Tegelikult ma olen sündinud Eestis aga on ja, ja siis võõrasisa rändasid Siberisse. Ma täpselt ei tea, mis aastal tean ainult et nad on mind ära vormistanud Mariinski linnas nende Uudeküla nimilistele kasulapseks ja nende nime peal ma siis kasvasin, olin. Eestist viidi ära teid siis päris väiksena? Ei, ma olin ikka nii, et emal oli juba teine laps ka olemas, aga siis isa ei ole sallinud mind ja siis Antsivad ära muidugi kooli meil ei olnud Siberis. Nii et ma olin üle 20 aasta vana, kui ma veel alles hakkasin kirjatähti õppima. See lapsepõlv ja noorus oli siis kurvavõitu. Jah, kurb oli küll, kasuema oli ka väga-väga karm ja kari kasuisa suri ära. Hakkas esimene maailmasõda, ma olin alles plikakene. No kui vana ma võisin siis olla, mul tuli kõik tööd teha, kasuema kukkus käeluu katki, aga ta oli nii kuri, et ma pidin lihtsalt tuppa tooma ja laskma ennast peksta, ta ütles, et liha ei seisa soolata ja laps ei kasva vitsata. Ja mida rohkem ma sind peksan, seda õnnelikum sa oled, siis sa saad taevasse. Mul tulivad, sellel ajal tuli künda, jääst kõik põllutööd teha. Ei jaksanud, muidu Adrola keeratav auotsas, kui panin puu õla alla ja siis tõstsin, siis lükkasin niiviisi. Ja siis 21. aastal oli meil nii suur näljaaeg, sõime ohakaid, et neid ei olnudki ümber enam olemaski ja ja siis vana see kasuema ajas mu kodunt minema, et minul enam teenijat vaja ei ole, mina teened jõua pidada. Ikaldus oli ja vilja ka ei saanud, ega siis ei olnud poest ka midagigi saada, meil ei olnudki õiget poodi. Ühel Siberist väljarändel oli seal üks pood, seal ta meelsus midagi sissi edukesi. Hüüti mind petajalaksid. Ma käisin basseldega, mul midagigi õieti ei olnud, ma ei tohtinud kellelegi öeldagi, kui küsis võõras nii mööda läks et nõukogu ta elu on, madin, ütleme ikka, teha on. Kui suur küla oli, ta ei olnud külad, nadolid, krundid, Vambola nimeline ühtepidi oli vist kaheksa killumeetrida. Ja teisipidi ma ei tea, kasvõi kaks teisteni. Ja asunduse nimi oli Vambola. See, kui ta ära saatis ja ma tahtsin kangesti hakata vene keelt õppima. Ja siis seal oli üks vana parteilane. Tema oli meie propagandist keis rajoonist, tema oli agronoom ja enava. Tema oli eestlane, töötas vene, seal rajooni keskus, oli 25 kilomeetrit meilt diemalt Hõranski rajoon. Ja tema oli meil propagandist, siis käis seal neid loengu Tiimas ja niivõrd, kui mina olin, siis võõra Tiiani ja teiste juures olin päris võõraste juures. Algul ma läksin niiviisi, et suvel töötasin kuude kaupa. Kulakute juures võib öelda ausalt välja aga talvel ma siis käisin nii pere-perelt, ketrasin ja kudusin ja ma õppisin päris ilusaid kangaid kuduma ja kõiki. Ja tema hakkas mindagiteerima ma rääkisingi, et ma tahan õppida ta vene keelt. Ja tema viis siis Surjanski rajooni ühte vene külas. Maa haigla oli viis mu koristajaks. Ja seal ma siis hakkasin õhtukoolis käima, likviess öeldi, see aed. Vaatasin. Kirjaoskamatuse likvideerida. Jahu ja kirja ostnud siikvideerimise kool ja seal ma siis hakkasin käima õhtute muidugi raske oli ja mäletan, see oli noor noor tüdrukus, kaheksa üheksateistaastane, kes meid õpetas. Velskri õde, oli vahe seal kui tunnivaheaeg, kõik tegid nalja ja, ja jooksid ja naersid. Mina istusin ja nutsin ja velskri õde tuli minu juurde, kallistas mind ja ütles, et et miks sa nutad? Muidugi vene keeles, sest noh, sellest ma sain aru, ma oskasin nii palju, ütlesin majja Ruskini panime. Sellepärast, et teised kõik naersid ja, ja tegid nalja. No ja siis muidugi lõpetasin selle lik, peesist sain, siis hakkasin juba kirjutama ja. Palju seal õpilasi oli seal. Oi, seal oli väga palju selle asula täis inimesed, keegi ei käi siis seal oli isegi 40 aastasi ja ma olin selle haava juures korteris. Temal oli naine, oli venelane, ise ta oli eestlane, lapsi neil ei olnud. Aga siis, kuidas Eliot kasse? Moviis? Seal ma olin täitsa puht venelaste hulgas. Siis ma käisin alati vene koosukutega õigesti, igalt poolt võtsin osa, kuulasin suu laiali. Esimesed sõnad, mis ma vene keeles õppisin, oli saaja protiv. Noh, ja tema, et kas siis mindagi piir või jälle uuesti, et kuule, sa oledki niukene, energiline, mine õige õppima parteikooli. Ma ajasin silmad suureks ja tema ikkagi. No kujuta ette, hellikene, ma olin nagu oma laps talle. Vot tuleb öögor, sa lõpetad härra parteikooli, lähed maale tööle. Kunagi on kuskil suur koosolek ja koosoleku juhataja ütleb, et sõna seltsimees Uudeküll il. Ma hakkasin suure häälega nutma, et mis asjade minust narritate. Nojaa, midagi alla ei andnud, nagu ikkagi võttis ise läks komsomolikomiteesse, rääkis selle loo ära, missugune ma olen. Ja sealt võttis siis saatekirja ja saatsid mu Tomskis mädad sulami jõge, läksin siis Tomskis parteikooli kolm laeva, läksin laevaga seda teed, teate. Ja siis mul oli niisugune asi geenius küll. Mul ei olnud jalasega midagi parseldada, käisin kogu aeg kulakule, tegin kolm päeva basede käisin laevas. Aga siin lähedal ja minema seal oli no niuke laud pandud, ainult et kaldale minna. Kupusin see, aga siis panin kingad käia, ei osanud, ei kanta neid. Aga nüüd laeva pealt linna minna, panin kingad jalga. Sain pooldad Jese, kukkusin kobinal maha ja üks mees jooksis mu juure ja võttis siis väike puu, kohvrikene oli mul käes, kus mul seal midagi sees oli. Testis mu üleskutset, kuhu te lähete, siis ma juba sain vene keelest aru, nii pole ju. Ütlesin, et Karl marksad vaatsed, tema parteikooli, madin, sea seisma parteikooli, andis seal Jessi osakonna juhataja kätte, tõrva nimeline oli. Andis tema kätte, ütles, et ärge teda enam jumala pärast väljalaske üksi, aga need kingad visake kohe ahjude jalast. Mulle osteti siis ametiühingu poolt osteti kingake jalga ja vastet panin padja alla, aga ise olin Punase Risti liige juba koolis ja, ja kontrollisin sanitaarkorda, korra tuli meil ühiselumajasse, kontroll leiti jõul, padjal paslid. Siis sain veel peapesu. Salaja viisin siis ühesse, nutsin ja viske need viimased paslik prügikasti. Lõpetasin parteikooli. Teil oli siis nagu kolm kodu selleks ajaks, kui te parteikooli läksite. Kõigepealt tuli oma ema. Pärisema jättis mu maha, see võõrasisa ei sallinud jäätis mu Mariinski linnas vormistasid ära mu nende Uudeküllide nime peale. Ja nii ma jäingi, siis. Ma ei teadnud oma emast mitte midagi, kuni 1000 955. aastani. 1000 955. aastal juhusliku jutu peal üks õde leidis mu üles. Siis ma olin juba parteitööl, olin siin Valga rajoonis põllumajandusosakonna juhataja, ema elas siis veel. Ei elanud ega ega mina ei teadnud, kas otsis üles, õde otsis ülesse, õde otsis ülesse juhuslikult muinasjutuööpartei rapla joonist, tema oli ka kursused, seal juba töötas, oli tema kelleks jutu peale üle laste peale ja õde oli ütlenud, et meie ema otsis ka, et meie kõige vanem õde on kadunud, et otsis kogu aeg, pani oma kõrvale veel klaasi, kui meil oli midagi olemisse, küünla panin nääripuu otsa ikka helile, ikka hellile ja, ja tühja tassi panid oma kõrvale ja Eli jaoks. Kas seda vanasti tuli tihti ette, et niiviisi laps maha jää? Tuli küll parteikoolis me käisime. Noh, need olid mahajäetud lapsed ja sõja järele jäänud ja püüdsime vasikaid öösse. Köiega piilusin metsu, lumi, kalda, nende lutsikute all olivad, magasid ja mustad olid, püüdsime kinni ja viisime, andsime. Millises sealt saadeti lastekodudesse pärast kodusõja ajal. See oli peale kodusõda juba, kelle kodusõda ma õppisin seal? Noh, ja siis järgmised olid võõrasvanemad võõrasema ja see, kelle juurde tõid jääd kes võttis oma juurega ja kolmas kodu oli siis kuskil talumehe juures. Kolm aastat töötasin ühe juures. See oli muidugi veel nende sugulane, üks Uudeküll Karla ja sain kaks rubla kuus. Ja süüa anti midagi, mis oli, ja riiet muidugi midagi olnud, igavene tappused, riides olid kõik omakootud. Vot see oli siis palk. No ja siis siis hakkasid mul niiviisi need andamised parteikooli. Ühe aasta õppisin seal ära, nägin, et midagi mulle õppimist ei tule välja, ma ei jõunud teistele järele. Õppeosakonna juhataja siis kutsus mu välja, ma hirmsasti kartsin, sest, et need vaesed lapsed ja võõratee, nii et nad on ära hirmutatud ja väga nii õrnad. Üks õpilane tulija ütles, et sind õppeosakonna juhataja kutsemaid, milles asi on? Ma ei tea, käskis kohe tulla. Mina lähen muidugi hirmu täis uksest sisse, näitab mulle istu tooli peal ja küsib, et kas sa maal oled töötanud? Ma läksin siis nagu kergemaks ütlesin, muidu olen töötanud. Hobustega, oled töötanud? Mitte üksinda hobustega. Et vahest tuli isegi lehmaga töötada härgadega? Noh, kas neile süüa ka andsid ja puhkus andsid neile? Muidugi andsin, vahest varastasin veel leiba, pere enese järelt, andsin hobusele veel suude leiba eriti varsale veel. Ja tema siis ütles, et aga miks te enese eest ei hoolide, vaadake, mis te olete, välja jään öösse, te õpite tuunite seal, selles õpikabinettides, aga mis siis järele jääb, niiviisi? Ei, nii ei tohi ikkagi õpita oma õppimise, puhkate oma puhkamise aja. Aga ma, mis ma teen ju kuidagi teistele järele, teised loevad, mina niiviisi lugeda veel ei oska, et õpikutest loen, kirjutan ikka natukese kirjutasin kirjutanud seda ülesse misse, loengudes loetaksime ja tema ütles, et no me saame sellest välja, et kas te olete nõus, mis saada meid ühes üheks aastaks õppepuhkusele? Ma ütlesin, et olen küll nõus, aga kuhu ma lähen? Luks tilt sõbrannad, kedagi ei ole. Mõtlesin natuke aega, ütlesin, et on küll, et üks Turu linn emma oli. Et tema on Omskis päritud sealt sädeks kommuun oli siis. Ja tema siis ütles, aga, kas ta saateid kaasa võtta oma juurde, kui ma räägin, ta saab. Nii, kui ma emale ütlesin, et mul niisugune ette panin, koi tuled meile ja kõik. Ja vot nüüd koolivaheajal läksimegi, siis sõitsime Novskisse, reede või laupäev, tulime ja pühaboli kommuuni koosolek, seal mind kohe prauhti, tehti ettepanek, ma läksin terveks aastaks, tehti ettepanek astuda kommuuni liikmeks ja füüsiti elulugu, mis mulle lugu rääkida, midagi ei olnudki. Paari sõnaga võtsin ära kodutu ABSi, õpin pategoolise kõik. Ja siis valiti mind, võeti kummuli liigus ja valiti ka juhatuse liikmeks. Seal anti mulle kultuuriosakond, õpilane, parteikooli õpilane. Seal sai siis ikka teha ka tööd. Kommuunid muidugi ma füüsiliselt ei olnud, pandi söökla juhatajaks, aga söökla oli, missugune? Sööklas oli tabel väljas. Mis toidud on? Ta ütleme hommikul oli seal mingisugune pudru, lõuna oli siis kas klimbisupp õhtu oli jälle siis ega valida midagi, ei olnud üks minuni ja seda miinimum siis sellest siis võtsin palju inimesi tööl põllul oli, siis viisime sinna, saatsime hobustada neile ka sedasama sööki, nimekiri oli üleval ja mina panin sõna taha ristid, kes söömas käisid ja mitu inimest perekonnast käis ja siis raamatupidamise võttis Tarleja rehkendada selle headele neile siis hinna välja, palun sööd päevas läks, sest et oli kõik ju ühistkondlustatud, see oli täitsa suur viga tehtud, isegi kanad olid ühiskondlustatud. Vot niisugune olukord oli siis seal kommuunis olin seal aasta ära ja siis ma käisin. Päeval töötasin lasteaja organiseerisin. Naistega sain ma väga hästi läbi. Organiseerisin isegi lastele kommuuni poolt nõudsin välja ühishitid, niuksed, lastel, selge, mis seal olid. Leidsime ühe tütarlapse ka, kes oli siis natukene oskas juba lugeda ja kirjutada ja ma ei mäleta selle panime sisalstaja juhatajaks. Aga ise käisin öössede õppimas. Indrek Kaju pool võib-olla olete seda nime kuulnudki? Tema oli, kui meil siin Eestil nede oblastid olid. Tema oli siis sel ajal oli, töötas Tallinnas ja ta oli siin oblastikomitee esimene sekretär Aive Hendrik. Kui kanad olid ühised või ühistatud, kelle omad siis munas olid? Kommuuni omad, sealt võeti söögile, sealt võeti kõik loomad, olid kõik istutud ja siis kõige hullem asi oli see, et inimeste, need karjanaised, kes olivad, need viisid ikka oma lehmale tükikese leiba koduntensiilitasitega, teiste lehmade Eesti, kellel ei olnud hoolitsejad, need jäid viletsamaks. Ja siin täiesti niisugune kord, et iga kuu üks juhatuse liige oli terve päeva seal laudas lüpsis selle porsuv lehmik 10 lehma lüpsta, lüpsis need lehmad käsitsi muidugi ära. Ja siis niiviisi saime natukene kordades, et, et teha öiseks loomad, aga muidu oli väga-väga piinlik oli, räägid küll, et looma ei ole süüdi, aga ühele andakse, teised ei anta. Suhted inimeste vahel sõbralikud. Väga sõbralikud, seal oli pool küla, oli eespool, oli sakslasi, põlivannuka, sakslastele ka eesti keelt, seal nemad olid põlised olnud juba seal ja algul oli muidugi väga-väga raske olija. Me ei tahtnud seal inimesi, ei olnud komuna eluga harjunud ja aga siis ei olnud viga ja veel siis kui aasta otsa seal õppimas käisin, siis ma juba taipasin juba poliitikast ja kõiki see aju Hendrik oli väga tore. Ta oli seal Siberis, pärast oli nimetati neid kuulseegaaemm, mittetäielik keskkool, ta oli seal kooli direktor. Te olite siis aastasel kommuunis ära puhkasite välja, siis selle aastaga jäänud nii nagu enne juhataja ütles. Ma ei puhanud midagi välja. Panin täitsa koormuse all, mul ei ööd, ei päeva, ikka iga õhtu, ma tulin kell 12 kõige kõige varem, kell 12 tulin õppimast ja öösse. Niiviisi see elukene läks, ma tulin tagasi, siis hakkan juba täie jõuga. Kommuun kommuun, aga iga pere elas siis ikka oma vanas majas, endise majasega elamine. Ei olnud, ei olnud niisugust asja traktori peal nagu jutud, siis olid. Aga põllud olid juba ühised, kõik põlledele diisel ja loomad olid ühised. Kanadeni välja. Jah, mõni salaja jättis oma kalakese seal kuskile. Aga no kui riidetüki selga oli vaja või? Seejuures ka moona käest. No mis sa välja teenisid, selle eest ostsid raha, anti raha santi, jah, maksti neile normipäevade niiviisi oma päevade arv oli nagu kolhoosis hiljem pidid oma töö need normid näevad välja tegema, siis sa said. Muidu ei saanud. Te olite aasta ära kommuunis, mis edasi? Edasi läksin tagasi uuesti õppima ja lõpetasin ära parteikooli. Ja siis oli niisuguse ajastul ta lõpetas 30. 32. siis seati veel parajasti seda esimese viisaastaku plaani ja nii, et mina olen siis aasta kuid kõik üle elanud ja siis sai nendest viisaastaku, mis me tegime, käisime metsas puid tegemas ja, ja seal Su Lõmmi peal sülemi jõgi läks Tomski linnast läheb läbi seal käisime siis taevasi lossimas ja, ja niiviisi, et mis meil siis raha nagu tuli selle tööd, selle andsime kõik esimese viisaastaku jaoks. Kõikesi. Mul ei olnud leiba süüa, aga vaat selle ikkagi andsime ära, et, et viisaastaku plaan saaks ennem täidetud ja kas teate, kui me ei tunde ühtegi puhkepäeva, mitte midagi ja inimesed töötasid, keegi ei nurisenud, kui vilets oli elada, aga ükski ei nurisenud riisi peale. Vot mis on ime ja see mulle surmatunnini meeles. Käisime öösel, vihma 100., kui tuled sealt laeva pealt kodukauge ei olnud küll. See sadam oli seal lähedal ja keegi ei nurisenud, nööridega olid pastlad jala külge seotud, kui käisime metsas taevas puid varuma Sumale koolile, ega siis keegi midagi ei olnud, pidime kõik ise tegema. Sööklas käisime süüa tegema, neli rahvast oli seal parteikoolis. Tatarlased, eestlased, Iowassid, venelased. Ja me olime kõik nagu õed. Kõik lootsid parema tuleviku peale midagi, noh, mis Tomski parteikoolis, kui olime, kellel pakid tulid, kondnud, mida pakiga saadeti, oli ainult rukki suh-suhkaris, rukkileivast omatehtud leib, see oli küll väga hea kuivikuid, kuid, kuid jah, nagu öelda, saadeti leidja, mõnel oli siis rikkam, oli seal, olid nisu kui kuid ka natukene hulgas. Aga minul kellelegi anda ei olnud. Ja siis, kui kellelegi pakt oli, mina läksin toast välja, kohe õppekorpus selle ja üle tee oli, kohe läksin sinna õppima. Aga kui koju tulin, siis oli mul padjal ikka nuustik pandud. Kunagi ilma jäetud selle peale vaatame, olime 28, tüdrukud olime ühes toas. Niukene suur tuba oli. Ja neljast rahvusest olid kõik ega ei olnudki, et üks rahvuseraldi või teine. Ja kõigiga me saime läbi, mäletan tatarlaste kooli natukene. Nemad ei söönud. Kui saime kuskilt midagi paremat või nemad sealiha ei söönud, mis oli laupäevane päev, oli neil nagu rohkem nemad pidasid oma kaussi, milles nad siis silmi pesid ja. Aga viimaks, kui me partegoli lõpetasime, siis olime kõiksugused. Pärast lõpetamist läks partegoorismi Leningradi edasi edasi õppima, oli üksainukene, komandeeringu oli antud Tomski partei koolile ja selles võite töö ja selle sain mina. Siis ma juba lugesin ja kirjutasin ja. Kas see oli Leningradi vähemusrahvuste kommunistlikus liidus? Jah, jah, Kunza imetati, kursapoisilik tüdrukud, ta oli tegelikult kolme aastane. Aga minu arust see on tulema neli aastad, sest see oli eelvalmistuse kursus veel, mina läksin, ettevalmistuskursus oli mul nii palju taipu veel ei olnud, et seda programmi tervelt oli nii Helmanisuse kursuse ära ja siis läksin edasi jälle niikaua kui. Ma lõpetasin ära kolm kursust ikka jah, vot siis oli karud ammuli veel, meie õpetaja karutami elas ka seal ühiselumajast ja mina käisin siis õhtute jälle tema juures seal ühiselumajas konsulteerima seal ja üks raud oli, temal oli peas poliitökonoomia, nii et kui tal midagi tsitaadi luges ette, et vot see on nüüd Karl marsist niuke üteldes oli seal ka, olime ekskursioonil, käisime, ta rääkis, rääkis Marx, arvas nii ja mina arvan ka nii. Aga ta oli ka, tuli siia Eestisse 40. aastal, nad olid kõik siin ja 40. aastal, kui siis mind siia Eestisse saadeti. No saadeti sellepärast, et ma oskasin eesti keelt. Kas teid kutsuti välja siis kuhugi? Kutsuti välja, ma siis töötasin Kingissepa rajoonis, ma muuseas oli nii struktuuri jälle on väga ilusad kuldtähtedega tõend, ma olin see instituut oli, oli Moskva instituut Leningradi osavad ja mina olin selle osakonna Brabaga Eestis paabel organiseeris poliittööd, mul käisid seal siis õpilased, seal oli partei ajalugu, oli no kohapeal organiseerid, nemad käivad kord nädalas ja õpetajad käisid seal, aga mina oli siis seal kohapeal, kes maksis raha neile teerahad välja ja kõik need tulivad kõik Leningradist või sealt riigi poolt, mina ei tea, kust nad tulid. Makseti neil veel neid hüüdsid ikka mind mammad või palju noorem, kui head ma oma kasti rahasaatena või ei saa, eesti keeles olid ja mind kutsuti siis 40. aastal parteikomiteesse kutsuti välja ja öeldi, et teid kutsutakse Moskvasse. Kes raha, velje, tee raha ja läksin Moskvasse aadressi peale, mis mulle antud olid, kus keskkomitee oli? Läksin sinna, korrapidaja küsis, kelle juurde, mina ütlesin selle toa numbri. Mind viisakalt kutsuti kohe varsti sisse ja tehti ettepanek, et sõita Eestisse. Ja muud ei olnudki, vot kus läks ikka kiirelt see organiseerimine. Samal päeval sain komandeeringu kätte kohe ja sama õhtu sõitsin juba ära, tulin Kingissepp, pidin siis kolme päeva jooksul oma 27. aprillil pidin olema juba Tallinnas. Serist 1941. Jah, 1941 ja siis ma tulin siia Tallinnasse keskkomitee käsutuses. Aga vahepeal ma veel nagu abiellusin seal Kingissepas sõjaväelasega majuriga, ta lõpetas kooli ja tema sai Soome sõjas surma ja mulle jäi järele poeg. Ja siis oli nüüd 41. aastal oli mul kaheaastane laps. Siis ma jätsin algul selle lapse Kingissepa võõraste juurde sõbranna juures, päeval käis lasteaias, ühes oli tema juures. Et Eestisse sõit tuli väga järsku Ja väga järsku ma midagi ei teadnudki mõtet ja siia tulin. Muidugi imelik oli ka sinu rahas käisid riides teistmoodi. No esimene käik Tallinnas mäletate. Esimene käik oli jaamast keskkomiteesse Tõnismäel oli praegu on seal ajaloo instituut. No ja läksin sinna ka seal, ma kohtasin siis seda. Rauda hoi Uudeküll. Meie teda kuhugi ei lase. Nõelex karudami, juurkarud on, oli siis sekretär selleks karudami, uurija Karotam oli ka sellega nõus ja, ja jätsid mu kohe sõna keskkomitee aparaadi tööle. Ja, ja Delman oli siis naisosakonna juhatajat, Helmen saadeti Juljana, Delman saadeti sinna kuskile tehasesse noorte tööd organiseerima ja mind pandi naistööd tegema. Ja nii kui ma olin kisse naistööd on nii kaua, kui seda hakkas Muidugi saite korteri ka ja kas tõite lapse varsti järele? Ei toonud korter, mulle anti nõmmele aga millegipärast ma ei saanud kohe seda seal sinna minna, aega ei olnud, komandeeringutes tuli kogu aeg käia ning isegi Saaremaal ja igal pool ja siis, kui ma läksin Narva komandeeringusse ajasin oma asjad seal kõik jutti. Ja reede õhta omavoliliselt sõitsin Kingissepa. Aga siis see aeg oli veel lubadega lubadega üle vabariigi piiri sõita. Mina sõitsin ilma, sest et ma Kingissepa rajoonis töötasin. Kõik need piirivalvurid olid mulle tuttavad ja rahvas imetsisel, kui miili varvul tuli dokumenti küsima. Ja ta oli stuudio küll ja olime sõbrad jutuajamist selle asemel piletit kontrollida. Ja siis ma tulin laupäeva hommikutuvi riietidesse, sõitsin Kingissepa laupäeva hommik, muidugi laps ärkas ülesse. Oli väga must ja räpane. Ja siis ma helistasin kohe läksin postkontorisse, laupäeva hommik, kui helistasin Sitsakule, sipsak oli meil meie osakonna juhataja, sekretär, parteisekretär, no ja helistasin, et vabandage mu oma voliga tuli, aga täna ma last jätta ei saa, laps hoidis kaelast kinni ja enam lahti lasknud. Ja siis ma võtsin lapse kaasa ja mis oli siis, see oli laupäev. Laupäev veel mulle kingituse parteikomitee andis ja hobuse ja mehe ühe pakkisin kõik oma asjad kokku ja panin Packaazi Tallinna saata püha hommikul kell kuus oli sõda kohe juhuse asi ei usujuust, aga oli juhus, et ma sain oma lapse seal. Noh, ja kaua ma seal sain siis Eestis olla, et ma ei mäleta. Mitmendal juulil me välja sõitsime, esimene ešelon tuli esimesel või teisel juulil, välja saadeti kõik need parteidokumendid ja seal on kõik ei saanud. Nii, kui ma olin seal aparaadis, mina ei saanud sõita ja mulle öeldi, et last ei Toysi. Katsu las laps kuidagi ära saata, esimene ešelon pidi minema Jaroslavi ja siis oli meil üks tehniline sekretär, tema ütles, et kuule, ma räägin, mul õde ja ema kaks õde ja ema sõidavad, et nad võib-olla võtavad, et sul on nii tore poiss. Ta oli kaheaastane, ta ei kart kedagi, kõik keskkomitees, mina ei saanudki sööta, kõik söötsid, tassisid teda, ütles, et keskkomitee lemmikuks. No ja rääkis ära ja need olid nõus. Viisin lapse õhta sinna, kui me pidime ära sõitma juba. Et harjub. Ja läksin siis teine hommikul viisin nad siis me ei läinud ešeloni läinud välja, Tallinnast aga läks Ülemiste jaamas, sest sakslane pommitas kogu aeg. Ja läks Ülemiste jaamast. Ja nemad ütlesid üks minutit 10 või mis ütlesid ära enne rongiminekut nüüd niimoodi ütled, Eestist välja ei lähe, jäävad siia. Jäävadki siia. Istun ja nutan koorikse peal, korraga astub mu juuruks naine. Vabandage, kus te töötate, aga me ei tohtinud kellelegi öelda, kus ma töötan. Mul oli Prawinglik niuke pisike ravinkaga taskus kogu aeg. Meil kõigil keskmiste töötajatel oli, mina ei vaadanudki, tema peale, ütlesin, kas teil ükskõik ei ole. Laps oli mul põlvede vahel ja ta ütles, et ega ta keskkomitees ei tööta. Ma siis vaatasin, et mis te arvate. Minu abikaasa töötab ka seal ja ta rääkis, et meil üks naine saadab oma kaheaastase lapse. Ärad. Ma arvan, et see olete teie. Ma pidi olema juba siis prokurör, küsisin, mis ta nimi on? Avastu nuhima lavalt avast oli põllumajandusosakonna juhataja. Ja siis ma ütlesin, olen küll seeria. Aga need nad jäävad siia. Ei, mul ei ole midagi teha, ise sõita ma ei saa ju, ei ole dokumendid siia, poliitiline juukseid ma olla ei taha. Et tema võttis paberi ja pliiatsi ja ütles, et kui te usaldate. Ma võtan selle lapse nii kauaks oma juur, kui kunagi kohtume. Ja võttis ema, saatsin lapse ära kaheaastase lapse. Ja siis õhtul saime kohe keskkomitees teada, muidugi ma läksin sealt öösse kunagi ära, kiskusin juukseid peast ja ja saime teada, et mees sai kummitada. Üks vagun põle säragi Narva ja Kingissepa vahel. Nüüd midagi teine hommiku kohe tõusin üles, ei läinudki keskkomiteesse, läksin sõjakomissariaati, tahtsin rondile minna, sest Soome sõja ajal ma lõpetasin õdede kursused ja siis läksin sinna ja seal mulle öeldi, et me ei, ei saa keskkomitee luba. Ma ei tea, kas ma olen poliitiliselt kahtlane või? Ei, aga arvestage sellega abikaasad saidil Soome sõjas surma ja kui teiega midagi juhtub, Teil on kaheaastane laps, võidelda tahtsin. Niipalju kui jõud on veel emiskitki ja siis oli kolme päeva pärast kolme või neljapäevast saadeti, läks meie ees, seal on välja. Ja siis kassinud, kui te teate, kaitseväes on kaks jaama, kaubajaam ja reisirongide ja ja siis meie ešelon oli, seisis seal kaubajaamas, seal oli palju tsoonis ja kõik olid poolikud puusad ja tuli välja, et meie ešelon oli siis esimene seal ja üks toominga liisi oli, see kiskus loomavagunis, me sõitsime seal, kisub mind jalust, et EL ei vaata, sinu poeg on seal hommiku kella nelja ajal hüppasin välja puiskarjamaa, et oli hoopis võõra inimese süles, ei olnud selles ühes, kellele ma tantsin. Jälle suur juhus, jälle suur juhus, minul on olnud neid juhuseid. Ma hakkan juba juhuseid uskuma. Ja ahmisin lapse sülle ja midagi omal ka ei olnud ja ja keerasin pluusekene oli, võtsin oma seljast, Kerzin lapse sinna sisse. Lapsel ei olnud muud selles, kui see fordi, no mis on. Suvel käivad nende spordisärgiga, siis ilmus see naine akna peale ja ešelon hakkas liikuma ja tema ütleb, et kas seal on midagi lapse jaoks ka? Raputasin pead, muidugi nutsin, raputasin pead. Ta viskas käigu pealt, viskas veel oma paika, teki mulle alla. Ja jamas saime jälle kuku. Kohtusid jälle jälle ja siis ühendati mõlemad kokku ja siis me saime juba seal naisedkoogis, ma sain lapse riided kätte ja siis me sõitsime nende selle eželoni, siis oli juba üks ešelon, sõitsime Huelkasse Silewinski oblastisse. Ja seal siis kõik läksid, muidugi kõik määrati. Tere. Mul jälle see õnnetu asi, et valdasin keeli ja mind pandi söökla juhatajaks jälle ja. Elu oli hirmus, aga, aga mingi kuule, lootus oli otset ikkagi. Rahu tuleb ja, ja siis olin seal tagalas, töötasin siis mind pandi, selleks, see läbis, kui ma ei tahtnud sööklas olev pandisi läbinski oblastikomitee instruktoriks, evakueerijate varustajaks. Ja teate, meile toodi Leningradi blokaadist toodi inimesi. Ma ei saa, ma ei saa, tead teile rääkidagi, pisar tuleb silmi. Me tassisime raamiga, viisime treenereid vagunist välja, käed olid, ma ei oska öelda, jalasääred nagu kepid ja vot siis seal ma töötasin, no ja siis tuli töökorra kontrollima, jälle k sile mees, kes need suured ülemused ja tuli siis paas. Paas oli prokurör, Veimer mängis poisiga väljas, meie ajasime baasiga juttu. Ja aga nüüd ma lähen tagasi natukene siis kui mind parteist välja löödi, löödi selle pärast välja, et ma olin eesti vanglaga sidemes. Ma kirjutasin jälle, see kuradi hing on igale poole viinud, olin Leningradi oblasti Punase Risti pleenumi liige ja siis meil oli organiseerida vanglate nendega kõigi isegi sidet. Ja Pöögelmanni andis siis mulle nimekirja ja mina valisin sealt kaks vangi välja, kellel ma hakkasin kirjutama, üks oli sissepauk, tuli välja, et baas oli paugi nime all. Saate aru varjund varjunime all ja, ja teine oli Kuulber, kaugust lusi mõrvati pärast sind siin sakslast kõik kurat, hakkasin kirjutama. Aga nüüd ma siis juba, kui ma kõik lagasseni oma õigus kätte sain ja nüüd siis baas tuli mind kontrollima, ma teadsin, et ta oli juba, ei olnud pauk, baas, jälle juhus, jälle juhus. Ja mina küsin tema käest, ütled, et vabandage kinni, kahistusid, ajasime juttu nagu täiega, selle peale vaatamata oli vabariigiprokurör. Et teistesse kinni ka keskvanglas istusin. Vaat, kas te juhuslikult ei mäleta, kas te saite kirjasi Leningradist siberi karu käest ja vahest oli kirjadele allelli? Sain küll. Kust teie seda teate? Ma andsin käed, saage tuttavaks. See olin mina, Me ei tohtinud kirjutada panna oma nime, selle ülikooliõpilased, et me oleme selle vanglas, nimekirjad tulid mulle sinna ühe erakorteri aadressile Leningradis ja niiviisi olime kirjavahetuses siis läks meil juttu juba kaugemale ja nemad parajasti organiseeris, jäävad Chicalves, organiseeriti juristide see kursus ja siis nemad seda ja vahest mõni kohe mulle käppa peale. Nüüd lähed tissid kaussi, õpime mul jälle laps, noh ma lapse panen. No siis jälle jälle jätsin vanainimese juure lapsed, tema tütar tuli ka kaalust ja. Noh, ja siis läksin, lõpetasin ära see kolm kuud juristide kursused, Juliste kursused ja peale kursuste siis saadeti nyyd syläbinskolest, siis jälle töötasin seal niikaua kui moodustati operatiivgrupid, hakati saatma Eestisse. Ja muidugi ma olin ka seal operatiivgrupis, kui me tulime üle piiri, siis oli üks mees, kes tegi Kännu Kuke pudeli lahti ja terve vaguni postitas ja siis lauldi ja lõbutseti ja kõiki vaatasime läbi akneikeseda Jessid. Noh, ja siis niiviisi tulimegi Eestisse ja. Esimene töökoht siis pärast sõda Eestis oli. Abiprokurör maakonna abiprokurör Valgamaal Valga maakond, aga siis mul ei hakanud see töö meeldima. Eks need olid ka päris keerulised ajad veel. Oh jumal, Petseris oli juba bandiit sisi, kui palju. Külanõukogu esimees lasti maha üks saadik lassi teene, kui esimesed valimised oli film, juba valimised. Naisterahvas oli meil külanõukogu esimees, oli, oli saadikuks. Teine päev tuli minna valima ja ta tuli õhtul saunas ja aknakardin oli natukene irevil ja läbi aknalasse maha laua taha. Siis tuli öösel veel uus kandidaat leida ja kooskõlastada. Ja ikkagi valiti ära valimiste. Erkki ei läinud. Väga palju oli bandiit, sisi, kauplusi rööviti, tulevad päeva kauplusesse sisse maske peas. Inimesi on seal aga revolvrid käes, keegi, keegi ei julge liigutadagi, nii kui sa liigutad, saad. Ja siis, kui otsivad, tahad ära, võtsid kassas rahad ära ja kõik, mida neil vaja oli, viina, kui oli poes ja kõik võeti ära ja siis jäeti kiri maha. Must kapten, pärast maksan. Niisugune nimi oligi neil kohe must kapten, võisi, must kapten, väga palju, väga palju seal tegi hirmust tööd. No ja mind tüütas ära, see ei ole naise töö ikkagi. Eriti veel sel ajal oli, see ei ole naised ja ma palusin siis jälle, et tehke, mis tahate, laske päris lahti, aga vabastage mind, prokuratuurist. Pluusis ajasid jälle nii, kui neid asju viisid Nukarty komiteesse põllumajandusosakonna juhatajaks. Prokuröri tööpäev oli tollal kah väga pikk. Jube ma ütlen, et pärast, kui ma täitevkomitees oli, siis oli häbi kodu tulla. Ega oma nii heast ei ole kunagi elus elanud, kui ma nüüd pensioni ajal elan. Ainult et tervist oleks. Aega laialt käes. Kui hakkad mõtlema, teinekord ei ole hea ka, mõjub närvide peale. Ja teate, mis asi mul ei taha, noorsugu ei taha neid vanu asju kuulata. Ütleb, et mu oma poja lapsedki, vanaema, mis sa sellest räägid, ega seda aega enam ei tulemaasid, vot kuidas minevikku ei tea, siis sul ei ole tulevikku, ka on see õigus. Jah, aga mis siis, lapselaps vastab selle peale? Ei midagi vait on ja kõik. Heinad on mul kaks tükki, neid ongi tublid.