Istun praegu härra Voldemar Milleri kodus Kadriorus. Ja siin on teil väga mõnus vaikne, vähemalt on üks koht, kuhu linnamüra ja argipäevaelu sisse vist ei karga, ikka natukese kargab ka vahepealse Wiedemanni tänav oli vaikne, aga nüüd on ikka läbisõidetav ja, aga vahepeal oli küll väga vaikne. Sellel on muidugi oma eelis, sellepärast et praegune linnaelu on muidugi kohutav, valt närviline ja kõik kohad on täis müra. Iga kord, kui ma lähen mööda tänavaid, siis mul tuleb meelde, et kui ma ükskord käisin Londonis, seal oli müra võrdsustatud õhu saastamisega, nii vali müra vastu võideldud, aga meil on kõik kohatud, kukk ajavad vastu ja sellepärast kõik inimesed karjuvad. Näiteks ikka, kui ma lähen koolimajja ja vaadakse kooli, üldruum, laagoda. Aga seal on kõik niisugused ruumid eri imendavate seintega ja siis hakkab inimene viisakalt ja tasakesi rääkima. Aga kui ta iga kõlasi süle karjumisest hakkab karjuma ja see määrab väga palju, käid kudumist ja meie praegune käitumine on ka osalt sellest tingitud, et vana meie kodu, see oli vaikne. Taali omaette ikkagi poja või koor, ter. Ta oli puumaja, seal elasid vähesed inimesed ja, ja puumaja ei kõla vastu nagu esipaneelmaja ja sellepärast inimesed rääkisid vaiksemalt, viisakamalt, aga ma ütlen, et ei saagi enam viisakalt räägid, sa pead ju karjuma, muidu sind ei kuulda. Härra Müller, teie olete tegelikult pärit Saaremaalt? Jah, ma olen viimasel ajal hakanud mõtlema ja nüüd ma olen hakanud aru saama, miks mina olen mõningal määral kogu aeg elus olnud. Erak. Pealtnäha olen ma väga seltsiv, aga ma ei ole kunagi olnud selles ja keskkonna täiesti kuuluv, kus ma elan. Ja see tuli sellest, et kui ma olin päris väikene, siis me olime Saaremaal tagamaises. Minu isal oli niisugune küla kauplus ja üks pisikene purjekas oli ka, muide neil oli kõrval olid sissi mõisa rentnikud, saksad see oli üks aste, siis olime meie järgmine aste olid siis need külapoisid ja mõise poisid. Juhtus veel nii, et vennad saadeti kohe alguses linna kooli. Nendega ei olnud mul ka õiget kontakti ja tulemus oli see, et ma nagu kahe maailma vahel kogu aeg olin olnud üks ega teine. Läksin linna, meiega juhtus nimelt niisugune lugu, et 1917, aastal, mihklipäeval tulid sakslased Saaremaal maale. Nad tulid just seal vaigu rannas kaks versta meie hammuisest. Esiteks tulid esimesel hommikul tulid. No ma räägin selle nalja pärast kaera, kuidas see tulemine oli? Alen pärast uurinud, et miks tulid sakslased sinna just mihklipäeval. Ja lugesin nüüd ühe saksa admirali kirjutistes, ei, ka ütleb, et ei tea, miks, sõitsid juba merele ja läksid siis tagasi ja jäid ootama. Aga pärast ma sain küll aru, mihklipäev on kihelkonna kiriku nimepäev ja sel ajal kihelkonna mees tegi sel ajal oluk. Ja tulemus oli kõik, sõdurid olid purjus nagu seal Ulva külast, üks rääkis, et et hommikul tuli sakslane, ütles sisse, vahtkonna mees magas ja sakslane tuli sisse, ütles kuutel Morgan. Hommikul kella kuue ajal, ema läks mäest alla sigadele süüa viima. Järsku käis suurtükipaugu ja mina läksin särgi väel, töllerdasin sinna trepile talle järele, aga ema ei lasknud ja ja ma mäletan nii selgelt, kuidas emal kukkus season'i pank käest maha ja neli suurtükipauku käisid ja oligi kõik. Ja siis kella poole üheksa paiku tulid siis neli, tulid sakslast ja me ei olnud enam veel kiivrit näinud, olid pikad pada peas. Ja sellega algas siis niisugune olukord, aga mikski minu elusse nii palju mõjus. Pärast räägiti, et sakslastel oli vahepeal peaaegu lab merega näljas ja neil oli lubatud, siis neil tekkis rahutusi juba. Et nad võivad selle järele ühe või kaks päeva tegeleda võtma, mis saavad, meie jäimegi täiesti paljaks. Meilt rööviti kõik, seal on veel üks huvitav episood, et siis kui meil lehma ära viidi, siis me emaga nutsime kahe, kes seal väravas ja siis tulid väga kõrged ülemused, siis räägiti kogunenud üks neist olevat kroonprints. Ma olen kontrollinud, öeldakse, et kroonprintsi seal ei olnud, aga siis räägiti emaga kahekesi, seal nutsime, ema oli vana sakeste teeni, oskas natukese saksa keelt ka siis saadeti järele iroodiumil lehma tagasi juletud lehma kusagile, Panlamann pandi mõisahoone musta kööki sellesse Rovi alus, siis oli seal ka vingu ära ja meie jäime täiesti paljaks. Ja siis nähtavasti ema survel, kes kangesti tahtis, et lapsed saaksid linna kooli. Me kolisime 18. aasta kevadsuvel üle-Kuressaare kus isa oli siis saadud siis maketi natukese sõja kahjusi, nende Hizburu võlaga osteti vana maja, kompelsi maja oli siis vana janu nüüd nüüd ka ikka veel olemise kaika vana alles ja linnaminek lei toimus sealsamas Saardes Kuressaarde ja ma mäletan väga hästi, kuidas meil läksime, muidugi esimest poolt ma ei mäleta, sest ma nähtavasti tukkusinaga seal teel me ööbisime veel, sest seal oli nii kaua lehm, oli ta ka, me ei saa jõudnud nii kaugele. Ja ma mäletan nii hästi, et isa oli koorma peal vanem vend, padi ajas lehma taga ja vahest mina istusin isa kõrval, Maiunud voin, vaevalt seitse siis vahestika andsin, mina jälle aadilega puhkuste aja sisse lehma taga, niimoodi tulime Kuressaare, kui palju sealt maad on 42 versta, arvestati, noh, lihtsalt tuleb juurde siis parasjagu 50 ümber tuleb siis ja vot seal algas siis nüüd see hoopis teistlaadi elu ennem ma olin nagu peenemate sortidest. Aga olen armastanud seda nüüd rääkida, kui, kui ütlevad, et nii hullu aega pole enne olnud, kuidas siis Kuressaare elu oli Saaremaal juhtus nimelt nii et enne seda olid suured kindlused ööd ja kindlusetöödel teenis hästi ja sõjaväekauplustest sai kõiki kerge vaevaga joodavast joosta, eriti Kihelkonnal ka Sõrves. Selle tõttu oli ju lollus neid kruusakünkaid tiivaga harida, kartuleid või Saaremaakeeles tuhvlid pandi külma, aga viljapeaaegu ei kasvatatud. Ja ega need ennemgi ikkagi mandrile merel tööl käimisest tuisi, raha, millega osteti. Ja vot kui nüüd sakslased sisse tulid, siis järsku ei olnud enam kusagilt midagi võtta. See kalaga sai hädaks, sakslased lasksid merele, võtsid kala ära ja ainult selle instantsid soola ja nüüd kõik hakkasid siis Lääne-Saaremaale ja keskSaaremaale minema sealt vilja tahtma. Igaüks võttis meid alguses sai isegi raha eest, natukese, aga pärast millegi eest, mis ta sai vahetada, aga seal sai kahju varsti seal sellepärast et sakslased pigistasid sealt ka viimase välja sellega, et nad andsid ainult vilja vastu. Sool. See on muuseas minu elu mälestusi, väga huvitav lugu, et ma olen küll käinud Kuressaare turul, kus müüdi toobi viisid isegi haisvat liha sool, et meie vanaburger muusse olid muutunud vene sõjavangide laagriks muudetud see oli otse meie maja lähedal. Ja siis, kui sõjavangid käisid soola laadimas, siis nad peitsid suule omale põue ja siis naised käisid siis sealt Torposid paar kartuleid või tükk leiba, mis tal oli sealt läbi ja venelane võttis siseselt põuest soola ja aldis vastu. Harilikult sakslased valvurit palju ei pahandanud, aga ükskord üks mees, üks sakslane, see oli nii vihane, peksis püssipäraga, mul on eluaeg meeles seda veresõjavandi, see jooksis eest ära ja keelius hirmsa häälega ja siis tuli erksa vihaga naiste kallale kissell aia taga hoida. Ja küllap tema siis ikka tegi, mingisugust lärmi pärast aeti naised ka sealt ikka ära ja siis oli nii, et see on minu elu niisugune asi, kadis aldi, paar kartulit või tüki leiba minu kätte, mina vastasmaja pisikene poiss, seitsmeaastane poiss, läksin siis pistsin selle sealt traataia vahelt välja ja venelane pistis minu piuks pisikesse pihku, siis soola ja see oli kõik aastal, see oli aastal 20 teist. Söömine oli ka küllaltki vilets, sel ajal ma mäletan neid huvitavaid lugusi seal, kuidas isa, meil oli hobune, me olime seal paremal järjel. Käis sealt vilja, sai ükskord. Teinekord tuli peaaegu tühjalt tagasi, läks ema, ema oli poidelt pärit ja ema tuli tagasi. Nii õnnelikuna oli saanud kaks lakkuja hoobist, paar Külemitugi vilja. Ta oli läinud seal Kingli mõisa lähedal ühes külas hakanud ühe mehe käest teed küsima. See oli ütelnud. Viini oma, miks ma ei tea, ma tean sind küll, et saaligiusi mõisas vertin, maalin, kutsar tantsib mulle ikke paremaid palasid, vahest. No ja siis see oli aidanud tal siis külavahel kaubelda ja ta tuli tagasi. Päris hea ja õnnelik. Aga olukord oli ka kohe, niiet füüsi mutti meil aita sisse, aga õnneks ema tuli nii hiljaaegu pilli oli jäänud, aita viimatoli kojas Ailasti saadis saadud suurt midagi. Aga ma mäletan just sellepärast, et siis oli ju olukord nii, et näiteks tangusuppi Kõrba leiva söömine oli patt ja kartuli kõrval sagedasti oli Aid kaske silgusoolvesi või sibulasoolvesi. Ja mina pean ütlema, et minul sibula suurvesi, väga kartul, sibula suurveega väga maitses, näiteks kohvi tehti viljakohvi, pandi tammetõru, pandi sinna sekka. Ja meil oli piima ka vahet, kui piima peal on, ju ta siis nii hea oli, et minu vanema venna Aadi kohta öeldi ikka tema kohvi kõht ei saanud iialgi täis ja siis ma olen ikka mõtelnud, et jah, vanematel võis olla ikka raske kõlgav, aga kui ma hakkan mõtlema meie lasteelamisi mängusi, siis mulle tundub, et meie elu oli rõõmsam kui tänapäeva astel kui niisugusel lapsel, kes praegu stiip. Emala sellepärast skandaali, et, et näed, mul on ainult nüüd Tartu tossud, teisel on seal välismaa tossud ja, ja teeb sellest igavesest skandaalid või et tal ei ole pittu, mingisugust maci või midagi niisugust. Minu arvates meil oli rõõmud suuremad. Ma mäletan oma esimest linna jõuluaega, ma sain savist piilu pargi saju kui suur rõõm see oli, kuidas ma seda puu siin kõik kohad ja Meie olime kole rikkad, meil oli üks natukese, võib-olla tennisepallist suurem paksust mustast kummist pall peale meie oli mis naabriplikale oli meil siis suurem ümmargune värviline, aga teistel ei olnud kellelegil, meie pallid olid ju kõik tehtud isi, need tehti villasest kaltsust. Püksipaigast õmmeldi Ki kõvasti kõvasti kokku ja ta tuli mõnikord nii hästi välja, ta hüppas ka. Mis meil siis mänguasjad olid? Igalühel oli oma vibu ja nooled, mina olin pisike poiss, minul oli paju Viksast suurem vend oli kange mees, tegi kadakast igavese vägev vibu, mitu venda õdedel oli, me olime kolmekesi, sest mul olid vanemad, olid, mul olid poolvennad ja õe geid olid ära üks poolõde olid surnud ja üks oli siis Tartus ja üks oli veel veel siis vene sõjaväes parajasti ja mina haisis kõige noorem. Mida vanemad Kuressaares tegema hakkasid? Otsese töö algas nii, et isa oli tagantjärele ja siis ma nagu ei saanud sellest ära tagantjärele. Ma mõistan oma isa. Ma ütlen siis paari sõnaga mõisast ka. Mu isa oli pärit pidulast kõru külast, õieti me oleme algupäraselt karukohalt ja meie esivanemate lugu ulatab suurde lugudes seda anda. Nimelt seal on mitu korda suur talupoeg, kutsutakse karu jaani vastu appi, see on kauge, minu kindel esiisa. Aga siis ta lõpetas Kuressaare Kihelkonna kooli ja seal mingisugust koolmeistrikursused, Kai oli vahepeal Vilsandis Koolmeister ja oli siis laiaaemmdee, järgis pärast suur laeva eeldija tema isa jutu järele. Kolm esimest väikest laeva ehitasid nemad koos, aga kõigi nendega läks õnnetus. Nii et olin halvel, oli Vilsandil koolmeister. Suvel käisime tipparina, aga siis, kui lapsi tuli, rohkem läks ta Kuusneb Me aidameheks. Ja sealt läks ta sissina taga mõisaid väikeseks kaupmeheks ja ühtlasi tai Tallinna mingisuguse ilusa uurija esindaja, kes soolas, kilusid ja võtku talita, tuli nüüd järsku pinna all, mõtlete kures ja Kuressaare tulin, siis ta hakkas juba 58 saama. Ja nüüd ta oli kogu aeg nagu lähilund nagu üles ja siis oli ta järsku uuesti täiesti all ja hakkas seal siis hobusega vedama. Mina ei suutnud vanasti mõista seda, et noh, et talikesele veooriumainaga vilets aga nüüd, kus mina olen ise nii palju pidanud olema, niisugustel öödel, et teine pool, et kaua aega peatöötajal ja siis ühel ilusal momendil ajal jälle ehituse tööle või kaevandusse või nõnda edasi. Nüüd ma saan täiesti aru, et isal oli siis ikka niivõrd, Ta lihtsalt ei olnud enam võimeline niimoodi teistega võrdselt tegev ja selle tõttu Temasin voorimehe, ameti ja biovooriumi amet ei andnud ka kuigi palju tulu ja meie pidime kogu aeg teda juba aitama. Väiksest peale sealjuures oli meil aeg aiamaa, praegu on seal umbes üle poole meetri mulda, aga siis läks ainult pae pääle ainult pool labidat, siis see muld on kõik tehtud, nii et isa vedas tühjaks, mõne prügikastini ei viinud kaugemale, toodi sinna sorteerid univerytics hunnikusse, siis kanticine peale ta tõi sinna ka ehitusprahi ja ehitusBraisimest, kivid korjasime välja kiviaeda ja teine läks jälle mullaks ja selle tõttu oli meil lastel Kagore palju tööd kogu aeg, meil oli igalühel oma peenra lohimised, omad kastmised ja nõnda edasi. See oli mul esimeses klassis juba niisugused tööd. Kooliharidus algas siis ka Kuressaares. See on ka omamoodi huvitav, algas saksa okupatsiooni ajal, 18. aasta sügisel oli sundus, mis ikkagi kee ennem oli ka ära kadunud, aga sakslaste häält tuli see päris kõvasti sisse. Mina olin esimeses klassis seitsmeaastane, vist kõige noorem ja ainukene, kes tundis korralikult tähti, mul on see meeles, esimene poolaasta õpetajana klassil oli köster Ants spaas. Siis tema pidi ka vahepeal asja pärast ära minemist, siis olid mina klassijuht minu hooleks, Antibil kaks venda, üks oli 13, käin teine vist 15 ligemale, kellele mina õpetasin tähti, nii et ma olen esimes, kas olin koolmeister pärast? Pole kunagi olnud, aga pärast siis muutus olukord pühendati, need endine tütarlaste gümnaasiumi hoonesse läksid kõik algkooliklassid kokku. Praegu ei kujuta seda ette, kuidas siis kool algas? Õpetad, tead, olid ju saanud hariduse vene keeles ja enne seda oli ju vene kool venekeelne kogu haridus. Selle tõttu ei olnud isegi kooliterminoloogia oli nii kõiku. No ma ikka ütlen, et üks pani juurde, teine arvas juur, üks kotis maha, teine arvas maha nagu korrutamine ja liitmine, lahutamine neid sõnu ei olnudki veel. Kõik minu aja jooksul tekkisid õppeainete nimetuse hetki, olid hoopis teised veel. Mul tuleb meelde, kuidas siis käis keele väljakujundamine, keel tekib alles niisuguses käigus siis nüüd kahe voolu võitlused olid ju seal üks oli värske ja see vool, mis suurel määral siiski Lõuna-Eesti ja selle peale oli rohkem, teine oli Aaviku vool, oli ju niisuguseid lugusid, kus gümnaasiumis tuli see eriti välja, esimeses klassis loeti mul veaks, teises klassis kirjutasin oma teada õieti ja siis teine õpetaja luges õidegele veaks, nii et see oli niisugune aeg ja seda juhtub tänapäeval ka, juhtub ka, aga seon mina ei tea, miks ta nüüd tänapäeval, aga siis oli see arusaadav. See koolielu oli selles mõttes küllaltki omale laadne. Aga kui ma nüüd lähen tagasi oma selle algse elu juurde, siis seal on väga huvitav lugu, et see, kus me asusime, oli ühtepidi linna sees, aga päris teisipidi päris linna serval laadaplatsi äärel tuleb koduste luht laadaplatsi, aga kohalikud elanikud nimetasid veel kirikumõisa põlluks. Sellepärast see oli kiriku mõiselt ära vahetatud linnal ja seda ümbrust, seda nimetati vene küla kaks, sest seal lähedal olid kasarmud, jääl oli selle tõttu palju niisuguseid vallaslapsi Venezoldokidena ja nõnda neid vene külapoisse nimetatigi vene küla sull poistega, hambaksiminaalsele, vene küla sulipoistekambas siis küllalt palju kasvanud. Ja eks ta ikka oli sulipoistekambad kasest minu üks hea nahatäis võib-olla päästis minust vargapoiss ei saanud, sest minu neist oi vendadest, mitut oli pärast Harku kolonishija kolmest saidki kutselised vargapoisid uus saadik mas, tean ka seda, et näiteks kui inimene niimoodi korra tunud, temal väljapääsu ei ole, peaaegu neil on omama raal. Kui ikka teine tuleb välja, ei ütle tulemulappida isa ära ütelda. Nii juhtus minu kõige armsam selleaegse sõbraga kes olid pärast korralikagano teinud Rudule tulu. Tule tuleneb, aga ma oda, midagi, sa vaatad, keegi ei tule, kuni kuni Mosal käin ja läks uuesti kinni. Vot niisugused lood on. Millal tekkis veel suurem huvi humanitaarala vastu kirjanduse ja ajakirjanduse ja kõige muu vastu, millega te läbi elu olete tegelikult käinud? Tegelikult see tuli nii, et me olime kõik lugemishullud, kõik kolm venda lugesime kõiki, mis me vähegi kätte saime ja kolme Vena peale kokku tellisime kõiki ajakirju. Niipea kui ronk ilmus, ilmus meile Ronkoe, kodu käis meil laste rõõm käis meil ja nüüd me siis kolm poissi oma teenitud rahadega panime, kui mina kõige väiksem oli alati kõige rikkam, nüüd ma olen nii saamatu. Aga siis mina oskasin, esimene rahaallikast tuli mul juba saksa okupatsiooni ajal. Mängisin seal Põduste heinamaal ja apteeker Allik tuli sinna tambiti siin heina, aga siis ütles korjake mulle parem neljani suht ja näitas neid rohtusi ja mina tassisin, vedasin temale, siis sealt tuli mul esimene raha, siis seal salongi kopis kasvas palju šampinjone. Ja siis olid paja nisust vanad saksa perekonnad, kes väga armastasid neid, siis ma korjasin neid neile hiljem natukese, kui tulid juba suviteedis maa Põduste jõest, võitsin vähki, keetsin ja küsin neid, kuus oli ees ja, või kuursaali ees lilli, nii et mina olin siis oma pere kõige rikkam dist tuli nii välja. Minu raha eest alguses telliti, aga teised pidid pärast ära maksma, ikkagi enamasti jäi maksmata ja me olime nohu, hullud lugejad, aga siis just gümnaasiumi ajal käsiteks suur lugemise huvi juba siis ma muutusin hirmus suureks filosoofiks. Oma teooriad. Ja muide, ma ei tea, kust kohast see tuli, mul oli vahepeal väga niisuguse ajaloolise mate teoreetilise materialismi lähedane, mis mul vahepeal välja tuli, meil oli, oli väga palju ringi, esimese hooga oli väga aktiivne, sel ajal, kui ma esimesse klassi läksin, oli karskusring, aga seal oli ka oma lugemise asi. Siis oli seal näitering, keelering, keeleringi kuulus väga aktivistina, minu vend, tema oli isegi kaks aastat selle keeleringi juhataja ja ühtlasi ka selleaegse selle keeleuuenduse ajakirjakeeleuuenduse õpilastoimetaja, siis oli Karl Taev, kui meil oli õpetaja, meil tekkis väga tugev kirjandusring, siis nagu kõik Hurukesed olen ma katsunud isegi ka luuletajad ja ma mäletan, et minul on kusagil noorsooajakirjas luuletusi ilmunud, aga küll ma olen tahtnud, aga ma ei ole leidnud seda. Aga luulet, et minust ei saanud oma esimesed paar kirjutist joogema kooli ajal niisugused väiksed informatsiooni ma kohalikule lehele tahtsin neist meie kooliringide tegevusest juba see on nüüd esimene aasta oma gümnaasiumi lõpetasin, kangesti tahtsin ülikooli, aga võimalusi on, bänd juba oli, vennal oli min mõningaid väikesi toetusi, me läksime Järvakanti ehitustöödele siis 29. aastal kärutasimegi v vundamendi ehituseks pärast ma olen palju kandnud kitsega kive ja mõrki ülesse ja teenisime päris hästi, kuni sügisel jõudis kriis haripunkti, juba siis tuli ju see suur majanduskriis, tööd katkesid, jäin töötu. Mul oli õde, oli Valgas ja õemees oli Valga linna abi raamatupidaja, nemad siis sokutasid Valgas, oli pärast oli Valga haigla, siis ta ehitati küll lastekoduks, selle juures ma tantsin, siis sel ajal oli niisugune komme, et lagi Petserdati Saveiga see ülemile lagi ta läbi ei kasvaks ja Kuu aega kandsin selle ülesse neljanda korruse peale. Kitsega savi, see oli küll vist minul natuke liiga, sest selle tulemusena hakkasid mul jalad krampi kiskuma. Nad kiskusid üks 10 aastat ennem kui nad mööda läksid, ma olin ju 18, siis olin Veriora jaamahoone ehitamisel jälle Müürissepa põdraabiline, seal lõppes seega ära ja siis olin Kiltsis natukese aega talvel oma onu juures sulane, vedasin Leinot ja siis tekkis niisugune imelik lugu, et sain ülikooli nimelt üks tädi oli leidnud minule seal kingseppa ja saapakaupmehe juures sain tema natukese nagu maha jäänud poisi koduõpetajaks söögi eest ja elasin ma siis selle. Minu tädil oli professor sarve naine nende sarvede köögitaguses toas, sealt sain süüa, see oli jaanuarikuus ja kuna selleaegne ülikooli sekretär lõidulda nimi meelde, väga mõjukas mees. Jaa, professor Sart kahe peal, siis ajasid mind, võeti siis 30. jaanuaril võttis rektorkat mind eraldi ülikooli sisse ja nii ma hakkasin, sai siis ülikooli 30. aasta 30. jaanuaril Sailasse matus või õnn või kuidas te seda ise nüüd aga eile oli ja ma ei tea, ma ei taha nagu, ma isegi ei saa aru, mikspärast me nii hull olin ja tahtsin minna ülikooli minna või hakkasin kogemata õppima ajalugu, sellepärast osalt ma pidin minema keelt, aga vend juba keelt õppis, siis otsime järsku ajaloo, võib-olla sellepärast ka, et ta ladina keelt olin ennem kõvasti õppinud ja mul oli eriline huvi oli vanaajaloost ja mul oligi alguses kavad spetsialiseerunud vana ajaloo peale selle õppejõud, professor Priidik oli vana professor. Ja ta oskas oma ainet kohutavalt huvitavalt rääkida, saksa keeles ta muide pidas kõne, kui mainin ühe semestri saime aida ülikoolis olla, läksin koju kevadel juunis ja siis vaatasin, et isa oli jälle haige. Ja mul läks nii hinge, et olin parajasti neli pühid ja neli olud sai, aga mul on nii selgesti meeles, kuidas mul läksingi. Siis hakkasime hobusega, võtame jälle uuesti. Ise, ma ei saanudki aru, et midagi erilist on nüüd siin, ükskord tuli mul siin Tallinnas vastu nii umbes kümmekond aastat tagasi raam ja tuletas meelde, tundis mind ära ja see oli sealse ühe kaupmehe tütar juuditari. Et milline suur sensatsioon siis sel ajal ei olnud üliõpilane ja veovoorimist ma vedasin seal ja siis lõppude lõpuks sügisel juhtus nii, et seal ajalehe Meie maa juures kõrval naabruses erastele üks mees, Karl Põder, kauplused, kas mai tuleksin neile ja siis ma läksin palkkolikuses kole väikene ja töö kohutavalt suur. Teate, me tegime nii suurt lehte nagu praegune õhtuleid formaadilt, mis ilmus kolm korda nädalas praktiliselt kahekesi ja kolmas, mis oli siis juba tehnillemi informatsiooni, tegin siis vähesed Adigi Jaan Vormsi toimet ja põhiliselt ise. Tohutult palju oli maa korrespondenti, nüüd kõik vaatasid ja mina lugesin korrektuuri. Mina tegin isegi seda ekspeditsiooni tööd minu seal trükikoja poistega, klappisime nüüd kokku ja panin klipinaadasid peale pidasin, avad, paljukest oli meid, inimesi seal oli muuseas nii raske vahepeal, et ma tulin õhtul vaenlased nii väsinult ära, Chad käisid risti all pärast, siis palgad tõusid ja ma olin seal siis kuni 32. aastani, kui läksin sõjaväkke aega teenima. Kui ma tagasi tulin, siis oleks mul olnud õigus nõuda sinna kohta tagasi. Aga sinna oli peatoimetaja, naise vend sinna tulnud ja näha kuidagi, et nad ei tahtnud. Ma mõtlesin ka, et äkki ma saan kuidagi saanud Tartu minna ja saan jälle ülikooli, ma ei võtnud tõsiselt. Siis jäin täitsa. Ta ilmub mitu aastat, hädaabitööline, kaevasin kraavi. Tegin teetööd. Nüüd on ka väga huvitavad kogemused, oma teada ka tubli mees, aga aga kui sa ei oska? Ma olen ikka seda rääkinud, et ka kõige lihtsam töö nõuab pead näiteks kraavikaevu silma omad jalaga, tubli mees. Aga teised ütlevad, meil ei olnud lubatud rohkem päevas teenida, tähendab kui teatepulk ja selle eest ei maksa ju tööle hakatagi. Ja mina vehin nii, et nina tatine peas ja mul on ikka kangesti meeles, siis sööks, seal oli üks Klaussonist, muuseas, selle meie kuulse klaussoni lellepoeg oli tema, tema iga kord vaatas kõrvalt ja ütles. Kuule udutut, ma viskan sul põhja välja, siis me saame ühel ajal kõik lõuna ajal ära minna, häbenesin seda, aga tema ikka vehkis siis veel kiiremini ja tema nagu õõveldas. Siis juhtus niisugune lugu, et olin kogemata siiski Tartustes, oli ta nimi eesti sõna sel ajal ja minu vend oli selle korrektor. Sel ajal oli niisugune komme, et lehtedel sagedasti. Ega see päris pea toimet ei olnud ju mitte vastutav toimetaja nimetati pisikest meest, kes siis vastuta, ütleme nimetatud või siis koguni sitsredaktor ja minu vend oli korrektori, esitles redaktor ja Laidoneri käsk, otsusega sai ta järsku kaks kuud. Mina ei tea, mis kirjutis seal oli. Redaktor rääkides tähendab seda, et mees, kes vastutab ja servaga kinni läänele ja tema siis kauples mind selle asemel oma asemele korrektoriks selleks ajaks. Ja pärast ma jäin siis juurde nii-ütelda, reporteriks ja nii ma sain, Tartu ja ta vennal oli teenistus, Wen maksis korteri ja ise ma teenisin natukese ka. Ja siis hakkas mul uuesti Ülikoolis käimine.