Ma teenisin vana sõjaväes vanas sõjaväe, siis oli geenski aeg juba. Ma lõpetasin lipnik kooliga kerides kallal ja pärast Lipliku kooli lõpetamist mind saeti saeti kaugele, kaugele tagalasse Jaroslavli, Rostovi linna 206.-sse tagavarapolku. Sinna siis jõudiski teade oktoobrirevolutsiooni tuli teade ja telegraafi teel või kuidas Olivia teade jõudis, õnne. Ja polkus oli sel ajal juba revolutsiooniline meeleolu. Seal oli bolševiku ja Stride propagandatöö tõttu poolehoid, suud pole õde sellidel pahempoolsel ja poishevikul. Seal läks võimu võtmine ilma ilma relva kasutamata. Ma võtsin osa ka selles valimistes seal 206. polgu soldatite komitee valimises seal seal suunas, kus ma, kus ma olin Lähen nooremohvitserina. Ja valiti mind komitee liikmeks. Kuid mind suvides Tallinn sünnikodulinnas. Ja lõpuks ma saingi vahkuse sealt ja sõitsin ajutisele puhkusele Tallinna. Jõudsin Tallinna novembri lõpupäevil 1900, seis. Ja kui ma siia jõudsin, tutvusin sellega, mis siin sünnib, kõik, mis siin sõjaväes sünnib, siis kees käel formeede diaborniid, sel ajal ka veel eesti polkusi rahvuslikku pulkasid. No ei, ma nendega tutvusin, siis pani imestama, et vene väeosades oli suur Rajoy'd juba pahempoolsel liikumisel tal bolševikud, autoriteet oli kasvanud suureks ja pahempoolses jälgida oma. Aga siin siin oli äranicus, natsionalistide meeleolud. Ja mul ma sain, kukkusin vana põrandaaluste bolševike ka Jaan ikmeltiga Henrik klaasiga niisuguse viienda aasta viienda kuuenda partei liikmetega, kes olid tagasi Siberist tulnud, kus nad sunnide loid. Ja mulle soovitati jääda siia Tallinna esieesti polku. Mata käisingi sees. Ma pugesin, Makunnid vastu võeti, kas siis polgu juhatasin teadma bolševiku leer. Aga Te olete nimetanud seitsmendasse roodu, kolmandas Tallinna polku polgukomandör oli siis kapten, kan, teeldi lipnik, haavastmes litri Kawesuse. Olid õppused käimas, aga need olid kõik. Seda distsipliini korda muidugi enam ei olnud. Tsaariajal oli isegi. Ja tulid tulid ja suurt kasvatustööd soldatite seas, et võita nende poolehoidu. Lõppes suur võitlus sellega, et 1900 18. aasta jaanuari esimese poole sees tuli Tallinnas kokku teine Eesti sõjaväelaste kongress. Olin valitud kolmandas polgust selle kongressi Telegaadiks. Kongressil. Bolševike fraktsioon oli väga suur kuid kui keegi ei toetav, kui kaebusi erinevaid ka ei toetanud siis oli elamus häälteenamus Parempoolsete parteidel. Ja seetõttu, et enamus oli sealpool, kuid olid need päevakorra kolmas punkt, arutlusel. Missugune peab olema riigikord Eestis. Siis seadsid pae positiivsest niisuguse niisuguse loosungi üles, et Eesti peab olema töörahvavabariik. Meie bolševiku fraktsiooni juhtis sellel kongressil Viktor Kingissepp ja Pöögelmanni. Muuseas kongress toimus Estonias Estonia saalis kingiks andsin ühe meie Telegaadile nõutasu välja ja ütleb seetõttu, et kongressi rong, kontrrevolutsioon toimumas on kontrrevolutsioonilised delegaadid enamuses. Ja kes ei taha tulistada nõukogude võimu ühtegi, lahkume kongressi pealt. Selle ettepanek astuski meie esindaja välja ja me lahkusime, sest nemad tahtsid sisse saada niisuguse iseseisvuse Eesti, et ennast lahti kiskuda Nõukogude külas ja kombel kombel valges saalis avati siis sotsialistlike sõjaväelise kongress kuhu kutsuti käibega pahempoolsed Esseerid. Kuid Paimelise seisuna ilmunud kangelased võeti, valiti uus juhtivkoosseis. Temal päts oli seal ju ju kuusk, terve koosseis. Koosseisus ei olnud ühtegi ühtegi bolševiku. Mind pandi ka see nõukogu liikmeks ja nõukogu istungil anti mulle Vastra sekretäri kohustused. See oli tähendab jaanuari keskpaiku 1918. No ja siis me hakkasime, võtsime seal oli päevakorras oli küsimus uue sõjaväe organiseerimine, sotsialistlikus organiseerimine. Võtsime vastuse vastu ülemkomitee laiali saata, kodu lasta kõik, kes ei soovi enam sõjaväes teenida. Andsin isiklikult tunnistuse sõjaväest lahkumise tõttu välja Laidoneril polkovnik hoida. Ja nii palju, kui mul on elus on jäänud. See tunnisustel sai enda, kuid kuidas oli teises ta sõitis tõusvas kui Samaara haarasse õigus. Samarasi tema sõitis tõesti välja ja oli siinses Nõukogude Venemaal. Hiljem tuli ta tagasi ja jätkas näosuda formeerimist ja ettevalmistus võistluseks, et et võta võim oma kätte. Aga siis siis veebruari esimene poolikult jääda. Elasime vana kalendri Vöödi vasta liini Tegreetris kohtadelt minna uuele kalendrile üle ta kohe 13 päeva hüppasime kohe üle, esimene veebruaris Neljateistkümnenda veebruari peole. Suured territooriumid läbi, Venemaa-alad olid okupantide käes. Ja siis testi tihti tahe laud detsembris. Ja sõlmiti rahu. Märtsi alguses oli meie meiega, lahkusime, kui Saaremaalt, tähendab lastelt saaled olid särtsaka, kui sellega käes. Kui nad sealt mandrile tulid, siis me oleme sunnitud Eestist välja minema ja pakueerima. Meil ei olnud veel sotsialistliku sõjavägede ja ka see, et seal oli küll esimesed esimesed kaks, kaks rootoolid Tallinnas. Kaks no aga need ei olnud veel õieti tapalt õppust saanud, ei olnud kokku liidetud õieti veel. Tartus oli olemas niimoodi, ja Narvas oli kõige rohkem neid, kes vedas, lahingud, sakslase vastsed pidurdasid pula kaaslasest rull soojuse, töölise salgad siin Tallinna all oli suurem lahinedega. Keila all. Mina isikute osa ei võtnud, sest siis Ilmus Toompeal aktiivi koosolek, pealegi lahingud võeti otsus Vasta evakueerida. Pealegi lahingud läksid enamasti kõik laevade peale. Külm talv oli, jää oli paks. Väga raske oli väljaminek. Mina isiklikult jäin Tallinna, ma ei jõudnud niikaugele, oleks jää peale saanud. Põletasin kõik dokument seltsi vahelise kätte ei satu. Peale seda olin üks viimastest minejatest. Käisin oma kodu veel ära, mõelasime vana kalamaja tänavas, isa oli mul katelsepp. Oli kroonu portsus töötanud ja oli ka punakaaslane. Läksin nendega jumala aga jätnud nii-ütelda ja isakodu ei leidnud. Emale ja õed olid küll kodus ka ja mul oli tarvis isad näha ja Winitsa niimoodi ja niidaks sadamaminekule. Valgekaartlased patrullid olid väljas. Lava peal ma jõin, jäin siia. Ilmus. Saksa sõjaväe sekendorski käskkiri, et kõik sõjad Siis maja Keenia Žanna vastas Ma olin osa võtnud veel jaanuari lõpus parunite arreteerimisest, siis võeti siin otsus vasta Baltima mõisnikud parunid arreteerida seetõttu, et nad saatsid palvekirjad üle väina Saaremaale okupatsioonivägede juhataja heleda tuleks Eesti aitaks kordaja jalule seada, nüüd olla. See teade sattus meile täitevkomitee liikmetele ja täitevkomitee eesotsas õmmeldi Kingissepaga kuuldeliselt balti parunid, linnud linnu priiks. Ja algas vendi arreteerimine. Mina määrata teise grupi juhatajaks, Toompeal käisin kolmes kohas kolmes majas sees, arretee, seal. Ja huvitav küll, ühes kohas 1000 Esko phony, kolmandas sirge Gaddafi. Seal oli öelda, keda, keda arreteerida, keda mitte. Need vastu ei hakanud, oli üks niisugune juhus. Üks fon oli kuma öö praegu on, kui sisse tulime, talisohva peal ringutas seal. Ma tulin laua juure välja ja näitan ordeni ette, talle. Tema ei mõtlegi, tõustab, tõusis pool istukile, vaatab nii vihaselt. Ma vaatan, et, et peab ennast üleval üleolevalt. Maakas kärad siis kamad remondi. Selle mulle kätte pani laua peale, viskas laua peale mul kätte jäänud, nii, nii tähtsad olid, sai ära viidud ka. Ja kui me tõime nad Toompeale duubel suurde saali kokku, seal Eesti enam see Põhja-Eestist kõik paranes, oli suur pool saali oli peaaegu täis. Siis esimees koldade nägime, nägime maapealsed jumalaid. Kõik olid prisked. Tema käest sain teada, oli temaga koosseis. Ma ei läinud linna kaasme, kas see, mida needeedeks parulise arreteerinud, juba olin tuntud bolševike seal kolmandas polkus. Et tema ütles mulle, et ära karda midagi. Seal käis põld endisel staabi kapten ja Keila lahingu Keila lahingujuhataja, see oli pulk kusagil sees ja talle anti Ausmis välja. No ma mõtlesin Nemo demolik staabi kapten juhatada, mis minul, Scarton, läksin temaga seltsis kulgu. Abi seal oli keegi teine juba Aksel pantidega. Ma ta nime ei mäleta, praegust aga axepantidega, tema vaatab mulle otsa, küsis, kas see kangergis oli komisjon. See kangeriks, komissar seal. Oi, mees vastu ei võta. Mine saksa kujundatuuri Saliseerima. Ei võta, ei võta, ma panin seal tulekut. Tuli seal tulikud. Ja ema oli kodu ja kolm õde. Meil oli teise korrusel puumaja, teisel korrusel oli veidikene korteri, ees oli köögimoodi, tuba ja taga oli suur suur tuba. Olin voodis pikali, mõtlesin, mis ma peale hakkan. Nüüd on teada, et ma Tallinnas olen. Ja nüüd nüüd arreteerida, ma pean siit lahkuma. Kuidas, kuidas meid, lahkun, dokumenti ei ole oma dokumente. Kellelt siini võtta. Mõtlesin just seda, kui järsku koputatakse ukse peale. Juba olid väljas oli pime, juba. Kuulen. Uks oli kinni, siin vahepeal kuulen, perenaine tuleb sisse, küsib ema käest. Kas kaldega kodu? Ema oli vähki täis seal ja mis ma pean ütlema, nii palju mõelda? Kaks Ollatas rikkasisema kuulsin, kuna ta seal rääkisid sakslased ja sakslased ja perenaine tõlkes mõlema saksa pildi vallalise sõnagi isani, samuti neile koolihariduspeaga ei olnud seal üks talguid maal koolis käidud midagi. Kaks, joon taskust selle, mis ma sain liblikakoolist, Nadal paruni käest ära, võtsin senisnagses kotis. Ma ütlesin, ma saan kerge, ei seguneks, seal lihtsalt ei saanud jooksu ka siit. Aga mis sind, et peale seda vanematega? Et võib-olla vanemad mind ära jala, kui perel oli ka mind ära, jana jääb vaikseks, siis on kõik tähtis, oli mul tänavale saada või midagi siis ma saadades segunes kaitsmisest. Nad ootasid ka ja sealt siis küll ligemale pool tundi ajalises jutu jutu seal ja meil pole enam aega oodata. Ütlege edasi, emale öeldi seal ikkagi räägiti, et ta oleks homme kella üheksaks saksa Comendatuurija, tingimata tuleb. Vastase vanema Helmi alla vaatama. See oli ju pine vallus. Vaatame, kas maja on valve all, ei ole, vaata seal niimoodi, kas vallavad maja, seal nuhid seal ja nii edasi, vaata patrullid ja see käis väljas. Sõjaseaduses järeldus. Tuleb tagasi ütleb, ei kedagi näha, kuskil ei ole Maasing palitu selga, mitte mitte sõjaväemundris. Palitu selle läkiläki pähe omale. Ja läksin koiguta minema. Läksin oma tädi poole, mulin seal ära hommiku vara, kui see sõjaseadus kell kuus on ikka lõppes. Panin ajama jala, jalg, soiame Harkus. Püha külasimetakse alko järel, aga seal on, oli mul üks pereni viimane peredes, kus mai viimane suvi käisin omale raha teenimas. See peremees oli revolutsiooniline peredes, oli 1000 906. aastal nendel aastatel põletanud käinud võimsusi põletamas. Olin tema juures seal. Muuseas, kui ma ära läksin, mind ei olnud, emal oli ainult ütelda, et kuulge, kus ta, kus ta saia ta üles otsida või tahad sa vot sellest õhtust, kui te käisite ja pole siiamaale ilmunud, aidake üles otsida nii mudel, mis oli vastuses. No vaat siis oli niisugune niisugune asi, rutteline väljaminek oli eestist töölistele tiirustajatele, kes ei saanud oma palka kätte. Oli läbirääkimised, Saksa okupatsioon oli juhatuses, praegused Pedro kraadiga töölisi lastakse Fedronali Sekse toob palga palga kätte saada. Nad minu isa sai ka niimoodi, Auschweisi sai luba välja sõita pedofiili palga järele. No ma mõtlesin ka, käisime enne läheb selle ära. Järvamaal, kus isa passi sai. Ma sain seal kätte oma tädi, tädil oli tädimehel, oli seal talukoht kui tädi kuulsad, ma lähen Venemaale, ma ütlesin, et ega tema ei tea tema bolševikele, muuseas ta poeg oli aasta minust noorem. Karl ja poeg oli väljasõidud Siberis, Lääne-Siberis eesti külas. Ta oli kirjutanud siia kirja ja temal on passi tarvis uut passi. Talvised, saatke mulle siia pass, mulle saadetaks seda. Ma ütlen, et ma sõidan ka praegust ära Venemaale. Et kui ma võin talle viia, võeti kohe pass välja, sealt. Ma julgen, kaka hanged, sõitsid, isa tegi ka oma asjad õigeks, kõik ta sai ja sõitsime Tallinna Tallinnasse. Siit edasi sõitsin isaga, tähendab Pedragaari aitasin tal seal käia ära, et oma palga kätte sai, ta sai palga kätte ja sõitis tagasi Eesti. Ja mina jäingi sinna. Ja seal, kui need üle üle Helsingile Soome laevadega punakaaslased olid jõudnud. Esimene salk oli jõudnud personali ja, ja komandöriks oli seal atradiga. Tralli komandöriks oli seal kõige jänes. See oli mul sotsialistlike sõjaväenõukogus. Minul asja. Oli seal staabi juures natukene aega ja määrati mind esimese roodukomandöriks olla. Nii algas mul siis tegev read Jeesus ja võitlus uue punaarmee koosseisus. Kevadest peale 1918 ja kui kontrrevolutsioon tõstes laiali mässu igas kandis idas, lõunas, põhjas, saatideni, pataljon kiires korras. Mai lõpupäevil, juuni algusel Urali mässajate, Tšehhoslovakkia sõjaväekorpuse väeosade vastu ja kohaliku valge kasakate vasse ja seal, kus või kuhu, kuhu meid saadeti. Meen oli kõige tugevam väeosa ja ta sai kuulsaks oma lahingutega juba siis, kui ta ära saadeti. Kui sündis Eesti Töörahva Kommuuni valitsus. Ära saadeti sealt, mina siis enam seal ei oma linde kutsuti ennem ära teise Viljandi folk on, meil käis Fabreerimine formeerimine käisus, sõjatandrile üteldes. Meil rahu ei antud. Punaarmeed, armeer farmeeris ennast sõjaseisukorras lahingute seisukorras. Nii oli ka eestlane eesti palkadega. Formeeriti vabatahtlikest töölistest, vaatan SEST ja õigema pidajatest sulaga poolt. Suve alguses mai koguses või juulis tahtsin ütelda, et see, see pataljon tehti esimeseks polguks ja kui teil ära sealt santi anti neile kiituskiri kaasa, kus nimetati parimaks sõjaosaluse osaks üldse seal rindel. Tee teie kuulsus jääb, jääb igavesti rappa mäles kauaks ajaks. Mina olen ennela kutsutud, siin hakkas peale Viljandi polgu teise Viljandi polgu formeerimine Pedro kalisegi Hamburgis nüüdsest Kingissepas. Ja olin naeratad pataljoniga esimese pataljoniga Ma teeks. Tulin Jamburgi välja, siis tol ajal oli hambus nime all ja forniirilisel pataljoni staap ja teine pataljon oma kavandadega Forneeti Pedronalüüs. Komandöriks nimetati Eduard eiter. Vedur oli seal ja meie saadel polk ei olnud, olid, ei olnud täiesti, ei olnud valmis Olivernees olukorras kui toimus Saksamaal revolutsioon, kukutada Willem teineteise valitsus. Ja see võimaldas selle rahulepingud, mida sõlmiti märtsi algusel 1019, Saksamaaga, kes täidab Covid teel nii valitsusele sõnaga tühistada ja alata. Okupeeritud maa-alade. Venemaa pinnal oli juba siis formeeritud ja võtsid kaitselahingutest osa. Esimene Tallinna kommunistlik polk. Kolmas Tartu kommunistlik polk, neljas Narva kommunistlik polk. Pärast revolutsioonis Saksamaal kutsuti need talgud ära Narva alla. Ja jõudsid kohale Tartu poolt. Viljandi polk oli fornieerimisele tuli Peduralis, Kai Hamburgi. Ja Tallinna polk ei jõudnud õigel ajal kohale. Algasid vabastamislahingud. Peamised jõudis siis Narvale, koondati, oli meie kommunistlikud väeosad. Esimene lahing oli 22. novembril. Kui palju polgus mehi oli seekord? No 750 umbes tagalaga kokku, kõik, nii palju ikkagi kirjas oli neid. Aga meil oli, mul oli, ma olin esimeses pataljoni komandör, oli kaks veikes roodu. Kaks pataljoni. No ja siis esimees Solaius võttis osu neljade polgu esimene pataljon raudtee suunas. Tartu polgu pataljon ja Trofimov Need võitsid esimesest lahingust osakume, jõudsime trada euro välja, okastraataeda mitmerealine okastraataeda ja kõrgepinge vool. Elektrivool oli sees. Meil ei olnud võimalust läbi murda. Järgmine lahing määrati. Ja Narva polka ja teisi väeosas algas siis Narva, tabas Laar, seal olid saksa okupandid sees ja esimesed Eesti Valgre kartlikud. Rühmade. Viljandi folk sai väga raske ülesanne selle tõttu et ees tuli otsesuunas sisse mulda. Anti lillani Bombule käsk minna ümber vaenlase vasaku tiiva, ses üldist rinne biilsus ei olnud, nende oli ainult poolrõngana ümber Narva lõuna poolt vasaku tiiva forsseerida, seal ületada Narva jõgi. Ja minna peale tuginen lääne poolt selle Takaya. Nii me seal sündiski, meil on väga raske teekond. Teekond oli 16 kilomeetrit, midagi pikk. Suvistel metsadel ja rabadelt läbi Narva jõe juure väljaütlemine on raskem ja saime Solviis paati kätte ja tulime välja 28.-na. Novembril Joala mõisaväljade äärde ja neid välja läinud, nüüd ei ole linn juba. Aga siis olid suured väljad. Narva kasarmute tööliste kasarmute ümbrusesse, kaevuri müüs sissetung taga, selle vaenlaseline pidi toimuma pimeduses. Pimeduse katte all pidime norra sisse tungima ja raudteejaama silla omad sillad oma oma alla võtma. Kuid jõudsime kohale ainult suur väljas. Suurtega tuli, ettevalmistus oli juba läbi. Vaatamata selle peale. Meil oli kaasas kütina nõukogu esimees, vana poisilik. Katastroof. Ja Arnesime seal arvelise laheliku. Läksime otsekohe ülejäänud suurte laia lageda väljadega. Maa peale siis sattusime vaenlase kuulipilduja tule alla ja, ja suurtükitule alla. Meid märgati seal enne kaitse ei olnud need naljad eemalt kaugelt juba. Et sealt stuudio tungivad punased Deanile toodi rutta kohale. Meie Flangidesse kuulipildujad ja anti kasarmute teise korruse akendest nendes tööliste kasvanutest. Suurtükipatarei oli seal see kirjad ei olnud sellega enne andi otse tolmeile vastu. Raudtee soomusrongi pealt sealt andi kadunud, mõlemas tiivas võeti suure tule alla. Maruline edu ei, muuseas. Aga need olid nii kanged, et isegi ise hõikasid siia, seal seltsimehed, edasi seltsimehed, edasi esiseks jookseme ikka jooksuga siis roomasime lamaada, kaugemal siiski saanud, langes juba paeluvam nei välja surnutena ja haavatutena, padrunid lõppesid otsa. Ja nii tulid aega tahtnud uus tagasi minna. Metsa taganud väga tagasi, suurem osa, mis tuli lahingus välja, läks sealt vana teed mööda tagasi, nüüd on seal suur meri. Siis veel ei olnud, siis olid seal plussa, jõgi oli nii-ütelda, jõed ja sood, sookohad, suurem osa läks meie kõik tagasi sealt, kus me tulime, omal ajal oli üks väike grupp, jäi minuga kohale. Kulgu juure. Need olid enamuse Narva mehed kes seal grupis järel jäid. Ma tahtsin, et lähen üle kulgu nüüd sisse. Saatsin luure sisse, nad läksid öösse. Kaks poissi, noored mehed, seal läksid linna, läks läbi kulgu linna sisse, öösel teada saada, mis seal sünnib. Ja tõitjate sakslased läksid minema juba evakueerimiseks. Õhtul olid välja läinud, nagu seal teada, minuni jõuda, siis ma mõtlesin meestega hakkasin minema, aga see oli keskajal, kui me sisse läksime. Mitmendal kuupäeval 28.. Narva töölised korjasid vaibad ära, mis on sünnis seal Blaiguellal kummi tagasi taganesime. Jäi palju langenuid maha juba surnutena maha ja ka raskelt haavatud. Ütles ei jõudnud ise ära tunne, ega ta meeli ülal ei olnud võimalik välja tuua lahingust. Need tapeti kohapeal maha. Neile tulid, tähendab, saksa tuli järele. Valge eestlastega seal koolipoisid olid muuseas karbon, sõjariistad tulid järele ja seal oli niisugune juhus, nagu räägiti siis et üks raskelt haavatud rühma komandör 80-l 29. kuulutas Revale revolutsiooniline Eestimaasõjaväenõukogu juba Narvas välja uue valitsuse ise seisu Nõukogude vabariigi Eesti töörahva kommuun näol mille esimeheks sai Inimese pealetung vastupealetung sealt Narvast edasi. Miskipärast juhatus Liivitas, kuidas meil kohe edasi minema nende juurde, mis oli viljade puhul, keda siis alustada olid suured kauplused, Liisa, mutikene jäädi formeerimisel Narva. Ja edasi läks madruste dessantpataljon, Trofimov Min, madruste salk, Tartu pulk, Narva polk. Need olid need osad, mis peale tungisid Tallinna suunas. Vabastati ta Rakvereni lahinguga ja hiljem, kui oli Kadrina jaama juures juba väljas, meie väeosad saeti linnade polgust. Killandi Burgusse koosneb kahest pataljonist, Soodos, pataljon, koondpataljon, raudteel, abiks teadungijatele. Mind määrati kuuld pataljoni kamadriks ja Kadrina jaama ümbruses, ma vahetasin. Vahetasin Tartu polgu eesliinis välja.