Kodusõja ja suure isamaasõja veteran polkovnik Karl Kanger on kirjutanud raamatu mälestusi võitluspäevilt ilmunud 1958 ja koostanud mälestuskogumiku kodusõja päevilt relvaga oktoobrirevolutsiooni kaitsel. Käesolev saade esitaks tema mälestusi paberi- ja trükimusta vahenduseta. Helilindistus Karl Kangeri kodus Tallinnas sügisel 1982. Ma olen sündinud ja üles kasvanud Tallinnas kehvasti töölisperekonnas isegi paljulapselises perekonnas, kus oli kuus last. Isa ja ema maalt Järvamaalt linna tulnud. Ja siin siis otsisid omale tööd. Isa oli tellijaks katlamajas. Louis Malle vabrikus Krullis. Hiljem sai juba Katilisemaks, oli ilma tööta tihti sadamas, käis küsikuga tööl. Oma ja tere ülespidamiseks. Tema ules omal kojamehe koha vana Kanama tänavatel, elasite kalamaja kandis ja võlakala mädanema selle sinna. Ja muretses omale kojame ja kohasena. Guyama jõe kuva ees sai keldrikorteri omale üks suur tuba all keldris keldriloa tuba, niisugune, kus suure vihmasaju ajal musta veekaevaja süle ja põrandad ujusid, musta vee olnud. Vaat niisugune ei ole minu noorpõlve Elujal minu õdede õdede seltsis kasvasid. Käisin algkoolis, algkoolis sain maksuta õppimise, lõpetasin selle ära ja pidin seal kõlasus Jeffersoni tänaval. Mitu klassi seal oli mitu talve. Me olime kahekesi algkoolis parimad õpilased, muuseas see läks linna kooli nelja klassi linnaga, seal kõrgemal kool. Ja tuli minu juurest läbi. Kuidas eksamil läks pidama lääne, astume sisse. Ma ütlen, mul isa ei tea, sest midagi pole viga, küll ta on nõus mulle niimoodi. No ja ma läksin temaga kaasa vanemate teadmata vanematelt. Läksin tiga tänavale kolaskoi kooli, andsin eksami mõlemad seal ära imest, mind võeti vastu. Ja hiljem sai isa teada põõsadesse emaga. Nuleerime, neil ei olnud midagi säärast ütelda, siis isa oli alkoholi alkoholi pruukida. Minuga, rääkis hea jutus viskuda. Kuule, Tiit oli võtnud ja ütles mulle lihtsalt, et poeg õpib suure sõja seal väga tarvis. Ta ise oli hädavaevalt kirjutama tõlkida. Mõlemad emad olid üks või kaks aastat olid maakoolis käidud. Oleme juba lapsepõlves orvuks jäänud ja elasid väga rasket elu läbi. Ja nii see elu läks neil ka nende lastele edasi. Raskes olukorras. Isa ütles mulle jah, tüki noh, mul oli abil õppima õppimist tuli tasuda seks, raha ei olnud. Kõik oli maksuline ja siis linnapõhises õppes tasuta, siis ainult kui hinnangud on head või väga head. Seks tuligi nihutada keisri majesteedi nimele palvekiri. Et vanematel võimalus ei ole tasuda minu eest kooliga koolile, anda mulle tasuta tasuta kool. Kas keisrile endale tuli, siis kirjuta? Loe koju nii enda nime peale, aga ei ole ka ise selles läinud. Aga nii oli sisse seatud. Magilsuselevansson, andsin sisse ja ma sain, ta hakkab kool iga aasta. Seal oli igalühel aastase kool. Neli aastat õppisin, kuidas ma õppisin, mul oli ma nagu ütlesin, pinginaabervalgkoolis olid Richard koos ja siin oli ka. Saab ja arukas poiss väga armsalt palju lugeda. Ja tal ei olnud palju tarvis, ta tuleb kooli, ei valguse kodu eterniidi peale koolivahetüki ära ja juba juba kuidagi belle minule teistmoodi. Minul tuli linna koolis tuupida vene keel ja vene keelt, ma ei valda, vähemalt kaivaldanud vene keelt. Ja mul tuli tuupida õppida. No kuidas sa tuubid, üksikainetes ajalugu, ajalugu tuleb aru saada, mida sa loed ja ma sellega edasi anda. Aga mina, mina tuubi pähe ja siis ma ütlesin, et missuguse leheküljega, kuidas sa kirjutasid, on ja niimoodi ma sain, head hinnad, mul olid neljad-viied ja sain sain maksuta kooli. Aga siis kooliajalist, algas esimene maailmasõda. Mul oli nõu minna, metsaga on suhteliselt kooli. Niisugune nõu oli mul, et metsaga truktris saada. Olin loodusearmastaja, koolivaheaegadel oli tööl ja käisin maal tööl. Harilik poiste töö tookord naljas käia. Kõik tüümis koolivaheajal maal tehti sul soni vedamine, soni lahutamine, kes all peale ma jõulud argiga teha, isegi kätega sai, lahutatud. Kündmine see ei olnud, ei oska mul aga teine asi. Seda tegin siis tuli, no töö ja peale seda veel rukkilõikus. Vaat see oli ka raske töö. Rukki nihkuda, siduja sidumine näpuotsa puruks. Raske töö, vot niisuguseid töid tegin ma maal läbi kolm suled järgemööda, kelle juures terite maalin Põlvamaal sisulises Raasiku vallas ja Simmi lähedalt püha külasati Harku järve juures. Jõuka taluperenaiste juures. Kuidas peremehed olid ka viimane peremees, kui ma siin Tallinna all oli. Arcus püha külas, see oli tore peremees, see oli juba 1905. kuuenda aasta revolutsioonis osa võtnud. Jüridesberg oli tal see nimi, nii et hea mees, tema ütles ka töö, töö on ladu siis, kui inimesel kõht täissöönud on. Tema andis süüa, ei olnud niimoodi silke veri, vaid andis liha lihatoitu. Ka võid oli tihtipeale rohkem kui mujal. Mujal sai võib-olla suurte pühade ajal toodi lauale, vaat niimoodi teenis vara, kui linna tulid. Õppuse ajal teenisin ka saagisin puid, tassisin puid üles juukale inimestele. Müüsin ajalehti, tallinnad ulitsatel kisaga, valeta kolm kokka või olin trükikojas Valtsijaks valdsesse lehtesid ja selles moteesiga kopikas. Niimoodi süda hakkas peale ja siis tehti suut patriootilisi tööd. Koolis olite töölisel tee Saksamaa vastu. Et sakslased on meie alad, vaenlased juba klassiteadlik, ma ei olnud isegi isaga, isa ei ole mul ka. Eestis olid lihttööline edasi. Ta ütles. Lucia, sul läheb seal tarvis, tuleb aegus, meil Tüüropol ka parem elu tuleb, ma mõtlesin muidu, kui tuleb aeg. Aga ma otsin tõde taga ja leidsin tööind, ristihullus. Ma oskasin niimoodi talletada koolis balletis kodu, kui magama jäi ka, aga see šovinistlik, patriotism, agitatsioonitöö oli nii suur, et neil koolipoistel tekkis ka tahtmine minna rindele sõdima sakslaste vastu. Meie saime sellest aru niimoodi, et neljanda, kas, kelle vastu mitte saksa tööliste vastu sõdima vaid mõisnikud vastu viimase mälu. Ja leidus üks mees ostis niisugune, kellel oli üks oma sugulastest Peterkopi linnas Petrogradi elal ohvitser. Et lähme vabatahtliku enned, muidugi, meid võetakse äralit liisuga Mobisatsiooniga saadavat Jäpus. Rahvuslikuks saada seal kuue kuu jooksul lipnikuks lipnikuks. Ja me andsime koolis eksamid enne enne lõpp ära astu seal viiekesi enne mobilisatsiooni vabatahtliku tsaari sõjaväkke, siis oli ju niisugune loosung helismi sõdime, sõdine oli usu ja isamaa saali, usu Isamaa, kollase sõdime. No aga sain aru, et sakslased on meieni, ma ütlesin juba, need on balti parunid ja kõik läksime suure innuga. Tulin Peterkopi Bella ja ma mäletan, kui me kasvanute juurde läksime juba välja kunagi kui sõnad Kaspia kasarmud seal uues Peterkopis sisse soldati, hapu lõhn, niukene hapukas, lõhn tuli vastu. Juskui lõikes lõikas südamesse, kooli sattunud olen, aga ise vabatahtlikult läksime. No vot nii oli, meil oli ka minul lõppenud koolipoisi elu lapsepõli ja tühise vaeva, see oli teise järgu hariduse koolipõlvest, olen selle latte põles, tuleb meelde üksikud juhused, me, lapsed on niisugune juhus, oli soldatite suur paraadpüha. Haatsel kindralid võtsid vastu Lady ja peale seda oli soldat igasugused mängud Tallinnas, oli see siis endal paraadi peeti pataljon platsis, ammu ei ole Adamsoo nüüd seal patarei platsil oli kalamaja surnu lähedal, seal oli patarei plats, seal need õppused. Ja seal siis olid soldatid, hobused, lõbustused. Isegi niisugune lõbus oli, oli telefoniposthüljes pandud kõrge võistluses pandud ülesse riputatud Kell niisugune koolikelme vida, käega ta saab ja helistada saab ja ja tähendab see post oli tõmmatud kassaar rasvaga üle. Pandi pandi mehed soldatid madrused üles ronima, siis ülesse tahab, see saab kingituse. Paljud tahtsid ronida, ei saanud, kuigi kaugel, tulid liberid, libises alles videol kuigi kaugele saanud. Minuni vaatasin seda asja pealt, ma ütlen, ma olin siis kolmeteistaastane, umbes poisikene. Aga ma olin juba mustlaspoiss, ma tegingi klassikat. Ja järsku lähedaseks padus võtab kahe käega bossi ümbert sõrmed risti. Talle anti taskukell tas kuur. Vaata kurat, vaat et mina lähen ka. Adidase poisike. Teine müüja, muuseas helistasite, helistasin, tulin tagasi munandid, munandilauakell, äratuskell selle eest. Vot see on mul meelde jäänud, et, et hing oli mul väga tugev sees. Kui midagi ette võtad, pead lõpule viima. Ja ma läksin seda, ta oli enne sõda. Ja seal hakati kohe utsinud tegema noortele, kes tulid. Vot, see oli üks kole elulu, ühesõnaga meil pandi karantiini kaheks nädalaks karantiini kus veid puhastati, kolmejärgulised nari, tulid narid oli, kus magama pandi. Matid olid all ja niisugused mustad võiduteki moodi, midagi oli peal meil. Ja mäletan, esimene öö magasime kõrvuti, kõik olime nagu silgud. Ja ta hakkab Pihela mõju ja kui siis hommikul vara oli kella kuue aeg-ajalt ylesse üksaldamas särgis Särgis esimene öö koju saime täis külge. Vot see oli puhas. Puhastamis karantiin sauna tehti seitse imet meiega ära. Olime kaks nädalat niisuguses olukorras. Aga kuidas üldiselt selleaegne kroonukord oli, kuidas soldatite ringi käidi? Õpetajad olid need allohvitserid, allohvitserid ja ohvitserid. Nende suhtumine Suldades oli väga. Peres ei sobi, need olid, see oli, olid rivi õppused, oomika, varak, lõõthyllani, atva vaase käistile tervele päeva vaheaegadega seal hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök. Miks seda nii pikalt pidi tegema, kas mehed olid tõesti kõva peaga? Need utsinalis olid need õppused. Neid tehti selleks pikalt ja toorelt. Et valmistada valmis Soldotit valmis kui tina soldatid. Sellepärast oligi käimas hommiku vara peale. Põhillani. Oli ka ütelda Slovjeznest meie keeles ütelda poliittund. Selles poliittundis räägite te millal keisri sünnipäev, kuidas ta nimi, isanimi ja. Vaatasid ütles niisuguse suurusega inimesi, andsime teada, kes nad niisugused tuupima pähe need omale. Noh, seal muidugi oli ka relvadega tegemist, õppisime, relvasid, õppisime tundma ja nii edasi ja nii edasi. See oli niikuinii, kui sunnitöö mingisuguse sunnil olin isegi viska sulide vangla ütelda. Kas kas teie isamaa armastus hakkas siis jahtuma seal või veel? Või peaks ütlema küll, et mul oli juba siis mõte pähe, mis ma siia tulin, krossaks? Ehke mul kodu oli ka kitsikus suured, kui ma läksin ära ja vanematel oli kergem, neil ei tulnud minul mind toitega võinud, kata. Selles mõttes oli, aga oleks hea nalja Kotodroosaga tagasi enam ei saa. Tagasi enam ei saa. Tol ajal olid inimesed, oskasid haiks tea, võtsid sisse ühte teist asja, tegid haigeks, ladega tegid omale kunstlikult ja ühte teist asja etaga kaalust lahti saada, mitte rindele minna. Aga niisugust asja ei osanud ettevõtja midagi, jah, tuli teenile tasase nagu karantiini läbi. Siis viidi meid üheksandasse roodu üle, seal olid paremad tingimused, aga see oli niisugune ajajärk, usupühad ja usuvaheaeg oli paavst, oli seitsme tavaline faas siis lihatoit üldse tuntud, siis oli kõik mahlaga tehtud pudru kosmonaslaga suppi osa mahlaga. Aga tuli tuli Attila, kõigil neil üks asi oli, ma nägin siis veel 1000 916. aastal sügisel, kahel korral rivistati meid ülesse kui teised stiilid, jooksikuid karistati, mille karistati peksuga. Anti 25 vitsahoopi, see pandi kingi peale alasse pingi peale. Me oleme Karees ümberringi ümberringi, vaatasin pealt. No üks karistus oli, viska püssi all seismine. Aiafüsioseismise hulgalisus sellega ungari pannakse tunnis kaheks püssi alla täies lahinguvarustuses ja seljakott Piegaaluses midagi jälle 70 naela, öeldakse valvel ja liigutad. Edasi toimub see kahe tunni jooksul, kui sa nähes liigutamisel moodi selle piss õlal. Liigutav oleks sul juur uuesti. See oli sulgalisus, mida minagi seda läbi ei teinud. Ma sain karistada, aga sain, sain kartulikoorimise peale kolm päeva järgemööda selle eest, et õhta, kui rivistasime. Ma olin soldatite soldati teemajas Chainas. Järsku paarid hüüavad. Ja tsaari sõjaväes oli ka usklik. Seal oli iga hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök ja need õhtused kantrull rivistused toimusid kõik issameie valdaga muutus issameie palve otsimas. Ja mina usun sellesse, et on olemas, kes, kes talitab kässi. Kuid vot tsaariajal elanud läbi kõik seda, mida ma praegu ütlesin, et mul on kõik ütlemata veel veel seal. Laseb nii palju, ma tean, inimesi tapetakse tuhandetega 1000 diviisi. Kes tegi ning klassi teadus? Ma ei teadnud midagi klassivõitlusest kui niisugust, teadsin küll, et naised võistlevad, on olemas. Aga nemad nähtavasti sellepärast, et see on jumala tahtmine. Siis jumala 10. Võrus, tema lõpusõnas on öeldud väga huvitavalt. Mul viirus, tänapäeval niimoodi. Mina issand, sinu jumal, olen püha vihaga jumal kes vanemate patud nuustet laste kätte, kolmandas põlves saadid nende kätte, kes mind vihkavad. Aga neid, kes mind austavad ja minu käsul peavad teemia ja 1000-st põlvest saadik. Mina mõtlesin mõisnikutel, nende esivanemad on head teinud, sellepärast elavad head elu ja siis ütlesin selle lätlasel kooli õpetajale, talle vurrudega mees, predibüündidega. Ühiskonna sõber, kinnita lehes olnud vurrudega vanem mees juba, mis ta oli 40 aastane, endale kõik 38 40. No ütle mulle niimoodi. Seletas mulle Rage jääginud välja, vaat seal on huvitav. Üks päev ühtede, teine teistesse aseletad. Vot sa usud selle sisse. Kui sa jumala käskude 10 käsu järel elad, saad paradiisi. Et seal asunud paradiis. Et neil maadel paradiis, neil sinuga on põrgu maa peal, praegust Su sellisesse, et maa peal tuleb ka meile rahvale paradiis. Mina vaatan talle otsa. Sumo Jutada, nüüd ajab temal oma rumalat juttu ajada. Et mees oli, neil tuleb ka tavalises maa peal. Aga tema seletab sellesse, kuidas ja mis täna ja homme. Boonalee Vornabitsiook, no nii nagu õpetaja ka, nii ma ütlen vene keeles ja vene keele prioidik ja Iisraegi seni küll ei tulnud. Katse teistel järele ei anna endale aru, mis komando on. Ja kui Underid, Need, tagalat, tagala, Hunteri taga alluvad sööd, kes kuusk marsruude krindre sõida, jäävad ja peale kui need siis sõimasid, seal, andsid rusikaga ribikontide ja nii edasi, vot niimoodi. Meie õpetasite siis neid noori Mõtlesin ka noorusi, Kaiuson vaene ära. Aga tulid huvide teatega õhtu, et midagi sünnib Petrogradis. Seda rääkis Lepik mulle ka. See oli siis seitsmeteistkümnenda aasta veebruar Jah, see oli, see, algas demokraatlik kodanlik revolutsioon saali kukutamise päev ja vana, nagu me olime parajasti marsruudiga Peterkopi linnas endiselt kasakate kasarmus kunnikuga ära enne ülestõusu midagi lilleaeg järsku kuulega komandat laiali. Müstilise lollina distsiplineeritud. Rusha käsitleksid lingvistikat, kujutame filomiinides lõpetakse, jookseme Wella riistu niukseid paukuse kuulda ja siin juba kargab välja selle pekk. Lätlane räägib sellest, et et seltsimehed Petrogradis valgusel töölised võitlust. Oli valitsuse vastu, kes peab verist sõda, nuia kohe kavandite neid rivisse ja neegrid petturi abiks töölistele. Ja rivi läks. Läks ilusti, madrused olid need, kes juhtisid madrused ja üksikud inimesed, kes olid pulkus ka revolutsioonimeelsed inimesed. Vaat niimoodi, kui jõudsin välja skrillase, kus tee ääres hoid kroonuladude radu murdsime sisse, mina olin, ma näen ka üks esimeste hulgas, siis juba murdsime sisse Relo talusse, tõmbasime kasti välja, relvadega. Ratsaväe kvaliiske Windoka rutta, tegime puhtaks. Vedruga linna äärde välja sapu Tiidu vabriku lähevad jälle seal oli esimene sihuke sekkis meie diaga, Londonis läksid Neil esimene laskmine seal Shandarmitega. Nii et seal need seal hävitati, žanrmid marsime mööda uulismis, kus pudel, tehas on sul mõlemal inimesi täis vabrikutöölisi. Ja nad olid, nad olid kottidega välja tulnud, kotid, et kotitäis Bransaie vastasid. Ja andsid meile. Võtke seltsimehed soldatid, tublid poisid, kaitsesite tulite neid aitama? Ma mäletan, ma mõtlesin kaja juba lindistuse taskumale. Ei tasu praegu süüa ei tohi, sest vedajana lahingut pidama. Kui lahingus haavata saad kuskilt kõhus kuul läbi läheb, siis kõht täis, on siis raskem, raskem seda välja ravida. Läksid kolmikus, möödusin suud kummide tuntutel tagalas ka linna juba kesklinnapeaaegu välja ja võtsime seal juba, võtsime muuseas ühes teises politseijaoskondades rüüstamine Ühes Kashmiri, et said politseinikud kätte, kes oli tööliste vastu olnud, aga väga julm ja ja löödud tikkudega siinsamas läbi. Nägin seda asja isiklikult teinud. Aga meie omad lõid tääkidega läbi. No niimoodi me jäime ju või lausa 27 munaga lendudega. 27. veebruar vana kalendri järel. Või 12. lasu järel. Kingituseks omale oma sünnipäeval natuke, ega ma siis ei olnud seal hinnata niimoodi. Mis aastal te sündinud olete? Ma olen sündinud 1898 vana kalendri järgi 27. veebruari URL 12-l märtsil. Aga nüüd ma räägin volutsiooni päevist. Vangimaja tuli juba purustatud ja põlesid teine peal tulles vangimaja. Arsenal oli juba purustatud enne meeldivusel soldat, soldat, et ta ise kaardiväelased, Paulo Pavlovi põrkoli revolutsiooniliseks muutunud ja teised kas laskmiseks läks? Laskmine oli küll mõnes kohas, aga seda oli ainult kuulda kaugemalt ja lastega kirikutornidest maja katusele kirikutornides levitada kohe ärasus rahvamass, sul ilm on soe ja kõik see oli väga huvitav, missugune oli meeleolu? Ülendav aga nüüd oli tarvis leida, leida omale õige koht. Teisel päeval oli suur miiting neil seal, kus valiti juba petrooli nõukogusse meie soldatite esindajad. Ja peale seda meie, kes me olime kohest oludele läksime kudu tagasi. Kodu transologiga tagasi, kodu, kodu. Praktiliselt Holden see kuskilt välja saada ja selle käskkirjaga kustutati ära ohvitseride kõrgeausus tiitlit Kustra tiitlit ja sinatamine soldati Slady. Vot niisugused olid esimesed, nii meie elus esimesed vabadused nii-ütelda. Selliste sõjaväe demokratiseerimine See oli niisugune vabadus, mida kuskil ei ole andnud. Nendel teedi. Põranda alt ilmusid välja kõik kõik suured parteid. Siis oli niisugune vabadused, vedelikus, õppus peaaegu ei käinudki. Lehtedes ilmus ajalehtedes igasuguseid poliitilise sisuga, ma lugesin neid ühte, teist ja kolmandat ja uurisin kirjandusliku, mis tol ajal ilmus uudiskirjandust. Et kui tsaar kukutatud, nägisime timminud, mingit vägevustel jumala tegevust ei ole, kukutati, arreteeriti isegi ja mitte midagi säärast juhtunud. Ristiusk võeti mult nikku, tema on abielu nüüd leidma omale uue, mingisuguse uue, usu. Mida ma usun ja mine ees, ma välja astuda. See oli juba samm poliitilise ellu. Ja terve märtsikuu. Pidevalt lugesin kõike seda, mis ilmus. Mul oli võimalik lugeda. Ma olin ette valmistunud nüüd. Saadikud anarhistid kõigi kõigil libekeelselt, kõigil oli hea sotsialismi, rahva valitsus nii-ütelda, aga missugune on see tõeline töörahva valitsus? Vaat see oligi täpselt niisugune partii võitlemist töölisklassi eest. See oli mul kõige tähtsam nüüd. Ja nüüd, kui kui Lenin välismaalt pagulastagasi tuli ja Leningradi ilmus, siis ilmus parda väikse lühikese mahuga Branda tol ajal. Ja seal olid toodud Lenini ideesid, aprilliteesid. Ja lugesin neid mitu korda läbi. Tunnen, et need keesid räägivad sellest, mida, mida mina olen. Mida, mida, mis minu sees keeb. Praegune valitsus, see ei ole teooriaga, valitsus, son, kodanlik valitsus, tava, eesotsas mõisnik Lvov, noh, minu kohv, kadetid ja nii edasi, need teevad seda edasi. Nemad sõja lõppu ei tee. Tuleb avaldada salalepingud, mis on sõlmitud liitlastega ja nii edasi, et rahvas rahvas teada saaks, mis need 101 öeldud on, isee süda käimas on. Ja võim pead minema mitte parlamendi parlamendi kätte, aga minema jääma Nõukogude kätetöörahva nõukogude kätte. Nendes Nõukogude sõbraevus küll enamus vähem lastel ja ja nendel Esseeridel, kui tuleb selgitada, tuleb soldatid selle Ratvale tüüris massiliselt selgitada Nende eksimust, sest nemad võtavad seda, kui te võidule kõige lõpuni lindel tapetakse töölisi ja. Tol ajal olid tagasi tulnud, Siberist oli välja saetud Hendrik Laas Jaan ikvelt Helve ja teised. Iga nädal olid koosolekud ohvičersklevideegaabistilt nädalal Eesti luteri kirikusaalis Jaani kirikusaalis ja seal oli ühesõnaga tööliste koosolekud. Neid juhtisid sunni sealt tagasi tulnud revolutsiooni võitlejad. Kaks päeva, kolmandal, neljandal juulil. Mina olin siis Liplikule koolis hüppes kolmikhüppes lipnikude koolist ja sealt ei lubatud kedagi välja minna, aga ma salaja jooksin välja ja võtsin kolmanda osa. Juuli sündmuses oli rongikäiku, seal. Mäed läksime Tauri pajero olime kasakatega kasaka tule all. Ja olin Tauli lei, kui ola Tarski. Tuli hoovihma ja samal ajal oli tuliseid neid kasakad. Ja samal toimus miiting. Nad kõik on ühel ajal, nii et see on meelelasega. Magasime. Ronisime sisse sinna Tauri valijasse ja meie kolmanda polgu delegatsiooni andis edasi täitevkomiteele nõudmise, et sõja lõpp teha. Ja kõik läheks Nõukogude kätte. No niimoodi seda sisesündinud siis tuli reaks õmblatsi. Te olite kaks päeva siis Petrogradis? Ma sõitsin tagasi midagi, keskaeg, tulin kasarmusse, muidugi, seal märgiti ära see, ma olin siis teises albumi lipuse vools ja sealne aegse kohta kätte distsiplinaarkohta kätte. Ja mind kuulad üleval. Ma pidin rabelema välja, et mikspärast lennus olin ja ma arvan, et see niimoodi välja mõtlesin meil luba välja kasarmusse ei olnud kellelgi minna. Aga mul oli ema just Tallinnas tulemas vaatama ja tema sõitis sees pead rongiga sisse balti jaama. Ma läksin teda vastu võtma tema vedeldi valda. Ja kus sa niimoodi lähed? Üksipäini. Ja ta sõitis Tallinna rongiga tagasi, jäin seda uskuma. Või mitte, aga mul on kümnepäevane arest. Kuidas elu edasi läks? Peale kooli lõpetamist mind saadeti Slaavi kubermang Rostovi linna 206.-sse polku nooremaks ohvitseriks, sulle tagavarapolku kolgas oli see minu jaoks saeti sellepärast et ma olin Tutena oma pahempoolse poliitilise vaatleja poolt koolis ka saatja kolkas, ühesõnaga. Teade, et Pedro kallis on tagandatud ajutine valitsus. Et võim läks Nõukogude kätte, jõudis sünna meile, polgukomitees oli bolševikele kahepoolse selle ülekaal. Ja kohalikus nõukogus oli ka üle ka ja ja võim, poliitiline võim koha peal läks selle teatega üle ka Nõukogude kätte sõites kohale Jaroslavlis esindaja, kes tuli kohale ja seletas mulle asja ära. Ja läks rahulikult, läks, läks, meil tähendab nupuleta.