Huvitav saates räägime nüüd edasi meditsiiniajaloost ja lubasime eelmisel nädalal, et tuleb lähemalt juttu naistest. Ken kalling. Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi meditsiiniajaloo lektor. Kas see oli pikk teekond, et naised saaksid ka meditsiinis tegutseda? Pigem vastupidi, ilmselt naised on algusest peale meditsiinis hästi võimsalt esindatud olnud, on selline mõiste ja jälle, kas seda eesti keeles kasutatakse aga nagu kodumeditsiin domestik, meditsiin ja see on kindlasti kontekst, kus siiamaani valdav osa arstiabist antakse ilmselt ka tänapäeva Eestis? Suuresti teevad siis seda emad ja abikaasad. Minevikku minnes on seda nagu raske raske analüüsida, aga, aga raamatuid lugedes jääb siiski selline mulje, sest naised on nagu läbi ajaloo olnud rohkem oma tervisest huvitatud kui mehed vaevadesse nad otsene siin mingi põhjuslik seos on aga kenasti mingi seos onlanna ka tõepoolest, naised on alati ikkagi läbi ajaloo elanud keskmiselt kauem kui mehed, et see ei ole mingi tänapäeva lugu ja kaasaegne stress ja, ja mis iganes, vaid vaid naised. Naiste keskmine eluiga on ka ajaloos pikem olnud, aga see, mida nagu ajaloos võib-olla nii palju, kui neid allikaid on tähele pandud ja tundub, et isegi neil perioodidel, kui naisi ikkagi alla suruti meeste, kesse ühiskonna poolt, kui me siin Euroopast räägime, keskaeg, näiteks uus aeg, varauusaeg, kui need ülikooli lastud ja kui naisravitsejate näiteks ämmaemandate organisatsioonid. Ma ei saanud tekkida, sest paistev tsunft ei olnud siis nisukest päris kõrgtasemel meditsiini, arstiabi ravi. Et sa ikkagi naisteni jõudis, et üks nähtus, mida on tähele pandud ja mida arvatakse olevat olnud, on see, et tollel ajal sageli arst oli vähe. Teisisõnu, arst ei jõudnud iga patsiendi juurde ja väga levinud komme oli see või noh, mitte ainult arst, vaid ka võib-olla mõni käsitööline seal, eks ole, kirurga bema ja kes iganes ämmaemand väga levinud komme oli, see, siis kui seda arsti päris koju tellida ei saanud, eis arsti juurde minna ei saanud, siis saadeti nii-öelda keegi inimene arsti juurde, kes siis pidi, eks ole ette kandma seal sümptomeid ja sai siis nõu ja tuli seda nõuga tagasi. Et arvatakse, et seda rolli sageli täitsid naised ja eks nad selle töö käigus siis üht-teist jäi meelde. Ja need oskused, need tähelepanekud, need üldistused, need siis kenasti hakkasid jälle omakorda naiste, kes rahvameditsiinis tollel ajal levima. Ja teine asi oli klassiühiskonnas on sageli tähele pandud seda kõrgklassi kuuluvatel naistel kellukesi, otseseid, eks ole, töid ja kohustusi ühiskonna ees ei olnud. Aga sageli, kui nad olid piisavalt aktiivsed Alduristlikud, mida iganes, siis ka siin Eestis on teada lugusid, kuidas näiteks mõisaprouad olid, olid tuntud ravitseja, tuntud arstid sageli kuni selleni välja, et neid peeti nõidadeks. Nad olid haritud, nad lugesid raamatuid tollel ajal paarsada aastat tagasi, 300 aastat tagasi, 500 aastat tagasi. Selleks et arstiks saada, ei pidanud väga palju raamatuid läbi lugema. Ja kui see proua oli selle raamatu läbi lugenud ja tal oli kalduvusi teda, see asi huvitas siis tagada oma lähtuvalt väiksest filodaalsest loogikast feodaal oma alamate eest pidi igakülgselt hoolt kandma ja sageli siis toimus seal mõisas ka talupoegade vastuvõtjana Travitsemine. Et see oli ka see valdkond, kus kus pahatihti naised naised kaasa tegid, naised töötasid, see on niisugune organiseeritud ametlik meditsiin alates siis ülikooli meditsiinist ja lõpetades kõigi nende käsitöölistest huntidega. See valdavalt nagu naisküsimust, aga ei puudutanud noortele naiste naiste spetsiifilisi teemasid, Haadrit ilmselt last ja muid vigureid tehtud. Aga kui me räägime sünnitusabist, ökoloogiast, muust sellisest, siis siis oli terve omaette maailm ja noh, kahjuks tänapäevane küllaltki niimoodi peidus maailm, sest erinevalt ülikooli meditsiinist kõik need käsitöölised, käsitöölistest, arstid pärinevad kutsed, nad jätsid endast ikkagi küllaltki vähe kirjalikku teavet tänapäeva meditsiiniajaloo jaoks. Toon mõned tekstid ka siis naistehaiguste kohta sünnitusabi kohta, aga, aga see on suht küllaltki puudulik võrreldes sellega, mis on säilinud mu ülikooli meditsiini kohta lemma emandat, siis olid ka olemas Nad praktiseerisid. Aga mõnes mõttes nad olid ikkagi nagu väljaspool seda, seda patriarhaalse maailma, et neil ei olnud organisatsioone. Nende puhul väga hilja, tekib selline kasvõi professionaalne oskuste hindamine. Kas kaua aega lähevad ka ämmaemandat nii-öelda oma sellist positsiooni ühiskonnas kindlustama ja käima kuskil ometi meeste jutul? Saaksid loa praktiseerida, aga jällegi see meestekeskne maailm? Nad ei suuda ämmaemandate nisukest professionaalset kompetentsi piisavalt hinnata. Ta, ja nii nõutakse ämmaemandate alt veel kuni hilise ajani ainukese asjana lihtsalt kombekust mingid niisugused professionaalset oskust otseselt nagu mingid eksamid, nad ei tee erinevalt habemega, et näiteks, kes teevad seda juba küllaltki ammu. Ju teine asi, mis siis nendelt ämmaemandat nõutakse, on isiklik kogemus, nad peavad olema ise olema sünnitanud, et kui sa, kui sa tahad ämmaemandana töötada, aga teiselt poolt ka varasematel aegadel, ütleme ka Euroopas enne ülikooli teket oli ikkagi naisnaisnii-öelda õppinud praktiseerijaid. Enne seda, kui, kui siis Euroopas tekib ülikoolid, aeg olid kuulsad, meditsiini koolid juba olemas, räägitakse eeskätt näiteks nii-öelda Salerna koolkonnast Itaalias üks omaaegne õppeasutus, kus siis õpetati arste pigem sellist antiiktraditsioonide alusel. Et see ei olnud seal õpetati arstiks talle noh, mõnes mõttes võib-olla meditsiinikool ja tollel ajal veel arste kutsutigi meedikusteks, nad ei olnud veel füüsikuseks saanud teadlasena olles arstid. Ja sellest Salerna koolkonnas, sealsetes koolides õppisid ka naised, Need olid ka naisprofessorid, õpetati naistehaigusi, olid naisüliõpilased. Jah, see lähenemine, kindlasti oli naised pigem tegelegu naiste ja lastega. Aga mingil hetkel enne ülikoolide tulekut oli naiste positsioon ka niimoodi ütleme formaalselt täiesti olemas ja aktsepteeritav ülikoolid tulevad siis ülikoolide organiseerimise loogika vägagi meestekeskne. Ja siis hakatakse naisi naisi nagu kõrvale tõrjuma. Ajaloos on olnud ka mõned sellised kuulsad naised, arstid, kes pole ülikoolis käinud, sest sinna neid ei võeta. Aga ju nad on kõrgklassist olnud lugeda osanud, nad on kõik need raamatud läbi lugenud, ei anna ajaloost teada mõnesid kuulsaid kuulsaid naisravitsejaid, kes tõesti on väga efektiivsed, kes aitavad inimesi, kes ravivad neid, kõik on väga rahul. Aga siiski see inimene satub kohtu alla, sest ei ole täidetud formaalsed tingimused, ta on nii-öelda Shallatan, sest ta ravib ilma litsentsita ja kohtus ka ülikooli esindajad tõendavad, et tõepoolest, inimene on professionaal, inimene teab, mis ta teeb, ta on õppinud. Aga tal ei ole paberit. Me ei tohi teda lasta praktiseerida. Midagi hirmsat, nende inimestega juhtunud, nõidatakse kuulutatud ära ei põletatud, lihtsalt neid ei lubatud enam edasi töötada. Ja kõigil oligi isegi natuke nagu kahju. Et tõesti hea ja inimene ja aitab, ravib. Aga paberit ei ole, töötada ei saa selline noh, võib-olla ei olegi siiamaani, eks ole, niukene, natuke korporatiivne lähenemine siis, siis siis meditsiinis No aga mida siis naised lubati arsti elukutse juurde? See ikkagi suhteliselt hiljuti, et kuskil 19 sajandi keskel, kui hakkasid esimesed ülikoolid, siis naisi vastu võtma et see on siis see aeg, kui juba need kuulsad kuulsad kaaslased, mis sellega kaasas käivad, isegi mitte nagu ülikooli kooli meditsiiniga seoses veel, aga, aga õenduse ajaloo konteksti, siis pigem jahtuvad kuulsad halastajaõed Snettingel inglaste poole peal ja räägime siin konkreetselt Krimmi sõjast, kui siis, kui siis teema korraga nagu väga võimsalt esile kerkib ja vene vene poole peal siis ka Helena, Pavlov-na suurvürstinna, kes siis organiseerib Pirogovi abilt halastajaõdede liikumise ja kus siis juba kõrgklassi naised nii-öelda lähevad pikk lahinguväljale oma riigile, oma rahva sõduritele. See on nüüd see aeg, kui tõesti see niisugune meditsiini võimekus ühelt poolt teiselt poolt arusaamine sellest sõjameditsiinis, et sõduri elu on nagu rohkem väärt, kui võib-olla 100 aastat tagasi arvati eeldab seda, et korraga sinna lahinguväljale sellist abistavad personali on vaja palju rohkem kui see, kui see seni kombeks oli. Ja tekib niisugune naistele nagu võimalused kusagil luurabki naisemantsipatsiooni üldine. Eriti räägime just jällegi keske kõrgklassi naistest, kes tahavad koduseinte vahelt välja pääseda endale eks ole nihukest sissetulekut leida. Kusagil jätkuvalt ja see on ka vist siiamaani on olemas, eks ole, mingi stereotüüp naistele sobivad ametis, et üks on siis jah, kindlasti sama hooldamine ja hooldamisega seoses siis ka meditsiin, arstiabi põetamine, kui naised ülikoolidesse võetakse ühel hetkel, siis eeskätt just nagu arsti teaduskondades. Sest tundub, et see on nagu midagi väga sellist naisele spetsiifilist, ühelt poolt ja teiselt poolt siis ühiskonnad jah, saavad aru, saab olla edaspidi räägime ka kunagi põhjalikumalt, et 19.-st sajandist niisugune mõistmine on kohale jõudnud. Tervis, hügieen, kodanike kvaliteet ja kvantiteet, et see on väga oluline strateegiline ressurss. See on see aeg, kui riik hakkab hästi palju mõtlema oma kodanikke tervendamise peale, muuhulgas tähendab see seda, et arstidele tekib siis korraga palju töökohti ja, ja mitte ainult enam arstidele, vaid nüüd nii-öelda taasavastatakse jälle kõik need nii-öelda madalamad meditsiiniametid, kõik õed, velskri ja nii edasi ja nii edasi. Aitäh tänaseks Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi meditsiiniajaloo lektor Ken kalling ja me räägime meditsiiniajaloos edasi, järgmisel nädalal.