Tervist, mina olen Urmas Vadi, teate ju küll seda laulu filmist viimne reliikvia, et kindel linn vajab väga, väga kaitset. Aga milline on raamat, mis vajab, et temast räägitakse? Mis tekst see on, mis on Olev Remsu jaoks kohustuslik? Head kuulamist? Tere, Olev Remsu. Kõigepealt üks katkend sellest raamatust ja selle raamatu pris esimesed read, mille sa oled välja valinud ja mis on sinu jaoks kohustuslik eesti raamat. 14. septembril 1307. aastal andis prantsuse kuningas Filipp neljas tuntud Philipp Ilusa nime all käsu kõik templiordu rüütlid vangistada ja kohtu alla anda. Suur oli kõigi kristlaste imestus ja ehmatus seda otsust kuuldes, kuna see tabas kõige auväärsemat rikkamat rüütliordut kuulsas minevikuga ja suurte teenetega püha maa kaitsmisel uskmatute vastu. No iseenesest võiksid edasi lugeda, aga ma ei loe, et ma annan sõna, Olev Remsu sulle, et sa ütleksid, mis, mis raamat see on. Mis raamat, see on kahtlemata siis raamat ristisõdadest ütleme ühest konkreetsest ristisõjast, mis ikka kaotusega lõpeb, on ta siis selline ütleme nüüd ajalooline faktiline taust. Kuid sisuliselt tähendab mina, mina nagu arvan, oletan ja isegi mõtlen, et see, nii on, on ta mingist suurest kaotusest, mingisugusest niisugusest pühaduse kaotusest, tsivilisatsioon meie tsivilisatsiooni kaotusest hukust. Ja noh, Me oleme artistid, niivõrd-kuivõrd, eks ole, ja kui me siiski päris puude kallistati ole, väntan, peame tunnistama, et kristlik tsivilisatsioon on, on noh, meie, Eesti, ütleme, elus väga suurt rolli mänginud Ristikivi ise oli niivõrd-kuivõrd, oli, oli ortodoks ja seal lähedal on siis seesama Konstantinoopol ning siin on isegi väike vihje, sellepärast selge see, et ortodokse suhtub mõnevõrra teisiti siis Roomast suunatud ristisõdadesse ja rooma ekspansiooni. Mida üldiselt see peategelane roserkesist algul on templiordu rüütel ja pärast siis hospidali ordu rüütel, mida ta muidugi loomulikult toetab, aga paistab, et autori hääl autori nisugune, et on mõnevõrra siiski iroonilise, mõnevõrra isegi võib-olla niisuguse truuduse puhul nalja tegema, nii, mulle tundub. Ja see on siis sellest, et kuidas minu meelest, kuidas sellisele argipäeva askeldustesse kuidas siis niisugustele võib-olla siis ka ülemäärasesse truudusesse, ülemäärasesse korralikkuses, mida siis eriti templiordu nõuab oma oma rüütlitele, kuidas puhub ja ära suur idee niimoodi, et noh, tänapäeval vist nimetatakse võõrandumiseks ja tõepoolest, et noh, nii templiorduülesanne põhikirjaline ülesanne oli siis aidata kõiki siis neid palverändureid, kes Jeesuse haua juurde tahavad minna ja seal siis noh, ühesõnaga oma patte lunastada või midagi muud teha, see läks väga kaugele sellest, millest see noorte tekitas. Nii et ja üks suurte kaotuste üks pühadust suurte kaotuste põhjus kogu maailma ajaloos ja ka tänapäeval ja meil Eestis on ju sellest, et unustab ära, mis eesmärk meil üldse oli. Hakkame siis andma väitlusi ja niisugusi rumalaid asju ajama. Ühesõnaga, ma ütlen selle pealkirjaga ärason siis Karl Ristikiviromaan, mis on üks raamat triloogiast, Ristikivi triloogiast viimne linn ja enne seda on siis ristikivile ilmunud sellest samast triloogiast põlev lipp ja oli must ratsanik, Surma ratsanikud surmahaige, jah, ja oluline on kindlasti mainida, et see on ilmunud 62. aastal ja välja on see esimest korda antud tundis, et et kuivõrd palju sina, Olev Remsu, mõtled selle peale, et kui palju on see tekst seotud Ristikivi enda nagu olekuga, ma mõtlen just selle pagulusega, kus ta Rootsis oli. Ja noh, selles suhtes saab mingisuguseid järgi ajada ka tema rabaraamatu taustal, et mida ta kirjutas, kuidas ta nagu jõudis nagu selle selle nii-öelda kroonika stiili juurde. Kas sina leiad seal mingisugust nagu elulist tausta sellesama ütleme ristisõjakirjelduse juures või ühe selle rüütliloo juures? Ja isegi isegi väga ja ma kusjuures siin minul näiteks avaneb haruldane võimalus ennast kontrollida, oma suhtumist kontrollida ja seda täpsustada, esimest korda ma lugesin seda teksti siis ülikooli ajal, see on siis 60.-te lõpus, seitsmekümnete alguses, kui ülikooli kohvikus, siis salaja ma rõhutan, salaja ei olnud keelatud raamat. Et need olid kuskil kahe vahepeal, ma päris kindel ei ole, kas ta oli keelatud või ei ole, ma isegi arvan, et see võis olla ja keelatud raamatuid hiljem mõnevõrra vähendati ja võib-olla ta langes mingist uuest nimestikust näiteks 80. aastal või 70.-te lõpul välja. Kuid ma pead anda ei saa, kuid minu meelest oli ta 60 date lõpus keelatud ja tekkis, tekkis ju tegelikult vastupidi, et filoloogid annavad keelatud raamatut teistel, selle vastupidi, see oli kindlasti väga hea kirjandus, see oli noh, suurepärane, lihtsalt see oli ainult kolm plussi enne lugemist juba ringi oli keelatud ja väliseesti autori Ristikivi ja see oli küll ristigi ise keelatud, ei olnud tema need raamatud esimesed romaanid, mis siis eesti ajal ilmusid ja loodusromaanivõistluse isegi võitis esikoha. Neid meile, Harald Peep, luges kirjandusprofessor eesti kirjanduse professor väga-väga, mul on temast väga-väga hea mälestus. Aga ta kuskil nagu poole sõnaga mainis ka nende hilisemate raamatute olemasolu eriti seda ja siin oli küsimus nüüd, kui palju, võib-olla siis autobiograafilisi elemente minu arvates selles samas siis nüüd roseri see on siis jutustaja tekstis võrreldes siis Karl Ristikivi autoriga ja tema kui isikuga veel ütleme niimoodi, mitte mitte autoriga, vaid just isikuga. No ma ei tea, kas on vot nüüd uuesti lugedes nüüd nüüd ma muidugi leidsin tollal lugesin õhinal, eks ole, olin ise vaimustatud, eks ole, ajaloost ja eriti ristisõdadest ja nii edasi ja nii edasi. Ja võib-olla ma panin tollal ühe teise märgi veel üldiselt, et ega ma siis ei võtnud ühesõnaga kristlust, nii nagu ma praegu võtan, vaid siis ta ikkagi nagu minu jaoks, ütleme enam-vähem meie seltskonna jaoks, kui vastupanu naksis sellele punarežiimile või ütleme, nõukogude võimule, mitte tahtesin päris endale nüüd õla peale patsutada. Aga mis ristikivisse puutub, siis siin on, ju tähendab see jutustaja, see peategelane, see mina tegelen roser hääldamisena seda nime niimoodi, sest meie vabandus on, noh, minul on väga nõrk prantsuse keel. Üldse ei lubanud mul ka kontrollida, ütlesid, et vabandus olemas ja vot vabandus on selles, et, et tegemist on siin siiski kõigepealt ta nägi üsna palju kreeka keeles, nii seesama peategelane, mida ta oskab, tänu sellele ta poisikesena siis Ateenas seal Kreeka poistega, no ütleme siis Veidega riigimoliga kreeklane, jah, nii Hamm, kreeklane, kreeklanna, nii et sellepärast juba teiseks ei ole, see siiski tähendab puhas prantsuse keel, mida meil siis suured õpetajad Lauri Leesiga ja edasi eesotsas viljelevad, vaid see oli ikka frankide keel ja see oli ajalooline prantsuse keel. Ja kuna tollal mingeid niisugusi lindistusvahendeid ei olnud, siis ega keegi ei tea, kuidas neid hääldatakse, hääldati niimoodi ja millised mõjud olid seal, kuna see peategelane, eks ole, siiski rändab ringi mööda mööda Levanti ütleme siis nii mööda Bütsantsi territooriumi ja mööda Rooma territooriumil. Kuidas seal ühes kohas teises kohas seda nime hääldati, kuidas ta seda ise tegi, see annab vabaduse sind hääldada nagu mina oma kehvast transkes oskab, aga nüüd on siis autobiograafilised elemendid, eks Ristikivi oli ka üksik inimene, eks temagi oli lahkunud, oma kodumaalt lahkunud, eks ole, vastu tahtmist ja, ja nüüd siis, eks ole, tähendab, see roser lahkub teatavasti oma süüteo pärast. Noh, nagu ausalt öelda, enamus neid templiordu rüütleid ja enamus siis suur osa, ütleme nüüd Jeruusalemma vastajaid, eks ole, Jeesus vabastad Jeruusalemmas, eks neil ikka mingi patuke oli, mida nad kustutada tahtsid, et jõuda sinnani, kuid siin on veel, tähendab Ma loodan, et see ei ole kistud minu poolt. Ristikivi teatavasti lõpetas 42. aastal Tartu Ülikooli geograafia osakonna cum laude muuseas ja ta läks tööle politseipataljoni Pihkvasse. Nii et kuigi ta ja vist võib-olla tal oli relv kabuuri peal ja nii edasi. Kuid noh, nii palju kui mina tean, ta siiski osa ei võtnud seal karistusoperatsioonidest, millega eestlasest politseipataljon muuseas tegeles seal, kas me tahame seda tunnistada või mitte, inimene, igal juhul ta seal kirjutaja, ainult niimoodi, kuid selge on see, et kui venelased 44. aastal sisse tulid ja oleks vähegi teatanud, et keegi inimene on kas või natukene politseipataljoniga seotud, siis ei oleks. Ma arvan, et Serena isegi mitte kohuti on enam-vähem kohapeal mahalaskmine või midagi niisugust. Oleks nii, et kuskilt võtaks, oli tal ka niivõrd-kuivõrd üldse süütegu oli, sest tegelikult läks Ristikivi sinna politseipataljoni kirjutajaks, ma rõhutan. Selleks, et pääseda, eks ole, üldse tõmbamisest Wehrmachti ja üldse tähendab siis ütleme, SS sellesse tähendab õhutõrjepataljoni ja nii edasi, et üldse sõjaväest lahti saada, nii et nii See paralleel on seal täiesti õige, sellepärast et seesama roser, ükskõik kuidas me täheldame, tema on ju ka alguses ta kirjutab, kui ta noormees kirjeldab seda, et, et on kirjutaja ja see raamat algabki sellega, kuidas tema poole pöördutakse, et tõepoolest kuningas Philip on selle templiordu rüütlid vangi pannud, nende rahad ja valdased ära võtnud. Et on vaja nagu sellest need kirjutada, et tõde jalule seada ja põhimõtteliselt see ongi nagu see selle romaani nagu üks üks nagu selline võiti. Ja, ja kui see nii-öelda see roser hakkab nii-öelda kirjutama seda enda enda lugu, see tähendab pühale maale jõudmise lugusid alguses kirjeldabki, seda ta füüsilised võimed on pigem nagu kehvapoolsed, aga ta on väga hea kirjutaja, aga siis ta ikkagi liigub selle selle rüütliseisuse poole ja lõpuks võitleb ja kirjeldab enda meeletuid läbielamisi ja, ja, ja selle Hakoni viimse linna kaitsmist siis. Ühesõnaga, mulle tundub see paralleelne Ma arvan ka, et siin ikka midagi taga on ja nii edasi. Mina ise olen selles, pakun, ise hakkas või, või Haifas, kuidas te tahate, ise olen käinud ja siis, kui ma esimest korda lugesin, ma loomulikult ei olnud käinud. Nüüd nüüd ma olen käinud ja seal ma olen isegi mõelnud Ristikivi ja selle roseri peale mis mul sealt võib-olla ütleme nii, et praegu päris raamaturomaanid teksti väliselt, aga minu muljetsiseselt, et mis mulle meelde ühe kõige nagu kord läksin siis kuusel Karmeli mäel, mida korduvalt siin ühesõnaga romaanis nimetatakse leidsin ma siis niisugused, noh, kus siis kõik, mis on Kristusega nii kõvasti seotud, et hullum, Ulgse minna, seal on kõik siis Peetrused ja, ja kes veel tähendab Paulusel ja kõik, kõik oma loenguid pidanud ja jutlusi pidanud edasi, nii et üks Kristuseks peamisi püha muid on ju sealsamas, sellepärast ongi see ühesõnaga baseerubki siis selle siis ütleme väeosa, see üksus baseerubki seal, see on siis põhjus nii. Ja ma leidsin seal siis niisugused ühesõnaga restoranid nagu Hollywood ja nii edasi võiks võiks ju restorani Paulus Peetruse midagigi? Ei, see eitab kellelegi äri vaja teha, siis on vaja ütleme, niisugusele suurele pühadusele vaja panna mingi väike pühade, mitte mingisugune sellised nimed olid seal ümberringi enam-vähem kõik seotud siis selle tänapäeva ütleme, meelelahutusskulptuuriga ja nii edasi, nii et et see, see valmistas mulle palju nalja ja siis ma mõtlesin, et oleks maine Ristikivi seda teaks. Tegelikult Ristikivi teadis seda, sest et see aeg see 13. sajand, mida ta kirjeldab, sest ta kirjeldab ka seda hakanit nagu tõelise Hurkane ikkagi, et noh, tema ettekujutus sellest viimsest linnast oli ikkagi noh, väga õilis ja see, kuidas ta tõesti tema teekond või mõte oligi, et ta asub siis teele, kuna ta on ühe inimese tapnud, tahab nii-öelda enda enda süüd siis vabastada, et jõuda sinna pühale maale. Aga kui ta sinna jõuab, siis, siis see on nagu tõeline urgas igasugused, nagu kõlvatused ja ja mis, mis asjad teda seal ees ootavad, et et selles suhtes mulle tundub, et ega see nagu ei olegi väga palju muutunud. Ja seda, seda küll, aga noh, ühesõnaga seda siiski, et see tekst seal inimesed lugeda kahel tasandil üldiselt nautida siis tõepoolest seda stiili Nende siis tegelastega, kelleks on siis valdavalt meessoost ma rõhutan praegu seda, aga tahtmata millelegi väga halvale viidata, siis rüütleid, rüütleid, muud mustust ei olnud, kuigi on ka muide tahame seal, eks ole, ja nii edasi. Et praegu nende kivi enda jaoks niimoodi jah, nii et see nõme ühesõnaga niisugust see on siis nautida siis tegelaste karaktereid nende siis väljakirjutamist, mis ristikivil on väga kõva ja siis muidugi seda stiili, selle vana kroonika stiili, matkimist, pikki lauseid ja nii edasi, mis tõepoolest on kena ja siis vahepeal, kuna tegemist on minajutustaja ka siis noh, kui oleks seda kirjutanud jumala autor, siis ta ei peaks mitte midagi seletama, sest autori käest lugeja, meie ütleme ei küsi, kust sa seda tead. Aga kui on jutustaja ja jutustaja on antud oma karakter, siis me alati ka kas tema võib seda teada või tema ei või seda teada. Nii, ja loomulikult on Ristikivi seda silmas pidanud. Teisiti ei saakski. Aga vahepeal on sulgudes mingid täpsustused, fakto loogilised täpsustused või siis on, on tema toonud selle sõna või, või selle nimetuse tolleaegses käibepruugis, et arvata nii nagu jutustaja mõttelise prosendada mõttes. Kuid sulgudesse on ta pannud siis selle tänapäeva tähendused tänapäeval käib juba terminini ja siin tekib nüüd küsimus, et kes seda siis tegi, kas autor Ristikivi, kes loomulikult võib seda teha, peab seda tegema või nii, et sellised niisugused toredad nagu üles äratavad nisukesed, tilgutavad momendina. Kuid teisalt seda ikka lugeda kui niisugust sügavat ei tea, kas see oli see esimene tasand lugeda niimoodi kui, kui väljapaistvat romaani ja, aga mis kaasneb loomulikult ei vastandu ega, ega lahus üksteisest. Teine tasand on siis lugeda seda kui ajaloo ja geograafilistes sügav romaani niisugust ja selleks peab teadma, sest tõepoolest olema Ristikivi teadmised sellest ajalooperioodist väga huvitavast ajalooperioodist ja Ristikivi teadmised geograafiast. Ma ennem siin ütlesin, et ta lõpetas ülikooli cum laude kuid vaata tundist, tähtsa mäestiku geograafiat tundis ta ajaloo. Kuid siin on veel üks niisugune täiesti tähendab huvitav konks. Niimoodi ma ütlesin ennem, et noh, niivõrd-kuivõrd oleme, me ikka tähendab kristliku põhikultuuriga ja seda veel ütleme, läänekristliku põhikultuuriga ütlemisest, mida toona Roomast saadeti hiljem siis kuskilt Saksamaalt luterluse asi. Kuid nii kummaline, kui ei ole seesama Acove kolmi haka ja ta noh, ühesõnaga mitu munni. Ta on niivõrd mingil määral meie pealinn, ma rõhutan, meie pealinn. Et noh, kes me siis olime, tähendab, kas paganad või siis juba vast katoliiklikud ristitud, sest sealsamas akonis seal sündis ka see saksa ordu, seal oli kaks suurt Portot, millesse mõlemasse see peategelane kuulus alguses siis sinna tohutu kuulsasse, eriti tänapäeval siis igatpidi väga veel kuulsamasse ja veel tähtsamasse temp rüütlite ordusse, millest ei saanud nii palju, ta vintsid ja kõik pühad kraalid ja ja kõikvõimalikud tähendabki Jeesuse, Jeesus ametlik naine, eks ole, väidetavalt niimoodi Maarja Magdaleena ja tema vend Copy ja nii edasi, kes kõik siin on kuulnud nii et, et tänapäeval seal tohutu jutt on sellest templirüütlit ordust nimi. Muide siiamaani eksisteeriva hospidali Ehospeliitide ordust on vähem, ütle, sinna kuulub siis ka rose romaani lõpus. Aeg-ajalt vilksatab Saksa ordu nimeni videotoonia ordunimena tegelikult üks ordu siin päris mitmeid ja aga need kolmanda, peamiselt need kolm on ka siis ütleme niimoodi siis tolle perioodi templirüütlid oln üldse kõige suurem ordu hostelit. Ma toon ühesõnaga väga tähtis ordu tänapäevani eksisteeriv muuseas, ja siis saksa ordu, kes on meie, meie selles samases mängib suuremat rolli, mis saab ja siin on isegi vihjend dioktooni ordu sisse kolis ära saksa maale. Noh, me teame, et tegelikult kolistab Veneetsia ja siis selle tänapäeva Poola kaudu, aga tollal siis siiski siiski ütleme germaanlaste territooriumi kaudu. Maailm on see koht Mariemburg ja sealtkaudu siis edasi hargnes ta Liivi Orduks neelas endasse mõõgavendade ordu ja sisuliselt oli see saksa ordu oli meie, ühesõnaga niimoodi poole territooriumil panid saksa ordu, mis oli siis samuti nagu meie olime, oli siis toona eksisteeriva niisuguse konglomeraat riigi, Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi osa, niimoodi kuskil oli muidugi keiser tähtis valitseja, kuid kõige tähtsam on ikkagi paavst. Nagu meilegi osa meie territooriumist kuulus ja Tartu piiskopkonnas lai osa, siis Lääne-Saare piiskopkond on ka see kuulus paavstile, nii et kuskilt rataste sammas Hakonis seal oli, noh nagu noh, meile väga tähtis koht, ütleme, et mitte peale ma olen täiesti kindel, et Ristikivi, kellel olid niivõrd suured teadmised, ta tõmbas selle paralleeli tänapäevase jõuda just nimelt tänapäeval on ju hästi palju, räägime tsivilisatsioonide konfliktist, me räägime, eks ole, sest kristluse ja Kristise põhjaga lääne, lääne ja ida ja, ja siis moslemite ja islami ja ütleme, kristluse ja sellest konfliktist ja mida me näeme, teeme päev uudised lahti, kas kasvõi, eks ole, kas neuroopisse, kallalenokk, seda, millest me igal päeval näeme ja kuuleme raadiost, loeme lehest see nii täpselt samal teemal, absoluutselt, see on täpselt selles seal ja noh, temal on küll Sarotsiinid, ma aeg-ajalt ta kasutab moslemit, aga ta kasutab toonaseid termineid, kuid see on täpselt sama samast niimodi. Mome. Lukid Ma ame, nukid on veel huvitavamad kohad ja ma usun, et, et minusuguseid, neid, kes neelasid poisipõlves kõikvõimalikke neid, kuidas türklased või ütleme, Ottoman Euroopat vallutada neid romaane, kõik ägeli tähed ja nii edasi, seal on Kamame Lukid ja niimoodi siin mammelukini ja täiesti võimalik on, et pistik, vilu käskamame lukkidest ühesõnaga oma noorpõlves need olid olemas, need asjad juba ka niimoodi, et väga halvad ja pahad torni ja nii edasi ja need olid siis haldavalt kristlastest orjade lapsed, kes olid orjastatud peamiselt eurooplased, tollal, aga ka mujalt niimoodi. Ja kes olid siis poisipõlvest olid, olite sõdurid siis põhimõtteliselt jah, aga nad olid tähtsad, Nad olid, olid siis kasvatatud kinnistes nagu kolooniates või ütleme, lastekodudes ja nii edasi ja seal pööratud muidugi siis moslemiusku ja nad olid eriti tigedad, eriti eriti niisked, võimsad hiljem nad, need kasutati palgasõduritest paljudes siis noh, tänapäeva mõistes araabia riikides, ütleme Lähis-Ida riikides ning hiljem nad pöörasid kogu Egiptuse Egiptuse valitsejaks, nii et hästi palju muid albaanlased, nii et seda, aga noh, see tahtsin, jaga mame, Lukid on ka. Aga see paralleel, mis sa tõid juba selle selle saksa orduga siis noh, tegelikult ega see Läti Henriku kroonika natukene varem kirjutatud, kui, kui see see aines, mis selles viinses linnas aset leiab, nii et, et põhimõtteliselt üks ristisõda kõik, nii et, et ta on selles suhtes ikkagi otsapidi noh, ikkagi täiesti selgelt ühendatud need kaks asja täpselt ja ma arvan, et, et see Henriku kroonika on ka ristikivil või noh, tähendab kroonika üleüldse väga selgelt olnud ristikivil selle romaani kirjutamisel eeskujuks olnud just selle nagu keele ja võtete ja mingite selliste seega kronoloogilise narratiivi loomisel ja et siin on mingid väga selged, et noh, ka piirangud ja reeglid, mille vastu ta nagu ei eksi, millestki kinni peab just nimelt selline Monika kirjutamine, et sa nimetasid neid sulgusid, et sa ei tea, kas seal kirjutab Ristikivi või see Royal. Aga, aga et, et noh, see on mingisugune väga väikene, selline mängukene, aga põhimõtteliselt hoiab nagu kinni sellest No raudselt ja ja mitte ainult noh, ütleme siis ütleme stiili või tänapäeval Andy looja polnud muidugi Läti Henrik, vaid tema võttis teistest kroonikatest eeskuju ning üldüldse sellest kroonikalisusest. Ja, ja siis, mis, noh, ühesõnaga on siis ütleme niimoodi me siis nagu vaatamisminevik, mis tänapäev ja ka see, et, et ta väärtustab ühesõnaga Ristikivi nüüd oma jutustaja roseriisis suu kaudu või, või siis kirja kaudu jah, ütleme niimoodi pigem et au, väärikust tõotasid julgust, sõjamehelikkust ja nii edasi väärtustab, kuid samas näitab, kuidas need ka siis porri tallatakse, ikkagi niimoodi. Noh, see on igavene, see on, eks ole, aga tähendab, see on tõepoolest igavene, nii et ka sellised noh, ütleme kõrged väärtused, me leiame siin ja mis siis noh, ühesõnaga ikkagi on, on siis reeturlus, mis tuleb alati ja, ja see, et tegelikult võideldi ju üsna suurel määral, siis mitte siis noh, moslemite, ütleme tollal Sarotseenide muuseumaanide ütleme, toonase terminoloogiaga vastu vaid kaaskristlaste vastu, niiet. Ja tähtis siis selle noh, Konstantinoopoli langemine, nii et see, mis teatavasti oli siis idakristluse keskus juba Kristus oli juba kaheks muutunud ida ja lääne Kristuseks ning Ristikivi ise oli siis ikkagi idakristlane, vähemalt vähemalt ta oli, ta oli ta kirjas ja, ja oli ikka noh, ühesõnaga ortodoks, nii, tema suhtub sellesse, et nüüd läänekristlased, kes olid tol momendil veel sõjaliselt üle ja need tulid siis ühesõnaga ida kristlasi vallutama. Mina leian, et Ristikivi siin üsna suurel määral ironiseerinud või kuidagi niisugune teeb nukrat nalja või kuidagi ja nii edasi, kui kui siis rõhutatakse, laseb isegi roseril nagu natuke rõhutada, siis ta ütleme siis kristlikku ainu kirikut seal siis katoliiklus niimoodi, et ei mitte midagi muuta. Ühesõnaga kumbki nendest ordudest, kuhu roser kuulub, ei tunnista, kuid siis ainult seda katoliiklaste simman, Lähen nendest siis ridades ja nendes lõikudes, kus risti kinni sulg laseb, siis ütleme, oma jutustaja kirjutada kas me siis ütleme niimoodi täpselt. Siis ma näen küll siin mingit irooniat niimoodi. Aga Olev Remsu kui mõelda selle aja peale, kui ta seda ajalootriloogiat kirjutas Ristikivi Rootsis pagulasena 61. aastal on viimne linn kirjutatud. Et mis seisus Ristikivi ise oli, et, et miks ta hakkas noh, ühelt poolt muidugi see geograafia ja ajaloo huvi või see aga ta on kirjutanud ja täiesti erinevaid romaane Väga erinevaid, väga see on täiesti imetlusväärne. Ta on ikkagi noh, väga võimas tüüp, kes on väga huvitavalt vahetanud selliseid registreid ja võtteid aga siiski, et mis, miks ta seda nagu tegi või et kas võis olla nagu see, et oli seal mingisugune nii-öelda lootusetus, elades kuskil kuulasena, kus ei ole sinu keele ja kirjakeskkond et siis sa tahadki ära pöörduda kuhugi täiesti ajalukku, mis ei olegi nii-öelda selle reaalsusega seotud või on see hoopis mingi muu asi? Tähendab, ma olen selle peale mõelnud ja ilmselt ütleme jäigi Ristikiviteadlane ristiviloog kaevaks selle üles kas kirjavahetusest või kuskilt mujalt ja mina pean oma väitlejad õhku rippuma Puma ja ütlema, et võib-olla mingil määral see spekulatiivne, mida ma nüüd ütlen. Et kas tal ei olnud sellist mõtet, et valides sellise, siis üldeuroopaliku temaatika ka, et vahest õnnestub saada tõlgitud kas või rootsi keelde teatavasti praktiliselt ei tõlgitud väliseesti keelt mõned ristide Tauad ja mõned erandid välja arvatud niimoodi. Nii et vahest saaks professionaalseks kirjanikuks hakata vahest saksa sõnaga selle temaatikaga, mis Rootsil täpselt sama juur on, Rootsi on sama nagu selles vahest saab, rääkimata siis võib-olla prantsuse keelt kuhugi mujale, sest Frankid on ikkagi niivõrd-kuivõrd, prantslased ja nii edasi. No mis oli tollal unistuste tipp, mitte inglise keelde nagu praegu ikkagi prantsuse keelne tulla, et kas ei ole kuskil niisugust arvestusliku mõtet taga, aga ei tea, on see, ma ütlesin seal minu poolt spekulatsioon ja üksikoli ta kahtlemata Tani oma päritolu pärast. Ta nii vallaslaps, mis praegu noh, praegu ei olegi vist abielus eriti palju noort lapsed sünnivadki nii kogu Euroopas muide mitte ainult veini ja aga tol ajal oli see ikka suur löök ja ja kahtlemata seltskonnas leidus nii mõningaid inimesi, kes, kes siis ühesõnaga, kas selja taga sosistasid ja võis arvata, et see süüdistamine võiks jaguda Rotalia, las las sosistavad, mis see minu asi Anderni ikkagi läks korda küll ja eriti kui sa oled väikeses ühiskonnagrupis, siis veel eriti ja nii, et see tema ema oli praktiliselt korista isalt, tegelikult ei teagi ja nii edasi, kes ja nii edasi ja seda enam oli siis ühesõnaga miljonita tehtud ja lõpetada gümnaasiumi ülikool selle järel nii edasi, mis toona polnud eriti lihtne ja nii edasi, nii et. Aga see, see üksiku teema tuleb ka sellest samast romaanist viimne linn välja just nimelt sellesama peategelase, selle minajutustaja kaudu kes tõesti kaotab lapsena vanemad, tal ei olnud tegelikult nii-öelda sellist vaimset ja emotsionaalset kontakti nende nende vanematega. Mis tuleb ka kogu sellest õhustikust, mis ta on loonud välja mitte ainult nüüd ütleme, kirja reas, eks ole, see on ära mainitud vaid kogu sellest loodud õhustikust, mis ongi ju tegelikult kunst, kirjanduskunstnik. Jah, ja, ja noh, ja siis ka veel see teema, et tal ei ole kodumaad. Et sellega võib ka muidugi selle Ristikivi pagulusega paralleeli tõmmata, et on üks tüüp, kes nii-öelda rändab ja kellel ei ole kodumaad ja kellel ei ole ka nii-öelda juuri. Et juba see tema identiteet, mis juba tema lapsena oli nagu pilkealuseks, et teda narriti kreeklaseks, et noh, seal, kus teised olid ikkagi nagu frangid. Et, et see on nagu ka selline selline teema, mis võib-olla on juhuslik, aga ma pigem arvan, et, et Ristikivi just nimelt kirjutas mingit enda olekut välja Ma arvan küll, et täiesti kindlalt on see niimoodi, sest noh, mingil määral autor kirjutab ennast taati kaasa, eks ole, kuid siin kohe nii palju, kui mina, Ristikivi elulugu tean ja siit-sealt olen, olen lugenud veel, et ta on just niisugune inimene nagu roser ja tema mõttemaailm oli samasugune ja võib-olla ei lähe liiga kollaseks kui öelda, et võib-olla ka niisugune suhtumine siis õrnemasse soosse, kui see niimoodi kasutada, sellist rüütliaegset terminoloogiat, sest noh, tänapäeval vist ministrid hakkavad Miki Luige soo kohta öelda õrnem sugu. Kuid toonas sõnaga teksti see kõlbab ning kuskil on see kindlasti niimoodi olemas, see ta muidugi selleks ajaks ütleme, kui ta selle romaani kirjutas, 60 261 alustas, ütleme noh, 60 alguses alustasin seda ajaloolise triloogia kirjutamist, oli ta juba noh, ütleme rahanduslikult olid juba mäel oma siis ameti poolest, aga alguse esimesed aastad nagu enamus pagulasel, olid ikka tohutult vaesed, nii et selline ja ja, kuid siis oli ta juba nahka sõnaga, sellest rootsi jõukusest pisut osa saama, nii et ta enam paranduslikult nahk ei tulnud tal kaevata, nii et aga, aga lapsepõlv ja noorukiiga oli tal seal Rootsis ikkagi kaasas ja kõik see, ma usun krõhustena ja kuskil ma mõtlen niimoodi, et ta oli, eks ole, tähendab Läänemaalt varblast pärit sõnaga vallaslaps. Ja kui ta siis sattus, eks ole, Tartu Ülikooli sinna Semperi vaat mis emper hiljem oli ja nii edasi sellest me ei räägi, kuid selge on see, et talisädev, esteet, niimodi, tohutasti, stiili kursust luges meeletult hästi tundis prantsuse kultuur ja kõik see on ja seda ei saa tsentrit maha võtta. See, mis ta tegi 40. aastal, seda ta tegigi hiljem, eks ole, tegi need ja sattus siis sinna, sest ma kujutan ette, et see võis mingil määral päris puhas olla niimoodi, et milline maailm eksisteerib. Siiski tähendab selline Pariis tähendab ja tohutu stiil, tohutuid Champ. Ma kujutlen täiesti. Ma isegi olen Semper lugenud, ma tean, kuidas ta neid loenguid pidas ja luges, nii et ühele siis maapoisile vallast lapsele võiks ikka päris päris niisugune šokollase kuulata, Semperite, niimoodi isegi geograafiatudeng, muuseas, stuudioosus kasutame toonasest tervist, tudengituntud krigi kographilistudioosus ja siis käis ta siis seal, võiks nagu tänapäevalgi võis käia igal loengul, kus tahtmine. Olev Remsu, kui räägiks natukene sellestsamast sellest nii-öelda viimsest linnast kanist ET mida siis Ristikivi seal kirjeldab, on selle linna kaitsmine, mida siis ründavad saratseenid. Et et põhimõtteliselt see on kristlaste linn, mis on selle nagu ajalugu, selle linna lugu, et raamatu lõpus linn langeb ja peale seda ta jääb nagu mitme 100-ks aastaks lihtsalt nagu selliseks kummituslinnaks, aga aga noh, et kui me mõtleme, et kus kohas hakkan, paikneb, et noh, see on Iisrael, Iisraeli tänapäeva Iisrael, aga et mis on selle nagu eellugu, et et mis ajast ta nii-öelda kristlaste linn oli? See on, ühesõnaga nagu kõik toonased seal piirkonnas olevat, linnad on väga vanad linnad ja nii edasi ja ju seal elasid siis enne seitsmendat sajandit kindlasti ütleme juudid niimoodi aastal, see on täpselt teada, araablased vallutasid selle linna siis 638 ja see oli siis tollal olid need kõik sellised ütleme, niisugused multikultuursed, kui tänapäevast terminit kasutada linnad ja multireligioossed, linnad ja eks seal elas igasuguseid inimesi igast usust ja nii edasi ning araablased ka ei olnud siis nii moslemid, ütleme niimoodi ei olnud siis nii ütleme verejanulised nagu hiljem Taanist näinud iseloomustatakse ja mida siis ütleme, tänapäeval võib olla lihtlihtsamad inimesed, nii et ta oli siis üsna ligi viis sajandit, tuleb siis jah, umbes oli ta araablaste õitsev kaubalinn moslemit ütleme niimoodi õitsema panin moslemite valitsuse all, vot seal täpsem termin ja siis juba esimeses ristisõjas, mis oli siis teatavasti omale maraton roomale mittekristlast kõige edukam juba see siis oli niisugune kuningas nagu pull tõin, kes siis paavsti käsul seda esimest ristisõda juhatas, see vallutas selle ja sinna siis tekkis ühesõnaga suur kristlik koloonia. Saladin, vahepeal valutas ta küll tagasi enim, kuid seal lühikest aega, kristlased vallutasid selle uuesti niimoodi ja nagu tikand, tollased kolooniad, nad olid nagu koba vahet tekkimise kohad ning seda hästi kirjeldab siin Ristikivi ka, et tegelikult põhimõtteliselt sadamalinn seal kohapeal olles, et muutus siis nende Itaalia linnriikide, siis mida me vägest Veneetsia geeno Novaja piisa nagu siis kolooniataks ning seal ajasid need kaupmehed siis oma äri ja sellega tohutult rikastuda. Peamiselt siis siidi, sametit ja vürtse, neid toodi idamaalt sisse ning ühe vürtsitera, tähendab, ta muutus, noh ütleme ühega ta seal ka päris ei kasvanud, ta kasvab veel tunduvalt ida pool, kuid ta muutus omas ütleme, kuskilt india kandist, sealt tuues Euroopasse, Pariisi, ütleme niimoodi teinud muutust tuhandekordseks. Ta hindas, kujutage ette, milline kasum, eks ole. Ja kahtlemata siis ka hakkas, oli ta juba paarikümnekordne ja kui need haka kaupmehed siis ütleme, Veneetsia ja teised kop meta Euroopasse vedasid või seda veel sajakordseks muutunud. Nii et sealt siis tuli see pöörane rikkus ja neid siis kaitsesid. Ja noh, kui nüüd ristisõdijad tulidki ja nad olid seal, siis olid nad suuresti nende kaupmeeste kaitsjad, ütleks niimoodi, et neid rünnatakse. Ja võib-olla veel üks niisugune meiega kaudsem fakt, mida Kristigi iga korduvalt nimetanud normannidest räägib, aga need ei keegi muu, kui viikingid, samad viikingid ained olid, siis ütleme tõepoolest seal kolm, neli sajandit varem tegutsenud siis Sitsiilias põhja Aafrika seal puhul niimoodi ja siis nad olid kutsutud ka sinnakanti kaitsma neid kaupmehi ja noh, olgu siis ristisõdalaste või, või siis täitsa palgaarmee kujul ning see oli endal on ka normanni juurde, nii et see tähendab, et on siis liikin kihult, Nad olid viikingid ju ühesõnaga ümber rahvastasid nendel territooriumidel, mida nad vallutasid, võtsid kohalikud naised, mehed tapsid maha, võtsid kohalikud naised ja ikkagi tulevane põlvkond hakkab emakeelt rääkima. Ümber rahvustasid ja neid kutsutakse sinnani etel suur võimas kaubalinn ja nägi pealt siis kõike seda, kuidas noh, ühesõnaga need ristisõdijad, ükskõik, kas need seal Richard Lõvisüda või keegi teine, kuidas nad omavahel võitlesid ja kaklesid ja need nägi seda kõike pealt, nii et kogu seda ma ei oska öeldagi selle pühaduse kulustamist. Ja selle siis pisiasjadeks kopikateks tühistage müntideks jaotamist, kõike seda on see linn pealt näinud ja kõike seda siis ristikiviga fikseerimine. Olev Remsu saate alguses lugesin kohe selle raamatu algusest ühe lõigu, aga sa ütlesid, et sul on ka üks katkend välja valitud, et ole hea, loe seal ka. No ma ei ole just ühesõnaga treenitud ja koolitatud lugeja, kuid tõepoolest ma olin ju varem kuulnud seda Marju Lauristini ja sinu saadet Mati Undist, mis mul on muide, tohutult meeldis ja vaatasin need ja siis ma sain, sain teada, et seal seal tsitaadi lugemine raamatust ja ma vaatasin ka selleks puhuks. Loe ülem Franz, nii et selline ja nii et need kaks ordut siis templarid ja spetsialistid, need olid 200 aastat omavahel sõda pidanud, nii nende suurmeistrit, kes siis kõik mõlemad Akunis hoid, Nad vihkasid teineteist, nad ei rääkinud teineteist, kõik võitlevad Jeesusest, mõlemad võitlevad Jeesus. Aga siiski nii palju, et kui nüüd see linna lõplik langemine käsikäes lähevad võitlusesse nii, et see tähendab nii, nii palju, siis, aga, aga see on, puudutab väiksemaid, näitab ordusid ja siin ma valisin selle, sellepärast et siin on just juttu, tooni, ordust, väiksemaid. Nüüd me alustame. Meie vahekord teiste rütmi ordude liikmetega oli jahe, aga ilma erilise vaenulikkuse laatsaruse orduvendadega oli meil niisama vähe läbikäimist kui kellelgi teisel. Kuna nemad pidanud tõbistest hoolitsen. Aga mõlema ordu suurmeistrid olid kuulmist mööda head sõbrad ja me kõik austasime laatsaruse ordu mindi nende ennastohverdavad töö pärast tooma. Ordu hoidus rohkem ühte hospidali vendadega, mispärast me neist enamasti vaikides mööda käisime. Keutooni orduvendi aga oli, hakkas vähe järele jäänud, kuna suurem hulk neist oli Saksamaale tagasi pöördunud, et seal uskmatute slaavlaste vastu võidelda, see tähendab jäälahingut ei, mitte midagi muud. Ja just nimelt jäälind uskmatute armastavast. Slaavlased ei olnud uskmatuid, vaid olid ristitud nii edasi kui idakiriku poolt, muidugi, aga jäälahingu. Nii et me saame tõmmata nii. Kuna nende ordu oli saanud oma õigused. Ohvendustauffenit ajal ei vaadatud neid kuskil hea pilguga ja nad hoitusid ka enamasti oma maja lähedusse, aga seda peamiselt linna pööbli pärast, kes neid vihkasid. Assassiniitide sõpradeks sõimes. Assaniidid on muuseas tänapäeva Ismail niidid. See on siis šiitidest eralduv aru, mis paistab silma erinevalt šiitidest oma ääretu tolerantsuse pärast, džihaadi eitamise pärast ning peamiselt siis sellise tähendab ühiskonnad töö pärast ja ühiskonna kindlustamise pärast. Ma täiesti juhuslikult olin Tadžikistanis, seal on nende Ismail liidid, nende peakorter hoopis Londonis. Et seal olid need Iismaelid, aitasid sisuliselt seda riiki üleseid jagasid rahvale süüa täielik nälg ja nii edasi, nii et need asse niidid on, ütlen ta kasutab talt toonaseid terminoloogiat, mille pärast mõnevõrra lugeda natuke raske, nii et see Nende ordu oli saanud oma õigused Ohonstoffenite ajal vaadatud neid kuskil hea pilguga ja nad hoidusid ka enamasti oma maja lähedusse. Aga seda peamiselt linna pööbli pärast, kes neid vihkas asse, niitide sõpradeks, sõimes. See oli suur ülekohus, sest need olid vaprad rüütlid, kes endid ohverdasid püha maa kaitseks ega lasknud end meelitada kergemini lõigetavas taust ja rikkusest. Meil siin selles saates kohustuslik kirjandus on selline rubriik, kus siis elav kirjutav eesti kirjanik kirjutaks selle teksti ehk siis selle viimse linna nii-öelda uuesti kirjutaks sellise väikese opsise või ideekavandi. Ja seekord mul tekkis see mõte, et et Tiit Aleksejev, sina võiksid seda teha, kuna sa tegeled ka, oled ise ka kirjutanud ajaloolistel teemadel ja, ja ristisõda ja see kõik tundus kuidagi nagu õige olevat ja kui ma selle selle ettepaneku tegin, ise ütlesid, et ei, et, et sa ei taha seda teha. Aga sa olid ka nõus ütlema, et miks sa seda ei taha teha. Et Ristikivistiil, mille ta leiab pärast väga pikki otsinguid, otsib seda kaheksa aastat just nimelt ajaloolise romaani stiil. See on küllaltki unikaalne, reaalne ja see on väga hoolikalt lihvitud ja seda ei tohiks mingil juhul muuta, sellepärast et ajaloolise mani võlu ja vaev on selles, et seal ei pääse kuidagi miljööst või olustikukirjeldustest. Ja see võib olla tõeline nuhtlus, et näiteks selline tuline, armus seen võib muutuda etnograafiliseks kirjelduseks, kus siis autor suure entusiasmiga loetleb kõiki neid riideesemeid, mis parajasti seljast langevad. Ja nüüd see küsimus piinab Ristikivi. Nato lõpetab hingede öö 53. aastal ja põlev lipp ilmub alles 61. aastal, et vahepeale jääb seitse-kaheksa aastat, et otsinguid nende otsingute käigus ta leiab kroonikate stiili, nii ta ise seda kutsub. Ja ta on isegi oma päevaraamatus öelnud, et viimne linn ei olegi romaan, et see on see sooviks, see tahaks olla rohkem kroonika ja nüüd selle stiiliga, mille ta siis leiab, siin algimpulsiks näib olevat üks inglise kirjanik, täpsemalt siis õuk, mansi, romaan, kuldne sõdalane, mida ta loeb. Ja ta pääseb nendest olustikukirjeldustest ära. Ja sellel moel, et Ta viib ennast sündmuste keskele. Ja selles suhtes ta tõesti sarnaneb keskaegse kroonikuga, sest kroonikul ei olnud oluline kirjeldada mõõga tüüpi või saapa disainida, rääkis asjast. Keskendus loole endale viimses linnas, see trikk tuleb väga hästi välja ja lugedes tekib illusioon, et tõepoolest autorongi 1291. aasta akonis ja ja kirjeldab neid sündmusi väga autentselt. Ja see tulemus on veel selle poolest hämmastav, et algmaterjal, mida Ristikivi kasutab, on väga piiratud, et see on viis-kuus üldkäsitlust. Ja siis püha Lui elulugu. Ja mingil hetkel näib ristikivil tekkivat probleemi isegi nende algtekstide kättesaamisega, kuna ta ei olnud väga distsiplineeritud lugeja, siis raamatukogudes ta oli sageli persoon Non kraata või vähemalt ei olnud personal väga vastuvõtlik tema tellimustele. Ta kirjutab selle põhjal, mis tal õnnestub kätte saada. Tulemus on tõeliselt võimas ja võimas, on just selle romaani helistik ja see helistik siis jätkub läbi kroonikate tsükli ja, ja ka läbi elulugude tsükli. Ja see teebki nagu Ristikivi eesti kirjanduses unikaalseks ja mulle endale tundub, et see annab ka teatud garantiid kestvusele, et ma olen täiesti veendunud, et Ristikivi loetakse veel 20 30 aasta pärast, kui enamus eesti ajaloolise romaani autorid on kas unustatud või neil on ainult kirjanduslooline väärtus. Sellepärast ei tohikski mõelda nende romaanide ümbertegemisele või teistsuguseks tegemisele, et nad on tõesti väga erilised sellistena, nagu nad on. Ja viimne linn on ka Ristikivi loomingus eriline. Et järgmine, selline suur läbimurre on roomapäevikuga, kus ta samamoodi kasutab kroonikate stiili. Ta viib ennast 18. sajandi oma aga selle kõrval. Nüüd tekib selline unenäoline mõõde, et paralleelselt on ajalooline reaalsus 18. sajandi reaalsus ja selle kõrval selline unenägude maailm. Aga see on juba hoopis teise loo teema. Aga Tiit Aleksejev ütleb ka seda, et et kas see küsimus, et kuidas me täna seda romaanil loeme, kas sellel on mingisugused tänase päevaga mingisugune punkt, et kas, kas ta asetub meie tänases päevas mingisugusele erilisele kohale või me loeme seda, kui mingisugust tõepoolest mingit retrospektiivi või kroonikat? Et Ristikivi heaks Acon on tsitadel ja vähemalt nendes kirjades, mille ta siis läkitab Bernard pangrole, neil oli kirjavaatus romaanist, ta ütleb sellega selgelt välja. Ja seda ta kordab ka Vello salule antud raadiointervjuus, et viimne linn ongi siis Euroopa seesama Euroopa, kuhu kuulub ka Eesti jaoks viiekümnendatel, kuuekümnendatel, tal ei ole mingit kahtlust selles et see Euroopa vajabki kaitsmist ja teatud mõttes on piiramisseisukorras tähendab alati sellist sõjalist piiramist, aga ka enda piiride kehtestamist. Ja kuigi nüüd AK on langeb 1291. aastal, siis sellest hoolimata viimne linn on minu jaoks küllaltki helge ja optimistlik teos, sellepärast et peategelane reisib sealt edasi Küprosele. Ja see ordu üritus kestab, kestab edasi. Nii et selles mõttes on viimsel linnal ka tugev selline sümboolne väärtus, aga see mõõde ei seganud romaani nautimist sellisena, nagu ta on, lihtsalt väga hea. Ajaloolise romaanina. Kui nagu tänasest päevast vaadata, võib vaadata, mis meil toimub, noh siis seesama nagu püha maa või see ida ja Lääne vastasseis, mis tegelikult aasta-aastalt läheb järjest nagu tugevamaks, justkui et see on ju praegu ka seesama küsimus. Jah, et kui me vaatame seda, mis toimub Süürias või, või, või Lähis-Idas laiemalt Euroopa Liidu seisukohad selles osas, et siin ei saaks nagu paralleele otseselt tõmmata eelkõige siis ristisõdade ajastu ja tänase maailma vahel, aga ida ja lääs, mis kord kohtuvad ja siis jälle lahknevad, et see teema jääb, jääb alati ja ma kujutan ette, et kas või tänapäeva politoloog, kes tunneb huvi või kes tegeleb lausa Lähis-Ida-temaatikaga, et selline inimene võiks viimset linna kindlasti lugeda. Et seal on teatud aluskivid väga tugevasti paika pandud juba siis 62.-st aastast, need kivid püsivad. Tänases kohustuslikus kirjanduses rääkis Karl Ristikivi romaanist viimne linn, Olev Remsu ja Tiit Aleksejev. Saate panid kokku Maristomba, Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.