See oli esimene elukoht oli roopa täna. Sel ajal nimetati siiditänav. Ja just seal raudtee ääres kohe ja viimane majas. Ja sealt on mul siis esimesed mälestused olemas, seal olite siis kassisabapoiss. Olin õed öelda, tori küla poiss, poriküla ja vaata, kus kohas pori küla kassisaba piir on. Seda ma olen isegi taga ajanud. Kas vale piiri peal just, sest ma olin seal. Hiljem olin seal rull Kuopios, tänaval, kas teate, kus rullkoogi sõda ei ole kuulnudki seal, kus praegune videviku, vaat sealt läheb paralleelsete uue maailma ja Pärnu maanteega paralleelis, see oli rullkoogisõda. Õieti kiire tänava otsast hakkab peale, läheb paralleelist niimoodi Pärnu maanteega. See tänav lõppes just vene rahvusest aiapidajate maa peal, see oli siis tol ajal see sööta kaugele kuni raudteeni ja sealt edasi. Need olid kõik puha lage, oli seal heinamaad ja seal oli siis kapsaaiad ja, ja muud minust. Jooksuruumi oli laialt siis seal jah, vot sealt hakkavad siis need mälestused ka peale, teatud määral oli kassisaba poisid poli, küllap poisid olid nahknoad, olid siis olid Lasnamäe poisid ja see terve rida oli need campunnid, kompasid, võisid. Nende kõikide vahel olid lahingud. Aga siis mina oli tol ajal ikka veel niivõrd väike poiss, et mina olin nagu tagavararaud ja varustaja osas. Nii et mina muretsesin nõmme raudtee ääres või sa õieti dollale Peterburi raudtee sealt äärest liiva seest neid paraegliteid kuulideks. Ja siis ma muretsesin neid tuule ja peitsin need kusagile laoruumi maa sisse, sealt siis saia oma poisse varustatud. Nii et kui lahinguks läks, mina pidin taskud täis ja tulema siis oma tagavarakuulidega. Kas teil mingeid laskeriistad või lihtsalt visati? Need väiksemad, need viskasid rohkem kividega, aga siiski vanemad poisid, need olid juba isegi käisid küll rakuhulkadega, mis rahvahulgad oli isegi, oli neid, kes tulid terves õla peal, tulid, tulid meie rajooni siis tuli muidugi väikest poistele tuli abiks suuremad aga siis oli avaldanud taktika, ka seal olid suured poisid ära peidetud. Ja siis, kui need tulid, siis terve oli ikka terve terve hulk poiss korraga, ainult vaenlast, terve trobikond trobikond ja ja kui nad siis tulid sisse, muidugi väiksed, tegid hädakisa, kui need jõud üle ei käinud ja suured piirase tagantpoolt sisse ja siis hakkasid tagaajamine, siis läks lahingu ja siis läks lahingus, jah. Aga aga, mille pärast või mille nimel need lahinguid löödi, siis? Vat meie väiksed jõmmid, meie seda vahet ei tea osanud teha, mille pärast ei saanud aru, et oleks mingi rahvuslik põhjus olnud nii sakslased, venelased või eestlased omavahel seda ka ei osanud, arvuti oli lihtsalt linnaosa järgi linnaosade järgi oli. No vot niimoodi siis tol ajal see elu läks. Mina läksin 1914. aastal kooli, siis hakkas, just sõdab. Esimene haljastada. Kas need poiste sõjad olid sõja ajal või juba enne? Need olid enne sõda enne juba enne esimest maa öelda, enne see oli öelnud enne kohe niisugune traditsioon, sest ega siis tol ajal ei olnud ju poistel ei maksa ise ka raadiotööga kanda, et neil oleks mingisugune ajaviide või lõbu oleks olnud, siis oli aitäh, see oli ajavitt asemel. Ja tol ajal oli veel ka niimoodi, et. Vorstivedajad Need vedasid tollal hobustega ja siis kaste veokast solidziigiga seest vooderdatud, õigel ajal olid kõik need vorstid rõngad seal sees igasugused Krakovskid ja mis nad siis solid. No ja siis oli niuke asjad, kui see vedaja mees poodi läks või kao kauplusse, et ära viia, siis olid poisid kohe kastsin kaaned igati lahti ja ja võeti salrõngad, niipalju kui kellelegi mahtus ja läksid minema, jooksid ära. Liisus ulakusi seal oli, tol ajal oli siis nii väga, seda paistab, et raha ei ole ja ja ega siis saldotööliste asula kõik seal siis nüüd ei saa ütelda, et et nad oleksid väga varustatud igatpidi nagu tänapäeval siin. Poistele on isegi väiksed tsiklid autod käsutada ja sellepärast ei ole see imekspandav jalgratast. Esimene jalgratas, see oli mul unistus. Selle ma siis sain oma esimest korda. Tõele sain maali sal. Tollal nimetati kadaka tee, nüüd on vist Mustamäe tee viste, seal on üks mõis, et see oli selle Löwenruh mõist, seal olid kalatiigid ja vedasid, käisin juba juba esimeses klassis ja suvel läksin siis rohtu ja seal, kuidas öelda rohima rohima, nahvat rohima ja taskuraha taskuraha teenima nõuet selle taskurahaga siis favossi ühe pruugitud puuviljadega jalgrattapuuviljadega puuviljadega maitsestatud Soome omad vist olid või puuviljad. Aga see vabajooks oli siis juba nii läbi sõidetud vist enam ei pidanud. Aga muidugi enne seda ma õppisin sõitmist. Nõndanimetatud Skatingi aedas. Ta oli Mere puiesteel umbes seal kohal, vaat kus on ohvitser, sõja vaja. See kõrvalaed, see oli Skatingri ringi aed, see oli siis uisude selle uisutee ja seal on siis suvel jalgrattasõit üüriti välja jalgatud ja selle ringtee peal siis õppisime sõitma. Seal seal oli niisugune mood. Aga pärast sõita leiba? Ei, ei, seda ei olnud. Seda ei olnud, ainult seal sai sõidetud ringi. Kui ratas oli käes, eksisoliteed lahti Noh, siis oli lahti, siis oli siin, käisin siinsamas Kose metsas, ringisime puude vahel igal pool ja tol ajal ei olnud ju teate selle piiri ta teeb tänapäeva vaatevinklist. Siis oli ainult see maarjamäelt, mis sealt alla läheb. Kas see oli suhkrumägi, suhkru, väsija, Maarjamägi või suhkruvägi, sest et seal oli suhkruvabrik, oli. Mis veel poistele kangesti meeldis, oli see, et meile siin vene kasakate laager oli just sealsamas Mustamäe tee ääres heinamaal telgid ja hobused ka hobuseid, tiigid ja kõik mõõgad ja kõik nagu ikka korraliku ja kas hakkas, peab olema, aga kõige toredam see, kui nad hakkasid siis harjutama tšikitoffkad tegema, kõik, tead, kasu all hobuse kõhu alla maha maast võeti üles torgati ja mõõgaga raiuti savipäida, mis seal olid ja ja see oli kõige toredam see veel vaadata. Aga siis oli see, et mis need kasakate juures meeldisid, kas kuidagi mööda seda viitega ohvi tänavad või Endla tänavat mööda linna peal ei tulid, siis siis laulsid sõjamise laule selliseks väga ilusas. See oli mul praegugi vedas, tähtsuselt olema lihtsalt, nad tulid ratsa ratsaikkagi lauldes, lauldes tunnis. See oli, see oli väga seali nõmmel dollariga juba vaatasime juba ajakiri, aga joki seal veel siis sõjapildid ja kus oli karikatuurid toodud, kus vägev kasakas krutškov sapis 16 või palju ta sakslastele ära tapnud ja olidki Roy siis. Ja see oli siis odaga, sest ma ei tea, kas seal olis torgatud, et kõik olid läbi. Ühe odaotsa joonistatud pildiga tükiga. ETV ema viis mind juba ise, tema tahtis ikka, et poiss õpiks ametid. Ja eks ma siis võisin olles 15 aasta õnnes, sest ma rohkem koega ma koolile rohkem ei saandki. Algklassid läbi, sain ja aitas juba siis küll viis mind kingsepa juurde paistvaid, õpid kingsepaks. Aga mul see asi ikka ei meeldinud, see kõik saab amet ikka ja eks. Ja kogemata lõikasin ühele kliendil seal saapalle täkke sisse terava noaga tol ajal oli ju, tehti ju niimoodi, et nahktallad ja siis puidust nende naeltega või löödi tangudega saatidengute kohtikudega ja unustage nime ära. Tikkudega löödi alla ja siis tuli pärast lõigata selle terava noaga, nii see rant ilusti ära. Nii palju ma õppisin kõlada, et, et oskasin tallad alla lüüa. Aga et ma selle saapa pealisel lõikasin sisse, vot siis siis kingsepp sel asjal äss Läksin ühes tekstidest aitas ja ma ei saanudki vist paar kuud ja siis läksin juba ise otsima, kohta vedama. No ja siis kuulutati, tollal oli üks rahvaülikooli osaühisus oli, see oli seal, kus draamateatri vastasmaja soli seal tagahoovis oli rahvaülikooli osaühisuse töökojad. No ja siis alles siis õpipoisiks sinna selle õpipoisina siis muidugi tuli ruumise koristada ja puhastad võika õpipoisiasi jälle, aga siis oli see lubati mind ikka vahest treipingi peal ka ikka töötada. Ja see mulle meeldis mehaanika asi juba. Ta Eima sulepäid tol ajal oli seal puust sulepäid, tehti, nii et ma siis ikka natuke sai treida siia see amet meeldis, sõba, töötasin seal mõni aeg, siis mul oli niimoodi, et mul onul hala rannas paadi väljaüürimise äri sõitudeks sel lõbusõitudeks ja seal olid terve rida olid need välja üürinud Igalühel oma sillata, kes seal ja temal oli siis seal paar jahti oli seal ja ja siis olid paate 10 paati ja gümnasisti, tema ise oli, kutsealalt, oli tislermeister, ta ise valmistas. Neid süstasid, need oli Tallinnas või oli see üldse Eestis paremat sorti süstlad. Et siis hiljem oli see firma massaproducta, mis asus seal Tartu maanteel, umbes seal, kus praegu lase marata selle vastasusele. Ja see massa produkte ostis selle patendi omale ja taks selle järgi tegema. Nad olid parajad laiad, aga need ei oldaks kipakad nuiana. Millegipärast ma ei tea, kuidas ma siis seal, miks ma ära tulin, kas mulle hakkas vere asi meeldima ja läksin siis onu juurde. Sina paadipoisid, vot see oli tore aeg, suvel hommik vara, tõusin ülesse, pesin paadid, süstlad puhtaks ja andsin siis klientidele sõda kasutada viisimpaadis silla äärtes b Saltlasin, daamid ja härrad peale toetasin, hoidsin neid paati Sleigerdaks, siis lubasin peale, istutas ilusti ja kui nad olid, siis korras, siis andsin aerud kätte, sõidad, nii oli see minu amet tuli sisse öösse, siis magasin sealse paadiputkas, siis seal seal siis mulle Doraja elu purjepaadid, see, need olid meil eemal seal, kus praeguse kultuurihoone on umbes selle koha peal olid ankrus, kui taheti neid saada, siis tõin purjepaadid silla äärt. Tallinna publik oli, oli väga harjunud kallarand külastamisega siis vindise verele sõideti sind lahes ringi ja kui oli niisugune mitteoskajad inimesed või mitte, kes, kes ei olnud vilunud purje käsitamisega siis võeti mind kaasa ja siis juhtisin ja sisse härrad ja prouad siis need võtsid lapsi ja, ja laulsid ja lõbutsesid, lõbutsesid ja ma siis tegin siis selle jahiga siis oma sõidud ära ja Tõnnijate jälle tagasi. Kas paatööriti tunnitasu alusel tunnitasu alusel ja sihte, kas kõik paadid merele läksid, tulid ka lahti tagasi? Fat selles numer oligi, et ei tulnud alati tagasi. Vahest oli nii, et kas jäeti meelega kuhugile tähendab teise randa või loodusõnnetuse tõttu ei saanud, oli ka nii neid juhuseid, kus torm tuli peale ja siis olenes sellest tuulest ja sellest tormi tugevusest. Läksite kas siis Piritale või tulid siia sadamasse, sõna muuli taha varjule, aga siis siis tuli otsida paati taga, kus, kuhu jäi nüüd muidugi olid, kes olid teadlikud, need tulid ja tulid, ütlesid, et vot me ei saanud tulla ja paat on seal, et minge võtke, sealt tõstsime, siis oli sadamasse sissepääs vaba. See oli teil tore töö küll, aga see oli ainult suvel. See oli suvel, jah. No ja siis oli niisugune asi, et selle Dorhiti lõppes niimoodi ära. Et ühel heal tormisel ilmal tuli üks mootor, Paat hajutega mootorpaat tuli meie silda saksa tulid siis maha, selgus, et need saksa tulite laevaehituse tehase Noblessneri juhtkond, direktorid ja nende proua ja juhtis ja turistiks oli siis meister Klemm. Saksad tulid ära, aga meister oli, aga sütilised 100. tantsida Noblessneri sadamasse, viia seda paati. Et kauples mind, et kuule, poiss ei tahaks veel juhtida. Ma olen mootori juhi siis sisse sinna siis mina ja meelega, davai, sõitsime siis ilusti ümber vana patarei, teate, kus see vana balt riiuli seal praegu on väike majakas peal ana kalaranna vastas selle linnahalli, vastasel on säutsuge. Saarekene. Vaat see vana patarei oli Peetriaegne kindlusse. No vot ümber selle otsekohe sõna Noblessneri sissesõidu väravateni või nagu noh, ja sealt siis juhtisin sisse, aga seal oli niisugune asi, et tollal oli ka päris kõva lainetus oli ja mul on ka vilu mattalise selle rooli keeramiseks niukene tavalende merelaevade rooliga, maalin sellega vilumatesse, Sleigeta siiapoole sinnapoole lainet ka ja aga iga siis kõnelikult sain ikka sisse. Pärast meist ja siis ütles, tubli vased, kas sa tahad ametit õppida, tuli minu juurde nukusepaks. Tavaline lukussepatöökoja juhataja ise siis lasigi siis sügisel sinna ja sealt hakkas siis vool lukussepatöö peale, siis me hakkasime ehitama seal, esiteks ehitasime kolm mootor purjelaeva, need esimesed laevad, mida Tsaari-Venemaaetis siia 10000 tonni laevaterast. Need olid head Erasari ja siis ehitati hakata ehitama mootor, purjelaevu, nelja massilisi rahwersonerid. Seal oli Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa, nii olid kolm tükil, massid olid neil tehtud terasest mastid ja väga ilus kõrge taglase oli ja ja see ilusa kujuga niukene talle natuke kipakas ist kippus liiga sale ja ilus ilus oma kujult oli isegi ma mäletan, tollal oli, lehes oli, kui nad esimese reisu tegid, muidugi tahtsin gaasis laevapoisiks minna, siis selle laeva peale siis kapten, pruun oli siis selle laeva kapteniks, tollal demonstreerisin siis oma oskused, noh, et kui ma lähen nüüd seda masti ja käin saalingute peale ära, seal oli sealt ilusti alla kapten jah, et sa oled kuidagi liiga noor veel. Et järgmine reis, kui tagasi tuleme, siis võtad. No ja siis lehes kirjutati, et esimese seisuga nad lassid, said Biskaia lahes tormi ja seal oli nii, et neil oli siis täh täies purjes olid olnud ja topside üleval ja siis olid äärepealt ümber minema. Nii et esimene asi, mis nad siis tegid, võtsite topsendid maha? Muuseas emadele ütlen talle vahepalana veel, kui meie laevu seal sai ehitatud, mina ei olnud see nii peenlukusepapoisiks, vaid olin tavalise brasta lugu, sepa käealune. Ja siis me pidime tegema massidele külge need sulid, igasugused kinnitus, kobad seal ja mis seal käib masti küljes, puurisime augud masti sisse, mastid olid siis talveajal talade peal seal. Noh, mis ta oli, üks kahe meetri kõrgused seal selle peal ja siis puurisime augud sisse ja siis panin poltidega kinni, aga see läks ta kinni panna, siis tuli minuga väike poisspidise massi sisse pugema ja sealt poldi läbi pistma, siis vanameister keeras ilusti pealt kinni, nad jäid kohale ja siis isend tuli, Gatentsepad. Vaat tol ajal olid, ei olnud keevitamist jäänud, vaid kõik olid, käisite, katel sepad tuliste needidega kinnitasid neid, väliäsid nende peal siis poisid ajasid teed kuumaks ja sisse üks väiksem sorti, natuke vähe väikse aruga mees, see saadeti siis seda sisse, need needis siis läbi torkima, sealt Augusele ja Balta välja võtma ja siis poistel muud oli niimoodi, et Bilde tangidega võtsid selle nii tule seest välja ja viskasid veetoru sisse. Aga see mees seal sees ämbriga püüdis selle liiginny ja kohe võttis teise pihiga ja torkis august läbi ja vastabani siis ta toe raua, need ja siis siis andis Ratassepale väljapoole signaali, et võib maha lüüa seedeedil. Mahalöömine käis õhuhaamriga. Aga tol ajal oli ka, oli üksus väga külm, tali. Vaat kas see oligi 20 saastast? Poisid mässis endid jalatsit takkudega kinni, et jalad küll me ära ei võtaks. Ja siis siis mäletan, niisugune juhus oli kusse. See vanamees, see väikse aruga mees seal võiks ka lakkuda, jalutas ringi ja poisid on just koerad, nagu ikka poisid võtsid selle nii pihiga, viskasid osavad viskajad, olid nad ja koheselt akude sisse. No ja esialgu ei olnud mitte midagi märgata vaka, aga siis kui järsku lõi jalgade vahel tuli lahti, no siis ei olnud midagi teha, siis vana meil ei olnud, kui kuid lume sees ennast kustutas ära. Ulakusi tehti muidugi postilisegise naljaga, aga asjaosalisele enesel oli seega raske, siis ohutustehnika oli tol ajal ikkagi natuke viletsavõitu? Jah, meremeestest ei saanudki siis kahjuks ei saanud või ei tea milleks, milleks hea oli. Noh, ja siis sealt siis muidugi 23. aastal. Siis kui kopsupõletikus põdesin läbi, siis oli juba isu täis seal sellest külmutamisest. Et läksin siis telefonivõrku. Nii et siit algab siis teie elu telefonimehena. Jah, telefonimehele tollal olid päevatööline, oli ainult suvel, talvel päeva töölisi ei peetud, ainult jäi kaadritööline, keda oli vaja, et välja õpetada, juhtida teisipäeva töölisi, ma töötasin vist ikka veel jaanuarikuuni välja ja lasti mind siis lahti. Aga kevade maikuus siis võetel uuesti tagasi. No ja siis ma tulin vaigus tagasi, isa oli siis juba 24. aastal. No vot siis hakkas mul pidev saast peale. Siis ma olin juba vilunud passi otsa ronija ja, ja traadi, jätka ja pinguta ja nii edasi ja siis hakkas siis side töö peale õieti kestesse, kuni festist pudi. Seal telefonivõrgus. 1970. aastani. 1924 kuni 1970 asja. Palju Tallinnas telefone võis olla sel ajal, kui teie telefonivõrku tööle läksite? Möödunud aastal sai 100 aastat täis telefon võrgu asutamisest siis 1000 886. aastal, kui taljevõrke ehitati laia tänavale. Siis seal võis olla, ma ei tea, täpselt ei jõua, võib öelda, mõnisada või nii, ja muuseas siis sel ajal ehitati ühe juhtimiseta. Liinid ei olnud kahe juhtmega juhtmest, ühe juhtme ja maa kaudu oli ühendatud aparaat. Siis, kui mina läksin sinna 23. aastal, siis olid juba kahe juhtmised liinid. Ja, ja siis oli umbes 2900 midagi, 2900 Nummert ligi 3000 ligi 3000. Muidugi meil oli telefonivõrgus, oli veel nii, et olid väiksed abijaama ka, näiteks see, kus praegu seda raadiomaja kõrval see sideministeerium. Seal oli ka mõnisada Nummert. Tollel telefonil puudus muidugi valija ketas ja oli vänt selle asemel ja anti ja tuli vändata. Ja vändata ja ütelda telefonipreilile siis oma soovi, telefonitrelli siis ütles, et et keskel Sai teada, valmis, ühendas ära ära ja oligi tehtavaid numbriga rääkida. See oli siis niimoodi tehtud, et, et iga Telefonistil olime töökoht 100 numbri jaoks. Tema pidi teenindama 100 Aponenti. Aga üleval olid omad palju see väli, kus oli terve selle jaama maht peal pesad ainult olitsas. Ja need, kui siis Aponendiga tuli ühendada, sest ta vastas oma klientuurile vastas. Ja siis, kui taheti sellest väljast ühendust, võttis tartlasele telefoninööri otsa septi otsasena paljuski pesasse. Ja andis muidugi kollektori ettelükkamisega väljakutsed. No aga kus ta teadis, et kõne nüüd lõppenud on? Sellel nööril oli peal ära kellaklapp, see klapp kukkus alla ja ta nägi, et ahah see nöör, paar seal, paariline, piisavalt nöörid ühendatud, et see tüür paar vaba. Ja siis ta muidugi lülitas korrektori sisse, ütles, et räägite, keegi ei vastanud müürist välja, igav oligi valmis. Sellega lahutati ära. Kas telefoni kasutati tollal palju? Või oli lugupidamine selle aparaadi vastu suurem kui tänapäeval? Ratase essees hõre maksis ka iga kõned läksid ikka arvele. Hiljem, kui meil automaatjaam tuli, siis oli meil iga kliendi jaoks üks kõnelugeja. Ja selle lugeja järgis terve osakond saatis igale oponendile arve, velled maksvat oma telefonide maksud selle, selle, selle summas, kes oli noh, nii kokkuhoidlik omanik. Ta märkis seal seina peal paberi peale ära kriipsu. Et andmisena rääkis. Ja siis kuu lõpul ta vaatas, luges üle, ahah, nii, ja nii palju on kõnesid tehtud, et umbes nii suur arve tuleb niisugune arveda, tule. Mis teile telefoni töö juures nii meeldinud on pikaks ajaks sellele tööle? Jah ega ma pole oma kohta peale selle üldse vahetanud. Kõigepealt oli see, et kui meil see posti otsa ronimine oli, siis oli see võib-olla see julguseproov ja see kõrge koht seal passi otsas peale seda mind määrati Montöörigmantsimotööri eksami ära ja siis ma olin juba kaugeliinide Montöör ja siis käisin traadikera sellas, bloksid, telefon, aparaat, skand, aparaat vändaga, muidugi seal all Tööriistad tangid ja, ja mis seal olid. Ja niimoodi siis sõitsin, mõõda postialuseid, läksin maale kuhugile põni salle Kloogal ja, või, või, või sinna Keilani välja või kuidas, kuidas rike oli. Vahest tuli käia kohe oma 50 kilomeetrit mõnikord ära vana visata jala. Jah, aga meil oli küll, tollal oli kahjuks tossu mees nagu öelda. Posu meest ei olnud ka nii võtta, tähendab hobuse hobusime eest, jah. Ja seda ei olnud ka alati vist kasutatav. Aga ma mäletan, mul oli üks niisugune juhus, just, oli 28. aastal väga sügav lumi oli just mul valvekord pidi lõppema õhtu kell 10. Ja just Rakvere teine liin läks äkki ja kaugem, teatab vajudes rakvere, teine liiva tikesed. Võtke proovile. Vanemtehnik seal proovis ja juhtunu kuus. Nojah, davai välja. Tavaliselt ikka ei tahetud ka nii öösel välja minna, seal pimedas kolistad ja veel eriti veel, kus on süvalumi ka ja siis muidugi katsetati ka, et, et kas linna voorimees keegi tuleks abiks, tuleks, viiks teda edasi ja seekord oli nii, et linna voorimehed, ükski ei olnud nõus oma saaniga välja sõitma, sest kus sa sõidad seal teed ei ole üldse. No ja, ja mul oli ka niukene halb vahekord, oli oma ülemaga sall ja ja see ütles, et davai, lähed, Tööriistad ka tõeliselt kaasas ja hakka piki liini marssima või õieti. Markoliini, ega vot see oligi, et ta ega teed ei olnud, no ma mäletan sealt, kus kunagi oli lennuväli, vot selle äärest läksin läbisi mööda Vana-Narva maanteed. Ega teinud ju pime ka, ainult kõrvakuulmise järgi, kuulsid ahah, et see liin läheb siit undas traaditundest üleval ja seal Lasnamäel oli põlvest saadik lumi. Noh, ja marsi siis marsid ikka linnast kaugemale, ikka ikka homme jõudsin, mäletame, jõudsin siis sinna Iru sillani enne Iru silda, siis oli tuul tuisanud seal suure lumeangerjat, ma pidi kõhust saadik sealt läbi ronima ja siis sain alla, seal silla silla juures oli siis meil kontrollpost. Need kontrollpostid olid pandud iga 10 kilomeetri peale, seal te saite tagasi helistada, sealt saia, siis helistada teise liini kaudu kaugejaama kaudu valve rannikule. Aga muidugi rike oli ikka edasi, läksin sealt edasi, sain siis sinna liiva kandivad ilust mööda minna. Järgmine küla oli seal liivakandi küla kärmu jah, liivavendi noh, seal oli tol ajal üks Sõrtsali ja, ja sain siia selle kärbu kõrtsu juurde ja vaatasin, et kell oli hommikul kell kolm parajasti veed piirituse tünnidega, seisid salle kõrtsu ukse taga ja mõtlesin, et need olid need riigi piiritusevedajad, kes käisid linnapiiritust vedamas või Toomas öelda. Ja need olid siis tagasiteel koju ja nüüd parasjagu õmmelda siit-sealt, siis kelleks on nüüd rääkima hakkad, purjus inimesega pole ju mõtet rääkima hakata, vähemalt saite sooja ruumi, sest too sai küll jah, aga, aga siis vaatasin, et üks meehanemees paistis vist kõige soliidsem olevat seal. Läksin siis selle juurde, et tutvustasin, et vot see, see ole nüüd väsinud seal nii palju juba käinud ja te lähete edasi võtaks mutri otsa peale? Noh, see oli, ütles kohe, et noh, siis pudelist vaatame. No aga meil oli kombeks, et kes kommenteeriti väljast tavaliselt raha ei olnud ju kellelegi kaasas, nii palju. Siis anti vastav Lugavants, kas kaks krooni või kuidas keegi nõudis söögiraha, vähemalt või sõiduraha või midagi, see oli kah väiksema mehel oli ikka päha palk. Ma ütlesin, et ma oma kahe krooni särannad aga mul teada ei ole, millal ma tagasi jõuan, sest et tavaliselt on ikka nii, et talveli nii kergesti tagasi ei saanudki, et sain selle liini korda. Teine liin läks olavik jälle siis, kui monteeriti edasi ja mul tuli vahest siis kasutada seda raha söömiseks ja nii edasi. Aga see, et mees ei ole lõussa aga pisarad silmi, et söögu susi teid ja teie viina ja ja et, et läksin jala edasi. Sainsena enne jõelehme, seal olid need tol ajal raekivimurru, augud olid seal tee ääres. Ma mäletan, et seal oli juba mingisugusel määral Salteegaa laindiane, tee oli kusagil, ma komistasin väsimuse tõttu ja läksin summaketi taopilisena lume sisse. Ja lamasin seal ikka hulk aega vist nii mõistuseta, juba. Siis lõpuks ikka tuli aru pähe ka, et kui ma külma siin ikka ära ka niimoodi, et ei, peab ikka edasi. Vaat siis hakkasin otsima riistu, ma mäletan paralleel minust umbes viis meetrit eemale kukkunud, kuidas ta lendas sinna, vaat seda ei tea, otsin, saad lume alt ja viimase Is kätte ja siis sai jõele välja, seal oli siis jälle kontrollpost. Helistasin, linnasid aliasse ja Öeldi, et ei rikkaliga edasmitu kilomeetrit olete nüüd maha marssinud seal juba peaaegu 25 juba vist tuleb ka üle 20 külas. Siis ma ütlesin, et nüüd ma enam ei suuda rohkem minna. Et ma jään siia puhkama kusagile. Läksin siis seal posti all oli kohaliku politseiniku maja, oli, ajasin selle seal üles ja see tegi siis mulle põrandale, aseme sinna ja siis magasin kella kuueni. Siis ärkasin uuesti üles, läksin uuesti kontrollima. Lähen nüüd edasi. Öeldakse, et liin on korras vaid tagasi tulla. Järelikult teine mees tuli teiselt poolt. Terve varanduse ära jah, aga ta tailingutant kõrt samas oma laua tagant parand säärasele hommik hakkas vaatama ja parandas krossi peal piksekaitses seerias selle reavea ära. Ja sellega oli kõik korras ja minagi marssisin selle ilmaasjata. Jah, eks teil oli siis komandeeringuid päris palju. Sel ajal tuli üsna paljud need pikemad otsi tuli ikka, kus kakskolm nädalas. Kas Tallinna telefonijaam sõja ajal sai kõvasti kannatada? Jah, sõja ajal Vene tänavajaam lasti õhku, see oli 1944 sakslast õhkusele. Meie jaamas oli kah juba ennem teada juba all just Kreutzwaldi selle 12 ja, ja raadiomaja tulemüüri sisse süvendati suur auk ja pandi siis nii, et jäi raadiomaja ja Kreutzwaldi sideministeerium ajal vundamendi alla see lahingukastid. Nii et tol ajal oli see raadiomaja oli alles ehitamata, lõpetamata ja ei lase, seisis jah. Et sellega oleks läinud nii Mõlemad majad, ka raadiomaja, no ja siis, kui mina läksin viimane kord tööle Küllap see oli 1944 septembrikuu GAZ 21. ja 20 20. Midagi sel ajal olin, ma olin just hommikul kell kaheksa pidi valvesse minema, me tegime 24 tundi järgemööda, eelmine mees oli, eks Johanssoni mehaanik. See oli juba 48 tundi juba olnud, sest selle eelmine mees, see oli ära läinud, aga kõrvalmajas see on siis selle Gogoli ja Kreutzwaldi nurga peal, seal oli mereväestaap. Vaat seal parajasti lõhkusid, hävitas seal oli pime kõik, sest elektrit ei olnud, elektrijaam oli ju tööst välja lülitatud juba? Jah seisis. Ja siis, kui mina tulin, siis ma ei saanud teha, hakkasime akumulaatorid laadima. Laadisin petrooleummootoriga ja generaatoriga. Sellega taotlesime seda huvi dünamoga seal laatasid ja seda ja terve päeva läbi. Ja, aga see kogu aeg, see, see mootor muidugi andis häält, aga ilm oli sellest kõrval ju sakslasest lõhkusid. Kas nad ei tule äkki viimaks siia vaatama, et mis juhtub? Kas vene tänavajaam oli? Kuidas see oli juba siis õhku lastud ja see käis niimoodi hiljem kauge ema, peainsener vilistar oli minuga koos, sest millistel elas ka sammas majas neljandal korrusel ja temal ei olnud ka midagi muud, kui muretses selle selle asja pärast aia ja Smi kahekesi seal oli seal. Ja siis see kestis kunni hommikul kella viieni. Aga kella viie ajal äkki hakkas signaal alarmsüsteem tööle. Noh, ja nüüd ma ütlesin siis, millise suhet nüüd nüüd on vist peajaamal õhku läinud. Proovisin, tegin proovi ka, aga leib oli juba läinud, tähendab, keegi vastanud, aga kella seitsme ajal õhtul oli mulle helistas enne seda peajaama valvemehaanik Einstein etsed et sakslased tulid sisse ja andsid meile kasu välja kolida ja nendele jätta. Ja siis ma ütlesin, et, et pista tasku veel tagavara osi, sest ta oli need defitsiitsed, need osad seal igast aja neid tasku vähemalt et meil on neid võtta, oleks, kui me ellu jääme, siin. Kas õhkulaskmist kuulda ei olnud või üldine lahingumüra, nisu? Ei, seda lõhkamist igal pool ja siis võtsin kätte. Võtsin teenet, võtan, et ma katsun natuke maskeerida. Ma katsun seda suunata, seda komandot, kes hakkab lõhkuma, tuleb muuseas, enne seda. Eelmine päev olid lõhkeainekastid ära viidud, toimetatud sealt meie koridorist ära, oli viidud peidetud kõigepealt hoovi puuvirna vahele ja hiljem hiljem oli autoga side autoga ära viidud. Kusagile. Et hommikul kella viie paiku, siis te vaatasite, et tuleb midagi ette võtta. Jah NATO olin siis selle mõtte peale, et ma vahetan majanumbrid ära. Tol ajal oli see siseministeeriumi kõrvalmaja ei olnud veel, see oli kuur ja seal oli värava, seal oli number 10. Meie maja oli 12, raadiomajas pidi olema 14. Et ma panen selle 12 raadiomaja peale, las läheb, see. Jätame keskemades Bay 10 siia. Noh, ja selle sain ära tehtud, siis oli kell kuus juba hüppasin siis jalgratta peale, pani uksed kõik lukku ja ütlesin siis öövahile, kes seal oli kolides. Et ma lähen koju ja ka tulin tagasi kella 12-ks. Magasin natuke ja läksin siis kella 11 ajal uuesti linna tagasi. Noh siis mulle juba sal uksevalvur ütleb, et üks ohvitser otsiteid taga siiani loodetavasti tulite, tunni aja pärast tuli tagasi, oli armee juhataja sideülema asetäitja. Ohvitseri kapten oli siis, et kas teil jaama korras sead ja minul, Aavo Valmis. Igal momendil võib tööle panna, kui vaja. Et võtke oma hoolde ja oodake, kuni kolme päeva pärast tuleb tsiviilside esindajat kohale Jefreemofoli ülemvolinik, siis oli see rupski hiljem peainsener ja siis oli telefon võrku ülemgi kandro. Need kolm tükki siis hiljem tulid kolme päeva pärast. Sina siis pidasin siis oma käes need kõik asjad. Otsaks nihkuvad. Niimoodi oli sisse Jaama päästmise lugu. Päästmist seal ei olnud, aga noh ta on alles alles laulja.