Kust kandi mehi tee oma päritolult olete? Mina olen Lõuna-Eesti mees omaaegse valdade nimetuse järele Linnamäe vallast Võrumaalt. See asub Haanja kuplistiku põhjaserva all. Seal on kah, ma on rahutu iseloomuga, nagu ta Lõuna-Eestis on. Minu isal oli seal väikene või keskmiktalu. Kas isatalu oli ilusa koha peal? Isatalu on jah, see on Võru Viljandi maantee ääres ja maantee läks sealt otsekohe mööda. Praegu on teekuivendusega tee tehtud, teiselt poolt talu, nii et isa kodu on jäänud või minu kodu ka. Sünnikodu on jäänud kahe tee vahele. Ja uue tee pealt vana tee peale on ühendus tehtud ja vana Teeba tallu sissesõidutee oli olemas. Need talu on nüüd neljateega piiratud. Ega ta ei ole uurinud oma vanematelt päritolu või sugupuud. Mina otseselt ei ole uurinud, aga minu töökaaslane kuusikul oli Elmar rauk. Keemikuna töötas, tema oli ka Lõuna-Eesti päritoluga ja tema oma sugupuud uuris ja siis ta uuris ka minu sugupuud. Selgub. Olen sellest Hallerite sugust, kes on seal Võrumaal ja linnamäel elanud õige ammu juba esimesed teated nendest alleritest ulatusid 1739. aastani, siis oli üks halli JAAN. Tol korral olid ju nimed talude järele ja eesnime järele ja ma arvan niimoodi, et selle halli talu järele on ka nimi antud sellele sugu. Kuule. Sest hallid alust oli kerge ju see nimi Haller tuletada. Niiet. Ja Hallerid oli selles vallas omal ajal väga palju. See oli väike vald ja seal oli 12 või 13 peremeest olid Hallerit. Ja see on tingitud sellest, et minu esivanemad on olnud kõik väga lasterikkad ja nimed. Enamasti on nendel pojad olnud. Minu isal oli. Meid oli viis venda. Isa, isal oli seitse poega. Mitte ühtegi tütart ja kaugemale veel need vanaisad seal ikka on olnud. Kuus, seitse poega. Aga neid Hallerid on minu teada veel ka Virumaa all ja on Läänemaal minu teada need Virumaa Hallerit, need on saksa päritoluga ja Läänemaa Hallerit on Rootsi päritoluga. Nii et need Lõuna-Eesti Hallerit, need on siis ikkagi kohaliku lõikame ärritavana. Ja, ja minu isal oli seal Väike-talu ligemale 20 hektarit, oli see talu üldsuurus, põldu oli 10 hektarit, küllaltki suur pere, minu isal oli ka kuus last, meid oli siis viis venda, üks õde. Eks kõikidele see väike majapidamine pidi ülevalpidamist andma ja ja katma ja kas tuli maast madalast hakata põllutööd tegema? Noh jaa, vanemad vennad muidugi pidid ikka adra käsipuud pihku võtma varem aga hilisematel oli sellega aega rohkem. Muidugi pidasid karjasepõlve rohkem esialgu seakarjas ja siis lehma ja lambakarjas, nii nagu see oli ka mina arvan niimoodi, et see on ikkagi suur treening. Suur kohusetunde treeningkarjane, sellel on oma kohustust, ta peab karja hoidma seal, kus ette nähtud põllud. Viljad olid ju ümberringi ja eks loomad tikuvad ju sinna, aga sa pidid seda hoidma. Ma niimoodi, et seal pahandust ei tekkinud. Pealegi naabriviljad olid niisamuti seal ja eks naabrilt ju ikkagi käisid vaatamas, et kas kari ole mitte vilja pääsenud. Ja. Eks ikka tol korral olid ju päevad pikad, siis töö algas hommikul kell viis ja karjane läks ka ikka karjaga välja. Kella viie ajal oli. Mis ajast see kodutalu oli, millal see ehitatud oli? Talumaja taluhooned ja see oli minu isa päris nüüd oma isalt, seal see oli suurem talu, isa jagas kahe venna vahel ja minu isa ehitas siis välja vana talu, jäi ühele poole maanteed ja minu isatalu teisele poole ja tema ehitas täiesti uue koha peale välja. Tema tegi ju kodus kõik talus vajaminevat, et nõud ja reed rattad ja kõik midagi ära. Ja tol korral oli ju lina kasvatamine oli väga diskultuur, see oli rahaallikas, lina kasvatati palju ja linaharimine aga oli väga töömahukas töö, tema tegi kõik need masinad isemis linaharimiseks, vaja olid murdmise masinad ja rokk sealse loopimise masinat ja need oli hobusega veetavad, olid ja terve küla käis seal neid linu siis seal murdmas ja ropsimas ja kas ta pidises sepatööd ka tundma ei, seened olid puu, see puutööd ja sepatöö tehti ikkagi mujal igas vallas oli ikkagi mitu seppa ja käidi ikkagi sepa juures, neid vankreid Rautamas ja hobust raudteejaamas ja nii linad kuivatati rehetares ära kuivaks siis nüüd murti ja hästi kergesti nad siis luu tuli lahti ja siis läks nende viride alla, Gustasid puhtaks, ropsid, teine masin ja, ja nii üks minu vennad ka kõige vanem vend oli ehitusmees ehitas tol korral oli nende asundustalude väljaehitamine, noh, siis oli juba tööjõudu ka rohkem vältida, valu ei vajanud nii palju, aga niisugused hooajatöödel nagu heinatööl ja eks siis olid muidugi ikka kõik abiks, sest tookord toimus ju kõik vikatiga. Aga minu isatalu oli nii, selles mõttes õnnelikus olukorras, et seal olid põld ja heinamaa, oli ühes tükis, heinamaa oli põldude vahel nende turgude ja niitudena. Ja juba minu isa ja vanemad vennad viisid ka need heinamaad kultuurheinamaadeks kraavitati, neid lasti liigvesi ära, sel ajal tähendab kahekümnendatel 30. aastate vahemikus siis vanemad vennad ehitasid välja ka elumaja. Minu isa poolt tehtud elumaja oli, no nii, nagu ta sajandi algul selle sajandi algul oli, oli kamber rehetare ja rehealune ühes tükis kõik niimoodi, no vanemad vennad ehitasid juba elumaja välja. Elumaja ehitati, aga aida asemele ei olnud, tähendab õue peal ei klappinud muidu kui ait tuli eest ära ajada. Aga seda ei lõhutud mitte ära, vaid ait oma koha tapalt, tervena lükati teise kohta, kuidas see võimalik on, kelle jõul? Tungrauda seal kasutati, aga seda nad tegid väga nupukalt. Nad asetasid maha pikad puulatid selles suunas, kuhu see Aid minema pidi ja selle pääle pandi rullikut ja ait lükati. Tõsteti, tähendab, püksots enne et sead seal nurgakivide pealt ülesse pandi rullik alla siis teine ots rulli kalla ja seda rullikut mööda oli jube kerge lükata. Nii et see aeti siis paarkümmend meetrit edasi. See edasiajamine on väga lihtne, aga ta pöörati ka 90 kraadi võrra ja ka see tehti käsitsi. Nii et see oli ja esimene maja koha pealt nihutamine teise kohta juba 1920 neljandal-viiendal aastal. Kas mingit seltsielu sealkandis oli ka? Hoia, seltsielu oli väga elav, igas vallas oli tol korral ikka ka rahvamaja olemas. Kui ta rahvamaja ei olnud, siis koolimaja kindlasti. Ja. Kool koolimaja oli väga lähedal, pool kilomeetrit ainult, ja seal oli õpetaja, kes tegutses ka koorijuhina ja näiteringijuhina. Need need lauljad-mängijad, need olid kõik säält ümbruskonna taludest noorukid, talupoisid, talupoisid ja, ja isegi sellest võtsid osa ikka elatanud inimesed kohe seal. Üks minu sugulastest Halleritest, see oli üle 60 aasta võttis näidendist ora ja et igas vallas oli rahvapoja peaaegu jah, ja kui lähedal või kaugel oli kõige lähem viinapood. See oli või kõrts, see oli vist Võru. Linnas oli 25 kilomeetrit. Ja nii oli, oli ja nagu ma nimetasin, ligidal, Ja see oli muidugi väga hea kooli, läksin nõust tol korralgi ikka lugemine oli juba tähed, tähtede tundmine ja kokkulugemine oli ikka käes. Lugemine sai selgeks vana testamendi baasil, aabitsat ei olnud. Ma mäletan seda lehekülge mulle silme ees ta praegugi, nii et seal õige nähtavasti higi valatud sõrmega tuline tähti vedada, nad olid mitte nii suured kui aabitsas, aga nad olid ka ikka palju suuremad kui nüüd tavalises tekstis. Seal neid veerida ja kokku lugeda ikka korduvalt. See lehekülg oli ikka päris rasvane. Selles kõige suuremate tähtedega raamatu kodus ja see oli ikkagi suuremate tähtedega, palju üldse oli? No see oli vana testament ja lauluraamat, need olid siis kalendris sabad. Siis Jakobsoni lugemise raamat, ma mäletan, Carl Robert Jakobsoni lugemise raamat oli, see oli, tähendab jah, selle esimese ilmasõjakooliajast ja koolielust meelde on jäänud, kuidas seal õppimine oli korraldatud, tookord oli kolmeklassiline kool esmalt ja, ja need klassid olid kõik ühes ruumis, olid üks rida-le, esimene klass, teine, teine ja kolmas oli kolmas klass ja üks õpetaja, üks õpetaja andis ühele jaole ülesanded ja kellegi teisega ja no see oli jah, tsaariajal, mina läksin juba kooli ja see oli tsaariaeg 1900, teist sügisel. Ja hiljem 1918. aastal, mina käisin ühe talvega kihelkonnakoolis, oli kihelkonnakool, oli Urvastes vanem vend oli seal ja pandi mind ka sinna üks leivakott siis kaasa anda. See, ma mäletan, oli niisugune aeg, kus nüüd, et iga kuu oli ise valitsus ja kaitseprogramm. Esmalt oli õpingud kõik vene keeles, õpperaamatute olid vene keeles, vene keelt ei osanud, nii et sisust aru ei saanud. Siin lihtsalt tuli pähe õppida, muud teed poldud. Ja ja saksa okupatsiooni ajal siis läks muidugi kõik saksa keele peale. Ja nii et sellel niisugusel segasel ajal rajal muidugi õppimisega läks aega kadu. No ja kui ma lõpetasin selle Linnamäe algkooli neli klassi ära, siis läksin Võru Gümnaasiumi ja selle kooli direktoriks oli endine Kaasani Ülikooli professor Anton kala. See oli väga soliidne ja erudeeritud mees. Ajalugu ta andis ja õpilased teda austasid ja pidasid temast lugu. Pärast gümnaasiumi lõpetamist oli sõjaväe kohustus ees. Ja kui see läbi sai, siis oli jah küsimus, et mis ette võtta, talu pärisvanem, vend, talu oli väike ja ega sissetulekud olid väiksed. Tookord ka majanduskriis oli suur, algas ju 1930. aastaga majanduskriis ka see talupidajale ka kuidagi tunda andis ja kindlasti veel. No kõik läks odavamaks, väga peekoni kilo. No ma mäletan, oli 1932. aastal 28 senti ennem oli 80 sendi ümber, nii et andis väga rängalt tunda. Ja selle tõttu ei olnud muidugi väljavaateid, et ma saaks edasi õppima minna ülikooli, kuigi ma seda tahtsin, ise. Nii eriala oli valitud juba? Ei eriala ei olnud mul selgunud, veel. Mina tahtsin minna Tallinna Polütehnilise Instituudi reaalained olid mul tugevamad ja, ja huvi selle vastu ka. Aga Tallinna polütehniline Polütehnikum lõpetas oma tegevuse 1930. aastal. Vend tahtis, et ma läheks Võru seminari, saaks õpetajaks, on ligidal ja kaks vastab peale gümnaasiumi lõpetamist ja õpetaja aga ka Võru seminar suleti ja mul oli päris hea meel, sest ma õpetajaks ei tahtnud saada. 1930. aasta suvel olin ma maamõõtja juures praktikandina tööl. Ja maamõõtja vend oli agronoomia üliõpilane ja selle kaudu ma sain siis teada, mis agronoomiat endast kujutab ja missugused võimalused on seal õppimiseks. Mind huvitas peamiselt see, et kas õppemaksust kuidagi vabaks saab ja kas stipendiumi saab ka tema informatsiooni kohaselt parimaid õpilasi õppemaksust vabastatakse ja sihtasutuse asutuste kapitalist ka stipendiumi mõningal määral määratakse ja nii ma siis otsustasingi agronoomia kasuks, kuigi Mul algul huvi selle vastu polnud, just. Aga et õppida esimese semestri õppemaks tuli ikkagi maksa. Selleks ma tegin laenu. Nii sai siis alustatud, et tudengielu Tartus 1930 taastas sügisel. Esimese semestri maksin ja õppemaksu ära. Eksamid, mis olid ette nähtud, need tegin ära. Teisel semestril ma sain õppemaksust vabaks. Järgmistel meistritel sain ka stipendiumi, need olid küll väiksed seal kolm 40 krooni semestri peale aga seegi oli asi. Sest vend mind aitas, korter oli võetud niisugusesse kohta, kus oli võimalik kodus süüa valmistada, perenaine valmistas süüa produktiti vend. Ja niimoodi sai läbi ka sellega muidugi raha oli vähe, ega kohviku ega kõrtsi uksest sisse ei saanud minna. Aga see oli muidugi ka hea asi, sellepärast et ei hakanud külge siis need linnaelu pahed ja tuli ikkagi õppimisega tegeleda, nii et ettenähtud ajal said ikka kõik praktikumid ja eksamid tehtud. Õppetöö oli tol korral agronoomina teaduskonnas niisamuti loengutena ja praktikumid olid ka siis vaat see praktika, kus tuli omandada katse, tehniline praktika, see oli siis raadil katsejaamades ja menetluspraktika, kust tuli tutvuna ta siis talutöödega menetluspraktika Ta võis üliõpilane oma soovi kohaselt valida ja selleks võis olla siis kodumaal või ka välismaal mõni koht, üliõpilane, ise aastas kontakti nende kohtadega ja kui peremees nõusseli võtma ja tingimused kindlaks määratud, siis sai mindud, ülikool andis kaasa ainult vastava soovituskirja ja. Ma valisin praktikakohaks Saksamaa. Seda põhiliselt sellel kaalutlusel, et keelepraktikat saada. Ja mulle informatsioon oli eelnevatel tüli õpilastelt, kes olid seal olnud, et peremees maksab ka palka ka. Ja mina arvestades välja, et selle palgaga mina saan edasi-tagasi sõiduraha ära maksa ja rohkem mul ei ole vajagi, see mängis kah vaikselt. See mängis suurt trolli selle tõttu, et ega mul sõiduraha polnud, seegi tuli laenata ja kui ma tagasi tulin, siis maksin seal laenu, tagasipraktika koht ja Schleswig-Holsteini soli, aga keele seisukohalt õnnelik kohta ei olnud, sellepärast et seal räägitakse platoidži murret. Ja see erineb kirjakeelest niisama palju kui meil nüüd võrugi veel kirjakeelest või isegi rohkem. See oli kahtlemata huvitav reis oli minu esimene välismaa reis rongiga sõitsin üle Berliini. Mis aastal see oli 1932 ja kui kohapeale sain, siis muidugi ka see Saksamaa põllumajandus tuur, mis oli ka tol korral juba meie omast ikka tükk maad, eessaagid olid ikka tunduvalt kõrgemad kui meil. Ja kultuurheinamaad olid igal pool olemas. Ja talud olilt seal küladena. Ja põllud olid siis ümber küla. Need küla moodustas endast ka mingisuguse alevitaolise asula, kus oli oma hotell ja restoran ja teie lasete muidugi mitte hotellis hoidlikesele. Elasin talus ja talu peremees andis mulle siis sulastega koos ühes toas elasime aga see oli ka väga tore, sest siis sai nendega rääkida. Kaks. Tööpoisi 45 hektarilt oli see talu suur ja selles talus oli 27 lüpsilehm vihmakass talu peremehel endal oli agrovi haridus. Või tal oli jah, mingisugune hullude kollidega pool ja ja seal valitses ja niisugune homme, et nädalas ikkagi vähemalt kord käidi külas, nii et iga neljapäeval oli siis kas peremees kuskilgi teisel peremehel külas või olid siis tema juures külalisja, teised teised peremehed ja ega peremehed ise seal palju põllutööd ei teinud. Et ainult juhatasid, juhtisid ja rohkem juurvilja harvendamisel ja kust rohkem tööjõudu vajale heinatööl ja seal oli väljas, muidu tegid kaks sulast ja praktikant tegid selle töö ära. Ainus praktikal mina olin seal ainus praktikant, näiteks sõnniku vedugi toimus seal ainult kolme inimesega ja kahe vankriga ühe paari hobustega. Süsteem oli selline, vanker oli sõnnikuhoidla juures, karjamees tõstis sõnniku koormasse, sulane rakendas sinna hobuse ette, viis põllule tõmbas. Ja mina, praktikant, laotasin selle aja sees, kui sulane seda koormat põllule vedas ja seal ma tõmbas karjamees ladus teisele vankrile koorma peale ja tei tühja vankri sinna virna ette tagasi. Rakendas hobuse lahti ja pani teisele ette hobuse lahti pikendamine, vankri ette panemine, see nõudis ainet mõni sekund sisse, seal oli nii tehtud, et see ei võtnud aega. Milles teie tööpraktika seisnes siis mida te korrusel tegema pidid? Kokkuleppe kohaselt, nagu peremees ütles, et teie peate kõik ettetulevad tööd kaasa tegema ja nii ma ka tegin. Kuus kuud, pool aastat, siis pool aastat ja aprilli lõpust oktoobri alguseni. Kas ülikooli lõpetamisel olid riigieksamid? Ülikooli lõpetamisel? Ei olnud riigieksameid, aga oli diplomitöö ja diplomitöö kaitsmine oli diplomitöö. Teema oli tol korral agronoomina teaduskonnas. Kõikidel üks mingisuguse talu organiseerimine tähendab organiseerida talu töö sellisele tasemele, et ta nüüd vastaks kaasaja nõuetele ja oleks küllalt tasuv. Kus teie objekti leidsid, mina, mina valisin oma isa kodu? Seda ma tundsin ja ja see on, tähendab, neis on Võrumaa. No mägismaal tookord elektrit ei olnud, mina nägin seal, et isegi väikse elektri Jaama v turbiini peale, kuid see elektrijaama ehitamine jäi siiski teostamata. Oli tarvis tükk heinamaad oli nüüd vee alla panna, sellest oli nähtavasti kahju. Ohverdada. Mis aastal te lõpetasite lõpetasin, lõpetasin eksamid ja praktikumid 34. aasta kevadel, siis läksin tööle ja diplomitöö tegin 35. aasta veebruaris ja kaitsesin ka. Need ametlik lõpetamine on 35, kust te leidsite esimese töökoha. Esimene töökoht oli kuusiku, põllud katsejaam. Tookord kandis siis nimi riigi põllude katsejaama. Nimetust töökoha leidmine oli tol korral raske, ega siis suunatud üliõpilasi tööle, igaüks pidi ise endale töökoha leidma ja hakkas aegsasti vaatama ja, ja mul vedas sellega, et mina sain töökoha niisugusesse asutusse nagu uurimisasutus selle katsejaama juhatajaks. Sama aasta kevadel sai Nikolai Ruubel kaheteaduskonna lõpetanud keemia ja agronoomia, erodeeritud ja asjalik mees. Selle juhtimisel sai huvi selle uurimistöö vastu kahtlemata süvendatud ja pean tänutundes meenutama kui väga asjalikku teadlast. Tema soovitas mulle magistritöö teema hagi ja see on seotud just selle külviajavalikuga. Tema valdas võõrkeeli, tal oli vene keel ka käes ja tundis nõukogude kirjandust. Tol korral 30 neljandal-viiendal aastal oli Nõukogude liidus, olid need ülivarased, külvid olid päevakorral. See tähendab seda, et külvati ennem, kui põld harimiseks tahenes. Nikolai Ruubel siis andis mulle ülesande, et katsed korraldada nende külveeaa katsetega, aga alustada ikkagi tööd siis, kui põld mullaharimiseks on tahenenud. Niimoodi katsed said läbi viidud ja juba esimest katset andsid huvitavaid tulemusi. Ja neid sai tehtud hiljem, 10 aasta kestel väga mitmel pool mitmesugustel muldadel ja isegi taludes hiljem korraldatud. Ja need katse tulemused saidki need aluseks, et praegu meie külvama ame märgatavalt varem, kui Dolgoruki külvati, kui neid katseid ma hakkasin korraldama. Tol korral kevadkülv toimus põhiliselt mai teisel poolel mai lõpule külvitöödele asuti siis, kui oli külmade oht juba mööda. Kardeti vist neid küll mehi ja selle tõttu. Aga saagid jäid madalaks. Nende katsete tulemusena sai siis õige külviaeg seotud kohalikude mullaharimise tingimustega ja sellega oli võimalik loobuda nendest kalendris, sest kuupäevadest külvitöödel kevade meil ei tule ju mitte kalendri järele. Igal aastal ta tuleb kalendri järele erinevatel aegadel, aga põhimõtteks sai võetud seal, et esimesed külvid viia läbi siis, kui saabub esimene mullaharimise võimalus konkreetsele katsekohale. Kas kalendri järele on märtsis-aprillis või mais, see ei ole oluline. Ja kuid põhimõte ikkagi üks esimesel mulaarimisel võimalusel. Teine külviaeg sai valitud siis optimaalsel mullaharimise ajal. See on siis, kui muld hakkab juba kirjuks kuivama. No ja katsetulemused näitasid GC. Õige külviaeg ongi selles vahemikus õieti, sellest esimesest mulaariumise võimalusest, kuni selle ja nii, kui ta kirjuks hakkab kuivama, tähendab, kui saabub see optimaalne mullaharimise aeg. No ja see on praegugi nüüd aluseks võetud ja melga tootmisse läinud, nii et praegu põllumehed iga kevadel ise alustavad. Niipea kui kuskilgi põllule mineku võimalus avaneb. Kas tookordsed katsed näitasid ka juba selle uue viisi mõju saagikusele ja mõjus haigusele oli küllaltki suur ja kõikide kultuuride juures. Kõige rohkem reageeris sellele varasemale külvile suvinisu ja kaer. Ja siis oder. Ja nii ta on ka praegu saagi erinevused sellest varasemast külvist. Mõningatel aastatel ulatusid isegi Kümne tsentnerine ja rohkemgi oma magistritöö teema, leidsite te siis juh enne sõda ja ja nagu te ütlesite katset ja töö kestis 10 aastat. Jaa, väitekirjana vormistasite te selle 1947. aastal 36. aastal alustasin katseid ja 46. aastal lõpetasin kaitstud kandidaadiväitekirja nelja 47. aastal ja kaitsesin kandidaadi väitekirja. Kas sama töö eest tuli ka teile 1948 Nõukogude Eesti preemia ja tuli? Millal ja kuidas te sidusite oma saatuse Eesti põllumajanduse akadeemiaga? Minul kujunes välja niisugune teema, mis nõudis happeliste muldade olemasolu katseteks. Nendest senistest külvikatsetest selgus, et varasemad külvid annavad kõrgema saagi kuid mitte alati, umbes kaheksal 10-l kaheksal protsendil kõikidest juhtudest saadakse kõrgem saag varasemates külvides, aga 20-l protsendil juhtudest mitte. Kerkis küsimus, miks? Ja vastuse otsimine nõudiski, seda tarvis on ümber asuda Lõuna-Eestisse happeliste muldade piirkonda. Ja selle. Ja siis mulle tehti ettepanek kandideerida epas Maavlise erialal sendi kohale. Ja ma seda ka tegin 57. aastal, kuid kuna korterid ma ei saanud siin ja mul oli ikka pere, siis ma ei saanud siia tulla. Loobusin sellest järgmisel aastal, 1958. aastal tehti mulle ettepanek kandideerida maagilise kateedri juhataja kohale koos korteriga ja, ja minul oli esimeseks nõudeks, et kui korteri saan, siis tulen tookordne rektor minna. Clement lubas mulle ka garanteerida korteri ja siis ma kandideerisin ja tulin kohale ka esimesel septembril, aga korterit muidugi ei saanud, enne, kui järgmisel aastal ja pere sain tuua siia järgmisel aastal. No algas õppejõu elu, algas õppejõu elu ja esmalt oli see väga raske, korterit ei olnud, hotellis. Tuli ööbida, arvestada, loenguid ette valmistada, loenguid ei olnud mitte hotellituba, vaid oli ühis korter, ühiselamu nii-ütelda koos teistega ja seal oli muidugi igasugust elementi läbi rändavad rahvast läbi rändavad rahvast, kes seal laulsid ja tegid voorte ja loengute olid valmistada siiski, et see oli pingeline periood täiesti. Aga ma siiski ei kahetse, et ma selle vahetuse tegin. Uurimiste huvides oli see vajalik. May eks kuusikult suutnud siin neid katseid läbi viia sellisel tasemel sellise sügavusega, mis nüüd vajalikud olid selleks, et sellest doktoritöö teha. Ja siin nende katsete varal ma siis suutsingi jõuda veendumusele et kultuuride saagikus sõltub väga suurel määral juba nendest väliskeskkonnatingimustest, mis valitsevad seemne idanemis jälle. Ja see sai, kuigi minu doktoritöö teemaks, mida ma arendasin välja EPA süsteemis töötades olete lugenud paljudele agronoomide aastakäikudele. Te olete pikka aega teinud teaduslikku tööd. Kumb osa, kumb roll teie elus teie meelest on rohkem kujundanud Eesti põllumajanduse nüüdispilti? Vaat see on. Nüüd vaieldav küsimus, kui lähtuda sellest seisukohast, et midagi teha, on tarvis ka teadmisi ja teadmisi, oleks, peab teadust tegema, teadust edasi viima, teadust süvendama. See on vajalik, kuid teadus ilma rakendus, et ta ei ole ka tootev jõud vaid teadus on tootev jõud alles siis, kui ta rakendatakse ellu. Ja kui need teadmised on antud nüüd agronoomidele, keda ma olen õpetanud ja need on praegu tootval tööl siis ma arvan, et võib-olla see viimane osa on isegi rohkem mõjutanud. Aga mõlemad on tähtsad ja alus igatahes peab olema.