Oleme jälle härra Voldemar Milleriga tema Kadrioru kodus diivanil istet võtnud. Kuulaja mäletab, et eelmisel korral kõnelesime härra Milleri nooruki aastaist Saaremaal Kuressaare koolist ja tööst mandril. Täna on kõneks ülikooliaeg, mis teil, härra Miller väga pikaks venis. Niisiis Tartu Ülikool ja aasta 1930. Tekkis niisugune imelik lugu, et sain ülikooli nimelt üks tädi oli leidnud minule seal kingsepal ja saapakaupmehe juures Saindiva natukese nagu maha jäänud poisi koduõpetajaks söögi eest elasin ma siis selle, minu tädi oli professor sarve naine nende sarvede köögitaguses toas, sealt sain süüa, see oli jaanuarikuus ja kuna selleaegne ülikooli sekretär lõidulda nimi meelde, väga mõjukas mees. Jaa, professor sarv kahe peal, siis ajasid mind võeti siis 30. jaanuaril võttis rektorkad mind eraldi ülikooli sisse ja nii ma hakkasin SAISis maaülikooli 30. aasta 30. jaanuaril, Sailosson nüüd saatus või õnn või kuidas te seda ise nüüd aga eile oli ja ma ei tea, ma ei taha nagu, ma isegi ei saa aru, mikspärast meil nii hull olin ja tahtsin minna ülikooli minna või hakkasin kogemata õppima ajalugu, sellepärast osalt ma pidin minema ka keelt, aga vend juba keelt õppis, siis võtsime järsku ajaloo, võib-olla sellepärast ka ladina keelt, olin ennem kõvasti õppinud ja mul oli eriline huvi, oli vanaajaloost ja mul oligi alguses kava spetsialiseerunud vana ajaloo peale sest selle õppejõud, professor Priidik oli vana professor emeritus ja ta oskas oma ainet kohutavalt huvitavalt rääkida, saksa keeles ta muide pidas kõne, kui mainin ühe semestri saime aida ülikoolis olla, läksin koju kevadel juunis ja siis vaatasin, isa oli jälle haige. Ja mul läks nii hinge, et oli parajasti neli pühid ja neli olud Saliaga. Selgesti meeles, kuidas mul läks hinge, siis hakkasime hobusega vedama, jälle uuesti. Mis juhtus niisugune lugu, et olin kogemata siiski Tartust? Oli ta nimi Eestis oma sel ajal ja minu vend oli selle korrektor. Sel ajal oli niisugune komme, et lehtedel sagedasti ega päris pea toimet ei olnud ju mitte. Vastutav toimetaja nimetati pisikest meest, kes siis vastutav Tomi nimetati siis koguniga sitsredaktor ja minu vend oli korrektori, esitles redaktor ja Laidoneri käsk, otsusega said nad järsku kaks kuud. Mina ei tea, mis kirjutis seal oli. Redaktor rääkides tähendab seda, et mees, kes vastutab ja servaga kinni ja tema sisse kauples mind selle asemel oma asemele korrektoriks selleks ajaks. Ja pärast ma jäin siis juurde nii-ütelda, reporteriks ja nii ma sain, Tartu ja ta vennal oli teenistus, vend maksis korteri ja ise ma teenisin natukese ka. Ja siis hakkas mul uuesti ülikoolis käimine. Vahepeal asusite Eesti riigiarhiivi tööle. Hakkasin kirjutama siis niisuguseid, noh, kuna mul oli niisugune ajakirjanduslik nägemine, siis ma teadsin, mis on põnev, teised töötasid niisamasuguste dokumentidega, aga nemad ei märganud seda. Mina märkasin kohe, seal on ju kohutavalt põnev ja nii ma kirjutasin sinna niisugused lood nagu kriminaali rannaröövist Saaremaal soolo Salavjoost siis voolab, kirjutasin väljarändamisest siis ühest suviliste mässust, Valjalas ja kõiki niisuguseid asju ja siis saime aga koer raadiotöötajaks. Nimelt sellelt keskarhiivi oli oma raadiopooltund igas kuus üks pooltund, liiv kangesti tahtis, et siin tehakse neid aga teistest nagu ei olnud ja nii et mina 38.-st aastast peale kohe olen mina teinud neid ettekandeid, raadius ikka pool tundi. Tähendab, täpsustame pisut, see arhiiv, kus te olite seisis, oli võrdeline praegune ajalooarhiiv. See on Eesti riigi keskarhiiv rusika kogu aeg, sealsamas, kus praegustel Juhan Liiv neli pealt, te tegite siis raadiosse tööd ja kas te siis ise ka midagi lugesite või tegite? Ei, ma ise kandsin ette siia, aga Tartus siis ka ei seisneks, sai sõidetud Tallinna sõitsite siia selle Tallinna Hellale olnud seda võimalust, see oli otsesaade, kusjuures minul oli väga täpselt arvestatud, ma tean, et ma oma esimesel juures noh, kuna see oli väga täpne pool tundi. Ma tegin kaks-kolm korda ennem kodus proovi tempot ja kõiki ja tulin umbes pooleminutilise eksimisega toime ka järgmise juures ma tegin natukese loakamalt ja aga hakkasin kiirgustad, lõpetasin poolteist minutit varem, ma mäletan nii täpselt, kuidas ma kõik iga kord kontrollisin, sest ta pidi otse saatmisaeg oli täpselt pool tundi. Neid saateid tegin ma viht neli nagu mäletan, üks röövist üks oli soola salaveost, see on väga põnev muide soole, seal oli kole võrke toll ja siis viidi ta ikkagi salaja tisse, kuidas siis see kombinatsioon oli, põnev lugu oli näiteks kusagit Sõrve molkus rand, vaikse hüüti neid, piirivalve Novot Randvad kangesti tikkusega kogu aeg ühe tüdruku ligi. Aga tüdruk ei võtnud teda kunagi ikka vastu, jäise ajas ka selle ära, aga aga vaata siis juhtus niisugune häda. Et laev soola kooli tulemas. Ja vot Randvad seal kambas siis türklaste vahi aita, aga lipsas ise väljagi ukse väljastpoolt kinni, kuni see seal kasutas, nagu osati soolmaale tuua, on väga palju niisuguseid huvitavaid lugusid, üks eriettekanne vist mul oli, sellest pealkirjastasin ta saarlaste viimne viikingiretk. Nüüd ma vaatasin, see oli siin Rootsi riigiarhiivi üks niisugune näitus, seal oli ka sellest dokumente, kui need olid natuke teistsugused kui need, mida mina kasutasin. Nimelt ühe Rootsi saare randa läks üks raualaadungiga laev ja seisis seal. Ja esiteks kaks Saaremaa paati sattusid sinna ja tõid sealt rauda, saadi seda teada. Raud oli siis kohutavalt kallis ja Nad igalt poolt kogu Lääne-Saaremaa, isegi uni karjasse põhja Saaremaalt, kõik läksid sinna selt, Raudeldu. Rootslased olid lasknud seda rahulikult seal olla, aga pärast tekkis nii, et isegi nii, et üks inimene sai surma, Rootsi rannavalve ajas neid taga, asi läks rahvusvaheliseks skandaaliks. Ja tekkis hiiglasuur prot seisma ei mäleta täpselt, kas püsti 98 meest läksid Siberisse sellist Nikolai esimese ajal ja siis tuli üks suur amnestia, aga nemad kui rahvusvahelised kurjategijat ka amnestiat ei saanud, 98 meist läksid sealt Siberisse selle eest, et nad sealt lihtsalt vedelevad rauda, kes Toomas otse oli niisugune huvitav lugu ja nii oli terve rida ja ja siis sealt tekkis mul esimesed teaduslikud üks ettekanne, mul oli probleem Jansoni müüdavus, selle tõstetud juba Jakobson ja kõik ööd ülesse. Ja ma töötasin paraEestis arhiivis Eestimaa rüütelkonna arhiivi juures. Ja kõik otsisid ju andmeid Liivimaa rüütelkonna ost, aga mina olen üldiselt niisugune kalduvused. Ma väga üldistan, Madun niisugused seosed välja, mida teised ei mõista. Hakkasin mõtlema, et aga kõik need rüütelkonna töötasid ju kogu aeg omavahel koostöös. Et vaevalt see läks siis möödas, siis tuli ta alguses ju ainus esimene eestikeelne ajaleht, et küllap teised rüütelkonna kaunid huvitatud. Dokumendid lahendasid selle küsimuse lõpuks ikkagi ära, pärast mulgahjumisi muutus Janseni mustamiseks, aga ma olen katsunud teda õigustada. Sest tegelikult oli olukord sel ajal nii hull, et kui ta ei oleks järele andnud, oleksid baltisakslased väga kerge vaevaga võinud lehelasta sulgeda. Siis Ants Kruus, professor, siis tuli kohe, et me tahaksime avaldada nuiasid, ilmusin mulle eesti kirjanduses kaks artiklitele, esimene osa oli siis Janseni müüdavast, teine oli Eesti ajakirjandus sakslaste teenistuses. Sealt algas nii-ütelda siis nagu teaduslikum osa. Aga ma pean ütlema, et minu arust oleks võinud päris korralik ajaloolane. Aga probleem oli kaks. Esiteks ma õppisin, ma olen ülikoolis õppinud nii et ma ei ole kunagi kellegi käest kopikat. Üks kord ainult onu andis mulle õppemaksuraha selle tõttu ma olen õppinud kogu aeg nii et kui raha ei olnud pärast ma olin siiski õppemaksuvaba, siis sügissemestril käisid niisama seal. Ja jaanuaris maksid õppemaksu ära ja siis tegid eksamit. Tähendab pakse meistrit õppisidega ühese meistri eestmakida. Õppejõud teadsid mõningaid, võttis isegi detsembris, eks vastu pani oma taskuraha matuseVitali teisigi semester sees. Meister väljas. Kui ma sain Tartus olla, siis ma käisin. Päris nii, korrapärasele tööle saime nõukogude ajal alles arhiivi, siis ma sain kuus seisuliseks, ülikool oli siis juba läbi või ei olnud veel aa, sellega juhtus ka totter lugu. Abin 40 oleksid lõpetanud, aga siis oli sakslaste äraminek. Ja mina olin arhiivi poolt kultuurivarade ekspert, nende äramini Kulka kontrollil. Ja kevadel mina läksingi jotoliivi juurde, ütles, et kuulge, et ma tahaksite maa, mul oligi, kui lõpetame maidani liiv, ütleb noormees, jõuate küll ja kuna mulle maksti haridusministeeriumi poolt võrdlemisi head päeva raha, ma mõtlesin, et hea küll aga sügisel olid jojoba teised ained. Ja ma pidin hakkama partei ajalugu ja, ja kõiki niisuguseid asju. Ja kui ma olin need parajasti ära teinud, siis tuli okupatsiooni ajal, kus ka tuli, tuli saksa keel väga tugevasti juurdi muutnud, oskasite vähemalt seda küll, aga ka siis oli see 41, oli ka väga keeruline. Ja 42, ma tegin lõpueksami, viimaks tegin uue aja eksami, Tarvel oli aga maha võetud professorid, ka jõulud tegin sellevil komisjonis. Pärast sõda oli alguses võimalik kolme lisaeksami saada, sest unistus aga, ja mina olin pärast sõda selle arhiivi juhataja, praeguse ajalooarhiivi juhataja, siis tema oli Eesti NSV riikliku keskarhiivi Tartu filiaal ja endine Eesti riigi keskarhiiv, kelle varad olid saksa ajal veetud laiali mõisate keldritesse. Kõige väärtuslikumad üks osa olid aetud saksa Aitades maha oli jäänud igale poole likvideeri võttud asutuste ja nende arhiiv ja meid oli ju ainult 21 inimest, vist sel ajal mind määrati tema asetäitjaks ülima kohusetäitjana, mind ei saanud päris ülemaks, oli isegi imelik, sest mul oli ju mustus sees. Maiu, vahepeal mobiliseeritud korra ja ma ei saanud selle peale üldse mõelda. Ma olen üldse see loll olnud, kes kunagi ei ole enda peale mõelnud, sellepärast pole mul ju elu aegunud korteritega rikkustega raha ma siis ei saanudki veel aru. Tagantjärele ma mõistsin, et minu käes oli kogu Eesti ajaloo saatussesse, selle arhiivi sees on kogu Eesti ajaloodokumentatsioon. Kui mina ei oleks teinud nii palju seda tööd, siis oleks seal on palju episoode, mis v suurem osa sellest hävinenud või ka hävitatud ja me tegime ju niisugust tööd. Näiteks ükskord tuli kolm vagunit meile sisse, see oli siis Tallinnast need, mis seal sadamaaita olid jäänud, noh ja ei saa kuidagi. Ja viimaks saime auto pärast lõunat ja meie oma perega toimeni kolm vagunit ära. Kella kolmest kella kaheksani, kusjuures, ja oli nii organiseeritud ette pealelaadimine, mahalaadimine edasi-tagasi sõit läks 40 minutit. Kütja ja kojamees olid kaks kanget meest seal tõstsid peale seal kiiresti, siin tõmbasid teised maha, oli niisugune nagu kotikäru, sellega tõmmati kohe edu trepile nisugune, sild sellega kohe sinna sisse ja mina pidin kogu aeg olema esimene. Muidu ma ei saanud ju, kuidas ma sain neid siin nii sundida. See oligi erandlik juhus, sain restaureerimiseks piiritust ja siis lõpuks tegime ühe piiritusenapsi, vennastusime teiste meestega ja, ja niimoodi siis nad olid nõus, niimoodi kõik tegime. Aga pärast seda sõda oli muide ju ka hirmus töövaimustus. See oli kohutav, kuidas siis tööd tehti, ma ütlen. Ta on praegu üks niisuguse inimene, töö ei tee neljandikku sellest, mis siis tehti. Suur optimism sel ajal ja kõik tegid, kui mõeldud, et praegu samasugustes tingimustes on neli-viis korda rohkem inimesi ja olukord on halvemgi. See on täiesti selge, siis ma ei saanud endale mõtelda. Mõtlen, et ma esimese hooga ei mõistnud seda. Tagantjärele mõistsin, et ma teadsin, et, et minu käes on Eesti ajalugu, kõik sõltub minust. Hiljem te saite teada, kus kaugesse aega tagasi kõik need dokumendid läksid. Mooduli seadsid moodi, vaatasin, siis ma olin juba tükk aega arhiivis on, ma tundsin, et ma pean siin väga täpselt nende väärtust ja teadsin, et meie senine ajaloo käsitlus ei olnud ju eestipoolne, tähendab, oli ühelt poolt kogu aeg oli ju baltisaksa-poolne kus eestlane ikka ise loll ja saamatu, natukese. Ja teiselt poolt oli venepoolne ja eestipoolne ajaloo käsitlus alles ju tegelikult vabariigi ajal tekkis ja see ei olnud kuigi kaugele veel jõudnud. Selleks et süvendatult uurida oli, pidid neil olema kõik alles ja siis ühel ilusal päeval hakkasin ma siis vaatama, et ei, ma pean ikka selle saama ikka uuesti lõputunnistus, seda oli vaja. Siis ei olnud see enam võimalik ja ma pidin lõpetama mittestatsionaarselt voi ütelda, siis oli võimalik eksternina. Lõpetasin uuesti. Nii et minu sisseastumiseni minu praeguse diplomi vahel on 20 aastat on 20 aastat pudengult, aga vabaneb, pean siiski ütlema, et ma väga täpselt kõiki ei teinud. Mul oli umbes pool läbi. Kui ülikool väga tahtis mind oma raamatukogu juhatajaks ja hakkasid mulle peale käima, tuli välja, et üks mees oli kõrgemate koolide ministri eriloal saanud lihtsustatud korras vill õpetamisel loa ülikooli assistent. Ja siis vist professor krahh ja Klels olid need, kes kangesti mulle kaela peal käisid, moora käis eraldi veel sellepärast. Ja siis ma lõpuks kirjutasin viimaks avalduse kõrgemate koolide ministrile, moora tuli eraldi kohesekt selleks minu juurde nutiust. Rektor sõidab Moskvasse, panin sinna juurde oma avaldatud. See oli aastal siis see oli siis juba aastal 48 ja sealt tuli siis korraldus nõuda viimane kursus ja punasega alla kriipsutatud diplomitööd mitte nõuda, sest mul oli 13 või 14 tööd juba avaldatud, aga seal teistkordne tegemine oli tegelikult täiesti uus aines ju see ajaloo käsitlus selleaegne ja seenel on niivõrd erinevad, et täiesti erinevad ained, Gibja näiteks idamaade ajalugu nõukogulikult ja see kõik millalgi ja partei ajalugu ja mis see tegelikult on, see nõukogulik ajalugu, kaks erinevat joont. Üks joon on muidugi see, et see on poliitiline põhijoon, nõukogude ajalool on niiet hinnang käis p ja faktid tagantjärele. Nagu ma olen ütelnud, et meil vahest siin Eesti ajaloooskusi naan teda siin juhtis. Et siis oli olukord nii, et häda faktidele, kui nad jalgu jäävad. Ajalugu on nii, et ajalugu ei ole absoluutselt õige kunagi sellepärast et dokumente on väga mitmesuguseid. Ja dokumenti võib väga mitmeti tõlgendada ja sa võid dokumentide hulgast valida need, mis sinule sobivad, või tõlgendada nii kuidas sobib ja sagedasti inimene tahab aus olla. Aga tema eelmised teadmised, tema päritolu, tema poliitilised vaated ja need määravad niieta ei saagi teisiti teha. Ma olen seda hirmus palju kogenud ja mujal vähemasti püütakse objektiivsed teha. Kuigi ma ütlen, et näiteks kui me võtame omaaegse baltisaksa ajalugu meie kohta, siis seal on kogu aeg ka eriti Paul Johanssoni juurest tuli välja, et tema tahtis ausalt teha. Aga järsku timasisi saksa lik Daisy küll, too taanlane lõi välja. Ja ta ta ei suutnud. Ta ei suutnud järsku, et see ei ole siiski võimalik ja venelane venepoolne ajaloo käsitlus oli kõik see, et oli paratamatult meie ajalookäsitlused. Suur Vene rahvas on meid kogu aeg toetanud ja abistanud. Sakslane on muidugi meile kultuuri toonud Jomegi lollusest välja hoiatanud. Igal pool läbi, aga nüüdse Eesti-poolne Tiisler oli, kaisin, mine, mille eestlane jälle hakkab omakorda liialdama. Seda hakati tegema alles vabariigi ajal ju. Esimene küll veenem oli Villem Reiman, aga see ilmus ka vabal ajal, uurimuslik oli aias ja selle tõttu see kõik veel tegemata tegin, siis annab veel nüüd viimased ära ja ülikoolieksamid ja, ja ja aga siis tuli isegi 49 50 peale. Meile räägitakse kogu aeg sellest 50.-test. Tegelikult enamik sellest puhastusest tehti 49 juba ära. Tartus võeti 49 maha kõik asutuste juhatajad, kes olid Eestis sündinud ütlema andi liidu eestlasele asemele. Mina olin viimane. Mind kutsuti just jõululaupäevaks Tallinna ja seal teadsiini teatati mulle seda. Ja imelikul kombel lasti mind veel edasi teha. Nii et ma veel jaanuaris tegin veel pedagoogilise praktika seal ja vist ühe eksami ka mind vallandati siis detsembris ja siis otsisin Tartus tööd. Kusagil ei kõlvanud, läksin kõigepealt ülikool, et nüüd ma võin ülikooli raamatukogu tulla kaadriülem, kellest muidu parajasti ka väga halvasti räägitakse, tema suhtus minusse väga hästi. Oma kahe päeva pärast üldse täis julgeolekuiluga ei salastada ise peaaegu nutune. Kammivabrikutöölise pakun mina öömeid, mingit alumiiniumi preemia pole kedagi vaja. Olin päris hädas juba ja professor sarv tuli ükskord vägisi, pakkus mulle siis elamise rahanatukese ja siis vaatasin Värvatakse Kohtla-Järvele kaevandusse töölisi, kolhoosid ja nippide sundkorraski andmevahepeal, see oli väljasaatmise kohta ja läksin sinna ja seal polnud midagi. Maksete Kuubalketi võeti pass ära ja oligi korras. Nii-ütelda päev energia Kohtla järve sõitmist, otsin sma oma ülikooli diplomi välja. Aga Kohtla-Järvel, mis seal juhtus, mis te tegite? Olin kava kaevanduses, kambri kaevur. Sellega oli Kavil nali. See varvaja viis meid ju loomavagunis. Kuna meil oli see kuupalka ettemakstud suur tukk külje peal. Loomavagunis viidi meid sisse Kohtla-Järvele pidamine. Istume kaevanduses, seal, teistel kõigil asjad, klaarid, mina istun koridoris. Mavad kava mõist, Uljanšisse kaevanduse ülemhütt ja üks venelasest nisugune invaliid istub seal ka kõrval, keda mu nägu tuli kuidagi tuttav ette. Tulin sinna, milles asi on, see küsib kõrvalt millekski seeduleite. Aga siis oli kange suur aeg just kangesti, et inimesed välja tootvale tööle. Mõtlesin, et. Naeris ja kirjutas siis alla, niimoodi sain siis viimaks kaevuriks. Siis ma hakkasin mõtlema mikspärast, siis see nii oli. Aga siis ma mäletan, et see kaevanduse partorg oli mingise seoses käinud ükskord minu juures koguni arhiivis. Ja probuskiga pääsenud minu juurde minu kui kõrge ülemuse jutule ja nõnda edasi. Ja seal ma olin siis alguses umbes niisuguse valve all, nagu oleks tulnud kaevandust õhku laskma. Kõiki minu kirju trolliti mul oli pärast ma sain aru, mul oli koguni istlikud sabati, ajan ta edasi. Ei tea, mis need, mul on üks väga must mees ja ära tulin ma sealt siis sel kombel, et Mall ligemale kolm aastat olnud ära tulin, siis nii, et akadeemia raamatukogu oli see endine eesti kirjandusühingu raamatukogu. Tiik, Leo Tiik oli sisel raamatukogu juhataja ja otsis selle jaoks inimest, kes tunneks Baltika kirjandust ja seda ka nüüd, kedagi ei ole ju keegi, Jansen oli talle tuletanud mind meelde ja ta kirjutas, mul. Mina vastasin talle, ütlesin, et et ei, et sellest ei tule midagi välja, et ega mind niikuinii ei kinnitata, sest mul olid väga ilusad kogemused, näiteks seal Kohtla järvel arutasid mehed. Sellest peaks kirjutama, nad teadsid, et naa kirjutaja mees olin. Mõtlesin, et teen sellest ei tule midagi välja niikuinii minu omal jalal. Aga siis oli seal üks mingisuguse mustuse, ta vist oli teinud üks kõva partei mees, üks ristmets. Meie seal mõjub minu nimel, siis läheb kohe siis ma vahepeal selle nime all kirjutasin, temal läksid kohe ning ükskõik, mis ma oleks tahtnud, oleks ilmunud meie sellepärast ma teadsin, et sellest ei tule midagi välja. Aga siis tuli pärast selt teadet keskkomiteega kooskõlastatud, aga siis keegi oli palju nuhkinud. Leodiidil oli ankeedis mingi viga, tal ju Hiiumaa mees Edal lasi, olid laevakaptenid ära läinud, siis olid tiik lennanud. Aga siiski mind viimaks tööle võeti. Ja faktiliselt olen ma olnud selles raamatukogus 25 aastat ütelda, osakonna juhataja, aga ainult vist kolm aastat. Tegelikult enamiku aega olen ma olnud kõige madalama palgaastme peal ja samal ajal tegelikult teinud võib-olla osakonna juhataja tööd, sellepärast et see osakonna juhataja kuulus ka juba rajooni parteikomitee nomenklatuuri, mina sinna ei kõlvanud, aga kedagi üle minuga juletud tõsta, ma olen ise ja ütlesid, et ma olen vaba nõukogude ajal. Kogu aeg saanud enam arsti või kaks astmeid madalamat palka, oma töö on välja arvatud kaevanduses, kus maailm vilets mees ja selle tõttu tegin, sain nii palju, kui ma teen. Aga see raamatukogu on ju väga põnev. Raamatukogu. Me oleme ikka kõnelnud aeg-ajalt, kui, millest on jutt, härra Miller on ise kõnelenud nendest haruldasest raamatust protest, mis kõik teehoole all on kogu aeg olnud varandus, mis on ajalugu ja missugune suur töö seal taga. Seal on, probleem on hoopis minule oli ta jälle hoopis hull. Vaata, mina olin kasvanud uurijana arhiivis. Arhiiviinimesel on raamat üks tühine asi. Raamatu originaal võttis tükk aega ennem kui me hakkasime hindama raamatut kui allikat. Siis ma nägin veel ühe asja ära, siis hakkasin mina seda ja keegi ei osanud neid enne Miinata, vaadake raamatukogudes. Näiteks need asjad, mis on tegelikult trükitud dokumendid, on väga sekundaarsed. Võtame need näiteks lagu, seaduste projektid, aruanded, kuutset, Kaavaadi eelarved, seon raamatukoguliku korraldamise seisukohast, kole rasked väheväärtuslikud. Arhiivi seisukohast on jälle nemanon trükised Jarhiivnist Kaili hinda. Aga ometi nemad on tegelikult dokumendid, trükitud dokumendid, selle võtsin mina seda, ma loen siin raamatukogus oma põhitööks. Et mina tõstatasin nende suure väärtuse, hakkasin neid koguma. Kasutasin oma vanu arhiivi kogemusi, Tõnn neid arhiividest ka siia kokku. Kirjutasin paar korda ja selle tulemusena need on muutunud nüüd tähtsateks ajaloo allikad, tekstid, need on võib-olla tähtsamad kui nüüd vanad haruldased raamatud meie jaoks on need palju tähtsam on muidugi, see oli vana Eestimaa Kirjanduse ühingu kogumisel allun. Sellele on muidugi ka suur teistsugune. See on ka veel üks lugu, kuidas ma võitlesin selle kogu pärast, sest ükskord, kui ma jälle mustaks läksin, selle kogu eest tuli ka võidelda. Nimelt üks niisugune lugu oli, et et vahepeal direktor oli Leningradi eestlane ta kohe seda Balticat ei sallinud. Baltisaksa kirjandust, mis seal oli. Me tegime meiegi Robertiga selle nalja, et niipea kui üks vene suurusel, kes tegelikult oli palka teadlik, oli mingisugune juubel, meie tegime suure näitusi ja lasksime ka parajasti akadeemial külas olev mingisugusel maksva külalisel väga kiitva hinnangu sinesid kirjutada seal olnud gruusia Stern võib väär või meie jaoks on üks kuradi baltisakslane Balti mõisnik, aga vene jaoks on ta üks kohutav surma ilma uurija ja suur teadlane seal Middendorfi ja Bellingshausen ja neid on ridamisi. Ja sellega me surusime natukesehaaval selle läbi, et oldi sunnitud tunnistama selle kogu tõelist väärtust. Ja teine aste missal juures tuli. Ma ütlesin nüüd just rääkisin sellest ametkondlikust, see kasvas välja minu uurija praktikast Jarhiivi praktikast. Et järsku hakkasin mõistma, et sümarki raamatukogus puudub juua veidi kogutud korralikult uurijale kõige väärtuslikum otsene dokumentaalne materjal trükituna. Aga nad on ju olemas selle endise ühiste riigi keskarhiiviraamatukogu täielikult ja temas olevat dublettide fondi, mis olid arhiivifondidega koos, olid tulnud seaduste kogud, ametlikud teatajad, aruanded, statistika, kõik need ja määrused, mida siin kusagil ei olnud. Hakkasin taotlema, et tuua sealt neid. Me tohime kolme autokoormat sealt ja need on noh, absoluutselt asendamatud. Sealt ma sain tsaariaegse osa Tartust peamiselt, aga siis vabariigi aegse osa, niisuguse sain ma Tallinna linnaarhiivist, kellel oli ette nähtud raamatukogu, puhastada ära, et misjaoks neid pole vaja. Sest siin oli üks probleem veel selles, et, et ühelt poolt nad tunnistati tarbetuks, aga teiselt poolt nad olid ju erifondi piiri all palju erifondi asjad ja nad olid tülikad. Ja siis ma sain sealt ja nii ma lõin selle kogumi, nii et see kogu on selles mõttes ainulaadne või siis hakkasime väga koguma seda, mida keegi teine ei teinud. Ei nõndanimetatud pisitrükiseid, kasvõi näiteks keegi tahaks laulupidu see uurida, siis mul on ju kõik laulupidude kavad seal korraldatud laulupidude viisi kunstinäitustekavad või siis näiteks seltside aruandlik, teised neid keegi ei kogunud. Aga mina hakkasin neid koguma, nüüd koguvad teised ka nüüd Rahvusraamatukogu koka ja ilma nendeta ei saa midagi teha sealt kogemata jälle see uurimistöö, mis ma pärast tegema hakkasin, on jälle ka, mitte minu enda tahtis vaid häda sunnil. Ma pidin tegema sedalaadi uurimistööd selleks, et põhjendada selle raamatukogu vajadust. Ja siis sattusin jälle vägisi ilma oma tahtmata järsku selle kodu-uurimise sisse. Ent see on täiesti uus peatükk härra Voldemar Milleri koduloos millest aga edaspidi