Maailm tundub mõnikord väga väike Euroopa kultuuripäevade alguses Carlsruues. Muide need päevad kestavad maikuu lõpuni. Kohtusin Eesti kaasaegse muusika kontserdil rühikat hallipäist härrasmeest. Ta tutvustas ennast lihtsalt Eduard kägi. Ta kiitis meie noori heliloojaid ja ütles, sõitis Carlsruuest läbi Eesti teatrit ja pillimehi kuulama. Siis leppisime härra kägiga kokku, et teisel päeval ajame pisut juttu. Nüüd istungi Karlsruhe linna Rama taan renessanss hotelli kolmanda korruse mugavas toas, et elust ja inimestest kõnelda. Härra Eduard kägi on Rootsi kodanik. Elab ja Deboris on olnud elupõline meremees ja matemaatikaõpetaja. Enne sõda viimane Tallinna merekooli direktor. Praegu on ta pastor Saksamaa luteri kiriku eesti koguduste õpetaja. Ja nüüd oleme Euroopa keskel linnulennult peaaegu ühekaugusel Tallinnast jäiade porist. Nii et juhuslikult kokku saada pidime siia sõitma. Härra Eduard kägi, te olete väga huvitava elulooga ja tuleb öelda hästi pika elu eaka. Muidugi, pika, ma pidasin just nüüd Göteborgis oma kolmandat sünnipäeva 23. märtsil tootjaks. 92, te olete sündinud Eestis ja nii nagu mulle öeldi, olete olnud ju meremees. Esimene eksam oli kapteni eksam, raha oli vähe, mina olin 10. laps perekonnast ja tahtsin väga õppida. Aga raske oli, maalt päästab, mina olen sündinud ju mahu rannas. Kõige lähemad gümnaasiumi üle 100 kilomeetrit eemal. Raha ei olnud ja pikk maa ka. Ja siis ma läksin merele sõitma ja merel teenisid siis natukene raha ja hakkasin siis õppima ja ja kui saksa esimene okupatsioon tuli 1900 kaheksateistkümnendaiks, mina läksin, sõitsin Pedro raadi, sakslane pani siis õppimise kõikjale saksa keeles, me oleme õppinud selle all vene keeles. Ja ma läksin, vedur oli ka sellepärast, et minu vend oli loll, sättis transportlaevadesse ja pidi olema PR raadis. Aga kui ma sinna jõudsin veduraadi, siis vend ei olnudki seal, vend oli jäänud Helsingis maha. Nüüd mängi Petrogradi elama 18. aastal. Aga siis ma otsin koha laeva peale ja saingi laeva peale koha. Üks niisugune laeva Jastreppoli nimi aga oli Pedraadis ja Petraaži väga palju eestlasi sel ajal oli ikka veel. Üldiselt ei olnud kõige rohkem eestlasi 70000. Aga sel ajal võib-olla oli juba vähem, sest inimesed rändasid ära, kui mina peterburi läksin, jalgsi, läksin üle Narva jõe, pidi salaja minema ja ja 25 kilomeetrit ja Hamburgi ala läksin ja siis tulid mulle tee peal vastu Besolaadist kest ütlesi, et Pedro, nälg, no läksin ikka edasi, mõtlesin, et saan ehk laabiale venna juure ja ja saingi laevas koha ka neid laevas selle lava peal vahaga lae läks pärast Petraadist Krurssat ja kontsert, ma ei tahtnud olla. Kroonlinna öeldakse eesti keeles ja mõtlesin, et seal ei ole midagi hea võimalus edasi õppida midagi. Et siis sel ajal oli üks vill, Kitski ekspeditsioon, see vill, Kitsk oli üks niisugune mees, kes tuli vaiksest ookeanist läbi Põhja-Jäämere Arhangelski välja. See oli niinimetatud sütt vest, passaaž ja noorte, mis seal oli jällegi, kes läks Arhandressist Beringi väina, see oli Nurdoospassaaz, veetakse neid läbi käikusi ja mina olin ka lugenud neist ekspositsioonist ennemalt olin huvitavad, et võib-olla saan sinna vili kitse inflatsiooni, et saaksin siis kuhugi. Seal lubati muidugi kaks korda rohkem palka ja kõik ja oli ju väga huvitavat mehaanit kuhugi ekspeditsiooni. Ja sain ka koha sinna ka ja aga kohe saadud ära, vaid me pidime ootama rangelt Petrogradis, niikaua kui neli väikest laeva valmis saavad seal Petraadid tehastes Anier laavat kunagi valmis ei saanud, sest töölised ei viitsinud üldse tööd teha, tilkusid vähemalt seitse, kaheksa ja pool kuni pool 10 10, siis hakkas müüting. Venelased kasutasid sõna ka miiting, seon tegelikult inglisekeelne sõna, aga minu meelest oli ka miiting. Ja siis peate koos kella kaheni mind jälle koju. Ja nii see Venemaa töötas, kogu aeg, paprika, inimesi ei viitsinud üldse tööd teha. Aga põllumehed hakkasid Kunepi aeg tuli 1920 21. Nööp, see tähendab Novaja Economist poliitika. Siis põllumehed hakkasid tööle ja siis elu hakkas nagu paranema, aga mina tulin ju tagasi jängiselt ekspositsioonist maa sest ekspositsiooni ei läinudki. Teisel augustil tuli 1908 sektori telegramm Arhangelski, et inglise ja vene väed on maandunud seal Tšernobõlis kindral, kes pidi venelane ega taga inglise laevastikuga abiga sealt tulema kommunistide vastu võitlema. Ja siis meie ei saanudki sinna minna, mina Petrodja aga ei hakka siin kursusel käima, olin juba Norra merekoolis ühe aasta õppinud peale kõrgema alkoholi. Ja siis hakkasin gurustele käima, saada laevajuhiks. Ja on see asi siis oli kaubalaeva ja laevajuhiks, aga siis üks õpetaja ütles, et sina nagu noorem mees, et et nüüd avatakse endine mereväekorpus uuesti jällegi ja seal uue nimega, muidugi oli mereväe juhtkonna kool uue nimega. Et mine sina eksamile, saad sisse, et see on kõige noorem meie hulgas ja sina võid õppida ja edasi siis seal mina läksingi eksamal ja saingi eksami läbi, oli matemaatikas ja vene keeles, jaa, füüsikas, ja mis seal kõik hobisid ja rahuldavalt asja lahendatud ja võeti vastu ja hakkasin õppima sellest mereväekorpuse endise mereväekorpuses. Seal oli viis osakonda. Oli navigatsiooni ja mehaanika ja raadio ja miiniosakond. Ja mina õppisin opositsiooniosakonnas, tahtsin õppida laevajuhiks, ikka lõpetasite selle selle ei, ma ei lõpetanud, sest mina tulen enne ära. Mina pidin lõpetama 1921 kevadel. Aga mina tulin uuel aastal Eestisse. 21. Vabadussõda oli lõppenud ja komisjon, kes evakueeris eestlased tagasi, väga palju tulite. Tavalisi mina mõtlesin ka tulla, sest minul oli vanemad ja sugulased, elasid kõik Eestis ainukene võõra rahva hulgas. Aga muidugi mul palju eestlasi on sõpru seal juba Petrogradis ka tekkinud. Ma õppisin seal küll hästi kolme aastasena õppida ja, ja trio õppida ilma rahata. Ja oli väga head õppejõud. Endine mereväe kadetikorpus oli kõige paremad õppejõud, raamatute autorid ja sulgeenid, pess peatavaid pianist, kuulsad mehed olid kõik õpetasid, nii et mul oli sellest väga palju. Kasumajas on väga hea hariduse matemaatika alal ja ka meredes alal, kes mereväekorpuses, õpetajatega üldained mitte ainult mereainet, vaid ka üldained, et võiks nagu gümnaasiumiharidust saada. No ega vist Eestis tegema hakkasite ja siis mina taastasin sisse matemaatiku Pedro ülikoolil, et hakkan, õpime matemaatikat edasi veel. Aga muidu ma tulin sealt ära ja siis tulen, tulen koju. Olin Narvas karantiinis ja tulin oma vanemate juurde, aga kodus ei olnud ühtki poega piisavalt. Nii kurb, et viis poega oli olnud ja ja ühtki kodu ja mina tulin kodu. Isa oli väga rõõmus selle üle, sest minu noorem vend oli läinud ka Käsmu merekooli, aga te isa, kes oli isa olioto, kägi ja ka ametil andmetest talupojad, Virumaa talupojad, ranna ääres, elasime mahu rannas ja oli taluperes talu küll, aga kala püüdsime ka. Nii et teenisime küll, ega meil söögipuudust ei olda, raha ei saanud kuskil, sest mis me püüdsime rohkem räimed, Filguks, kehtinit, soolati, mina sel suvel, kui oleksin, ma vaatasin kohe, et kuidas siit saan nüüd rahagi natukene ja minu naabril oli angerjarüsad jõuda ja tema oli niisugune piiritusevedaja hangeldaja, tema angerjarüsa tulik jõudev kuuskümmentrusson, läänesin tema käest need, et poole hinnaga, et mina siis püüan Jean poole raha omale. Ja oligi nõnda, et ma sain kokku 600 krooni umbes. Geenisin puhast nii-ütelda. Väga hea saak ei olnud, aga 300 on omale ja siis tegin kõvas põllud ööd terve suvel, meil oli ju ka ikka talukoht 30, seest hektari suur, aga põllumaad oli ainult viis, kuus hektari. Kolm lehma ja hobune ja nii, kuidas meil oli lambad ja käisin muidugi karjas ka veel neli aastat, enne kui juba kool jätsin. Ja kui mind esimene kord määrati Tallinna merekooli direktoriks, siis minister küsis minu käest, et mis ellu kaon, hakkasin rääkima, et olengi ainult neli aastat karjas, siis minister küünarsuhteliselt vähe, tema on viis käinud. Ei saa, arutasime ära. Kõik meie ministrid olid karjapoisid olnud ainult Busta välisminister ei olnud karjas käinud. Eestis siis ma hakkasin sügise oligi, loopisin kartulid ära ja, ja läksin siis seitsmendal hakkasite loengut Tartusse ja ma läksin Tartu. Katsusin, kas saan ülikooli ka minna, rektor koppel võttis meid vastu ja ütles, et ja jätavad need Petraltsast siis mulle oli see matrikkel Peterburi koguliste olemas autoga mina need vene asju väga ei usalda, revolutsiooni, asju, asja, et sa pead ikka tegema Eestis küps eksami. Et seal ei hotenud nahkade küll, et sa vait vabakuulajana õppija keerab, nii kaua pead vahepeal tegema ikkagi gümnaasiumi eksami ka. No hakkasingi samuti õppima ja tahtsin ka ta lähend kõps eksamile eraviisil seal iga-aastane komisjon, esimene asi, mis puudus, oli võõrad keeled, matemaatika oli kõrgel tasemel, aga võõrad kirjutasid viletsat. Sest peale eesti keelde olen õppinud ka ainult kolm aastat algkoolis veneaegses algkoolis õpetus eesti keelt rohkem anud usuõpetus oli eesti keeles ja eesti keele tunnid olid kolm korda nädalas. Olin õppinud ka merekoolis inglise keelt. Võtsin eratunde vähe aega ja, ja siis sain kuulda, et Tartus on üks selli nimel keeltekool. Astun sinna neljandal kursusel, ma olen üle 20 aasta, mees õpib ju väga ruttu. Neljandal kursusel hakkasin seal kõvasti õppima saksa keelt, et edasi jõuda ja läksin jõuluajal juba eksamikomisjon, et anda mõned eksamid juba ära. Aga esimene eksam oli kohe eesti keel ja kukkusin selles läbi eesti keeldun vähe õppinud ja selleaegne seadusele, niiet et see eksamikomisjoni olid, olid gruppide viisi ained, oli kolm, neli ainet, grupiski, ühest grupist läbi kukkusid, grupp oli kukkunud ja mina proovisin seda teha ja kukkusin läbi. Ja teinekord proovisin veel teisel aastal ka teha, jälle kukkusin läbi eesti keeles. Ja siis õppisin ülikoolis ülikooli hooned läksid edukalt edasi, tegin praktilised tööd ära kõik, mis sel ajal olidki juba ja, ja siis kolmandal aastal ülikooli loengud hakkasid läbi saama ja praktilised tööd ja IKT gümnaasiumiharidus ei olnud tegemisel. Siis astusin õhtugümnaasiumi sisse. Viimasel poolaastal ajakümne neljanda aasta kevaditi Armeeniast sisse ja õppisin seal õhtugümnaasiumis, see oli peale kella kolme hakkas peale või poolneljalaks peale ja siis kopsude näos ja ja lõpetas selle 20. aasta kevadel oli hoopis kerge lõpetaja gümnaasium. Isegi eesti keel tuli niisugune hea ainefunktsiooni tähtsus, loodusseadus minu matemaatiline aega ma kirjutasin muidugi priimakiri töö sel alal eesti keeles ja teiste ainet ka, mis sel ajal olid, need olid kõik kergelt teha. Nii et ma lõpetasin ära ja siis oli juba kaks eksam, olin kaanud matemaatika alal, aga nüüd eksamad juures lugenud ennem gümnaasiumi haridust ei olnud. Ja siis ma mõtlesin, et ma olen loengutes läbi käinudki. Protestis tööd, kaabel verbidel, ülikord siin Tartus ei olegi tarvis mul olla, hakkasin otsima omale töökohta, sest alati rahapuudus oli, et oma näljas ei olnud, süüa sai, söök oli väga odav. Suitsukala ja, ja leiba oli ju nii odav ja piim ja nii et nälga sel ajal Eestis kuskil olnud, kes vähegi ennast liigutas, hakkasin otsima töökohta, mõtlesin, et lähen Tallina läksin linna kooli valitsusse ja küsisin, kas omanime algkooli õpetaja koht vaba. Küsiti, kas kutse on, aga kus Ülijatakse kutse, üliõpilane oli veel valmiski ja, ja kus me kutse mulle oli. Aga mina ei jätnud järele, läksin haridusministeeriumi ja küsisin kohe, et kas on merekoolis matemaatikaõpetaja koht, vaba ametnik küsis minu käest, et miks sa siis merekooli kipud? Ma olen ju isegi kapteni eksami kolm aastat merel sõitnud ja kapteni eksam ka, et ma hea meelega tahaksin merekooli minna. Õpetajaks. Oli väga lahke ametnik ja võttis telefonikõne Tallinna merekooli direktoriga ja küsis, et kas on seal matemaatikaõpetaja kohta olemas. Direktor russo vastab mulle, jah, just täna sain kirja, et eelmise aasta matemaatikaõpetaja jääb Soome elama, taotles soomlast omale naise ja, ja mina läksin, direktor Russoweure ja saingi selle matemaatikaõpetaja. Ja see oli õnn. Keskmerekooris oli väga lühikene õppeaeg. Ligi viis kuud. Mai, juuni, juuli, august, september oli peaaegu vaba ja sel ajal või õppekava merd sõita ja palk ja nii edasi oli äärmine igav koht minule. Ja siis me hakkasime igal sügisel eksami saatma, ütleme, see oli lõpuks oli kaheksateistkümmend eksami kaks oli olnud antud ja needki palusin, veljed loetakse, maksaks loete, need maksab, siis ma pidin kuus teistkümneid eksami veel tegema. Siis hakkasin käima iga sügisel iga kõvadele, mere. Kuula alguses, oktoobris peale, terve septembri august, september Tartusse õppisin, valmistasin eksamite jaoks. Tegin 24. sügisel eksamid. 26. kevade 26. sügisel ja 27. lõpetasin eksamid ja tegin kaks riikliku eksami- need kokku, oli kaheksateistkümneid eksami tehtud. Üritasin ülikoolis, on kutse kätte 20 seista, ilmast õpetaja olnud, aga mis kutse ja siis see oli, õpin matemaatika, füüsika, astronoomia, kutse mul oli ju pärast kutsetunnistus ka selle kohta ja peale selle olite veel siis kapten ta ja mina olin enne kapten ja sõitsin suvel merele. ESS sotsin juba juhtkonnas tüürimees või, või kaptenid ma palju ei saanud, ollakse lühikest aega, aga ikka rohkem pooli küürimis. Olin esimene, teine või kolmas tüürimees ja igal suvelgi kolmteistkümmend, suved sotsin Eestis Merk suvel enne mis marsi hoidnud seal matrjoškadest. Oma kolm aastat on sotsiaalteine asi. Ülikooli direktoriks, asja, millel ja mina õppisin, siis olin merekoolis. Olin ainult ajutine õpetaja, ei olnud veel ordinaari ja vot siis fänni oli kutsetunnistuse sisse Nordinaaria õpetajaks, enne oli matemaatikaõpetaja, aga pärast on astronoomia ja ma olin ka kirjutaskioto raamatut meteoroloogia okeanograafia kohta ja astronoomia merekoolidele. Õpperaamatut. Hakkasin õpetama. Esimene palk oli ka väga vähe, 85 krooni, midagi oli, palka tundis, oli esialgu ka mul vähe. Pärast oli juba üle 100 ja ja palkab kastma, kogu aeg. Pärast määrati mind navigatsiooniosakonna juhatajaks, meil kaks osakonda ju Tallinna merekoolis ka üks selline hunnik osakond, teine navigatsioon, tekimeeskond, masina meeskond ja vend, olin navigatsiooniosakonna juhatajaks ja pärast viimast kolme aastani rektoriks. 20 aastat täpselt. Hakkasin peale, 24, lõpetasin 44. Jaotumine kooli ära. Kas tuttavaid mehi ka, keda te olete õpetanud ooperinimele meelde? Neil on nii palju, mul on 600 õpilast ja nendest on suur osa ka välismaal. Ma olen käinud igas linnas kõte, Boris oli ju palju, oli kaptenit ja Stockholmis oli, läksin Ameerikasse, Vancouveris oli 20, kaptenid, tegid mulle suure pidu, seda Ameerikas on kõige rikkamad eestlased. Meremehed ei saanud seal sõita kaptenina, Kanada seadusele oli niisugune, nõuti isegi uuesti, hakkab madrusena peale. Ja ainult üks mees oli, kes nüüd said seal ka sõita kaptenina, aga teised hakkasid ehitama ehitajaks ja ehitus oli väga hea, sest ehitused kerkisid ühte luga, hinnad anterkisike, nendest meestest tuli kõik välja. Miljonärid, need Vancouveris oli minul 20 miljonäri ees, kes ootasid minu kõige vana sõber juba 1000 918. aastal Peterburis tuttavas kapten past, tema on raamatut kirjutanud mitu ja ja need Admiral Pitka jahvast kirjutas pika, rääkis, tema kirjutas ümber kõik. Need mälestused on kõik kirjutatud ja see oli minu hea sõber ja tama on kogu aeg kuni surmani, ta suri juurt mineval sügisel Kanadas. Adam oli miljard äär, täitsa tema oli 48 aastat vana, kui Ameerikas tuli ja Ameerikas oli ju selle või Kanadas ka. Üle 40 aasta mees ei ole töömees. Liiga vana juba. Ja täna, kas siis vaatas, mis sa tegema hakkad? Kapteniks? Ei saa igav, lootsid siia mingites asjades ei saa. Ostis vana maja tal natuke oli rahari 1000, võib-olla oli ossa vana maja ja tema naise isa olid Eestisse, kui majaomanik oli, oskas teha hästi ja parandas selle maja elust ära, müüsin tagasi, palju raha, kasu sellega. Must vot kus rahaallikas. Et nüüd ma hakkan ehitama. Ja siis läks meteoroloogiajaama ja vaatas, et kus kõige parem kliima on seal Kanadas. Ja leidiski, et Foncoverailanud Vaikse ookeani ääres kõige parem, kui parem kliima läks sinna ja vaata, see suurtükimaad sealt Victoria Hollandis. Seal olid juba maa selle korra väga odav, 48 ja maksis käsiraha ainult sisse natukene ja suurtükimaad hakkas ehitama. Ehitas esimese maja veel raha ei olnud. Ise panin elektri sissevaadis, samasugune maja ehitas kõrval käis vaatamas õhtuti seal kui tööl lõppenud, kuidas elektripandud tega joonistused tegi, seda selle. Elektrikud on Kanadasse kõrgemaks hinnatud. Ja tegi selle maja valmis, müüs selle ära ja enam kätt töö juure pannud, ainult ehitas. Tei kontrakti kõikidega kontrollisid tädi hästi ja ta ehitas 170 villat. Ja 14 korteri maja. Ja tuli miljard äärt. Ka poeg oli niukene, poeg, poeg oli ka ehitaja poeg suri ära, tuli haigus kõhuhaigus ja suri ära, aga tal oli ka oma firma veel. Aga pojale kaks last järele. Üks poeg ja tütar. Ja nüüd, kui mina käisin baski kaheksa viinast sünnipäeval 1985. aastal kevadel, tema kutsus mind eraldi just sinna, et mina olen siis ma pidu. Kõneleja. Ma olin seal ja oli 100 inimest koosnev suurus restoranis muidugi rikas inimene, kõik on olemas ja elasin seal paar nädalat tema juures. Me oleme Eesti aega tagasi, me ikka nimetame sea kahtekümmet aastat Eesti ajaks ja politsei siis juba naisemees. Mina esimene kord 24 sügisel kohe see oli mulle tuttav Pedro saadik, tüdruk oli ja mina olin nii kellale ikka moraal väga kõrged, juba ühe musu võtad, siis pead kohe abielluma ka. Nüüdsel ajal muudegi moraaliana peole. Ja teist korda siis abielus 43, kes praegu Nabilis minu kaasEestis on mul kaks last, kes elavad praegu Eestis ja kolm last on mul Rootsis, kas nemad jäidki Eestisse, jääd sinna, mina tulin ära ja ma olin ühe purjeka pöördvana purjeka peal kapteniks. Et ainult 102 inimest ära, aga oma lapsi kätte ei saanud, suvine aeg oli, oli lapsed laiali kõik 1944 ja ja see oli, kõikus, sakslane läks ära. Nii järsku keegi ei teadnud, meie oleme, noh, meie kaitseväe ees Eestimaad ikka ka edasi ja edasi, aga ühe korra ühel neljapäeva õhtul kutsutud kukkuma ja pärast saan teada alles hiljem meie Tallinna linnapead ja kõik õieti, et Saksamaa jätkab Eestimaa. Aga keegi meile ei rääkinud inimestele. Aga Saksa hakkas taganema väga ja mul oli üks laev selleks juhuks vana purjelaev oli kolm aastat merepõhjas olnud riigikogu väinas ja seal oli üles tõstnud ja siis parandada natukene ja siis mina olin siis selle sukahammastele üks purjekas oli ja mina olin selle kapteniks pandud kaladuse seltsi poolt kalanduse selts soosi, et mina toon nende inimesed ära, kui tarvis on. Kui minemine tuli siis mingit kontakti kuskil saanud telefonid katki ja raudtee läbi ja kõik suure vaeva, kes kuidagi kuhugi pääs. Ja mina olin laevaga Pärnus mootori, parandaks vana mootor, oli see kolm aastat mere põhjusel roostanud ja seda kunagi parand või saanud selle juures olin ja, ja selle raha eest ka midagi saanud, kui sakslanna hakkas järsku taganema, Tallinnas tuli veel ära ja ei midagi, idioot veel. Ja tulen tagasi ja sakslane, eks päev juba vaara minema, tahab minu laeva ära võtta. Ja enamat, kui, kui süüa kaasa tuleme võimulawicara. Ja siis ma mõtlesingi, et ma Saksamaal ei lähe nendega ühes ja et võtan lääne Pärnus olin ja et mu naine tuleb järele ja naiseõde ja et ma saan kokku v siis katsume siit minna minema, siis Pärnus ja väga palju oli, paake, oli tarvis ainult kaelaavajuhte, aga paat oli igal pool palju võtta. Kalapaati, siis oli väga palju ja mina hakkasin kõht minema laevast ära, vaatan, tuleb vastu löötanud Kärner. Kärn oli mul eelmine aasta, olime üht, jätsime komisjonilt temaga koos ja tuttav mulle ja ütleb ära kägi jauramine kuhugi, et ei lähe Saksamaale laeva ühtegi, et mina viin Teet sinna Saaremaale ja siis saad vabaks ja Tarmo, läksimegi ja laevade ja ja saime linna Kuressaare ligidale sinna. Kuiguste lahke, mis oli seal üks vana põlenud sild oli, panime kraami, et siin on kõik maha pool, see, mis sakslane oli, laadinud sisse väga palju tööriistu, kõiki riismeid täis. Laev lekkis, nii pole palju ja ma kartsin, et sellega üldse ei pääse kuhugi. Siiski. Ma ütleks ainult laava vabaks, aga seal oli Kärner oli viis sõdurit kärneri, nagu ülem on ja ka 500 saadud saksa sõdurit Kavil vallama sõdurit väga tigedalt mikspärast vabaks lastakse kraamikest sinna silla peale ainult võiks Saksamaale minema, aga Kärnerlik ülem ja mina tulin sealt ära, siis hakkas tulema naist taga otsima. Sest põnn sinna Virtsu Katrin sõitavus oli ju väga raske, sõitis päeval sõita vesi. Loovisin tuul oli vastu ja proovisin terve päeva. Ja sain juhtusin kuhugi pimedasse ankru pääle, reis lonkoganud minema edasi purjed üles ja Pihkva all, eks katk. Hakkasin Ella, plaanisime seda ja Igor nii klienti alati sainike virtsu nii ära. Sakslane tuleb vastu, hüüab, et meie laevaga Venemaa, elasime silla õhku. Ja mina mõtlesin, et kus ma lähen, ma lähen panin laava ankru peale kaugemale sillast ja ja võtsin ratta ja üks mees oli ka minul laevas kaas, kes tundis randa, et lähme siit paatsalus, minu naine pidi tulema paatsalu oma õega, et saama seal kokku, saite siis naise kätte, eks ole, pärast õppisin ka sinna ja see oli terve kari, sõdurid olid seal asja ümber näod naist võtma, siis saadavad ka süüta, tuligi terve kari sõdureid, laeva ja toit, mõned konservi olid kaasas midagi söögikraam Endel ja siis tuligi kaasa. Jäi sellega läksitegi Rootsi ja siis seal oli vaja vahepeal Veevikkumina naiskis otsimas inimesi ka täis kõik kohad, läksin sinna Gotlandil välja, siis 102 inimest.