, mis hakkas siis nüüd uuesti võitlema Iiri iseseisvuse eest ja, ja nii nagu jällegi vist paremini rääkida kogu aeg sama paralleele tõmmata, nii nagu nagu meil, kui alles kaks aastat tagasi oleks piisanud sellest, mida me nõudsime, me nõudsime, et meil oleks rohkem õigusi, tahame keeleseadust, migratsioon, peatuks ja muidugi jäävad riigi kaitsmine ja välispoliitika ja kõik Moskvasse, noh ja oleks siis vastu tuldud, olekski meile see jäänud. Täpselt sama oli ka seal alguses, mida nõuti, oli hõbekuul mis oleks siis olnud nagu mingi piiratud autonoomia Briti koosseisus nii-öelda kuna sellega kaasa ei mindud ja selle vastu kõvasti võideldi, kõige suuremad võitlejad olid muidugi need põhjaiirlased või Põhja-Iirimaa elanikud. Ja asi viis selleni, et 16. aastal 1916 toimus üks suuremaid tähtpäevi, tähendab, üks suuremaid Asju hiiri vabadusvõitluse ajaloos, mida nimetatakse Iisraising ehk lihavõtteülestõus kus siis IR armee eelkäija oli siis aja Rex valanud seas, kelle vastu olid siis Põhja-Iirimaal juunimist, valan diez, see ülestõus suruti veriselt maha, siis läks raskeks arvata õiendamiseks metsikusteks. Ja huvitav on see, et esimene mees, kes pääses surmanuhtlusest, kuna inglise peaminister leidis ka, et, et üldse mingit korda, kuna kiiremal majja saada, tuleb natuke näidata ka inimese nägu. Ja keelas need surmaotsused lõpuks ära, mis, mida oli juba suures hulgas täide viidud ja esimene pääses sellest oligi eemandavaleira hilisem Iiri peaminister kes siis pandi eluks ajaks vanglasse, mida ta muidugi ära istuda ei tulnud. Ja 21. aastal siis. Olid iirlased sunnitud alla kirjutama nii-öelda dominiooni lepingule ehk riigilepingule ja seal see Iirimaa, mis siis algas, sõda nimetati friis steit mis oli siis nii dominiooni õigustes Briti koosseisus ja see allakirjutamine käis niimoodi, et kui Iiri delegatsioon oli Londonis siis pani Briti tolleaegne peaminister lovitšoosnad lihtsalt fakti ette, et kui te nüüd sellisele asjale alla kirjuta, et kuus maakonda Alsterist, Põhja-Iirimaast jäävad inglise koosseisu ja saate endale siis sellisel juhul nii-öelda piiratud enesemääramisõigust rakendada siis sellisel juhul lihtsalt Me katkestame ühepoolselt vaherahu. Ja meil juba ristlejad seisavad sadamas ja saadame teile nii palju sõdureid, teil lüüakse lihtsalt mättasse kõiki. Ja neil ei jäänud muud üle jäänud, kirjutasid selle alla ja sellest tekkis ka suur debatt Iiri parlamendis. Ehk mis tol ajal oli küll illegaalne, kuna Iirimaalt valitud parlamendisaadikud ei läinud mitte Londoni parlamenti, vaid lõid Dublinis enda parlamendi iiri keeles pool. Ja seal võitsid seitsme häälega 57 häält 64 vastu. Kahjuks need, kes olid selle vabariigi friisleidi lepingu poolt Läks raskeks kodusõjaks, mis kestis siis peaaegu kaks aastat. Ja selle kodusõja võitsid. Et nagu ma ütlesin, selle pooldajad. Ja pärast sõda õnnitleti sügavalt kõigis ajalehtedes ja igal pool rahvusvahelisel tasemel Loi George'i. Sellise suurepärase lepingu eest, kes blendid, diil olid kõik pealkirjad igal pool. Ja nüüd, 70 aastat hiljem me oleme näinud, kuis blendita, tegelikult oli kuidasmoodi, see olukord ei ole endiselt laabunud ja ei laabu kii tõenäoliselt enne, kui see olukord on lahendatud. Nii nagu väikeriigile on see vajalik. Ja veel üks üks verisemaid selle aja tähendab neid briti barbaarsuse, mis on toimunud sajandite vältel. Alates kõige Porbaarsemast muidugi, kuidas Cromwell alustas oma põletatud külade taktikat seal ja on säilinud tolleaegsed kirjutised kuidasmoodi andis oma vägedele lihtsalt juhtnöörid, et kui ta mingit küla näete, siis tapke kõik maha, sest ka lapsed kasvavad kunagi suureks. Ja üks hilja hilisema aja verisemaid jõukusid nii-öelda Iirimaal oli oli seltskond, keda keda nimetatakse Iirimaal siiamaani Placenthans. Need olid need, kes pärast esimest maailmasõda läksid Iirimaale, kui oli brittidel vähe jõudu, palju sõdureid oli sõjas. Ja paljud olid sõjast langenud ja neil ei olnud saata mehi seal korda hoidma Iirimaale ja siis saadeti sinna kriminaalsed elemendid, seal saadeti osaliselt kas neidki, need, kellel keda Iiri või Inglise valitsus ei julgenud enda juures kodus hoida, kuna nad on sõjas täielikult tema realiseerunud mehed kes tõenäoliselt oleks hakanud kohe kurjategijateks või siis lihtsalt vanglast kriminaalkurjategijaid. Alati nad siis ühesõnaga Iirimaale korda hoidma ja neil ei olnud ka mundreid neile selga anda ja seetõttu nende vormiks sai siis mustad püksid ja must müts, politseivormist ja khakivärvi ehk tall siis kuum sõjaväevormist ja sellest siis tuli nende nimetus Placenthenn ja üldiselt fotoniks laul, vaat mis viimased iirlased, kes siin käisid, teevad ka palju IRA muusikat. Ja see laul on just nimelt kama, outi Placenthans Mautolfaitsmi laikamann, sest tulge välja, võitle minuga nagu mees, sest nad üldiselt olid küll väga brutaalselt metsikud. Aga samas nad olid argpüksid, nad ei julgenud keset päeva tänaval kellegagi võrdsete jõududega kunagi mingisugust tüli norida. Ja seetõttu kasutasid rohkem niisugust selja tagant tulistamist, poodide õhkulaskmist ja nii edasi. Kas juhtusid saga Belfasti? Belfasti juhtunud aga, aga üldiselt Belf aasta ei olegi selles mõttes mingi sümbol enam, tähendab Belfast oli, oli nagu mingil ajal, kus ta oli, oli põhiliseks tsentrumis, kus need pommid lõhkesid ja nii edasi, aga Belfast on praegu küllaltki rahulik, aint kõige kõige hullem kant on, on seesama kusse, romaatasin, elab Grossman, Glenn. Mis on nii, et seal lõuna, armaa maakonnas ja kogu seda territooriumit üldse Briti sõjavägi ei kontrolli seal IRA kontrolli all ja seal britid ei julge üldse oma autodega ringi sõita ja seal põhimõtteliselt tänaval briti autosid ei näe, näeb ainult vahetevahel helikoptereid, mis väga madalalt lendavad, et neile pihta ei saaks. Ja Nad veavad inimesi ja ja toona ja kõiki ainult niimoodi süda südaöösiti helikopteritega baasidesse. Ja seal oli ka üks üks esimesi šokeerivaid elamuse jälle, mida ma varem teadsin, et, et on olemas britid, kes seal ringi tuiavad ja ja nii edasi, aga kui meie oleme siin harjunud, et meil on ka okupatsiooniväed, aga need käivad siin, käed taskus, jõlguvad mööda tänavaid Sis krosmoglannis esimest korda näha Briti sõdureid, siis tekkis ikka niisugune šokeeriv elamus, et tõesti ilus ja uhke maahaldjate maa ja seal käib sõda esimest korda tajusid, sest sest need sõdurid tänaval olid täies lahinguvarustuses kiivritega ja näpp päästikul kogu aeg ja näod olid valitud umbes nagu, nagu looduses, kui sõda peetakse, et välja ei paistaks mingid päris hirmsad välja käisid umbes 20 või kolmekümnemeetriste vahedega ja keerasid iga natukese aja tagant ennast ümber, kus üks, üks sõdur siis oli kuskil garaasi nurga taga põlvili ja kattis nende minekut. Ja üks meie poiss jäi, jäi vaatama neid ja nad ei ole sellega harjunud, sest üldiselt kohalikud elanikud teenisid üldse välja, neid nagu ei eksisteeri. Ja tuli britt kohe juurde, et kes sa niisugune oled ja mis sa siin teed? Iseenesest oli küllaltki sõbralik, lõpuks ütles, et habe Johni ja sellega asi lõppes. Ja siis teine, teine šokeeriv elamusele jälle samasugune, kus neid otseselt tegevuses nagu oli näha, oli nii uuris või niulist natuke edasi sõita põhja poole üks väikelinn, kus oli hästi pikk lai tänav ja keset seda oli siis pandud püstiks checkpoint kus siis liivakottide vahel oli kuulipilduja, mis oli suunatud otse meie peale, terve selle sõidu jooksul 10 neile lähenesime siis mööda sõites nägime, Galilt oli kuulipilduja sees, nii et küllaltki ebamugava tunde heitis. Aga paugutamist ei kuulnud, ise ei kuulnud, aga samal ajal küll toimus midagi samast juulist natuke põhja poole jälle oli, oli üks iirlane õhku lastud, kes oli küll iirlane, kes oli nii-öelda kollaboratsionist, sest varustas seal mingisugust Briti sõjaväebaasi. Ja samas oli ka inglased olid võtnud just vastu mingisuguse otsuse, ma ei saanud täpselt uudistades aru, mis see oli, igal juhul. IRA oli hoiatanud et, et kui nüüd see otsus tõesti ratifitseeritakse, kui see vastu võetakse, siis järgmine nädal tuleb tuline ja pool sellest järgmisest nädalast nii-öelda olime meie seal ja siis see üks üks pomm oligi nagu sellega koosseisus. Aga üldiselt IRA-ga on selline lugu, et IRA praegu löönud kaheks nii-öelda need vanemad härrad või keegi on juba loobunud lahingust, tähendab sellistest terroriaktidest ja pooldavad nii-öelda rahumeelsemad võitlusvormi ja siis teine pool on veel see, kes pomme loobib. Meie uudised tavaliselt, mis jõuavad ju igalt poolt Põhja-Iirimaalt jõuavad läbi Briti infokanalite ja, ja seetõttu oli nagu noh kunagi hiljem ma juba olin rääkinud, hiinlastega juba teadsin natuke rohkem, aga, aga kunagi varem oli kogu aeg selline arusaamine, et nad seal ikka lasevad õhku koolimajasid ja diskosid ja nii edasi ja nii edasi, kus on ikka täiesti väärna ikka rünnatakse tavaliselt kas siis püti, sõjardeid või, või nende objekte või just nimelt, kes neid abistavad ja omavaheline kemplemine vahel käib ainult kas protestantide ja katoliiklaste omavahel seal IRA ei ole nii palju oma kursis, tähendab sellega seotud meie buss, näiteks kui me hakkasime seal Tandoukis, kus me viib ööbisime hotellis seal 10 kilomeetrit kuskil vist Põhja-Iirimaa piirist liiduvabariigis ja buss jäi meil tükk aega hiljaks ja selgus, et oli just ka midagi juhtunud, kas mingi pommirünnak või midagi ja siis juhiti kõik autod ja kogu liiklus juhiti mujalt. Ja siis jõudis buss kohale, oli mune täis loobitud, sest protestandid olid loopinud, sest nad said numbri järgi aru, et ta Iiri Vabariigist olid loopinud. Bussimunadega. Asi sai alguse iiri muusikast ja iiri muusikute külaskäigust. Siia Eestimaale on see iiri muusika, iiri rahvamuusika, siis ka Iirimaal üldlevinud või valitseb seal euroopalik disko. Vaata, see on päris põnev, tähendab see, et iiri muusika ninaga iiri keelgi keeli keelekiiri keel, nagu öeldakse olid tegelikult nagu ka hääbumas, tasapisi ja kuskil 20 aastat tagasi algas jälle tõus, algas buum. Ja iiri muusika on selles mõttes ikka täiesti elav muusika. Et mitte ainult et teda mängitakse siiamaani vaid teda kirjutataksegi järjest juurde, nii et kui on iiri muusika plaat, kus, kus on mängitakse nagu iiri Station aerus Music on kuskile peale kirjutatud, siis ei tähenda mitte, et oleks oleks nagu meil, et ainult vanad iidsed rahvalaulud, vaid vaid niisamasuguseid, rahvalaulu tuleb kogu aeg juurde ja väga paljud neist lauludest on on seotud niisuguste päevakohaliste asjadega, nagu, nagu iiri mured on. Et väljarändamisest kaugel olles oma koduma järgi igatsusest. Muide, iiri armastuslauludes ei eksisteeri õnnelikku armastust mitte ainult 90 85 protsenti, vaid 100 protsenti iri rahvalauludest, mis seal armastuslaulud on kurvad, õnnetud armastuslaulude ja muusikaga. See oli ka üks üks šokeerivamaid elamusi, mida ma enne nagu ette teadsin, aga, aga millega kohapeal ikkagi jahmatas, on see iirlaste musikaalsus mis, kui ma seal kellelegagi üritasin vaielda. Seal oli üks üks mees, kes üritas kogu aeg selgeks teha, et meie näeme ikka ainult klaasi poolt või vaateakent tegelikult sügavam on kõik see sisu tegelikult siis siis noh, ma põhimõtteliselt ju näen küll ja saan aru, et ma pean ka teisele poole, vaatame, ma oskan ka akna taha vaadata ja siis, kui ma talle ütlesin, et et see on väga huvitav, et Iirimaal on 100 protsenti muusika, inimesi on musikaalsed, et kuidas see võimalik saab olla, siis ta hakkas väga tõsiselt mulle vastu vaidlema, et vot see on jälle, mida sa näed, et tegelikult ei ole. Et tegelikult noh, võib-olla on 90 protsenti, kusjuures seda ei teinud nalja sel teemal või ta tõsiselt vaidlesid, ei ole 100, võib-olla 90. Ja see, see musikaalsus on need, et pubides, vot ma ei kujuta ette, kui meil kuskil kõrtsis võtaks pilli välja, hakkaks musitseerima või visatakse välja vist kõrtsis. Seal igal pool läheb muusikaks, lauldakse ja üks eks Volkamin Foughilis Põhja-Iirimaa lõunaosas kus on suur tsentrum, ühesõnaga, kus rahvamuusikat väga kõvasti viljeldakse. Jaa, jaa, sessonid käivad iga kord pubides. Siis seal oli üks niisugune huvitav ansambel, mis ka täielikult lõi jalad alt ära, kui vaadata, kuidas üks seitsmeaastane tüdruk mängis lõõtspilli ja tuli niisugune iiri tilli till Ida-Aafrika kusjuures täiesti professionaalselt ja nägu oli ka peas umbes niisugune, et ma olen juba 30 aastat siin kõrtsis seda pilli mänginud. Ja kuidagi üldse see see iiri laulmine näiteks kõrtsis vaadata tähendab, seal hakati minule ka kõvasti kaela peale käima Dublinisse. Et nüüd on kõik nagu laulnud, mina pean nüüd ka kindlasti laulma ja mina üritan keelduda, kuna muld väga-väga varases nooruses elevant ikka kõik kõrvad sõtku, see ei tule midagi välja ja siis nemad ütlesid, et kuidas on, et ei saa laulda või ei oska laulda, et sellist asja ei eksisteerinud. Et keegi ei oska laulda või ikkagi lauldakse, kõik laulavad, ei ole olemas sellist asja, et keegi laula ja siis õnneks õnneks üks poiss päästis mind välja, alustas ise kähku lauluga peale. Ja see laul on kuidagi üldse nende jaoks. Vot see on üks väga raskelt kirjeldatav asi, aga see on, see on nagu nende hoopis midagi muud, kui meil. Mul tekkis kuidagi selline selline tunne, et et nii nagu meil on see, et kui meil keegi on musikaalne ja keegi laulab ilusti või mängib mingit pilli, siis ta hakkab muusikuks. Aga neil on lihtsalt inimesed, on osa osa inimesi, kes on hakanud muusikutakse, osa nendestki musikaalsetest, kes ei ole hakanud, sest sest kui kuulata noh, niisuguseid maailma tipplauljaid nii-öelda ja, ja kes on ka Iirimaalt üldse muusikasse läinud, siis mitte mingil määral ei jää maha need tavalised, kes kõrtsis käivad ja ise Leelatavad sealsamas tablinis, näiteks hommikul tuli üks tüdruk kõrtsu sisse ja kohe hakati, oh nüüd tohib, nüüd on sinu kord laulma hakata, et meie oleme küll laulnud ja tüdruk üritab vägisi vastu vaielda, et tal on pea nii haige, nii haige, et hoida ei saa, et kuidas oi, eile oli niiske pidu ja siis laula, laula ja siis ta hakkas laulma ja ma vakatasin täielikult kuulata. See võib kassett meeri black mingi ei ole mitte mingil määral halvem nende jaoks kuidagi see, mul on selline tunne, et kõik see laulmine ei olegi üldse selline nagu meil, et keegi laulab, teised lähevad, kuulavad ja nüüd ta esineb meile vaid, ta on kuidagi nagu suhtlemisvahend olnud läbi aegade ja tänu sellele on kuidagi see laulmise sisu on hoopis midagi muud, nagu kui meil. Iirlased on läbi aegade olnud katoliiklik klased. On seda katoliiklust ka tänaseni näha. Oi, seda on väga sügavalt näha. Ja võiks öelda, et nad on liigaga tähendab liiga usklikud ja nad ise seda ka väga paljud kiruvad, et seal on läinud asi ikka noh, väga sügavale ja ja noh, näiteks näiteks seda tüüpi asi, kui ühe tüdrukuga lihtsalt ümbert kinni, niisama lõbusas olekus käisime ringi ja siis teadsime juba, kuidas katoliiklikudmaalasi on, siis siis naljaga pooleks ütlesime ühele sõbrale seal hiiglased kuule, et nüüd vist ei jää muud üle, kui me abielluma. Ja siis selle peale tema teatas, et asi on natuke pehmemaks läinud. Veel 10 aastat tagasi oli selline asi, et kõike maakohtades käis poisi tüdruk välja jalutama läksid, siis pidi täiskasvanud inimene nende kahe vahel olema. Ja, aga et nüüd on natukene pehmemaks muutunud, aga, aga noh, samas nad kiruvad ka kirik on ennast söönud sisse väga tugevalt ka igale poole näiteks poliitikasse, kus, kus inimesed, paljud hääletavad parteide vahel ainult selle järgi. Aga pastori nii ütles, et seda sa pead hääletama. Ja üldiselt aga samas jällegi võtta see, et noh, see nüüd need varjuküljed, aga samas positiivsena võtta, ma usun, et see katolid liiklus ongi olnud ju see, mis on seda iirlust tegelikult seal üleval hoidnud, seal vahet teinud nende ja brittide vahel, sest kui, kui meil öeldakse, et rahvuse näitajaks on ikkagi tema keel ja tema identifitseerimise aluseks siis Iirimaal ja seda ei ole, sest keeli keel on juba ikka üsna taandunud. Keel on väheseid kohti, kus teda nii emakeelena räägitakse, praegu kõik õpivad küll seda seal põhiliseks aluseks on just nimelt usk, et protestandid ja katoliiklased Sa ütlesid, et Iirimaa on haldjate maa, usuvad nad haldjatesse. Ja see on minu arust üks ilusamaid elamusi. See on nende haldjate uskumine on niisugune fantastiline, see on kuidagi nagu alateadvus, mis paljudel, kes on ka sügava katoliku katoliku usu endale omandanud nagu nii-öelda aga teadvus, kuna ta iirlane on siiski veel selle paganliku pagalikust usust mõjutatud. Hiljuti käis eestimaal Tablinist üks teadlane, kes on nii-öelda nimetasime teda päkapikuteadlaseks sest ta on spetsialiseerunud just nimelt iiri rahvapärimusega etnograaf ja, ja Leprakoons on siis nende päkapikud ja nende nende uurija. Ja ta rääkis niisuguses ajaloo kuidasmoodi kuskil Dublinis olevat alles hiljuti aasta või paar tagasi oli teinud tekkinud täielik rahvaliikumine kuidasmoodi kõigist Iirimaa otstest sõitsid tuhanded ja tuhanded inimesed kokku vaatama ja mida vaatama, et kuidasmoodi üks kuju liigutab ennast kipskuju ja liigub siis seal oli näiteks üks valada daam, kes näitas suurt riide pakkiminedele ilms, liiv galloni mäe pealt. Selleks püha mägi Põhja-Iirimaal, kus on väga palju legende seotud ja ta siiras usus ütles, et neil on haldjate riided. Ja noh, palju näiteks seal on. Panši Nad nimetavad ühte haldjat, kes kuulutab ette surma ja väga palju inimesi, kes on seda nagu kuulnud ta siis üles nagu ulub, kui keegi lähedane on suremas ja seda kuuldakse. Ja näiteks isegi see meie see, kes meid sinna kutsus, põhiliselt seal, organiseeris seda. Vaatasin, ütles, et tema näiteks kuulis seda ka tegelikult olevat olnud see koer, kes hulgus. Siis ta ütles niimoodi, et tegelikult asi olevat selles olnud, et tema isa vaim pani koera ulguma, kui ta suri ja see oligi Panši. Kuidas näeb üks iirlane välja, keskmine iirlane? Keskmised, iirlased on raske kujutada, aga, aga ma usun, et kui ma teda näeks, tunneks ta kohe ära. Laste kohta võiks muidugi öelda kohe, et lapsed on punase peaga ja tedretähnilise hirmustadele tähtilised. Tohutult elavad. Ma ütleks, põnev hetk oli veel, kui sõitsime ühe sõbraga pilliga autoga ja seal oli ka tema poeg umbes viieaastane. Või nelja ja poeg oli ka niuke tohutult elav ja, ja kontaktialdis. Ja siis ma ütlesin pillile, et kuule, et meil, Eestis on lapsed palju häbelikumad, kui teil pilli mõtles, mõtles, et see, see sõna vist oli viisakas, mida sa öelda tahtsid, mida sa otsisid. Aga tõesti, noh, väga väga lahtised ja, ja igal pool on, on, suheldakse suga väga meeldivalt. Kas siis täiskasvanud on kinnisemad või ei ole? Aga aga kuidagi kuidas öelda, tähendab, täiskasvanud lei leiab igal pool ka lahtisi, aga, aga just nimelt lapsed on ikka suurem osa, meil on nii, et noh, väiksed lapsed alguses võõrast võõrastavad ja kardavad ja aga seal on väga uhke põlv. Kuidas, kuidas ühe sõbra poeg seal tekkis? Meil läks nagu jutuks ja nad olid väga vaimustuses, kuidas robotit mängisin ja olid nii väga õnnelikud ja siis küsisid, et kas meil lund on ja ma ütlesin, vahel on ja siis läks nagu lume peale jutt ja, ja lumesõja peale, et kuidas neil seal väga harva lund vahel on olnud ja siis nad rääkisid rääkisid oma lumesõjapidamistest ja siis ma olin väga üllatunud kuidasmoodi lapsed ei karda absoluutselt briti sõjardeid, kes näevad väga hullud välja ikkagi väga sõjakad. Kui nad kirjeldasid kuidasmoodi need lapsekarjaga sedasama maja kõrval on kohe briti sõjaväebaaskuidasmoodi nad ühele sõdurile üks uhkustas, et tema oli visanud lumepalliga vastu kuu ja see ei olnud teist nägu ka teinud jõulud äraga pühkinud, oli valgunud mööda nägu. Ja siis karjas seal kuidasmoodi nad ühte briti sõdurit taga ajasid lumepallidega tema raadiosaatjat loopisid märki nagu meie vahel vastu posti. Hirmu mitte millegi ees. No millega üks iiri perekond sisustab oma vaba aja Võiks öelda, et väga palju aega kulub ikkagi pubis, istumisele. Ja nüüd viimasel ajal on just nimelt nii, et seda tehakse, see on perekondlik üritus, varem oli just nimelt katoliiklik maa ja nii edasi, kus naise koht oli kodus ja nad ise ütlesid ka, et varem oli niimoodi, et pärast abiellumist on naise elu läbi. Naise eluks jäävad ainult kodused tööd ja laps, kui meil mees annab vahel raha ja saadab ta näiteks teatrisse, siis ta võib minna teatrisse. Aga, aga see on aga nüüd läbi ja ja väga palju käiakse seal, võiks öelda, et iirlane üsnagi elabki kõrtsus ja ei ole midagi imekspandavat kui, kui kõrtsu sulgemiseni, mis ametlikult peaks olema kogu Iirimaal kell pool 12 aga seda, et ta pool 12 suletakse, nägime ainult Dublinis, mis on keskus kus kardetakse rohkem nagu aga põhiliselt kus meie käisime seal väikelinnades ja maakohtades, seal kestis ikka kolme-neljani samad väiksed lapsed, sibasid seal nii kaua ringi, avasid õllepudeleid ja andsid suitsule tuld. Ja kõik see, kõik see nisugune asi, mis meil tunduks väga ebamoraalne, on seal niivõrd ilusti sulandunud sisse, mis, mis ei ole mitte mingil määral nagu moraaliga seotud, ta ei ole mitte midagi halba. Ja üks esimese esimene armulaud, mis lõpes Me nägime Dublinis, kus tuli kõrtsu siis nii nagu pruutkleidis, väike tüdruk. Kes siis tõi oma vanemad selle puhul kutsus küll lahja, kutsus kõrtsi. Ja ongi nagu meil on põhipõhikoht, kuhu kutsutakse külalisi, et kui küsisid meie käest ka näiteks seal, et mida te teete, kui sa tahad oma sõbraga juttu ajada või midagi, ma usun ta koju külla. Nende jaoks on see väga imelik, vähe inimesi kutsutakse oma koju külla või noh, väheseid inimesi põhiliselt kokku tahame seda kõik jäävad ikka pubis. Ja perekond, kelle juures me tablides elasime, kaks ööd, siis siis nemad ütlesid, et oi, et Jahad siin käivad inimestega väga palju pubisega, et nemad üldiselt ei käi väga palju ja nemad käivad harva, nemad käivad ikka nädalalõppudes, ainult aga vanem perekond, kes kes käib ikka nädalalõppudes pubis. Kui palju? Pubisid võis olla Iirimaal. Oi jumal. Selle illustreerimiseks on ka kõige parem on see, et kui mõnes väike väike väikses külas või siis ei ole isegi väike linn, vaid väikses külas olime ja läksime ühte pubisse sisse ja seal maatsin, vaatas, et oi, et see on väga täis, et Let's Go Nexto. Siis ma mõtlesin, et olgu peale, et kas ta tunneb seda linna või midagi, selgus, et seal oligi kohe sõna otseses mõttes next too, et sa ei pidanudki mitte otsima kuskile edasi, vaid seal ta oligi. Ja selgus, et vaatasin, ei teadnud üldse, et kus see on, aga, aga et noh, niikuinii on eksto, sest muud võimalust ei ole. Ja ma andsin neile ka hea, hea, hea nalja, mis, mis nad ei suutnud kuidagi uskuda, on see, et kui mõtlesin et 100000 elanikuga linn Tartu, kus on siis üks õllekas ja siis nad nad tükk aega uudiseid hulgas päridad, mis üks, kas mann tausunud või man Hanreid võimelisin, eiei litter oli vann, vann, siis siis nad ikka tükk aega mõtlesin, et mingit kägu ajanud Nonii olla. No inglise pubid näevad üldiselt välja vanaaegsed, mida vanaaegsema, seda uhkem. Kuidas Iirimaale on siis samamoodi? Seal on küll väga paljud pubid, on ikka täiesti iidsed ja nii edasi, aga, aga seal on just nimelt ilus on ka see, et et ükski pubi, mida me nägime, ei olnud muuseum nagu just nimelt see, et, et ei olnud Lakeeritud kogu seda, seda vana niivõrd pole esile toodud, sest tegelikult seal nagu paistis ka, et pubi sisu on ikka need inimesed ja see, mis seal sees toimub. Ja see, kui nüüd see ruum on vana ja iidne, selle asemel annab muidugi plussi juurde, aga ta annab just nimelt sellisel määral, kui kui ta on loomulik, ta on niimoodi, nagu seal säilinud, nii ta on. Ja mina leidsin, et ootasin ka, see tähendab seda, et alguses arvasin, et tõenäoliselt on ka samasugused hästi üles löödud ja nii edasi. Väga vähesed olid ja huvitav oli veel see seal tandalkis, kus me esimene õhtul saabusime seal kesiseks raske pralle, parajasti oli tulnud keegi sünnipäeva pidama Põhja-Iirimaalt ja kõike seal käis ikka niimoodi, et klaasid läksid ümber ja suitsu visati igale poole põrandale ja mõtlesin seda nad iial enam tuttavat remonti tegema, seda küll korda ei saa. Ja siis hommikul nägime kuidasmoodi, üks üksainus naisterahvas tegi 15 minutiga selle niimoodi läikima. Et mina ei suutnud seda oma silmadega uskuda, mida ma nägin. Aga see toimubki, tähendab, niisugune räpasus on ümberringi ikka täiesti norm, seal seal kõik asjad, mis on, visatakse põrandale, visatakse maha. Aga no muidugi koristatakse ka ära, aga, aga üldiselt tänavad hommikuti on ikka küllaltki hommikuti võivad veel puhtad olla, aga õhtuks on ikka küllalt niisuguse, nagu Veneetsia festivali oleks üle käinud, oli võrdlus. Noh, see on vist ka katoliku protestantliku usu vahe, protestandatismis on just nimelt see töö ja töö kõige eest ja töö nimel, mis Saksamaal käib ja kokkuvõttes ahnitsenud seda raha kokku, mis on ka tuttavad, kes seal küllaltki rikkad, aga, aga, aga lõpuks mille nimel kuidagi see, see kaob nagu sihti või eesmärk eest ära. Ja kõik see, et ümbruskond on puhas. Ja Iirimaal ta ei ole niisugune puhas, aga samas samas ma ei oska öelda, see, see puhtus võib vahel ka häirida rohkem kui mustus. Inglased on väga kinni oma traditsioonides, näiteks Inglismaa on üks väheseid maid, kus tänaseni on vasakpoolne liiklus. Kas ka Iirimaal? Ja Iirimaal ka ja iirlased rääkisidki loovad et 92. aastal, kui tuleb Euroopa ühisturg, mille hulka ka Iirimaa hakkab kuuluma siis peavad nad minema üle parempoolsele liiklusele. Ja nüüd nad ütlesid, et järgmisest aastast 91.-st aastast siis alguses viiakse eksperimendi korras üle suured veoautod ja bussid. Ja kui eksperiment õnnestub, siis saab astuda ühistu liikmeks ja võib viia parempoolsele liiklusele üle Iirimaa liiklus. No aga muud traditsioonid kuidas näiteks ehitatakse majad Iirimaal? Ma ütleks, et Iirimaa-arhitektuur on äärmiselt iirilik tähendab, ta on väga omapärane arhitektuur majad on kõik tohutult ilusad. Aga kuidas neid täpselt just kirjeldada, seda niimoodi sõnadega väga raske oli ka muidugi noh, niisugusi, röögatuse, mis mis tsivilisatsioon kaasa toonud ja mis igal pool maailmas, vot mida meie muinsuskaitse pastalised siin kõik rõhutavad, kuidasmoodi on mujal maailmas ilma igasuguse südametunnistuse piinadeta suudetud vana ja uus kokku sulatada, siis ainuke koht, kus ma olen näinud mõningaid õnnestunud sündmusi, on või tähendab õnnestunud variante, on Kopenhaagen kus on nagu mõned majad, väga ilusti sobivad ka modernsed majad vanade vahele. Aga üldjuhul ma ei ole veel näinud, et nad väga ilusad oleksid olnud seal vahel ja Iirimaal paar niisugust asja, üks oli üks päris uus katoliku kirik mille kohta. Me leidsime, et see on vist mingi ufo, mis on parajasti maandunud, mis sugugi sinna iiri hingega loodusesse ei sobinud ja teine oli Püha Patricku kirikus linnas, mis on siis iiri katoliku ülemkirik ja keset seda uhket ja ilusat kirikut, vanad kirikut oli siis mingisugune äärmiselt moderne sammas püstitatud niiskust betoonist, ei saanudki aru, mis on ikka noh, täiesti võõrkeha seal oli. Et niisuguseid asju nägijaga üldiselt. Oma majad on, on ikka, tunneks kohe ära, et aniiri maja, kui kui oleks võrrelda millegagi viilkatusega lubjatud. Väikeste akendega ja kuidagi sellest stiilist on nagu sinna uude, praegusesse arhitektuuri on nagu omajagu mingisuguseid. Ma ei oska öelda, olemuslikke elemente või midagi, on nagu, nagu ka juurde jäänud. Aknad on päratult suureks läinud. Et valgusest majades muidugi rohkem, aga, aga aga siiski mingi niisugune sarnane puudutas, on ka majadel ikkagi olemas suurem osa neist just nimelt sinna loodusesse, kus nad paiknevad. Väga hästi klapivad. Ja nende kitsaste teede äärde vunklevate, nagu seal Iirimaal suurem osa on. Õnneks ei näinud peaaegu ühtegi niisugust autost raadat või autopaani nagu mitmel pool mujal Euroopas. No mida sa, Sven oskaksid öelda lõpetuseks. Lõpetuseks kõigepealt Iirimaa kohta oskaksin vaid korrata seda, et et kui Iirimaale minna lahtise hingega ja siis on hirm, et see Hinglikega ära kraabitakse ja väga katki läheb. Aga nii laiemalt võttes minu arust, mida näitab selline suhtlemine iirlastega ja üldse väikerahvastega Taanis, Norras. Et põhimõtteliselt me peaksimegi, kui nad meie hakkame vabanema ja hakkame looma sidemeid kellegagi kuskil ja tohutult tähtsaks, on millegipärast nüüd hakatud pidama niisugusi, suurriiklikke suhteid ja nii edasi. Meie tegelikult peaksime iseenda säilitamiseks just nimelt praegu üritama sidemeid luua ja otsida suhteid kellegagi, just nimelt kes on ka samamoodi väikerahvad Norra, Taani pretanjaga Iirimaaga. Väga palju on veel ka samamoodi rõhutud rahvaid baskidega, just nimelt, et kõik, kes on, kes, on ka meiega mingil määral sarnased ja sellest tõenäoliselt saame me ise tugevamaks, saavad nemad tugevamaks ja me ei upu ära sinna McDonaldi teie selliste uputusse lõpuks ja kogu selle selle suurriikliku maailmasüsteemi pahedes.