Tere, hea vikerraadio, kuulaja on rahva teenrid on ees. Ja teie ees, 28. septembril ja täna oleme täies koosseisus Heidit Kaio ajakirjaga pere ja kodu peatoimetaja Aivar Hundimägi äripäevast ja Lauri Hussar vikerraadiost ja tänases saates räägime järgmise aasta riigieelarve eelnõust ja väga mitmetest punktidest, mis selles eelnõus on juba sellel nädalal väga elavat diskussiooni tekitanud. Aga juttu tuleb ka valimistega seotud viimastest arengutest, märkame Merkeli valimisvõitu Saksamaal ja kui aega üle jääb, siis tuleb jutt tuga pisut sporditeemadel, täpsemalt öeldes treeneritest ja hoolealustest ja treeneri sõnakasutusest, aga loodetavasti siis. Me me selleni ka saate lõpus jõuame, aga ma alustaks kõigepealt ühest teemast, millega seoses Heilidaar juba kahe käega peast kinni. Nimelt eilsed, sest avanes siis uus veebikeskkond, mis võimaldab selle kasutajal leida riigikogu liikmete hulgast oma poliitilistele eelistustele kõige rohkem vastava saadik. Ja see küsitlus võib tuua siis väljamaailmavaatelise eelistuse. Ja ma täitsin ka selle ära ja ma pean ütlama, et pigem see pakkus mulle pisikese üllatuse, sellepärast et kuna see kompass ei, ei näita eetilisi ja, ja emotsionaalseid valikuid, siis, siis mina seda kompassi täites sain küll inimese, kelle, kellega mul ei ole ei eetilistega emotsionaalset seost ja ja tõsi, seal eesotsas võiski olla ka inimesi, kelle, kelle vaated tundusid mulle sümpaatsemad, aga, aga, aga jah, see eetiline ja emotsionaalne mõõde on sellest kompassiskel täiesti puuduvaid. Sa täitsid ära ja osaliselt kahe käega peast kinni. Tulemus oli uskumatu. Ma ei julge seda öelda. Number kaks oli juba nagu okei see oli nagu täiesti vastuvõetav ja ma arvan, et võin rahumeeli tunnistada, et number kahega on mu sarnased vaated, aga number üks oli küll selline, et et sellest maid järelikult on minus mingi varjatud pool, mida ma ei taha ise teada või tunnistada. Võib-olla on seal ka põhjus selles, et me ei tea nende inimeste tegelikke vaateid, kes meile valikus välja tulevad, eks me mõtleme, on kujunenud mingi eelarvamus nende tegevuse suhtes, aga, aga kui nii-öelda pimetesti teha, siis tuleb välja, et sa oled sarnasel maailmavaatele inimestega, keda sa muidu kunagi ei vali. Jah, aga see annab kindlasti huvitavat mõtlemisainet, aga samas toob välja ka selle väga olulise nüansi, et poliitikas ei seisne kõik ainult valimislubadustes seisukohtadesse, mille poolt hääletad takse, vaid seisneb ka poliitika tegemise viisis ja see on sageli samavõrd oluline kui, kui see mida siis lubatakse ja mida teha. Kusjuures see on väga täpne, sest et tegelikult, kui ma võtan siin suvalises järjekorras kolm esimest, ent kelle, kellega, kellega mina seina ühesuguse mätsi siis seal, selles kambas on nii reformierakondlane, sotsiaaldemokraat kui ka keskerakondlane ehk siis vali, keda tahad nii-öelda valima seda erakonda, mida ise ise soovid. Et jah, need ajad, mis näitab ka seda, et võib-olla need erakondade maailmavaated on siiski nad Kinglikud Ja olgu siis öeldud, et Parlamendi kompassiga on võimalik tutvuda rahvusringhäälingu uudisteportaali leheküljel ja soovitan siis kõigel seda täita ja pisut mõtiskleda selle üle, et muuseas küsimused on väga huvitavad ja panevad kindlasti ka tänase Eesti üle rohkem arutlema, aga kindlasti paneb meid veelgi tänase Eesti üle arutlema järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille siis peaminister Andrus Ansip sellel nädalal parlamendile üle andis. Parlament hakkab nüüd eelnõuga tõsisemalt tegeleva ja eelarve tulude mahuks on planeeritud kaheksa miljardit eurot. See on muljetavaldav summa. Ja selle eelarve kasv võrreldes käesoleva aastaga on 333 miljonit eurot, ehk siis 4,3 protsenti. Kui selleks aastaks on kavandatud ja, ja see eelarve eelnõu on, on huvitav mitmeski mõttes, aga, aga kõige rohkem on avalikkuses tekitanud vastukaja lapsi ja lastevanemaid puudutav otsus, mida selles eelnõus ei ole, mis oli kirjas valitsuse koalitsioonilepingus ja mida nüüd on? Kui lähtuda koalitsioonilepingu terminitest, on murtud, nimelt et ringiraha lastele 130 eurot aastas lapse kohta ei leidnud selles eelarves oma kohta, kuigi valitsuse koalitsioonileping ja Reformierakonna valimislubadus nägi seda etena. Heidit, sa oled? Oled ajakirjanik, pere ja kodu peatoimetaja. Millised on sinu esimesed emotsioonid ja kommentaarid? No esimene mõte on see, mida me siin sinuga Lauriga enne arutlesime, on see, et, et kuidas see juhtus, et Reformierakonnast on saanud Pensionäride Erakond, mis hetkel see on juhtunud, kuidas on, nagu meie silme all on erakonnast, kes tuli välja vanemahüvitise lubadusega ja sellega ellu viis on saanud järsku erakond, kelle kelle eelarve prioriteet on pensionärid. Et see on see, mis on minu esimene mõte, tegelikult ma arvan, et ei ole mõtet rääkida huviringide olulisusest lapse haridusteel ja nii edasi, et see on see kõik on enesestmõistetav, et seda, seda nagu ei, ei ole mõtet uuesti uuesti üle korrata. See juhtus viimaste riigikogu valimiste eel, kui me tegelikult ka Reformierakonna juht ja peaministrit nägime väga aktiivselt kohtumas pensionäridega kus ta nii-öelda käis, sai kingitusi erinevate salli tänaval, ma mäletan ja käis ka Tallinnas siin nii-öelda Keskerakonna kantsis, et et mulle tundub, et, et et noh, Reformierakond ongi pragmaatiline ja arvestades valk nüüd sel aastal kohe-kohe järgmisel kuul on, on kohalikud omavalitsuste valimised, siis on selge, et see pensionäride teema on, on, on üks selline tugitala, millele Reformierakond ka sellesse omavalitsuste kampaaniasse toetub. Meenub siin mõni nädal tagasi, oli, oli ETV saates foorum, olid erinevate omavalitsuspoliitikud ja siis oli Tartu linnapea esindas nii-öelda Reformierakonda ja, ja noh, ta rääkis pensionite tõusust, mis oli üllatav, et oleks võinud rääkida Tartu asjadest, omavalitsuse asjadest, aga mulle tundub, et see pensionite tõus, pensionärid, toetamine on kuskil Reformierakonna kampaaniameistrite poolt nagu igale reformierakondlasel laiali saadetud, et seda te peate ükskõik mida küsitakse. Teie õuna vastust ei saa pensionitõusuni. See meede on muidugi väga kallis, et kui me vaatame, et riigieelarvest kui kuigi see oleks poole aasta pealt käivitanud, et siis ei oleks vist nii palju raha läinud. Sa mõtled kringi toetust? Ei vabandust, ringitoetus oleks pidanud aasta algusest käivituma, ehk siis see kulu oleks olnud 25 miljonit eurot aastas vanas rahas ligi 400 miljonit krooni aastas. See on märkimisväärne kulu. Ja kui nüüd vaadata, et mida siis on riigil vaja veel järgmise aasta eelarvega seoses teha? No palk on vaja tõsta, sellepärast et avalikkuse surve palgatõusuks on väga tugev. Järelikult. Neid palku, mida riik saab tõsta, ehk siis avaliku sektori palku, neid tuleb tõsta, me näeme, et riik tahab tõsta neid järgmisel aastal 5,2 protsenti. Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,8 protsenti, need lähtuvad küll paljuski nendest etteantud arvutustest. Aga siiski ka pensionitõus on märkimisväärne. Ja pensionärile teeb siis aastast lisaraha see 240 eurot aastas. Ja, ja kui nüüd hinnata seda laia pilti, et siis riigi kulud nii või teisiti jah, siin arvestades neid olusid on, on kasvamas. Aga samal ajal ka riik ise paisutab tulusid, et me tõenäoliselt hakkame siin üsna pea rääkima kui ühest teisest konkreetsest ettepanekust, mis peaks riigi tulusid paisata oma. Aga, aga minu jaoks on ikkagi kerkinud küsimus, et miks nii kergekäeliselt tuuakse ohvriks lastega peresid. Et kui ma sinna tegin oma laste pealt arvutuse, mul on kahe ja nelja. Ma kasvatan kahe nelja-aastast last ja nende ringiraha praegu, tõsi, väiksed lapsed, aga ikkagi ringiraha on neil noh, kuskil 40 eurot kuus kulub nende ning ehk siis kummagi lapse peale 20 eurot kuus ehk siis ma saan lastetoetusest katta ära nende ringiraha ja see on kõik, et rohkem rohkem ei ole, ei ole võimalik, et see, mis riik maksab, see läheb ka laste huviharidusse ära, aga sinule Heidit on kolm last ja, ja ma saan aru, et sul on need kulud oluliselt suuremad. Ja mul on need kulud muidugi oluliselt suuremad, et kahe kooliealise lapse pealt maksan ma 120 eurot kuus nii-öelda huviringi huviringidesse. Nii et 130 eurot aastas oleks niisugune väike köömes. Väga väike abi, aga abi kindlasti. See, mida ma tahaksin tegelikult öelda ja mõelda on, on see, et, et kui me siin ilgume Keskerakonna kallal, kes Tallinnasse ilmselgelt valimistest mõjutatud eelarve, siis me tegelikult näeme seda praegu ka riigi tasandil, kus tulev eelarve on väga selgelt kannab neid sõnumeid, mida ütleme siis valitsev erakond tahab anda valimistel. Ja nagu Aivar juhtis tähelepanu, siis antud hetkel on siis toetus pensionäridele. Et kusjuures, kui need laen endast lastetoetustest rääkida, siis siis tõsi on see, et lastega perede on enamasti noored perede, nad püüavad hakkama saada neil võib-olla rohkem võimalusi hakkama saamiseks ja nii edasi. Ütleme et rohkem võimalusi pingutada hakkamasaamise nimel. Et üks teema, millest ma olen ammu mõelnud, on see, et näiteks vanemahüvitis võiks olla mingisuguse astmelise skeemiga ja sealt vabanev raha võib-olla siis ka tõesti vanematele lastele suunata näiteks nagu hobiharidusse. Aga, aga on ka selge, et enne enne kohalike omavalitsuste valimisi ei, aga ei julge Reformierakond ilma peal selliseid selliseid samme ette võtta. Selle võib-olla meie selle saate alguses, et me tõime sisse pensionärid ja lapsed, et tegelikult noh, võib-olla polegi õige vastandada, sest riigieelarves on kindlasti hulk kohti, kust võiks selle raha võtta selle 25 miljonit eurot, kui, kui see tahe on olemas. Et, et ega ka pensionäride puhul see 20 eurot kuus pensionitõus ja noh, see on tegelikult, kui me võtame ta nagu ühe pensionäri kohta, siis see on köömes, arvestades pensionitaset. Et võib-olla see, kui, kui me lähme selle vastandamise teed, siis see on ka selline vesi võib-olla ka Reformierakonna veskile, kui nad tahavad paista pensionäre toetavatena. Aga mis on, heideti õige või mis, mis Sa märkisid, on see, et et me tegelikult võiksime võib-olla vaadata üldse ümber kogu selle laste või perede toetuse teema ja seal on ka see vanemahüvitised, seal on Reformierakond ikka ülimalt jäik. Ta, noh, ei, ei taha, ta on kurt kõiksugu ettepanekutele, mis puudutab näiteks muutusi selles süsteemis. Ja, ja üldse see huviringitoetused. Et võib-olla kui, kui ütleme, Tootsi kombel, et kui sa ei leia kahtekümmend viit miljonit, siis võib-olla oleks võinud otsida sealt eelarvest 12 miljonit proovida selle jagada neile, kes tõesti on vaesemad pered, et, et nende lapsed saaksid selle toa või siis alustada selle süsteemiga järgmise aasta septembrist, mitte aasta algusest, mis, mis oleks ka olnud võimalik, siis ta poleks olnud nii suur kulu. Järgmise aasta eelarvele. Ma tooks siiski mõned nüansid välja, kui me vaatame, milline oli majandusprognoos koalitsioonile sõlmimise hetkel ja milline on majandusprognoos täna, siis me võime öelda, et majandus on oluliselt jahtunud, seda üsna suuresti ka välisriikides toimuva tõttu kunagiste ekspordisektori ei suuda nendesse riikidesse müüa, kus maha majandus on on seisakus või, või ka tagasiteel ja see mõjutab ka väga selgelt, et Eesti riigieelarve tulusid ja, ja tõenäoliselt siis kokku kuivuv riigieelarve tulubaas on ka see, mis, mis on tinginud selle otsuse, et ühel hetkel kõike lubatut ei saa ellu viia, meenutame ka, mis juhtus masu ajal, masu ajal me ju viisime läbi ulatuslikud kärped. Tühistasime väga palju oma unistustest selleks, et riik saaks normaalselt edasi toimu, toimida nii, et see, et mis, mis on tehtud, et see ei ole esmakordne ja me võime öelda, et kui, kui enne 2000 seitsmendat aastat me rääkisime, et koalitsioonileping on püha lehm, mida täidetakse, siis nüüd me võime öelda, et koalitsioonileping ei ole püha lehm, mida täidetakse. Et kui antakse lubadus, siis olude sunnil võidakse see lubadus ka tagasi kutsuda. Nüüd küsimus on selles, et kas, kas, kas reformierakonnas olid kõik väga ühtselt seda meelt, et peaks nii tegema, või oli või oli vaidlus ka, on jõudnud kuuldused, et vaidlused olid väga-väga teravad ja oli läinud väga teravaks Reformierakonna ministrite vaheliseks sõnavahetuseks ka valitsuskabineti istungil, kus seda teemat arutati. Ja kus siis lõpuks jäi peale Jürgen Ligi, Andrus Ansip, kes väga selgelt Sa ütlesid, et nad ei saa riigieelarvet enam suuremasse miinusesse, lasteaia nad ei näe kohta, kust kust seda raha võtta, nii et järelikult siis see tiib kelle taga praegu on Reformierakonna esimees ja ka rahandusminister, et see on praegu peale jäänud, kuigi ma ei tea, kas neid diivaks nimetada võib-olla seda natukene palju, et kui vaadata, et Reformierakonna selline jõuline sisuline tuum on on kusagil mujal, siis võib arvata, et, et väga palju Reformierakonna edasisest käekäigust sõltub ka kohalikest valimistest ja millise tulemuse see kohaliku volikogusse kandideerimine Eesti omavalitsustes annab, et kui Reformierakond ei pruugi teha heade, tõi väga head tulemust, võib arvata, et reformierakonnas hakkavad toimuma mingid protsessid, mis võivad lõppeda ühel hetkel ka esimehe vahetusega. Aga tulles nüüd selle konkreetse teema juurde tagasi, siis nii palju kui mina olen kuulnud selle ringi rahaga oli seotud veel üks hirm. Ja see hirm oli seotud sellega, et ei ole mingisugust konkreetset skeemi, kuidas seda raha jagada, sellepärast et kohalikel omavalitsustel ei taheta seda ringiraha anda, kuna riigil on olnud halvad kogemused kohalikele omavalitsustele selliselt raha andmisega, kuna ühel hetkel ei pruugi see raha lihtsalt adressaadini kohale jõuda. See on, see tundub selline otsitud põhjendus, et kui sa paned koalitsioonileppesse, sa oled valimistel selle välja lubanud, et sa toetad huviringides käimist konkreetse summaga, eks seal koalitsioonilepe on 130 eurot, et aastas, eks, et et ja siis noh, millal valimised olid kaks pool aastat tagasi, et noh, ma arvan, et see võiks olla piisav aeg, et mõlemad koalitsioonipartnerid, kes on seda ideed toetanud, jõuavad need skeemid välja mõelda või, või koostada, ja sellel nädalal ka Postimehes ilmus üks arvamusartikkel Velda puldas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant, kirjutas, kus tema pakkuse ma lugesin läbi ja täiesti mõistliku skeemi. Et öelda, et selline seal on nagu keeruline või et me kardame, et omavalitsused võtavad ära, et siis tõenäoliselt selliseid risk on, on võimalik maandada. Et kui ma olen sinuga nõus, et haridusministeeriumi juurde võib luua mingi registri, nendest ringidest ja nii edasi, nii edasi, sest seda on kõike võimalik teha. Aga aga teine võib-olla meil peaks ainult siin nii-öelda Reformierakonda tümitama, et, et koalitsioonipartneri IRL-i, aga Margus Tsahkna näiteks on ju sedasama teemat kogu aeg rääkinud ja toetust avaldanud, et et eks seal on eksküsimus oli valikutes, et selles mõttes ma olen päri Andrus Ansipiga, Jürgen Ligiga, et see eelarve maht, et me ei saanud tänases nagu sellises makrosituatsioonis seda väga palju paisutada. Ja nüüd, eks küsimus ongi selles, et kuidas me seda summat, mis eelarve kulude puhul kasvabki tulude pool kasvab, et kuidas me seda jagame ja, ja noh, valik oli selline, et, et me jätame need huviringid seekord kõrvale ja, ja see valik ei ole ainult tänasest mitte Reformierakonna valik, vaid see on ka IRL-i valik, et et noh, nüüd tõenäoliselt reforme Seda võib-olla rohkem selga, mis puudutab kohalikke omavalitsusi ja ma toon ühe näite, kus, kus tekitab küsimusi, see kudes kohalike omavalitsus raha jagab. Nimelt et sellega on kurbi kogemusi, näiteks Tallinna linn ei maksa õpetajatele välja kogu palgaraha, mida ta riigilt saada. Riik maksab ühe õpetaja ametikoha kohta palgatoetuseks Tallinna linnale kuus umbes 1040 eurot. Aga samal ajal näiteks aasta nelja esimese kuuga maksti Tallinna õpetajatele alla 900 euro. Ma loodan, et see olukord on tänaseks natukene paranenud, aga väärid 1040 euro ja, ja ütleme seal 900 euro vahele on ikkagi väga suured. Samamoodi juba ju toiduraha koolidesse, sedasama, mida siis riik toetab tasuta koolilõunate näol. Et sellega on ka pidevalt jauramit, see, millele ma tahaksin juhtida tähelepanu, on see tegelikult seesama paradigma muutus, millega laulil juhtis tähelepanu, et alates 2007.-st aastast ei ole valimislubadus enam nagu nagu lubaduse, et sa ei saa olla kindel, kas see jõuab letile või ei jõua ja tegelikult ka praegused valimiskampaaniad seda näitavad, et midagi ei lubata, inimesed töötavad, on uhked ja nii edasi. No kuidas ei kuule, kuule, kuule Heidit, vaata ikka, mida lubatakse, et siin on siin lubatakse prostitutsiooni ja ma ei tea mida iganes populistlike lubada, see on ju ilm täis. Aga realistlik ja mida, mida, millest võiks öelda, et ahaa, okei, see on nagu. Et suure pildi lubadusi, mis oleksid ka jätkusuutliku, teie arvates arvestaksid sinu ja minu ja, ja Aivar lasteaiaga ja nii edasi, et kas, kas on selliseid nii-öelda pika perspektiivi asju, mis mõtestavad meid ka 30 aasta lõikes, et sellist lähenemist ma millegipärast näen väga harva. Jah, aga, aga noh, samas on teisalt on selge, et kui olukord nagu muutub, et ma, mina nagu ei oleks seda seisukohta, et nui neljaks poliitikud, kui nad saavad võimule, Nad peavad nüüd kõik lubadused, mis nad on andnud või mis on ka koalitsioonileppesse kirjutatud, et nad peavad nüüd ellu viima, et kõik olukord muutub, siis tuleb teha valikuid. Aga mis on tähtis, seda tuleb põhjendada ja selgitada, et miks selline valik tehti praegu ka huviringide puhul need argumendid, mida on näiteks rahandusminister Ligi välja toonud, et ta on öelnud, et see on tegelikult omavalitsuste asi, et seda korraldada, et noh, aga miks ta ei olnud omavalitsuste asi siis kui see koalitsioonileppesse kirjutati või seesama, et, et oma mõni omavalitsus võib seda pahatahtlikult kasutada seda raha, kui seda jagada omavalitsuste kaudu. Et aga ärme jagasid omavalitsuste kaudu või miks me peame karistama Tallinna pärast teisi teiste piirkondade elanike või seesama õpetajate näide, et kui jah, kui Tallinna linn ei jaga neile seda raha kõike kätte, mis, mis nad riigilt saavad et ega siis see ei ole nagu põhjust ära võtta, sellepärast et siis kaotavad ka need õpetajad, kes Tallinna koolide seid ei tööta, et, et see mehhanism peaks olema olema natukene nagu teistsugune. Kuidas minu meelest enam valija natuke pettunud selles, et me oleme näinud kahe tuhandete aastate alguses selliste valimiste valimislubaduste põhiseid kampaaniaid, mis on ka reaalselt ellu viidud, üks suuremaid edu näiteid on kindlasti vanemahüvitis mis oli Reformierakonna kampaania keskmes ja mis nii kulukas, kui see ka ei ole, siis ka tõesti ellu viidi ilmselt paljude ja paljude inimeste suureks üllatuseks väiksemat kampaania, et ma mäletan väga hästi, et nõmmel oli Urmas Paedi kampaania see, et teeme mänguväljakud või korda ja üllatust need saidki korda. Ma mäletan, et ma olin tõeliselt üllatunud, et et jeerum, poliitikat saabki nii teha, kusjuures ei ole mingisugune kallis asi iseenesest. Et me oleme näinud tegelikult neid lubaduste põhist, poliitikat, mis on praeguseks siis tegelikult ära kadunud. Jah, aga tsiteeriks siinkohal veel Jürgen Ligi, et ta ütles, et lapsed ei vaja sularahakaid, teenuseid, haridust, tervishoidu. Noh, tema, tema, see loogika, ma saan sellest aru ja tegelikult mulle isegi meeldib selline mõtteviisi temaga ütleb, et näe, nüüd panustame, ta toob selle palgakasvu sisse, mis järgmine aasta on, on ette nähtud eelarves, et õpetajate palk tõuseb, et me panustame sealtkaudu, et las siis huviharidus või, või muud kulud olla siis lastevanemate nii-öelda kanda, et seal riik ei toeta, et me maksukoormus alaneb natukene, et sedakaudu nagu aitama. Ja, ja noh, teisalt võib-olla üldse see lastetoetused, noh, mina olen seda meelt, et mina olen sellise ühetaolise lastetoetuse vastu, et, et toetus peaks sõltuma ikkagi sellest, kui palju seda on vaja ja ma näen, et probleem on selles, et on suur hulk ka Eestis vaeseid inimesi või vaeseid peresid. Kus need valikud tehaksegi, et meil ei ole raha, me ei saa, las panovi ringi ja vot neid peresid peaks kuidagi toetama. Keerulisem. Kusjuures on tehtud mingisugune vajaduse põhine toetussüsteem lastega peredele, mida, mida, mida ma pakun kuusk. Paneks siia juurde ka paljulapselised pered, kuna, kuna paljulapseliste perede puhul no siin laua taga on ainult üks paljulapseline sinul on ka kolm, nii et mina, mina ei ole veel paljulapseline pereisa. Aga teie olete, jah, teil on siis kahe peale. Nii palju lapsed, et, et see tekitab kindlasti küsimuse juurde, et, et need kulud on juba märkimisväärsed, et sellisel juhul kui on midagi lubatud, et siis tekib juba ühel hetkel ka küsimus, et kas, kas on võimalik midagi saada ja kui sa nüüd nagu selliselt ära lõpetatakse, siis kindlasti tekib küsimus, et mispärast noh, okei, lubati palgatõusuga, seda palgatõusu lubati avalikku sektorisse ja nüüd on minu jaoks küsimus selles, et kas ka päris me võime näha palgatõusu. Tõsi, sellel aastal on olnud erasektoris märkimisväärne palga tõuseb, et kui me siin võrdleme avaliku sektoriga, siis erasektoris on sellel aastal palgad tõusnud oluliselt rohkem, et siin räägitud on isegi kaheksast protsendist. Ja samas on tööpuudus, on on ka langenud, et mis on, kui vaadata, et meile öeldakse, et majanduskasv aeglustub, siis ongi nagu Eesti majandus, et loogiline oleks, et tööpuudus suureneb, on koondamised. Et seda, seda ei ole, et võib-olla see Eesti majanduse seis ei ole ka praegu nii hull, kui see paistab sellest statistikast, et, et meie tegelikult palgad tõusevad, siis ei saa väga hull olla meie probleem, mis tõmbab nagu tagasi majanduskasvu on on seotud veondus ja laondussektoriga, selle tõi Ardo Hansson sellel nädalal konverentsil esinedes ka välja, et kui me võtame veons, öeldakse äripäeva majanduskonverentsil äriplaan 2014, et kui me võtame ühe sektori välja, et siis on tegelikult meie majandusseis praegu väga noh, võib öelda, et, et hea, mitte väga hea, aga, aga hea ja seal võivad olla need põhjused, miks see veondus ja laondussektor kiratseb, me ei tea, võib-olla on seal Ust-Luuga sadam, Sadama mõjud ja, ja nii edasi. Aga teisalt, mis on jälle, see riskikoht on Soome, eks, et noh, praegu Soomes on, on koondamiste laine ja Soome on meie üks olulisemaid ekspordipartnereid, et noh, et see tulevik on selline nii-öelda kõhklev No seda palgatõusu teemat ka väga ei kritiseeriks, ei asetaks seda väga valimiste konteksti, kuigi seda võib asetada sellepärast et kui me vaatame ka ka praegu majanduse nominaalkasvu, siis kui me vaatame palgakasvunumbreid, siis see jääb sellele alla. Ja, ja, ja, ja kui me, kui ta jääb alla ka erasektori palgatõusule, siis avalik sektor ühel hetkel peab, peab reageerima, loomulikult on olemas alati hirm, et kas nüüd riigisektor ei hakka vedama palgarallit ja me mäletame siin eelmise kümnendi keskel perioodi, kus väga selgelt avalik sektor vedas palgatõusu ja erasektor kaeblased, et miks see avalik sektor niimoodi palka tõstab. Aga, aga see aeg sai väga kiiresti otsa ja masu tegi siin väga selgelt korrektiivide pärast seda me oleme ka mõistlikumalt majandanud, et seesama asu kindlasti õpetas ka avalikku sektorit palkadega oluliselt targemalt ringi käima. Kusjuures ma pakun, et me hakkame palgatõusu siin lähiaastatel vaatama hoopis teistsugust, teistsuguste tunnetega, et mul üks tuttav ettevõtja, kes on seotud mõnevõrra Itaaliaga, ehk siis nad toovad siis Itaaliast kakab sisse rääkis seda, mismoodi tema tarnija Itaaliasse oli sunnitud kinni panema suure tehase, kus töötab umbes tuhatkond inimest ja, ja selle ettevõtja ettepanek Itaalias oli see okei, me võtame need inimesed tagasi tööle, me jätkame selle tehase tööd, aga meie keskmine palk saab olema 1000 eurot. Itaalias saad aru, et see on see, mis on tegelikult Euroopa tulevik, et okei, me jätame töökohad alles. Aga meie, meie tingimusi nõudmine on see, et need inimeste keskmine palk on 1000 eurot, mis meil on siin ju praegune reaalsus, ehk siis see on see, mida, millega me peame leppima ja arvestama, et võimalik, et see, meie palgatase jääbki selliseks, nagu ta on ja me ei, ei Lalli järele siin põhjamaadele. Aga seda väita, et meie, Euroopa tuleb meile selgeks Just nimelt prioropa tuleb meile selges vastaja. Ja see oli ka trend, millele viidati ka sellel samal sellel nädalal toimunud konverentsil, et et inimesed, kui nad on pikka aega töötud, et alguses nad mõtlevad, et nad noh, ei lähe madalama palga peale, aga mingi mingi aeg elu elu sunnib. Aga teisalt, mis, mis meie, mis meil lähiaastatel tõenäoselt ees seisab, on see, et et see palgasurve mõjutab erinevaid ärisektoreid erinevalt ja osa nendes sektorites suudab tulla sellega kaasa juba praegu on võimeline maksma palju kõrgemat palka, kui nad peavad Eestis maksma. Kuid on olemas kindlasti sektoreid, mis ei, ei, ei suuda nii palju maksta ja nad jäävadki noh, ütleme, sealt voolab tööjõud ära ja, ja see toob kaasa, ma arvan, selliseid olulisi struktuurseid muutusi ka ka Eesti majandussektorite lõikes. Aga Aivar, sa ütlesid mulle eile, kui me tänase saate teemadest rääkisime, et äripäeva majanduskonverentsil käisid väga paljud ettevõtjad ringi hapude nägudega. Jah, seal see konverentsi selline lõpumeeleolu või mis mulle tundus, oligi selline et asi läheb halvemaks ja sellist kasvu noh, ütleme üle viie protsendi, et ega paljud seda ei, ei, ei oota ja ka palgatõusu suhtes oldi väga-väga ettevaatlikud, et öeldi, et see noh, see jutt palgatõusust, mis on tegelikult meedias olnud, millest Äripäev on kirjutanud, millest nüüd tänu sellele avaliku sektori palgatõusule No kui erasektoris on palk kasvanud kaheksa protsenti, et see tekitab ootusi Jah, kas võin, ma ütlen siia vahele selle just nimelt erasektori palgatõusu kohta? Ma näen, mõtlesin empiiriline vaatlus, ma näen seda, et palk on tõusnud ja ma pole pikka aega näinud nii palju seda, kui kui palju lastakse inimesi lahti. Kusjuures tõesti noh, ühe üks töökoht ja kolme-neljakesi lastakse inimesi lahti ja, ja ma oletan, et see on selleks, et teiste töötajate palgatõusu survele siis vastu panna või noh, nagu vastu tulla. Jah, et see on, on üks trend ja teine on ikkagi see, kus palgad tõusevad või mis seda palgakasvu veab. Seal on olnud IT, mis tegelikult konkureerib välist välisturul, seal ei ole üldse mingeid piire, et sa peadki maksma nendele inimestele sellist palka, mis nad saavad mujal. Seal on monopoolne sektor, kui me vaatame energeetika põlevkivivesi kanalisatsioon, mis, mis on seal ülevas otsas osa avalikus sektoris on tegelikult päris hästi tasustatud ja finantssektor ka, et et, et selles mõttes ei noh, see on, ütleme, et me võime võtta selle keskmise numbri ja öelda, et on kaheksa protsenti ja mul ei ole praegu seda ees, aga ma arvan, et seal on ka lisatasud päris suured, sest eelmine aasta oli edukas paljudele ettevõtetele ja pangad hakkasid maksma juba boonuseid. Aga seal sektorite lõikes ikkagi väga erinev ja, ja mulje on see vähemalt sellest konverentsist, et et ettevõtjad praegu on, on väga ettevaatlikud, et tuleval aastal palgatõusude osas pigem kardavad seda. Seda tööjõu ja, ja tööturu survet, noh näiteks Hans Luik meedias hektari puhul tema käest küsisime konverentsil, et kui palju siis Ekspress Grupis järgmisel aastal palgad tõusevad ja ta ütles, et ainus võimalus ongi korraldada ettevõtte tööd ümber, et siis otsida. Ressurss ja ka meedias Mariety me ei saa võrrelda, meediasektor on täna kriisis ja kriisis hoopis teistel põhjustel kui, kui võib-olla mõned teised sektorid lihtsalt sellepärast et meediasektor ei ole veel välja mõelnud ärimudelit, et kuidas ikkagi paberlehest üle minna internetti ja, ja, ja seetõttu seetõttu see ärimudeleid Pärast konkureeritakse ikkagi nii-öelda lahtisel turul, et inimesed lähevad lihtsalt meedias siis ära, kui palgad ei tõuse. Jah, ja teisalt noh, elektroonikatööstus, võib-olla kriisist tänu Soomele, kuna Soomes on paberielektroonikatööstus saanud saanud löögi, et neid sektoreid mõtteliselt leiame, mis, mis on kriisis. Aga probleem on selles, et, et meil ei ole tööjõud, et sedasama väljarände probleem, mis nagu süveneb inimesed, lähevad Eestist ära ja see sunnibki ettevõtteid otsima nagu võimalusi palku tõsta, lükkab seda keskmise palgatõusu kaasa ja tugevamad jäävad ellu, et jumalal tootlikkus nii palju kasvanud. Et aga tugevamad jäävad selle võrra ellu ja. Ma arvan, et see on selline mitme aasta perspektiiv, et, et need, kes need ettevõtted, kes ei suuda palgakasvuga sammu pidada, Nad paratamatult peavad tegevuse tegevuse lõpetama. Nii riigil on raha vaja, see on täiesti selge ja, ja need võiks rääkida ühest meetmest, kust riik raha leiab selleks, et, et siin palku tõsta ja muid kulutusi katta, et ja need on hakatud rääkima firmaautode käibemaksust, nimelt valitsus kiitis koos järgmise aasta riigieelarve eelnõuga heaks ka käibemaksuseaduse muutmise eelnõu mille järgi saab autot ostes, liisides või rentides maha arvata vaid pool käibemaksust senise kogu käibemaksu asemel ja eelnõu järgi ei saa ühe sõiduki pealt käibemaksu tagasi rohkem kui 2000 eurot. Ja see on tekitanud väga elava diskussiooni. Reageerinud on ka maksumaksjate liit, kes muuseas ütleb selle eelnõu ettevalmistamisel ei ole kinni peetud valitsuse reglemendistega heast õigusloome avastaja. Eelnõusid ei ole kooskõlastatud ministeeriumides, eelnõude ettevalmistamisel ei ole kaasatud huvigruppe, eelnõu seletuskirjad on puudulikud, nendes ei ole toodud välja muudatuse, mõjuanalüüsi ja, ja muud seesugust. Aga eelarve eelnõu seletuskirjast ma näen, et selle eelnõu eelnõuga ja, ja, ja muudatusega riik tahaks sa aastas koguda ligi 40 miljonit eurot. Ja kui see käivitub, siis järgmise aasta poole pealt, siis 20 miljonit eurot oleks see summa. Aga kas see pole jälle huvitav näide sellest, kuidas Reformierakond astub eemale ettevõtjatest ja on muutumas järjest rohkem? Oot, räägime nüüd me räägime nüüd natukene asjast, et kui me vaatame, kui sina eraisikuna ostad auto siis lihtne arvutus näitab, et 60 protsenti selle auto ostuks kulutatud nii-öelda kogusummast või kogu vahenditest sinna sisse on arvutatud kõik tööandja maksud ja nii edasi on juba korjatud kokku riigimaksudena. Ehk siis seal on sees sinu sotsiaalmaks, tulumaks, ühel hetkel ka käibemaks auto ostjale ja nii edasi. See on raskelt teenitud raha 60 protsenti ja kui me nüüd vaatame, mis ettevõtja puhul rakendub, siis ettevõtja puhul rakendub erisoodustusmaks. Erisoodustusmaks on on lähtuv siis sellest, kas see konkreetne auto omanik või autoliisija peab sõidupäevikut või ei pea. Kui ta peab sõidupäevikut ja suudab seda niimoodi pidada, et tal kulusid sinna väga palju juurde ei teki, siis ta saab võib-olla 100 150 euroga kuus hakkama. Kui ta, kui ta seda ei tee, siis siis summad lähevad suuremaks. Aga kui tal on kallim auto, siis ta on ikkagi märkimisväärselt võidus võrreldes kõikide nende kulutustega, mida sina eraisikuna pead tegema. Nojaa, aga samas on ettevõtjatel ka mitte ainult siis ju ka nii-öelda siis sedaani täitmist sõidavad, vuravad ringi ettevõtte tippjuhtkonda edasi ja tagasi, viies et need ettevõtlussektorites on ikkagi täiesti erinevad nii-öelda sõidukite vajadused. Ja et noh, tegelikult see erisoodustusmaks ongi ju kehtestatud selleks Ta ei makstaks nii-öelda maksuvaba hüvena osa tasu sõiduautos või, või ma ei tea, mis autos ekstöötajale ja jääb see praegune noh, tähendab, selles mõttes on ju selge, et needsamad suurem osa ma julgen niimoodi öelda, mul ei ole mingit uuringut hinnang, et suurem osa ettevõtete või firmaautosid, et neid kasutatakse erasõitudeks, seda nii erasektoris kui ka tegelikult avalikus sektoris. Ja on kindlasti asutusi, kus seda väga rangelt jälgitakse, kus need autod tõesti seisavadki parklas ja, ja nii edasi, aga need on tõenäoliselt siis nii-öelda töö, tööautod või. Sinikraed seadusesse jääb muuseas praegu ka erand, et sõiduk, mille soetamisel saadakse kogu käibemaks tagasi et me selle sõiduki puhul peab ettevõte tõendama, et autot kasutatakse ainult ettevõtluseks ta peab kõik kõik tegema selleks, et sõiduautot ei saa kasutada eratarbimises, ma ei tea, kontrollib auto kasutamist GPS-i abil, auto on pargitud ettevõtte juurde ja nii edasi, et et ta ei ole töötaja kodu juures ja nii edasi. Et seaduse seaduse seab ju see erand sisse. Täpselt, aga see muudatus, mis nüüd tahetakse teha, et esiteks on selle selle muudatuse probleem see, et kellegagi ei ole nagu seda arutatud, et need erinevad huvigrupid, keda see puudutab, et nende jaoks tuli see ootamatult, noh, mis on ka sellele tänasele valitsusele iseloomulik, et nad aeg-ajalt kasutavad sellist teerulli poliitikat ja sõidavad kõigist üle. Teiseks seesama asi, et, et kust tuleb see, miks just 2000, et sellele ei oska keegi vastata, et miks see piir on niimoodi pandud, et et võib-olla on see suhe erasõitude ja töösõitude vaheline suhe hoopis teine, et noh, selle üle võib-olla võiks diskuteerida. Kolmas teema kontroll tähendab seda. Seda maksu on väga kulukas kokku korjata sa võidu, sa annadki võimaluse sellest mööda minna ja seda hakatakse tegema ja, ja ma arvan, et, et maksuametiressurssi võib-olla ei ole mõtet panna selle peale, et hakkaks uurima, jälitama võrdlema neid sõidupäevikuid, GPS-i andmeid ja nii edasi, et, et mõistlikum oleks seda maksuametiressurssi kulutada kuskile mujale, teenida suuremat tulu, ehk tulemus on see, et need firmad, kes on seaduskuulekad ja kellele oleks see võib-olla maine löök, kui selline asi välja tuleb, need tõenäoliselt maksavad hambad ristis selle selle asja ära ja ülejäänud pakun, enamus lihtsalt mängib lotot. Kui tuleb revisjon, siis tagantjärgi maksame, aga niikaua ütleme, et meil on olemas päevik, võib-olla mingid programmid, mis seda täidavad, et pargime auto tööl? Jah, et ma, ma, ma ei usu ta, ma olen ka samamoodi kahtlen selles, et, et see et see summa võib nii suuruselt laekuda, kui on prognoositud selles mõttes maksumaksjate liiduga sarnasel seisukohal. Aga mis mind nagu kõige rohkem häirib, ongi see, et ei ole seda debatti, sedasama arutelu, et me saame selle teada vahetult enne seda, kui see tulu on riigieelarvesse sisse kirjutatud ja, ja siis, kui küsitakse, et mismoodi siis öeldakse, et me hakkame nüüd seda koostama, novembriks peab see eelnõu olema vastu võetud ja, ja noh, see on selge, et ükskõik mida, ükskõik mis huvigrupp räägib, temaga ei arvesta. Mulle meenub, et need autodega seotud teemad on alati tulnud sarnaselt, et siis kui kehtestati erisoodustusmaks, kui kadus käibemaksusoodustus, eraisikule, autoliisingut ja nii edasi, siis kõik need asjad juhtusid täpselt ühel hetkel, et sellepärast, et tõenäoliselt, et noh, üritati ka ennetada mingisuguseid muid tegevusi selle kõrval, mis, mis on selle konkreetse ettepaneku nõrgad kohad, on, on see, et, et nüüd on võimalus hakata oma sõidukit registreerima Lätis. Ja ma olen kuulnud, et siin juba kaalutakse, et võiks siis oma autodega kolida Lätti, Lätis on firma auto pidamine oluliselt odavam ja võib, võib arvata, et mitte mitmed ettevõtjad seda ka teevad. Ja siis on veel võimalus, et tehakse suur autorendifirma, mille puhul öeldakse, et meie, meie rendime neid mitte oma omale välja, vaid vaid kellelegi teisele, aga siis ühel hetkel see, kes on oma auto sinna autorendifirmasse andnud, see võtab ühel hetkel selle tagasi, niiet riik on võimalik ka sellisel sellisel juhul petta, aga, aga see on antud juhul siis pettusega seonduv ja seda peaks menetlema absoluutselt teistmoodi, aga, aga sellised mõtted on konkreetselt liikumas, mis kogu selle loo puhul on minu arvates huvitav, on, on see, kuidas rahandusminister on sellest konkreetsest muudatusettepanekust rääkinud ja ta on öelnud, minu arvates on lähtunud klassivaenu õhutades sellest, et meie ümber sõidab väga palju kalleid autosid, mis ilmselgelt ei ole eraisikute omad, vaid mis on firmade omad ja me peaksime seda praktikat muutma, sellepärast et et seetõttu jääb riikidel väga palju raha saamata, ehk siis kui, kui me olek, kui ta oleks rõhunud selle peale. Jah, vaadake, võrreldes eraisikuga on väga suur vahe ja me ei saa sellist vahet lubada. Et eraisik maksab 60 protsenti maksuks selle auto eest ütleme, firma juht maksab 100 eurot kuus ja seda, seda erisoodustusmaksu oma sõidulehe alusel, et need ei ole proportsioonis. Samal ajal ta tõenäoliselt kasutab seda autot erasõitudeks rohkem kui, kui vaid vaid selle nii-öelda erisoodustusmaksu alusel, kuna kuna võib-olla jäävad mõned mõned asjad märkimata või ta lihtsalt märgib mingisuguse firma sõidu või jah, erasõidu märgib firma sõiduks, eks ole. Et siin siin on, on, on nüansse, aga sellist klassiviha rõhutavat retoorikat kasutada Reformierakonna puhul, et see oli minu jaoks pisut kummaline. See vahetegemine üldse, et mis on eraldi, et me, me võime minna täiesti absurdi, et millal ma siis mis hetkel noh, ma teen, et ma sõidan, sõidan ühelt kohtumiselt teisele ja vahepeal lüpamp, hüppan poest läbi, ostan sealt midagi endale, võib-olla, et, et noh Mis on väikeettevõte maailm, eks ole? Ja aga ma teile ühte asja ütleme, see, see ebavõrdsus on ikkagi märkimisväärselt suur. Me teame, et väga meie tutvusringkonnas on väga palju inimesi, kes sõidavad firma autodega. Me teame seda ja, ja see palju meie oleme maksnud, mina, minul on era, eraauto, mul ka ja see, palju mina olen riigimaksudena selle juures maksnud ja palju-palju tema on riigi riigimaksudena maksnud. Need ei ole võrreldavad. Samal ajal ma tean, et erasõite tehakse. Veel kaugemale, et tegelikult võiks soodustada üldse mitte autode ostmist eriti era, erasektorisse astuda sammu veel edasi. Aga Eesti on hajaasustusega maa, siin on sulle autot vaja. Et kui keegi räägib siin lõputult kõikvõimalikest transpordi lahendates lahendustest, siis ühel hetkel transpordilahendused lihtsalt enam ei tööta, sellepärast et, et meil on ikkagi kuskil kaugel-kaugel metsatukas, on see on, see on see isatalu ja me peame sinna kohale jõudma ja sinna ei panda mitte kunagi seda bussi sõitma. Meile jäävad need autod ikkagi ja me peame nende autodega sõitma, et see on, see on üks teema, mida siin kogu sellest suurest transpordi ja rongide ja raudteede ehitamise temaatikas on täiesti ära unustatud. Seda põhjendust, miks, miks eraisik peaks autot ostma, eks loomulikult, aga eelitatsetakse firmad ostaksid vähem, et võiks. Ja ka eraisikud ikka ka. Aga mis seal oli veel, aga siis ta ei jõuagi sinna metsatukast, kuidas ta sinna jõuab? Ei, ostavad. Aga ma pakun, et et korra sõita taksoga tuleb odavam kui maksta viis aastat autoliisingut. Aga mis, mis nagu veel, võiksin noh, lihtsalt nagu repliigi korras mainida, et millal see otsus tehti, et otsustati samal ajal, eks, kui keskkonnaminister soetas endale uue üpris luksusliku audi, et, et selles mõttes noh, võiks nagu needsamad ministrid, kui nad nagu räägivad, et see on probleem, et kasutatakse erasõitudeks, siis noh, seal ei peaks nagu vastandama või rääkima ainult erasektorist, vaid võiks vaadata nagu pilgu pöörata ka avalikkusega. Absoluutselt näiteks Meelis Atonen sõitis Škoda Superbi iga. Me võiksime kehtestada ka ministeeriumides piiriks, auto ei maksa üle, kuigi siis hakatakse seda ka jälle kuritarvitama, aga, aga, aga auto ei maksa üle 25000 euro, et miks ta peaks rohkem, aga ta peaks olema 50. Et väga selgelt on võimalik, ka 20000 euro eest ostab väga korralik auto, mis sõidab sellel liisinguperioodi lõpuni ja, ja kõik on õnnelikud ja päeval on autode koostekvaliteet juba nii hea, et nad sõidavad ka selle lõpuni, aga pärast seda muidugi lagunevad. Täpseta siseseks. Lihtsam, sellisest ka nagu ettepanekust aru saada, et ütleme, praegu on nagu kogu aeg on selline piitsa piitsa variant, eks, et noh, et paneme, keerame nagu juurde ja nii edasi. Aga samas võiks nagu valitsus näidata eeskuju. Riigikogu ka täpselt riigikogu volvo klubi võiks siinkohal väga selgelt eeskuju näidata, aga millegipärast ma arvan, et sealt seda eeskuju ei tule. Tõmbame siinkohal sellele autole auto teemale joone alla ja. Kui huvitavaid autoteemad on emotsionaalsed eestlastel on emotsionaalsed Nagu ma põhjendasin sulle ära, miks on autoteema, meil on element, see ei ole luksusasi, mul on vaja jõuda sellega võib-olla sinna metsatalusse, võib-olla võib-olla täna-homme sinna ja meie ühistransport on selline, et ta ühel hetkel ikkagi ei toeta seda liikumist piisavalt. Kuidas me selle üles ehitame ja kui me üles ehitame tasuta ühistranspordi, siis meil lihtsalt ei ole ühel hetkel enam piisavalt raha seda süsteemi selliselt üleval hoida ja, ja, ja ei ole ka piisavalt liinivõrku, mistõttu jälle meil ei ole võimalik piisavalt liikuda. Kuulide süsteem, et sa rendid endale nädalavahetuseks auto nii-öelda kaarthulist, et sul, sa saad mobiiltelefoniga seda rentida ja sul on vaja ainult nädalavahetusel, et sai kollektsioneeriks endale autot koduõuele vaid et sa kasutaksid seda ainult siis, kui sul seda vaja on. Ja need karbuli autod enamasti elektron. Igapäevaselt üldse autot hakkama sellepärast et ma ei ela ühistranspordi peatuse lähedalväljasid kindlasti ja elan sellepärast ka seal, et minu lastel oleks aed, kus nad saaks ringi joosta. Absoluutselt kindlasti on erinevaid juhtumeid, et ei saa kõike, nagu ma ei võta isiklikult Lauri, et ära laule Aga teine, ma tõin isikliku näite, miks on see vajalik. Probleem on see, et sellest otsusest kannatavad need ettevõtted, noh nende maksukoormus tõuseb, kes on, on seaduskuulekad ja järgivad ja need, kes seda ei tee, on haalsemad, need saavad jälle mingi eelise. Nii aga räägime valimistest ka, et me oleme sellel sellel nädalal valimistel aga seoses näinud mitmeid arenguid, aga, aga jätkuvalt on, on probleem selles, et väga paljudes omavalitsustes ja ka suurtes omavalitsustes ei ole välja toodud valimisprogramme on erakonnad loomulikult välja toonud oma kesksed valimisprogrammid ja erakonnad. Nendest räägivad aga Päeva õhtul oli sellest samast teemast juttu Eesti televisioonis. Kuidas sa saad, valimisstuudio on selle nimi, mida tegelikult erakonnad mõtlesid tohutult valulikult, kuidas ei ole programme, kõik programmid on hiirekliki kaugusel, palun vaadake, et nad on siin kõik olemas. Ja samas ma möönan, et need ei ole. Teie erakonna põhiprogrammid on hiirekliki kaugusel, räägi konkreetsest omavalitsusest, et et noh, me oleme siin ka kuulnud, et et mitmed suured erakonnad ka kõige suuremate linnade kohta ei ole veel täielikult oma programme avaldama, ta võib-olla avaldavad neid loodetavasti siis nädalavahetusel, nii et, et jätkuvalt ootaks neid programme, sellepärast et meil ei ole millegi üle varsti enam arutleda siin, et nendest kampaaniavõtetest raamidest on juba kõigil kõriauguni ja tahaks nagu rääkida asjast, aga samal ajal kui ei ole, kui ei ole millestki rääkida, siis on probleem, siis me peame hakkama ühel hetkel rääkima tõesti tõesti ise nendest asjadest ja võib-olla võib-olla ka võib-olla ka sellevõrra konkreetsemaks ja teravamas võtmes, et ma ootaks jätkuvalt ikkagi, et erakonnad ja valimisliidud oma programmid võimalikult kiiresti üles riputatakse, et, et inimesed saaksid ka vaadata, mida siis on lubatud. Ja kuigi öeldakse, et mis mõtet sellel on, et võib-olla ainult 10 või 15 protsenti loeb neid programme, aga siiski ma väidan, et ajakirjandus töötab, need programmid läbi võtab lubadused põhjalikumalt ette ja juba ainuüksi seeläbi jõuab see oluline informatsioon inimesteni, nii et jätkuvalt ootaks neid programme. Kui öelda, et aga mis sellest, et neid ei ole, et, et selles mõttes, et selleni on puudu sellest, et jah, et ma arvan, et enamik valijaid tõesti ei loe neid läbi, noh jah, meedia võib-olla aitaks neid lahti mõtestada, siis ka ma kujutan ette, et suuremates omavalitsusüksustes, aga ma arvan, et seal koha peal, kus on, ütleme, väiksemad omavalitsusüksused, et seal on ikkagi kohalikele elanikele on, on ikkagi väga selgelt probleemid, mured, mis neid huvitavad ja nad saavad nende kohalike poliitikutega kindlasti kokku ja saavad neid otse küsida, et, et sinna võibolla olegi vaja mingit teksti teksti vahele. Kriminaalnäiteks Tallinnas kindlasti on vaja teksti vahele, kui mille mees siin kandideerivad nii-öelda pardipartide kampaania siis mulle jääb mulje, et, et nad ei teagi, mis on minu mure. Mis sa minuga, tallinlase mure või mis on, mida mul päriselt on vaja? Ma olen kuulnud mingi tilku, mis need, mis sa tahad, et me ütleksime teile, Lasnamäel on mänguväljakute, kas te tahate seda? Tahan küll, tahan, et nad ütleksid seda, et ja nõmmel on vaja seda või teist või kolmandat ja seda ma tahangi. Ja siis ma saan võrrelda seda, et kas minu meelest ka seda on vaja või ei ole vaja, siis ma hakkan nagu vaatama seda, et, et mis, mis nagu päriselt toimub. Tallinnas on väga paljude asjade üleriikliku poliitikaga segamini läinud, aga aga üsna paljude omavalitsuste puhul ma olen näinud ka seda, et räägitakse mingist partei vabast alternatiivist, siis kui ma hakkan partei vaba alternatiivi nimekirja vaatama, siis selgub, et, et nimekirjas on koha leidnud kõikvõimalikud kohalikud suusardajad. Ja ma, ma ei, ma ei oska öelda, et milles see alternatiiv siis seisneb, aga et kui ma tean, et, et inimesel on üks või teine probleem, probleemne küsimus ka kohalikul tasandil selja taga või ta püüab nüüd jälle nii-öelda kuues tulla ja vastandada neid parteidele ja parteide valimislubadusi, selle, siis mulle mul ei ole ka see lähenemine usutav ja usaldusväärne ja, ja see ei ole ka mingisugune alternatiiv. Ka see, seda on siin nendes kohalike valimiste kontekstis päris palju näha. Ja, ja see uue jõuna reklaamimine see täpselt samamoodi, see on minu jaoks samavõrd küsitav, eriti just selliste eriti just eriti just selliste selliste nimekirjade puhul siis praegu toimub Lasnamäel suur üritus. Ja, ja loomulikult on see suur pidupäev, mustab Moskva patriarhaadi vene õigeusu kirikule ja kirikuteemat ma siinkohal ei lahka. Aga aga see on ka, see on ka valimiskampaania ühele erakonnale ja ühe erakonna liidrile ja minu hinnangul siin siin natukene küll Tasuks tasuks mõelda, et kas kas ühe erakonna esimees ja, ja ka linnapeakandidaat peaks nii aktiivselt tegelema ühe kiriku ehitusega olema kiriku ehitusel rohkem pildil kui, kui selle kiriku peakiriku metropoliit no ma ei tea, kas, kas see on kohane mulle tundub, et see, see ei peaks nii käima. Noh, see on niimoodi, et ma arvan, et ütleme, kui me vaatame, mis Tallinnas Keskerakond või Savisaar teeb, eks, et siis noh, mis asi on kohane, siin ei olegi kampaanias nagu selliseid kohaseid asju. Et et eks ta nii kaua teed ja teeb seda lootuses, et ta saab valimistel jällegi enamuse. Ja mis Tõenäoline jah, ja ta on sellepärast, et ma sellel nädalal kuulsin, et Tallinnas ei ole valija eelistust vaid 14-l protsendil valima minejad vahest, ehk siis nendest, kes on öelnud, et nad lähevad valima ja see protsent on nii väike, et et kui kõik need, kes valima lähevad ja ühel hetkel ka ka need ka need eelistuseta valima minejad otsustavad oma oma valiku teha, siis tõenäoliselt see jaguneb ka kõikide erakondade vahel võrdselt ära, nii et võib arvata, et Keskerakond on Tallinnas nende valimiste võitja. Jah, aga see toob talle see, mis ta teeb, toob talle edu ja, ja selles mõttes, et noh võime seda kiruda, kritiseerida, ega sellest noh, mulle tundub midagi muuta, et, et küsimus on lihtsalt selles nagu teises alternatiivid. Ja, ja see on, noh, see on ikkagi kivi oponentide kapsaaeda, et nad ei ole suutnud panna välja sellist tugevat alternatiivi Savisaarele ja see töötab nende vastu. Noh see on paratamatu, Savisaar toetab venekeelne elanikkond rohkem ja, ja noh, me ei saa sinna midagi, me ei saa seda muuta, eks. L on see seekord ju täiesti nagu võimalik alternatiiv, aga nendel puudub nagu sisuline programm, et mida siis nad pakuvad siin, et, et see kõik, see tähelepanu tõmbamine, show on väga lahe. Aga mina koduaias on hiirekliki kaugusel. Mine vaata. Ja ma käisin vaatamas ja ma ei leidnud sealt midagi sisulist, mida, millega saaks nagu kaasa minna ja sama rääkis ka tegelikult Eesti Ekspress intervjuu eelmises eelmisel nädalal, kus Eerik-Niiles Krossi pinnisid Tarmo Vahter ja Krister Kivi. Et tegelikult seal selgus väga hästi, et, et noh, nagu see programm ei ole sisuline repressisega ei teadnud täpselt ei teadnud ise ka keegi tegi selle, keegi kirjutas selle. Oi, ma ei ole viimast versiooni lugenud. Aga mis mulle tundub, et mis on nagu probleem, et, et siis tegelikult ei ole Tallinna valimiste puhul üldsegi küsimus selles, et kõik on leppinud, et Savisaar võidab ja võib võib saada saada jälle enamuse. Ja tegelik võitlus käib nii-öelda selle teise koha üle ja mulle tundub, et tegelik võitlus käib IRL-i ja Reformierakonna vahel. Et kumb teeb parema tulemuse ja see on nagu väga oluline, et seni on Reformierakond olnud populaarsem Tallinnas ja nad kardavad väga seda, kui see jõuvahekord muutub ja, ja mulle Tegelikult on üks oluline punkt on see, et kas Keskerakond enamuse või mitte, kui ta peab hakkama koalitsiooni moodustama, siis on hoopis teised laulud siin linnas. Nii räägime hästi lühidalt Angela Merkelit ka sellepärast, et ühe naise ülekaalukas võit euroop Baliidu juhtiva riigi parlamendivalimistel, et see on kindlasti teema, millest tuleks siinkohal rääkida ja noh, loomulikult Ida-Saksa naine need asjad töötavad ja nagu ekspressist lugesime, siis siis see naine, kes müüri langemise ajal istus saunas, jõi rahulikult õlut ja mõtiskles selle üle, et mis siis need saksa riigiga juhtuma hakkab. Tähendab ka seda, et, et see, mis ta Saksamaa ongi kõige olulisem Euroopa liidus ja Saksamaa on määranud määranud ka ära selle, mis, kuidas eurotsooni kriis laheneb, et, et nemad on nagu selline kandev roll ja selles mõttes oli see valimisvõit, noh ma arvan, et Eestile ka positiivne, et, et ei tule nagu mingit muutust, et, et me teame, mis need Saksamaa positsioonid on ja, ja noh, minu arvates on see ka meeldiv, et et sakslased ise on seda sellist rangust toetanud, et ikkagi Merkel on, on olnud range, kriitiline ja jaganud nagu neid põhimõtteid Kusjuures näiteks Briti meedias oli selgelt ülekaalus hoopis tähelepanu Keenia pantvangikriisile, Merkeli tagasivalimine ei olnud väga suure rõhuga, mis näitab ka ma arvan, et, et just nimelt, et Merkel on meie positsioonist ja meie vaatevinklist Saksamaal on siiski seoses Merkeli lubadustega ja nüüd eesseisva koalitsiooniga üks küsimus õhus, nimelt Mercal on kaaperdanud kõikide kõikide ideoloogiad. Et küll nad on, küll ta on üle võtnud sotsidelt, küll ta on üle võtnud Rohelistelt see energiapöörde projekt Saksamaal mis on, mis on väga selgelt suunatud taastuvenergia kasutamise suurendamisele. No see on puhas roheliste programm ja Merca kõigilt nendel relvadel ära võtnud, aga ühel hetkel lihtsalt tekib küsimus, et kas, kas see, mida Merkel on kokku lubanud, kas seda kõike liiga palju ei ole, täname. Teame, et Saksamaa töötu töötus on väga madal ja Saksamaa majandusel läheb hästi ja see peabki Euroopat järele, aga aga kas see ka nii jääb, et tõenäoliselt need järgnevad neli aastat saavad olema, siinkohal üsna otsustavad ja on kuulda, et see koalitsioon tuleb ikkagi suur koalitsioon, ehk siis sotsiaaldemokraat, et ega see ka sinna tulevad sisse kindlasti väga põnevad lubadused ja koalitsioonileping, mida siis tõenäoliselt võib-olla Saksamaal täidetakse, ma ei tea. Aga siinkohal paneb rahvateenrite saade tänaseks punkti ja täna olid siin rahvateenrite stuudios Heidit Kaio, Aivar Hundimägi ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa laupäeva jätku. Vikerraadio.