Tere hommikust, kell on mõni minut 10 läbi saanud, te kuulate vikerraadiot, mina olen saatejuht Reimo Sildvee ja valan siia jutusaatesse külla kutsunud täna mehe kellel on, ütleme nii, et tugev käepigistus, tugev käepigistus on seesugune, et ta tunneb ära ka tšempionid ja sangarit. Tere tulemast, Henn Põllu. Tere hommikut. Ma viitan sellele sangaritele tšempionid teile seetõttu, et olete Heiki Nabi treener olnud juba vist viimased 10 aastat, kui ma ei eksi. On senini üle 10, üle 10 aasta juba. Tee vist esimene kohtumise lugu algaski. Nägite, hekid kuskil treeningsaalis surusid kätt ja siis tekkis sealt mingi selline maagiline tunne või arusaamine või side. Te, saite aru, et sellest poisist võib kasvada tšempion olümpia sander. Ja esimest korda 2002. aastal ma läksin Audentese tööle ja Läksin vaatama treeningsaale. Seal oli jõusaalis üks noormees, rassis, läksin tema juurde. Küsisin ta käest, et kuidas on, et tema oli, oli treeningutel ja ütles, et tema tahab tugevaks vaatlejaks saada ja ja nii me meie koostöö algas. No oli temast siis näha sellist maadluse inimest ka, et neid poisse kindlasti palju, kes tulevad ja proovivad ja ikka seavad sihte ja ütlevad, et tahan saada olümpiavõitjaks, kelleks muuksuks sportlane tahabki saada, aga oli seal siis midagi teistsugust või seesuguste nägite ära kohe, et sellest poisist peab midagi olema. Et see juba näitab, näitab ära, kui enne kooli enne kohustuslikke treeninguid, selle asemel et sõpradega aega viita, noormees rassib jõusaalis, siis on, tähendab, tal on sisu, tal on eesmärk. Ja Eiki okkatuur tugev, tugev, rahulik, rahulik poiss tahtis trenni teha ja see näitaski ära, et ta tahab saada tugevaks maadlejaks. Praegu te olete ka heki treener, nagu te ütlesite juba üle 10 aasta. Kui tihti te hekid, täna sunniti nii-öelda hommikul vara minema, jõusaali trenni tegema. Et meil on, tavaliselt on meil treeningud kaks korda päevas, aga praegusel ajal ma e-kit ei sunni. Teda pole üldse vaja olnud sundida ta põhiliselt tahtis ise trenni, ta teda pidi, Noorena pidi pigem tagasi hoidma, et ta, et ta liiga palju ei trenniks. Aga praegusel ajal. Ta treenib küll, aga hommikul vara ta nagu talle ei meeldi tõusta. Pigem selline, kes natuke ikka magaks rohkem hommikul ja tema tahab ennast korralikult välja puhata, et siis korralikult edasi trenni ta. Aga te ise olete te rohkem selline hommikuinimene või, või pigem ka nagu Heikiga, et magaks korralikult välja ja siis päeva peale vaataks, palju jõuab trenni teha? No väga raske on öelda, mis inimene inimene oled, põhiliselt olen see, mis on vajalik. Kui on vaja vara tõusta saama, ka ma ei ole midagi juhtunud, ei juhtu midagi, kui saab magada, võin teinekord magada ka pikalt, selles ei ole vahet, aga elu jooksul on ikkagi jäänud niuke rutiin sisse, et meil on treeninglaagrites. Hommikul pool kaheksa on äratus, võimlemine, tehnika lihvimine, väiksed jõu harjunud tused, siis tuleb hommikueine, siis tuleb hommikune treening, siis tuleb lõuna, siis tuleb väike puhkus, tuleb õhtune treening, niuke rutiin on jäänud sisse, et pigem nii, et kui kui oled kodus treeninglaagrite vabal ajal, siis kipub ka hommikul ikka uni ära minema. Kuidas sellega muidu on Kaheksanda laskma päris spordi spetsiifikasse treenimise spetsiifikasse, et kas, kas hommikul keha on üldse valmis tõesti trenni tegema või, või tahaks keha veel ka ärgata, ikka hommikusöögi ära süüa ja siis on natukene võib-olla nagu hommikusööki luusse lasta, eks ole. Ja siis alles kuskil seal 10 11 hakata tõsiselt trenni tegema. Et ja siin on teadlased väga palju arutanud ja vaielnud, et, et kas on kasulik hommikvõimlemist teha, kas ei ole aga tugevad mehed, tugevad vanavanemad, riigid eriti näitavad, et hommikuvõimlemine on vajalik. Et hommikul väga-väga kohe koormust ei saa anda, aga kerge kerge jooks, tehnika, lihvimine, mis ei nõua väga palju energiat, aga samas sul on meel värske, sul jääb paremini meelde. Ja organism ärkab üles enne hommikusööki, et kohe voodist hommikusöögile minna. Siis on jälle tropp ees, et ei, ei söök, ei maitse ja ei ole isu ja kõik, nii et et eks inimene on pigem harjumuste, harjumuste ohver, kuidas teda on hakatud lapsepõlvest kasvatanud, tama, kuidas ta noorena on, on alustanud treeninguid, kui palju ta on teinud hommikusi treeninguid, hommikvõimlemise see kõik tuleb elu jooksul kaasa, saab harjumuseks ja, ja on nagu elu lõpuni. Kuidas teile ise? On pühapäev, saate ikka korralikult nii-öelda jalad seinale panna, nagu eestlased tavatsevad öelda. Pühapäeva hommikuti ja mulle meeldib väga. Pühapäeva hommikuti saab abikaasaga koos kohvi juua ja tuleb niuke nädalas korra niuke hea peretunne sisse. Siis koera koeraga peab tegema väikse jalutuskäigu ja, ja kõik niuksed, pühapäevatoimikud on aga aga põhiline, miks ma ootan, pühapäevad, saab kodus olla ja saab hommikukohvi koos abikaasaga juua, koerast rääkida, siis lihtsalt üks huvitav fakt mul kuskilt, ma lugesin teie kohtade koera nimi on maadlus. Ja mul oli mul see koer, kahjuks, lahkus minu juurest, aga ta oli, oli lott Ta oli, me olime Itaalias treeninglaagris ja pärast seda tulime koju ja. Abikaasa ütles, et peab koera koera võtma, et tal on kokku lepitud ja siis ma panin Lotan itaalia keeles maadlus. Aga praeguse koera nimi on ka seotud teie professiooniga? Ei, praeguse praeguse oli koeral juba nimi olemas, kui ta minu juurde tuli. Suur saladus ei ole, mis praeguse koera nimi on? Pärbel värvel väga ilus, väga ilus nimi. Kaks nädalat õppisin meeles pidama, ega ei olnud ka praegu ma vaatasin teie näkku, te võtsite sekundi või paar mõtlemisaega, et see nimi välja öelda. Aga veel teie nii-öelda argipäeva rutiini korra tagasi tulles, siis, millal teie tööpäev algab? No mis iganes nädalapäeval kasvõi ütleme, võtame homme on esmaspäev, millal te tööle lähete? Ma elan Viimsis ja töökoht on Tondil, Audenteses nüüd mul kulub ikka hommikul tund aega sõidu peale. Siin Ta auto ummikutes seistes, et ma lähen ära kodust kella kella seitsmest ja mul hakkab esimene tund, hakkab pool üheksa poole üheksast hakkab tund ja siis on nii, kolm tundi on treeninguid, kooli lastega, siis ma vaatan meeste treeningud üle mida mehed hommikul teevad. Tavaliselt on hommikul meil ka jooksud ja jõutreeningut, kuna partnereid on vähe vähe ja teatud perioodil me ainult maadleme kaks korda päevas siis vahepeal teen oma paberitööd, käin lõunatamas ja poole kuuest on uuesti maadlustreeningud. Matil koju jõuan kuskil kella kaheksa poolega peale kella kaheksat õhtul. Need täispikad, töömehe päevad, hea päevad, don tunduvad pikad ja mida vanemaks saad, seda rohkem tunned, et õhtul palju midagi ei taha teha. Aga õhtul on veel omad kohustused, on jälle koeraga kahe kilomeetrine jalutuskäik, et et sellest ei pääse, olgu ilm missugune tahes, selle peab ära tegema. Muidu ei anta rahu. Hommikul hakata kohe noorte lastega tegelema, siis kui vanad need noored ja lapsed on. Tähendab, ma olen Audentese spordikooli treener ja meie lapsed on üheksandast klassist kuni 12. klassini. Et natuke võitu. See algus on aga, aga üteldakse, inimene harjub. Ujujad ütlevad, et ei ole vara, mida? Aga just see hommikune treening, siin tuleb ka väga-väga ettevaatlikult alustada, et lapsed korralikult üles ärkavad ja, ja et neid väga ära ei väsita. Pikk päev on veel koolis käia ja, ja õhtused treeningud, et hommikul pühendan just rohkem nagu tehnika pimisel, et kui meel on värske ja siis võib-olla jääb paremini meelde ja saavad proovida. Aga kuidas see hommikune trenn käib, et kui tõesti need noormehed tegelikult üheksas kuni 12. klassi ei ole enam väga-väga lapsed, noormehed, kuidas te neid motiveerite hommikul siiski trenni kaasa tegema, et see tegelikult noorte sportlaste või noorte ültse spordiväliselt räägime, motiveerimine on ju päris keeruline siis neisse seda hindu, et ei, et jätkame ikka, et oled pisut unine, raputa see uni välja ja tee kaasa ja ja mõtle ka, sest see on tegelikult ju sport. Ei ole lihtsalt, et jookseme hüppama, kargama ja seal on väga tehniline oma keha tuleb tunda, tuleb tunda neid liigutusi tehnikaid meelde jätta, et kuidas te seda teete, et ilmselt ei sunni, aga meelitati millegiga, ma kujutan ette. Olukord on nii noored, kes on juba otsustanud tulla Audentese spordikooli piima, nad on ise rohkem motiveeritud, nad tahavad spordis edasi jõuda. Ja nende päevaprogramm näeb, et nad peavad hommikul trenni tulema. Ärge öelge, et seal ei ole seltskonnas mõnda mõnda Tootsi, kes tahaks teha midagi muud või mõnda, ütleme Tõnissoni, kes tahaks veel leivapalukest süüa. Loomulikult Nende noorsportlastega on just see häda, et, et nad tahavad hommikul magada, viima viimase sekundini ja jätavad hommikusöögi vahele ja tulevad otse sisse. Vanemal ajal läksid kooli otse, nüüd tulevad otse treeningule, hommikusöök söömata, siis peale treeningut lähevad kooli, söövad alles lõuna ja siis tulebki mõne päeva või mõne nädala pärast tuleb niisugune üleväsimus ja tülpimus, et ei jaksa, et et praegu oleme üritanud selle selgitada, korraldada nii, et ühiselamu juhataja üritab, üritab aidata neid ärgata ja et nad ikka hommikusöögi ära käiksid söömas ja taastaksid seal hommikusöögiga veresuhkrut ja ja saaks energiat ja tulevad, tulevad trenni, aga treeningutele tulevad meele meeleldi ja ma üritan treeningut teha huvitavaks, et ei ole. Ei ole rutiinne, tamp taga kogu aeg, et, et erinevaid asju me teeme võimlemisi, venitusi. Väga palju akrobaatikat hommikul veel ei tee, aga mõned liikumismängud vahele ja, ja tehnika, õppimine ja ja jõuharjutused, staatilised, venitused, kõik, et üritan treeningut teha meeldivaks ja, ja jagan neile neile küllaga, tõsi, siis. Siis nad on nagu parema meelega teevad, teevad tööd. Ühesõnaga, te olete pigem selline meelitaja tüüpi treener. Küll ma oskan valju häält ka teha, aga praegu vanemas eas ma vaatan juba, et hakkan nagu natuke pehmemaks jää. Et enam ei näe mõtet, et ikkagi kogu see saavutus kogu tippspordis edasijõudmine, see tuleb ikka sport, lase sisemisest tahtest. Sisemine tahe ja kui sind treener veel on hea sõnaga toeks, siis, siis kindlasti sealt mõnest mõnest mehest tuleb hea sportlane. Ma just mõtlen siin neil päevil lõhet, teinekord kirjutavad sellest noh, nii-öelda skandaalist, kuidas treener sinu üks korvpallitreener on pruukinud pisut vägisõnu või vandesõnu, suisa, et teie vist seda teed ei lähe. Poisid matile, kas te saate? Ei, ma ütleks selle kohta. Nii, et isegi minu sõnavaras ei ole niukseid väljendeid, väljendeid ja, ja seda enam, et ma lähen mõnele noorele lapsele tema, kes püüab, püüab täiega ja tahab teha. No miks ma tead tema enese, mina nagu alla tõmban sellega, et lähen, lähen talle ütlema halvasti, et et mul on 10 aastat kooli Soomes. Ma läksin Soome Nõukogude Liidu treenerina diktaatorina, siis läksin trenni, seal on lapsed seitsmeaastast kuni 20 aastani, 20 lapsevanemat vaatab trenni pealt, igale lapsele pead tähelepanu omistama. Pead neid õpetama, midagi uut andma ja sealt ma sain väga hea kooli, et lapsi ja neid tuleb nagu kohelda hoopis teistmoodi, et et 10 aastat õpetust Soomes näitab seda, et et mida on vaja vaja siingi teha, et see kirumise ja, ja käskimise ja halvustamisega ei saa, ei jõua kuskil. Muuseas, kuidas te üldse soome sattusite, mis, mis selle taga on? Soome tähendab Ma läksin 1990 Soome, ma olin 10 aastat olnud Eesti Nõukogude Eesti peatreener ja siis oli niuke tulnud lootusetuse tunne, et välja me ei pääse, kuskile võistlema ei pääse. Tippvõistlustele ei pääse, et lähen, lähen aastaks raha teenima, aga siis see aasta läks lõpuks 10 aasta peale. Soomest sai maadlustreenerina siis raha teele muidugi aastal 1990, siis oli iga rahandus Soomest tuli suurem kui see. Et kui ausalt öeldes, siis ma soomes ei teeninudki, mingeid mingeid miljoneid ma ei saanud. Pigem oli meil niisugune leping, et soomlased muretsesid mulle töökoha selle eest, ma pidin neile trenne läbi viima. Ja sedasi olin ja viis aastat olin teinud tööd, siis ma olin juba ühe piirkonna peatreener ja siis siis valiti mind hevitiim raskete meeste treeneriks ja ja alates 97.-st aastast valiti Soome peatreeneriks. Kas sa sinna Soome minek, ma mõtlen aastal 1990? Te olete olnud elanud terve oma elu nõukogude liidus, ühel päeval leiata ennast Soomes peab hakkama seal tööd tegema, treenima oli see mingil määral natukene šokeeriv kogemus. See oli ühe ühelt poolt, Ta oli väga hea kogemus, aga mul oli ennem oli. Ma maadlesin kunagi Murmanskis rahvusvahelisel turniiril ja oli Rootsist üks noor poiss tuli mulle vastu, Rootsi tulevikulootus ja ma panin ta 20 sekundiga selili. Siis rootslased kutsusid mentaa paranda olin kuu Kaaba rannas, treenisin seda, seda noormeest. Ja hiljem selle kaudu said soomlased teada, et on niuke treener olemas. Ja siis kutsusid mind Soome, aga see sportlane oli Toomas Johanson. Ta oli kahekordne olümpiamedalist maailmameister hiljem hiljem. Ja Ma tunnen, et oli sellest algõpetusest, mis ma noorele poisile andsin, oli tal edaspidi elus kasuks mõtlengi elu-olu koha pealt ka seal seal kohapeal see hakkama saamine muide paljude soome keelt üldse valdasite. Kui ma läksin, siis ei, ei osanud üldse soome keelt, aga virtsust pärit seal väga soome keelega kokkupuuteid, nagu igapäevaelus ilmselt ei tekkinud ja aga virtsust ma olin juba ammu-ammu tulnud Tallinna, et ma käisin Tallinna spordiinternaatkoolis, lõpetasin ja olin Tallinnas, aga no soome keelt ma ei osanud, sisuliselt pidi piima ja kui olid soomlaste keskel kogu aja, siis tuli päris ruttu. Aga ikka see elukorraldused, lauand, tai Macarad ja kõik need muud asjad, mis harilike eestlaste jaoks olid, kas siis kes Põhja-Eestis elasid, nägid seda heal juhul soome televiisori kaudu, kes kuidas oli võib-olla kuulnud, et ma mõtlen, kas elu-olu korraldas, ilmselt võis olla päris suur, selline erinevus võrreldes tollase Nõukogude Eestiga. Pead oli, oli täiesti erinev, aga, aga ütleme siin toidu osas ja ja elustiili peale palju ei olnud aega mõtelda, ma läksin hommiku kuuest tehasesse tööle ja tulin kella kaheni tööl, neljast sõitsin 50 kilomeetrit, autoga läksin treeningule, õhtul kaheksast, treeningutel tuli siis otseselt sõna otseses mõttes kukkusin voodi. Ja niimoodi niimoodi läks neli aastat, aga inimene harjub kõigega pärast, pärast muutusse nagu harjumuseks ja harjus ära, polnud viga midagi. Aga toidukoha pealt alguses ei olnud raha soomes midagi seal osta, tundus kõik nii ääretult kallis, et midagi ei saanud endale lubada praekartulit ja seda laualt Taimakarat. Sai söödud mõned aastad, aga kui ma olin juba aasta teinud klubis tööd, siis seal olid nagu maameeste maameest, et lapsed olid, kes trennis käid ja soomlased on niisugused väga-väga lahked, väga head inimesed. Siis mulle kingiti esimene kord jõulukinki. Ma mõtlesin, et, et, et ma olen, pean rumal olema, kui ma nüüd selle kohe ära sööned, jagasin ta tükkideks, panin külmkappi ja sõin eani päevani, et et. Teised talunikud osade kartult, osa tõi mune ja nii läks, läks juba lahedaks soomla kõiki asju, toodi mulle mööblit ja sai elujärje sisse ja väga tore oli. Aga kas Soomes treenides oli see nii-öelda treenimise kogemus teistsugune, et kas Soome süsteem oli midagi teistsugust või nagu te ütlesite, läksite sinna Nõukogude Liidu diktaatori eksdiktaator treenerina? Et oli seal siis kõike teistmoodi? Loomulikult seal ikkagi see suhtumine lastesse ja noortesse oli ka teene, et sa pidid iga sõna valima iga väljendit valima, valima pidid tähelepanu osutama kõigele. No see on nagu elementaarne treeneri kohus, et kui sa, kui sul on lapsed trennis, et et sa ikka kõike jälgid, et kõik saavad mingi mingi tähelepanu, et see oli alguses oli see täiesti eri maailm. Aga saite sellega hakkama, see tuli nagu kõik muugi elu sinna juurde, lihtsalt sellega pidi harjuma ja ma saan aru, et isegi hakkas sellist meeldima. Ja tundub, et ma sain hakkama, et kõik on rahul ja siiamaani siiamaani on veel tore tõdeda, et Soome meistrivõistlustel sel aastal maadlesid kaks minu õpilast, kes alustasid tol ajal. Need on küll vanad vanad mehed juba 40 lähedal. Et ikkagi on jäänud väga paljud on jäänud maadluse juurde. Väga mitmed on õppinud maadlustreeneriks minu käe all. Meil on ääretult head suhted, on nagu Soomega mul hilisemad ajad, kui mind valitses Soome peatreeneriks nüüd Marko üliAnnuk, selle võitis maailmameistritiitli. Nüüd Soome tele kahes oli nädal aega tagasi temast film Marcost. Siis, 23. oktoobril ilmub Marcust, et raamat elulooelulookirjeldus nagu soome suurest sangarist. Selle on kutsutud Soome mind, selle raamatu avamisele ja suhted on teised. Ja mida ma veel tahan öelda, et et Soomes treenerina alguses lastetreenerina töötades oli väga erinevat suhted, olid lapsevanematega. Ma tundsin kõiki oma rühma lapsevanemaid. Hiljem, kui ma olin koondise peatreener. Ma tundsin kõikide koonia maadlejate vanemaid. Tänapäeval ütleme tänapäeva Eestis. Ma tunnen ausalt öeldes ainult Heiki Nabi vanemaid, kellega me oleme käinud läbi. Ja Eerik kapsi, isa on endine maadleja. Et teda tunnen, aga, aga Soomes oli kuu aega ette, oli kõik laupäeva õhtu, tuli kutsutud eri kohtadesse sauna, sauna või medali kohvidele või ükskõik mis väike saavutus oli, peeti meeles, alati kutsuti, et, et selles suhtes on absoluutselt erinev rahvas kui siin, et et, et paljud elavad Soomes aastaid, ei ole soomlase koju jõudnud. Aga meil oli küll, me olime, pered võtavad turu kandis, praegu helistatakse kogu aeg, millal sa tuled käima, tuled ikka meile ka ja meile ka ja, ja kõik on jäänud sõpradeks siiamaani. Aga tihti te satute soome lihtsalt käima, et see ei ole seotud maadlusega mingi võistlusega selle poolega, vaid et lihtsalt lähete Soome ja needsamad Soome endised sõbrad, kolleegid teid hea meelega vastu võtavad. Praegu olen küll väga harva käinud, et kui on mõni pikem laager, siis võib-olla mõne laupäeva pühapäeva võtan, võtan ära, sõidan Turu kant ja ja siis siis pead ka kõikide juures käima, muidu üks kuuleb, teiselt võlluste käis külas külased põllust, teed käisid külas. Et meile ei tulnudki siis helistada, kuidas sa meile ei tulnud, miks sa jätsid tulemata? Et siiamaani väga head suhted on ja kui mul on mingid suuremad sündmused, 60 tal sünnib päeval oli, mul oli Soomest võib-olla rohkem rahvast kui Eestist. Aga praegu te olete, eks ole, Heiki Nabi teie kaasabil on toonud väga tähtsaid medaleid ja tiitleid koju, kas Soomest helistatakse ja öeldakse, et ärge tulge meile lihtsalt külla? Ärge tooge meile lihtsalt Tallinnast odavat juustu ja võib-olla vana Tallinnat, vaid tulge uuesti meile ja hakake meie mehiga treenimata, medaleid tooksid? No ütleme, otseselt nii sellist juttu ei ole otseselt kutsetud roome, treeneriks tulla ei ole, aga meil on aastas ikkagi kaks, kaks kolm ühislaagrit Soome koondisega ja siis me teeme koostööd. Pigem nad tahavad mind kasutada kui konsultanti. Mul on head idasuhted, kui on vaja laagrisse minna Venemaale või Valgevenesse Ukrainasse, siis alati minu kaudu käib see kutsumine ja sinna minemine ja kui Soomes on rahvusvahelised turniirid, siis siis ikka helistatakse. Vaata organiseerijad ikka Ukraina ja Valgevene ja Venemaa ka kohale tuleksid ja niuksed. Väga head suhted on ja viimasel ajal on on kutsutud ka, et et näed mul siin meil siin paariaat, poiss, et oleks vaja leida neile treenimiskohad ja Ta ja meeleldi madeniaat nendega koostööd ja, ja alati on nad rahule jäänud ja teavad, et võivad mulle helistada, helistada kas või öösel. Teevad seda, et helistades öösel nad helistavad, kas või öösel muidu Soomes elamise ajal oli, oli eetikit, nägi, et peale kella üheksat õhtul ei tohi helistada ja hommikul enne kella kümmet ei tohi helistada ja ja ilma kutseta ei tohi külla minna ja aga siis anti mulle Soomes öeldi, et sina või teie, teie pere võib meile tulla alati ilma kutsumata, et kui tahad, turupiirkond oli niuke meil Rootsi vana Rootsi mõju all. Vastupidi, ida pool Soomes käivad öösel kell neli soola laenamas, et seal on teistmoodi kombed. Aga, ja helistavad ja räägime ja leiame ühised lahendused, et praegu praegu teeme, teeme koostööd küll. Aga kuidas selle ida poole ka on, et need ida poole suhted on teil lihtsalt endisest Nõukogude Liidu noortekoondises olemisest ja kõigest sellest ajast. Ma olin ise 10 aastat, et olin Nõukogude Liidu koondise kandidaat, täiskasvanute ja siis olin Eesti koondise treenerit, no peaaegu 10 aastat aastas 200 päeva Venemaal laagris, et sealt on jäänud jäänud maadlussuhted, treenerit, töösuhted, et kõik nüüd ma vaatan, et juba hakkab hakkavad minuealised treenerid jääma vanaks ja hakkab tulema vahetused. Aga ikkagi siiamaani. Venemaal kõik tunnevad mind ja teavad, et imestavad, kuidas sellisest korvpallurist oled teinud olümpiamedalist napit mõeldes. Eikile meeldib korvpall, siis küsin vahele veiki kohta, Eikile meeldib korvpall ja jah, ta on, kujult on nagu rohkem kitsakas kui jässakas, et et sellest, sellest nad on nagu imestavad. Aga ma saan aru, ei teki on, on nii suur ja nii võimas, et tegelikult Eestis talle väga palju vastaseid ei olegi. Kõige tugevamad vastased metsas kasvavad suured tammed Need peaaegu murrate maha. Jah, praegu võib ütelda, teekil ei ole vastast, ei ole õiget treeningpart, näed, et et ta on ikka teistest nii palju üle. Et ei saa ütelda, et nüüd kuskilt järelkasv hakkab tulema. Aga mis see probleem siis on, et miks Eestis ei ole, kas lihtsalt ei ole see inimmaterjal meil siin sellel väiksel maalapil on nii vähe nii vähene, et ei ole võtta või, või on probleem, et pole lihtsalt keegi veel sellesse ikka jõudnud või mis mure on? Ilmselt ei ole sellist juhust, et oleks mõni mõni suur poiss tahtnud kauem tööd teha või pingutada rohkem, et meil oli väga hea. Hea noormaadleja oli, oli Madis Sihimets, kes oli, oli siin noortes, oli Euroopas viie hulgas ja juuniorite sai isegi euroop papa pronksiraskekaalus. Aga pärast seda, kui Eiki muutis kehakaalu, läks 100 kilost raskekaalu pärast seda Madisel. Motivatsioon kadus ära ja nüüd nagu pühendub rohkem räppi mängimisel. Ühesõnaga, Heikile on raske leida siit eestist õiget vastast, aga kus siis kas te käite väljas enamasti või nii-öelda tellite endale siia maadluspartnereid? Meil on treening, minu praegu ongi kõige suurem kohus leida Eikile vastaseid ja ja treeninglaagrit väljas. Me valimegi selle järgi, et et vaatame, kuhu teised ka tulevad, et, et kui me olime kevadel mai juunikuus olime Ukrainas, seal oli 12 riigi maadlejad, me vaatasime, et oli rootslased, olid ukrainlased, olid seal seal kasahhid leedukad, et kus on raske kaallasi, sinna me läheme. Et tavaliselt teistes kehakaaludes on alati igas laagris on vastaseid, ei ole probleemi. Teine probleem on muidugi meil Eestis on anaar Tseenaalovil, kui ta on 55 kilone temal temale leidub vastaseid, siis väiksed koolipoisid, aga need on, need on paraku nii palju nõrgemad ja sealt suurt koormust ei tule. Aga nihukest tugevat sama sama suurust meest On raske leida, et mure on igatpidi, oled sa suur või väike, ikka mured vastast ei leia ja sellist vahepealsed vastaseid on meil Eestis küll. Oneid maadlejaid siin mitmed samas kehakaalus on eerikat Psy Alo Toom konkureerivat pidevalt, kumb koondisse pääseb ja Eerik on siin Euroopa viies mitu korda olnud. Alo Toom on Euroopa 10., aga on üliõpilaste maailmameistrimedalimees ja niuksed juba ka. Tiitlid on olemas ja konkurents viib ainult edasi. Aga kas ma ei taha üldse mitte ärritada ega õrritada selle teemaga, aga kas ei tundu, et see maadlus on natuke selline? Noh, kas nagu nišispordiala või isegi räägiti, et maadlus olümpiakavast peaaegu et langes välja ja nii edasi, et teil nagu endale. Ma ei ole seda tunnet tekkinud, et vastaseid ei leia, õigeid raske on siin Eestis leida täpselt õiges kaalus vastaseid, mujalt on keeruline peatava otsima ja vaatama neid laagreid. Et võib-olla see ongi ala, mis ühel päeval sureb välja, on küll uhke ja kuulus ja kaunis olümpiaala olnud omadel aegadel. Ja palju au on toodud Eestile ka, eks, aga, aga siiski. Mina ütlen seda, et maadlus on üks kõige ilusam ja kõige loomulikum spordiala. Kui vaatad kassipoegi või koerapoegi, mis nad omavahel teevad, nad müravad, maadlevad, keegi ei veereta palli ninaga või või ei tea akrobaatikat, et maadlus on niuke loomulik, ta on hästi arendav üld, üldfüüsiliselt arendav. Kui sa lähed maadlema, sul on üks käsi nõrk vastane leiab selle juba teisel treeningul üles ja hakkab sellest käästsinud selili. Paneme sulle, on kohustusse järgi aidata ja et, et ei saaks. Aga see, mis nüüd maadlus ümber toimus, et maadlus olümpiaaladest välja arvati? See on, see on niisugune tendents, et kui me võtame kõik klassikalised spordialad, mis on pikka aega olnud olnud, et olümpial siin ütleme vehklemine ei ole väga palju pealtvaatajaid. Siin oli võrkpalli MM oli, ei olnud väga palju vaatajaid. Moskva kergejõustiku maailmameistrivõistlused olid tribüünid, tühjad, tühjad. Et need klassikalised alad kõik on. Rahvas tahab ekstreemi ekstreemi näha ja vaatad, kui on puurikaklus, mis on minu arust jube jube ja ei ole üldse sport, et siis on saal rahvast täis, kõik tahaks näha, kuidas, kuidas teisele haiget saab teha või või siis vehklemises kuivatada. Ta rapiiridelt need nupud otsast ära, ma arvan, saaks saalid täis täis rahvast. Et praegu jah, maadlus, maadlus ja ütleme klassikast alad ei suuda ennast ennast niimoodi müüa, et huvitavaks teha, et, et praegu teised teised huvialad, et ma just vestlesin Soome kolleegidega ja nad ütlesid, et olid Brasiilias oli rannas ja vaatavad, et tohutud rahvamassid vaatavad ja mingisugune rannavõrkpall, aga mängitakse toolide peal, et et hüpatakse õhku kuskilt nelja, nelja meetri kõrguselt, surutakse teise tee teise platsile ja on tohutud rahvahulgad vaata vaatamas. Aga samas kui on rannavolle võistlus, ei ole väga palju vaatajaid, et et siin ei ole, see ei ole ainult maadluse probleem. Teda nagu vähem huvitav, ta on raske aru saada, maadlusest punktid on, vahest on treenerile raske aru saada, mille, mille pärast hoiatus antakse, mille pärast punktid on, nähakse, et see nõuab niuke spetsialistide ringi, aga rahvas tahab ekstreemi huvitavat ja seal seda nagu maadlust ei osata lihtsalt kinno. Siis tuleks võib-olla maadlust ja mõnes mõttes nagu lihtsamaks ja lõbusamaks. Kõik need punktid kavatsevad, kui ikka selg on prügine. Ja siis on teada, kes on võitnud. Et see jälle Te ei õnnestu, sellepärast et kui on kaks tasavägist sportlast. Me oleme ühesuguste võimetega, siis võib kergelt kergelt korduda Martin Kleini mats. Aga keegi ei jõua nii pikka maadlust ma nii pikk ka maadlusaega vaadata. Ta just televisioon, eks ole, mis televis jõuab oma aega olema, kiire, atraktiivne pilt peab liikuma ja peab saama reklaami vahele müüa, inimene tahab, tahab tulla hommikul oma lemmikut vaatama ja õhtul tahab teada, kas ta võitis, võitis või ei võitnud, sellepärast sellepärast ei saa teha niimoodi. Ei saa teha nii, et tõesti, inimene hommikul tuleb vaatama sinna areenile ja siis veel järgmise päeva õhtuks ei tea ja kas maitse läbi ja, ja kes on kes on võitnud, aga kas maadluses nüüd on ju pisut neid reegleid uuendati, kui mu mälu mind ei peta, et on sellest ost abi, mina ütleks, maadlus on taas kaunis nauditav, nauditav ala, et on väga palju võitlust, väga palju heiteid, väga palju niukseid ekstreemolukordi. Et enam sundolukordi ei ole. Et ootad ära, et nüüd katsun kuidagi poolteist minutit ära seista, et pääseda parteris tegema oma kohustuslikku tegevust. Maadlus on nüüd juba taas loominguline, et iga sportlane ehitab oma matsi üles nii, kuidas ta tunneb, et ta saab võidu ja võit on ju tähtis. Võidu pärast me kõik maadleme, lisan enbalust. Öelge, mis sises EKi nabist saab ja teist, et mis need sihid on, mille peale te praegu olete oma treeningprotsessi üles seadnud, ehitanud? Praegu eks meie pilgud on Rio olümpiale. Et see on nagu meie põhi põhieesmärk. Et nüüd, kui Heiki Nabi võitis maailmameistrivõistlustel hõbeda, siis mul abikaasa kiirelt tegi naiselikku loogikat järelduse tekil MM-kuld oli, võttis hõbeda ja olümpial hõbe on, nüüd peab kulla võtma. Et niukene naisterahvaloogika on niuke lihtne ja kiire arvutus, et et minul selle vastu midagi ei ole ja eksmenüüd seamegi, sihid sinnapoole, aga selleks on, on hulk aastat hulk aastaid veel tööd teha. Me peame leidma Heekile. Streening, part, närid, ma olen oma mõtte mõtelnud nii, et ta peab teatud aja peab ikkagi olema väljapoole Eestit treenima, kus on kohapeal treeningpartnereid ja siis teatud perioodi me saame osta lihtsalt omale tugevaid vastaseid. Kas Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt on kõige lihtsam, sellepärast seal neljas-viies mees, kes Venemaa koondisse ei kandideeri, on treeningpartneriks väga-väga hea, et et see kõlab, andke andeks, nagu kataloogikaubamajast tellimis tellime Venemaalt ostame endale partnereid sisse ja see on tegelikult on see suur töö, ega Venemaalt ka see tellimine ei ole, ütlevad kohe, et miks sa meie mehi eesparra ja aga nii ta on, et omal ajal oleme kutsutud olnud Rootsi ja teistesse riikidesse, tulge, et andke meie meestele koormust. Nüüd oleme meie selle tasemel, et peame meie kutsuma. Aga vastane peab olema ja maadlejaks ikkagi saab vaadeldes jooksjaks saab joostes, pallimängijaks saab palli mängides, teised alad on abistavad jõud, vastupidavuskiirus, osavus, pallimängud, need on meil abistavad alad. Me peame saama head vastased ja rahulikku treeningmeeleolu. Kui palju te ise nüüd nii-öelda juba kalendrisse olete vaadanud ja märkmeid teinud, et jälle eestist mina olema käima, äikige koos nendel treeninglaagrites kaasas? Mul on ausalt öeldes, järgmise aasta kalendrit olen, olen vaadanud, aga aga no meie, meil on kuskil. 75 80 päeva on olnud välislaagreid aastas, aga ma arvan, neid peab kuskile 100-le 100-le päevale pikendama. Leidma võimaluse 100 päeva olla laagris, kui võtta siin Bulgaaria, Poola, need on 200 päeva treeninglaagris suurt koondistega trenni moodi, et, et see nendega ühineda ei ole mingi mingi probleem. Aga kui palju seda tähendab, et te peate jälle oma nii-öelda pühapäeva hommikuid nädalavahetuse puhkehetki koeraga jalutamist maja ümber muru niitmist ära jätma? See on paratamatus, ma olen ise omale selle tee valinud ja siis ma tunnen rõõmu abikaasaga Skype'i teel vesteldes või, või helistades. Et paraku, kui on see tee valitud, siis tuleb käia ja ja Ma ei ole harjunud, nii et teeme kuidagi ära, et, et me oleme selle täitnud selle üles. Eesmärgi kuidagimoodi, et kui midagi teha, siis tuleb püüdlase teha võimalikult hästi võimalikult korrektselt, võimalikult anda sportlasele võimalusi. Sport on niuke, siin ei saa kiirustada, ei saa siin pead, nagu loodus areneb, kui edasi kogu aeg ja rahulikult rahulikult, kui on head võimalused. Areneme edasi teeme, et, et enda pärast. Ma ei muretse ja, ja tihtipeale on niisugune mõte, et et treenerit, tipptreenerid saavadki olla niuksed, vanemad vanemad mehed, kellel on, ütleme kodu on korras, majandus on korras. Ei pea ütlema, kuidas nüüd mu maja liisingut autoliisingut maksta, kuidas laste lapsi lasteaeda viia. Kui olete seal 150 päeva ära ja väiksed lapsed on kodus, siis, siis tuleb hirmu hirmus pahandused. Et praegu selles suhtes minul probleeme ei ole. Lõpetuseks küsin seda. En, teie maja aknast paistab meri, kui ma ei eksi, kui te Viimsis elate, küllap seal paistab. Sügis on praegu just alanud, pihta on see merele vaatamiseks hea aeg. See on merele vaatamiskõige, parem aeg, et mulle meeldib, kui on hästi suur raju, natuke tuleb vihma, vihma, sabinaid sisse, et öeldakse, et ei ole halba ilma, on vilets riietus. Et ma vaatan ja naudin, meri ei ole ühtegi päeva ühtegi tundi samasugune nagu nagu et ta oleks korduv, et kogu aeg üks ja sama, ta muutub ja, ja. Ma naudin seda merevaadet vaatamist ja, ja tormiga aina läheme prouaga jalutama, jalutama, et sealt saame veel ära. See nagu annab jõudu juurde. Ja ma soovin teile lõpetuseks, et teil oleks siis neid päevi, kus te saate merd vaadata, ääres jalutada, et oleks seda tormi jääd, seda tormi oleks siis ka maadlusmatil ja et neid medaleid tuleks sealt ikka riburadapidi nagu seni on tulnud. Aitäh. Ja aitäh ka teile, head kuulajad ja mis muud, kui, et siis toredat pühapäeva jätku teile.