Jah, raadiot kuulan, kuulan ka seda, vot mis mulle on vastumeelt, on vahel Eesti andmed seda juttu loed. Muud tapmisi, riisiumisianiska, vot ma, nad on need järjejutud, jah, need vokaal palun kinni ja ma ei taha kuulda. Aga kui on miskit ilusat valsid ja niimoodi mõned muusikad ütleb, et vot nüüd ma kuulan veel, aga väljas käite ise väljas, suurest maid käin jalutamas, kui ma lähen, tantsin, lasteaed on siin lasteaia juures pinksistes laest lapsed, lõbusat kilkavad Johnson, lasteaed on siin all ja vaadata nende mängu ja siis vaatata mof. 10 huvitav, ma olen ja ma kuulen, kuidas nad kilkad on ja siis värske õhu käsikad tuleb olla istuda natukene kus kandis möödas teie enda lapsepõlv. Kunagi olite teiega niisugune väikene jooksite ja kilkas Tartus sündinud Maarja tänaval, seal sel ajal oli veel Raadi mõisa põllud ja, ja miljonärlaasi katsetus, kurki, peenrat ja mis nad seal olid seal? See oli teie mängumaa, see oli jah, seal vahel käisime mängimas sügise sait mängida ja üle käia. Kuid aed valmis sai, siis ei tohtinud sinna. No muidugi siis oleks ju kõik segi pööranud seal säärolsi võidu aja, jalgratta ja mootorrataste seal võiduajamine oli. Millal te olete sündinud? 1880 l alt? See on vana kalendri järgi teisel aprillil, nüüd uue järgi. 15. aprill 1884 seal siis 100 aastat tagasi. Jah. Mu ema oli talupoeg, talupojad olid minu isa olidki puutööd, tegi tisler või Puusepp, puusepp oli, kohe käis seal maal need mõisa lautasid ja nagu seal varana mõis oli ja ja sest sealt käsivad need lautelt üles jaapanevas, ema oli jällegi nii. Katsus kuidas sai jälle ka linnas töötada, natukene, kas Villuvaid paklit või midagi niimoodi ikka teisiti, mille särkide linased särgid, kuidas alltelgede peal. Mina olen natuke noorem mees, ma ei tea, mis paklid. Vaat see on, see on kull linna ära ropsetakse siis nii, mis need üle, kuid on neid siis nendest, võttis ketras neid lõnga ja oli kodutendents, hakkas seal kuduma telgede peal. Kui suur pere oli? Meid oli seitse inimest, viis last ja siis isa ema. Kas te olite kõige noorem lastest? Ei, mina olen vanematest kõige vanem oli vend ja vend, see on, sõitis Brasiiliasse kohviistanduses. Venemaal oli niisugune seadus vaid tulijat, vaat kes tahavad minna Brasiiliasse teesse, prii sõit-sõit oli ja sealt töötasid, pidid seal tasa tegema ahaa, selle sõitnud, maksma, kinni, sõitev maksma kinni, kas ta jäigi sinna või tema jäi senna, ta on nüüd surnud, palju palju aastat on ta surnud. See oli siis kõige vanem vend ja vend, kes järgmine oli, mina olin järgmine ja, ja teist noorem, siis minust olid nüüd õde, olin minust noorem paar aastat, siis oli teine õde, et kui suur talukoht teie isal oli, ega see vist väga suur ei saanud olla, kui ta ise puusepatööd tegi. Tema isaisa oli väike talul, neid oli kaks venda ja sesse. Oli niimoodi, et see talukoht ei tasu ära seda. Ja siis minu isa hakkas siis sealtmaalt tööd tegema ja kui abiellus, tuli ära linna ja digipuutööd. Ta ehitas majas, vajas tee-ehituste peal oli ja ükskord oli siin Tartus Emajõe ääres, ma ei mäleta seda vabrikut, lauavabrik oli, sest tema oli sealses võttis nüüd puusdaagidegadid, palkisid vedajad kanaleid pidi vabrikusse Sänna jõest välja välja, jah, ja need läksid, tehti laupäevadeks. No kuidas see teenistus oli kassas teenistus, soliia, need koolitas veidi algkooli, ma tegin läbi seal see, kas Tartu linnas Tartu linnas kuusiku kool oli seal Peetri kiriku vastas, oli palju seal õpetajaid koolis oli, seal oli kaks naisterahvast ja see ja siis vene keeli Antsija laulu ainult seal naisterahvas, aga siis üks kuti oli, see oli noh Jakobsoni piiblilugu ja kõik, vot niisugust oli. Mida seal õpetati, seal õpetati ka peaasjalikult ikka piiblilugu oli, Jakobson oli vene keel, oli Jakobsonile lugemik, lugemik olija. Ja vene keel oli ja vene keel oli ja rehkendus oli ja siis õiges kirjutus või ilukirjutus oli. Kas teil pea võttis hästi? Just väga kiita ei ole, aga ikka üks kuus-seitse korda kiitust oli seal ütelnud, tubli poiss ikka, lisa ikka mulle. Ah nii head kui halvad kiita saanud. Aga kui üleannetust tehti, kuidas siis karistati? Koolis oli karistus, oli nurka panti. Ega see magus ei olnud seista seal, kas teie olete nurgas seisnud? Ei olnud, teiega ei olnud, ma olin, sest see teises pingis kooli õpetaja, kui ees seal maid, tohted müksatatiivsele külg aga sõltub, mis te ütlesite voi midagi. Korralik poiss, jah. Kas te mäletate, millal te nägite esimest korda autot? Tartus tuli üle Kivisilla tuli ja siis läks, oli tänavale Rüütli tänavalt, tasakesi liikus edasi, tegi ringi ära jälle raekoja platsil, tulid tagasi. Ja see oli uudis, et vaatate, auto on seal väga, uudisinimesed jäid kõik vaatama, jäävad see seisma ja vaatama kohe, aga see läks jaka. Kui nägi mõnda tuttavat, siis auto tasakesi läks nagu natukene kiiremalt, kui inimene kõnnib, siis ma nägin seal minu ligidal olid, võttis kaabu peast maha, teretas see, kes autos istus, jah, see, kes autosse istus seal. Aga nüüd need autod, mis on, need kihutavad nii vaata et kedagi alla. Jah. Aga see siis tasakesi liikus ja kui kool läbi sai, siis kuude tööle läksite, oleksin. Läksime türklikud alakmani juures raamatuke ühtseks, see oli Riia tänaval, Vanemuises tuleb mäest alla ja liik, minu koht oli seal, turujuure läheb seal oli lakmanni trükikoda. Mis õpipoisi töö oli? Raamatuköitmine, sõna- toodi vanad raamatut ümber köita ja parandada ja niimoodi siis seal oli ka. Neli meest olid täitsa tublid mehed palgalised, aga mina olin õpipoiss sel ajal, kas õpipoisile ei makstud üldse maksjatelt külga? Natukene ma ei teaks, 50 kopikat nädala või mis ta tuli. Raha ei ole midagi teha sellelt, mis ma teen. Ma viisin ikka kodu ema kätte. Kui te seal raamatute keskel töötasite, ehk siis lugemist oli palju. Lugemist oli kohe lähedalt võtta. Raamatu lugemist. Seal ta tüüri juures ei olnud aega lugeda, peremees vaatas kohe, kui palju sa teed ära, kas sa teed ka päevast normi ära? Mul on alati tehtud ja vaatasin head tööd, sest minu töö juures oli seal meistrit, kes välja andis tööd ses vahelt tulija tänaselt raamatult, kui raamatu lahti lööb, raamatlikum mängib, kolib seal ülespoole mõni diabiskse vedela ja niimoodi. Et mul olid ka minu tööd ikka hinnata. Kui pikk tööpäev oli kell kaheksast kuueni. Kas see töö oli enam-vähem püstijala pääl? Jah, ikka püstijala peal. Mis te vabast ajast tegite? Puusiltulfmeetrid kirikust tuli all hobusekliinikust mööda jõe äärt natukene tagasi tulla, seda kas ei olnud käsitööliste käsitööliste selts, oli jah, tõesti seltsis olin laulmas. Laulukooris käsi oli meeskoor või segakoor segakoor oli. Kas te käisite esinemas ka kuskil pidudel või? Jah, vahi mõisas oli laulupidu ja mõisaplatsi peal, seal sai lauldud akas nendest suurtest üldlaulupidudest kah osa võtsite. Mis Tallinnasse olite? Nendest ma ei, ei võtnud. Ainult alguses Tallinnas oli siin. Raamatuköite juures oli üks näitleja ja siis sellega me käisime ühes fantoliini seltsimajas. Praegu kutsi panduriin on, vot mul pole aimugi, millal te elus esimest korda rongiga sõitsite. Esimest korda, kui ma Tallinnast vaid atakk Tallinna sõitsin, see oli teie esimene rongis, Leisime esimene rontiliselt, kui vana ta üritas, siis? Vot ei mäleta, no siis ma olin juba täistööline juba, kui ma siia Tallinnasse tulnud, kas lehelugeja, mees olite? Lehtid ajalehed tulid küllaga, nii palju ei hooli, nad ei hoolinud. Mis lehed käisid Postimehes oli kindlasti, Postimees oli jah. Ainult seda seal rohkem Jako olid Tõnissoni ja selles saksa lehe omavaheline nägeleminna oli niisuguse asja ma tahtnud tugevdanud, mis ma ikka loen. Lehte tellitud ei olnud, ei olnud, ei olnud. Seal olid poisikesed, kui lehed, kandja, poisikest hoidjad, iga tänaval käsivad kaskrek rohkem käidavad tänavatelt kogu karjused. Postimees, tänane Postimees, tänane lisa kaasas. Ja peale selle ma seal lakmani juures solinud. Kui sõda algas, tulin sealt Laakmani juurest ära ja läksin Tallinnasse, siiad sauna tänaval oli raamatuköitmist, töökoda. Aga kuidas lollidelt nüüd perekonnanimi? No pärastpoole tuleb meelde esimest maailmasõda, mäletate, kui esimene maailmasõda algas, see oli 1914, siis te pidite olema juba päris vanamees, jah. See siis tõesti 30 aastat vana, ju siis ma olin ta siis mind mobiliseeriti sõjaväkke, kas te olite siis juba Tallinna mees? Mina vist vahepealt, tulin tarkuses ära, kas, kuni algas ja niimoodi siis mobiliseerida ja, ja ma läksin, Sänna haljas saadeti Soome. See oli sarmoli seal Veltsi tiigi juures tullased, lähed lüpsja tänava poole, seal siis kakskolm väetis saadetud rongi peale ja rongiga Tallinnasse kustele soldati riided selga, anti roosas soltatõ riided anti Leningradist selga. Retero Forcule Sant-Peterburg ja siis seal esimest korda anti kroon riidelt välja. Siis sealt anti ka 266 vagunit padrunit, jah, oli pagunid panti peale ja sellest saadud Suomessa serv number paguni pea tellitab polgu number siia ka Twistidessessi sealses Toyfootnipolitsenskipolk, kakoyPolk, politsenski, kutsete ja siis olin seal Soomes ka kaua aega sealt saadeti siis sõjaväljale seal haigestusin. Kas eesti mehi oli palju? Selles polgus? Peaaegu pooled oli vot pooled olid eestlased ja kõik saadeta soome kõik Soomesse, kus te Soomes olid Soomes, Turu Aaboffenetele saapaid Turu linnas ja linn, kaunis kena linnakene oli. Linnaluba saia jah, vahel sai linnaluba välja minna, seal siis suured maailma suured kivid, kivid ja peal olid need töölised. Leidsid kivi välja sealt suurest kivist sillutisekive, sillutas kive. Sealt ma ei olnud nii suuri kive näinud, kuma seal nägi. Nii et ei saanud seal Turu linnas kuigi kaua olla. Oma kuu aega pea olin seal ja siis otsustati täid saata sõjaväelennuväljale ja kuhu see sakslaste vastu trumliga natukene jalgse sall, tahkeid, vallu. Mis tuju meestel oli ka sõtta minna? Leksid isuga, ei taha nad sõtta tahtnud küll minna, keegi. Mine senna taplema ja olema nii, et seda sõjaväljaga lahingut ei näinudki, jäite. Näinud tee peal jäi, millal tagalasse all oli, fanti saab poolitada appi vaid, kuidas nüüd kaitseliinis tõdema, et rääkisid tõmbama ja kindlustustöödele ja ja siis tuli haigus kallale, haigus tuli kallale ja mind saadeti hospidalis. Vint see aasta peale, mis mütlas laht. Et siis uuesti tulla aasta või paari peale, vot ei mäleta enam seda. Ja siis koduma tulin ja nyyd organiseeriti juba sissi. Eesti omakaitse tulist tuli, sakslane põgenesid ära. Siis peale selle tuli Tartusse punaarmee sisse ja punaarmeesse ma läksin vabatahtlikult. Mina läksin kohe kasarmusse ja, ja andsin oma nime teaduja. Kaua me ei saanud olla sellet, uuesti tulid need eesti armee tuli peale ja me taganesime sealt välja võrusse. Tartust Tartust välja, võrusse Võrus, sealt siis edasi, niikaua kui Pihkvasse, Pihkvas, litsi polgu eest, siis hakkasime uuesti Eestis Brondil sõdima. Aga mis polk söörida ütlesite, teie polk oli seal seal. Eesti. Eesti Viljandi folk oli kütipolk, Eesti kütipolk. Viljandi folkkubjas oli veel roodu komandöri nimi. Ega te lahingus haavata ei ole saanud? Lahikus, mina jäin siis, kui ükskord trollis maaklerina jaama peale eesti valget tungis juhatusele Nende autodega soomusautos soomusautodega peale, sest sealt tuli taganeda ärataganenud Pihkvast läbi. Mina Olissistelefonistiks sel ajal mina, wind panti kraavis, telefoniaparaadid seal Sänna ruudud taganes juhat ära, mina jäin ikka sinna kaitsma, ma mõtlesin, et ega siin midagi kaitsta ei saa ja nii tuli kalleeldisi kaevik segamini poolest saadik kaevik olla, seal ma kaotasin jumal nägemise selle kangevust põrutuse tagajärjel võib-olla tema vasta pead mullaga, kas ainsa seda ei tea. Aga siis sellist suurtükimürsk jah, suurtüki mürsust, seal kaevikus segamini sealt üks, teine oli kah ses sõjas sõduraavitas mind ka välja sealt. Ja siis tulime läbi rukis. Suvine aeg läbi rukki, tulime kohe siia, saime roodu juure välja omal jalal omal jalal ja aga see võis väga halb tunne olla, ikka pärast seda põrutamist. Jah, ikka olin, ma olin uimane ja niisugune olin. Rootu sain kätte ja raadiokomandör ütelda, no minu arvamuse arvasime koet saanid, surma Salts on, kas see polk sõdis hästi? Jah, ikka kaunis kenasti sõditud ikka edasi, kus me läksime, läksime ikka edasi. Ja siis sealt tuli peale ning kind tuli juba Moskva alla pea sisse. Lõime tagasi forelli linna võtsime ka, esimene oli oreli linna võtsime ära, siis oli Harkoli arellija ark, võtsime ära ja nii edasi, Sänna, sealt edasi niikaua kuni Musta mereni välja. Kas te tegite kõik need lahingud kaasa? Jah? Seal ma jään ju selle uuesti haigeks Musta mere ääres. Aimilitoopale haiglasse viidi Salmaiks. Kolm nädalat valmis ta üle 30 talle haiglas oli, siis saadeti mind seal labassiliniga maandusse, seal olid juba kõik ära läinud, sellega maanteemehed ja veid, kuus meest, mis olid, tulime ära ja küsisime, kus on folki ja saime teada. Kupolcon Harkovis. Läksime Harkovis Harkovis seal üks kuu aega, mis teenisin, haigus oli ikka niisugune ja saadeti haiglasse haiglasse vabastatud hoopis komisjon laskis vabaks ja siis sõitsime ära Pihkvasse. Pihkvasse asusin siis miilitsasse. Ma tahtsin küll täitsa vabaks. Aita treiseaväelane saab sealt minema miilitsasse. See oli siis 1920 20, see on 20 aasta lõpul, nõnda oli. Siis oli miilitsasse Smiilsus jällegi oli niimoodi. Kaua ei saanud olla üks poolaastal Frostoli Miltsast niidel Odieldrutaavassi tööbüroo, see nõudis omale miilitsat. Vaata palju inimesi, kes ei läinud töösse, sest mina pidin minema kodu neid kontrollima ja keda Kodru leidsin, tõin ta tööbüroosse ja õiendanid oma asjad siin ära. Ta palju oli niimoodi, vot mul ei ole jalga panda, mul ei ole riietsel, kavanda maitsa töösse minna. See oli ta vabandus. Aga muidu miilitsatöö oli tihklas väljas, ühes diivanipäevade fordis seismine. Ma olin juba üks kolm aastat seal, miilitsa loeti miilits all, aga ma tööbüroosse solin tööbürood tüki sealt, kas oli, käivad parvetus olid palkisid puitsaadetes selle jõge pidi alla, siis mina olin jälle selle peal. Mina pidin valdasid pidi käima, kes jõe ääres valla tulid, seal talud. Nendele siis käsk andma, need saatsid oma mehed appi ja inimsed. Aga kuidas te ühest kohast teise liikusite õigusega ei, ikka jalgsi? Jalgsi, arvetes, meestega Ühias, kas teil oli relv ka? Jah, püsse oli. Titeetsee pidi otsa pandud taguse PRIA, see oli risti seljas. Tulista püssi vajaga mõnikord või? Ei? Ei bussi tulnud, noh, seal olid, nähti kaetud püssiga mees, tule siis ei ole palju vasturääkivusi midagi. Siis anti ka sealt need lehed valda, mina võin, need lehed viisin kahtla valda. Iga mees pidi kuusk päevatööd tegema ja hobusemehed, kes olivad neljal teatud kilomeetrite arvud sess läksid sarnases Valtsale nende lehtede järele tegi oma riigipäevad ära. Aga kuidas te ühest kohast teise liikusite õigusega ei, ikka jalgsi seal seal olid niimoodi, mitte parv ei tehtud sealt pilluti vette, aeti vette ja ees oli kett. Kui kogunes juba paljus, tõmmati kett sealt lahti ja palkidest tehtud. Ja lastejõge pidi alla niikaua kui oli Pihkvasse palvetamine oli Pihkvasse, et palgid ujusid ise jah, ise ainult arve, poisid käisid siis kallast mööda, parvepoisid käisid kallast mööda, kus oli kinni jäänud, lükkad jälle vette tagasi ja niimoodi aja söövad ära ja Pihkva all oli jälle keti ees, võttis, on siis, kui oli juba täispuuga inimestelt läksid, võtsid sealt palgid ja puuhalud ja kandsid välja pantsijatrindadesse. Siis oli ühes kohas oli raudteesild raudtee silla alt läbi lastud, sõjaväepatrull oli peal, siis tuli minul jällegi Sänna minna sõita ja nüüd valitsuses meeste juurde nendega läbi rääkida, siis lubati jällegi palgid silla alt läbi silla alt läbi. Miks nad ei tahtnud lubada selle, et inimesed seal liiguvad ja inimesi tohtrit, raudtee silda, nemad valvavad, et inimeste alal töötavad seda ei olla. Siis oli juba leiva kaardutavalit alguses niipalju kui inimestega inimesele killukene leiba osta kilogramm päevas ja. Aga leivakõrvast leivakõrvast vahel Antiga vahel oli liha ja niimoodi kakart all. Mõni talumees tuli ja mis ka omad, aga siis võttis jälle kallimat hinda ja ikka sai söödud. Saara, ela ära elatud. Eks need on kõik kauged ajad. Kas te nüüd siin, kui te nii üksinda päevad läbi kodusistujate vahel tuletatega neid kaugeid aegu meelde tuletan meelde küll 100. Olid oal, kus olid, tulid ka muu nad välja ja siis oli see keskmikud ka mul oli kah head keskmiku jäätia. Järgijateskmikut aitas seot nüüd kehvikuid Antsivate hobused, Jauma atrovia ja niimoodi vahele anti omase sulane tulivadki üksikule viia. Nõndamoodi oli, pärast löödi laiali, kõik teete, töökalhoosid sealt ja kes läksid Kalhoosjakesse läinud, aga kas teie ise jäitegi siis miilitsaks või mis tööd edasi? Viltsast mina olin üks, olid seal kaks aastat terminina, mida üks, kolm aastat olin ära ja otsin tööbüroole niimoodi, et mina enam Milts ametit ei taha ja siis ateist, tööd ta siis natuke sotsiaalet on küll, et Pabriks pakaat on Pihkvas praegu taitakse töölisvaleksid sarnases vabrikus folkaadis, seal. Massina kütmise peale olin, mis selles vabrikus tehti, köidet köievabrik oli Käia köied, pind, pind tehti, olid linnadest keerutad. Miks ta miilitsas ei tahtnud töötada? Seal miilits asi oli posti peal olla ja niimoodi, et ma tahtsin ka, et ilmasõja ristata, olla ise vana mees ka juba sel ajal ja siis sain sinna vabriku elu oli ja küll volfram tööajad ära noaga niimoodi olid. Et töölistel mõnedel oli natukene raske, kes kaugemalt maalt tulivad tööle hiljaks. Kui sa viis minutit hiljaks jäid, siis juba loeti pool päeva maha, palgast maha? Jah, kui viis minutit hiljaks sapisid, selle päeva tegi oma töö ära, aga siloti ainult pool päeva. See oli karistus sellepärast, et inimene hiljaks jääb. Aga siis ma usun, tulid inimesed täpselt tööle kah kõik, või noh, ikka oli ka neid, kes Ilja jooksu peal ja tulid vaat, tulivad hobusega siis seal. Lähterabati olid vankris, mister avat hobud, hoidsid vankrist kinni ja vankritega jookstest tulivad. Ja kes hiljaks jäi, viis minutit poolpäeval Loetakse riigi kasuks, kes seal siis seda tööle tulekut või hiljaks jäämist valvas asemel siia. Disurnil vaib valvur, seal oli iga töölisi number tahvlite pealt sõjal oma nimi, seal, kes tuli töösse, võttis tõmbri, viskas kasti. Kas teie olete elus tööle hiljaks jäänud? Ei olnud? Kordagi, mina ikka katsusin, et kui maa üks, neli-viis minutit enne saad, mis teie töö seal oli minul veel ahju kütmine auruga, masinad käisid sealt köio vabrikut peale selle siis olin mina hobusemeheks pant. Meeste rahvatamine hobuse peale vaja oli, tassis pantis, hobusemees hobusemees oli kaija olla. Natukene valvur, siis peale selle ütlesin, no sellest ka lahti. Ja Läksin teise tööga hoopis teise kohta üle. Organiseeriti sõja invaliidid, ost, kauplused, putkad, kes kauplesid pabeross, tikkudega ja leivaga ja kõik neutraalsus. Mina sain kannikesed Väikse putka omale tänava nurga peale. Pihkva linnas Pihkva linnas oli kas oli ka hea koha peal, käis seal palju rahvast mööda, jah, seal keset linna oli sül kõrval olisi koolitonski silla ääres. Riigi Ajad olid seal ja seal turu peal ta kas sealt selle kesklinna keskelt läks kahte harusse, üks läks vaksali, teine läks teiste taha, üks ühte pidi tram, vaidlesime vaksali peale, mida te müüsite seal peaasjalikult tubakas, tubakat, tikut Bagrossid. Kas te ise olete suitsumees? Ei ole, ei ole eluski tõmmanud, sõjaväes olid siis sealt Vahorkad anti ja mis mees sa oled, kui sa suitsetad? No sai natukene õpitut alteid ja hakkasin ka teistega jälle lappima. Aga kui seaväest välja tulin, jätsin järele münte siukest jätkuma putkas oli oleks võinud suitsetada kaminastide suitsu taha mis maksis pakk paberisse, selle, siis 200 kohvikut ja 10 kohvikut. Kuidas sortida iialgi, vot Soviet oli Sa vett oli üks ja siis nidelt kolmi nelja sorti oli. Ja tubakut olid kah mitmet sorti aga kõige rohkem daatika mahorkad. Ja siis oli ka tubakat ja need seda vabalt saada, niipalju kui taat ladvus sai toodud. Ja siis minul oli nii, et putka oli väike, palju ma ei saanud sinna oma putkasse panda, kästi viigodu oma ligidal edasins püsinud kodu ja iga kord kui mida vaja oli võltsinud kodus ja see on, kas telliti palgaline või te teenisite läbimüügi pealt see läbimüügi pealt protsenti protsent oli härra sai elada, mis kõiki töid elus teinud olete. Esimene oli kohe köitega õpipoiss ja kütte kohe opipoiss oli. Vähe sellest, siis olin mina. Lukustuse paks lukus sepaks mootoristiks, kus kohal Jürjens ja kompanii Tallinnast Tallinnast Jürjens kompanis Aia tänava nurga peal oli, sest ma olin seal kunstsarvetehasesse palve lukustab allagi. Vassinud töötasin sealikus rikke olis. Juba pärast viimast sõda ja pääle sõjaväelist selles siis olime konservitehas, sest kui ma ära tulin, siis olin laeva peal jälle viis aastat kalalaeva peal. Sadamas, kalasadamast. Enne te rääkisite Te laulsite käsitööliste seltsis. Kas te olete suur muusikasõber? Voolisid ikka muusikas, vaid oli mina, kui me väikesed olime, siis mina ja vend jaks. Sepakalla oli kolme case'i, kaks kitarri C1 mandoliini peal. Käisime kani sünnipäevadel ja kust tuttaattal olid? Ja peale selle, kui Tallinnas olid soli siin. Kuidas seltsimaja oligi? Seal nimetasin sind Pangoliin pandori liinist seltsimaja oli Sispaatoriini seltsimajas seal töö juures, selle sain ühe töölisega tuttavaks, see oli näitleja. Siis Camint, pantokriin ja siis võtsin mandoliini asjast osa. Näitemängudest osa võtta, mäletan ühte väel kost, varjud ei kao. Oli niisugune v thing? Millest see näitemäng oli, see oli kaevanduse elust, kus kaevandusest langes sisse saanud üks, seal surmasõjal toodi välja siis näidati, kuidas õpetaja teda matab ja on ja kost varjud ei kao. Oli pealiskiri seal nii, väga ilus tükk oli. Töörahva elust, keda teie mängisite seal? Mina olin siis kulistite taga, näiteks kui oli siia raudtee rongiminek, oli, siis pidi tykki stipp, tsuh-tsuh, Smilersi vihad leidub, pleki pidi tõmbas tsuh-tsuh-tsuh rukitamiidi ja natuke jälle pärast tasemeid. Seal, nii nagu rong oleks, möödasõit oleks sõitnud ja niiskele kulisside taga olin mõtetel. Ja kas kaevandus oli seal, siis oli raudkang pank. Et üle söövad, need töötavad, tõmbasime kriketi saat, see koliseb vabrikus kunagi töötavad teie laval päris ei olnud, te olite lava taga laua taga, olin jah. Kas rahvast käis palju nendel piduõhtutel, jah. Tihtipeale oli ka, elavadki auto ikka, saal oli alati täis. Peaasi, näitemäng ära lõppes, oli peale selle seal tants tähti, noh, see meeldis mulle tantsu teha ja keerutada, Te olete suur tantsumees ja ikka sall kah. Mis tantsud need olid, mida te seekord tantsiti? Lõike ovaalsed ja Kraku jakid ja polkat ja miljong ja kuidas nüüd kutsuti seal? Aga kes tantsuks mängis? Tantsus oli oma orkester. Puhkpilliorkestripilliorkester oli. Missugune muusika teile meeldib, kas puhkpillimuusika või keelpillimuusika või niisugune muusika, mida praegu tehakse. Minule meeldib kõige paremini. Aasi pasunaorkester see vääga kõvasti, Forum Tapio trummi lüüakse ja minule meeldib nii rahulikum, muusika on ilusam. Mõned marsid seal nii, mis on aastased. Nüüd sain rongi käiku tal ja nii motika kaasa tehtud ja kui oktoobripühad on ja sest seal peab olema nii kõva. Ega te ise puhkpille ei ole mänginud? Olin Tartus käsitöö, seltsis olin, siis olin mina teine korstnat. Seal õppis selle orkestri korneti ära. Tartus vahel, kui Emajõe peal käisime loodiskoga sõitmas, ma võtsingi korneti ja sess, seal ta nüüd jõuab jälle oma rahuga. Mängisin seal pill seal jõe pääl kaugele kosta. Eks see pilli mängimine, kui oskad mängida, on kah suur lõbu. Jah, omajagu lõbu, parem palju parem lõbu, kui näiteks mõni keskläheb ja viinapoe ukse taga, vaid seal kuskil istuvad ja vaatavad, vahivad, vot see minule ei meeldi. Selline asi paneb mu muusikat natukene. Mis lugusid seekord üldse mängiti? Seekord enamatikaalise marssid? Kuidas käisime ja vanad sõbratolivat? Ravaida draid Rait väetara etatud. Tahtsin jõuda.