Juulikuus, kui Tallinn on täis laulu on peoliste hulgas kindlasti ka õed Hilda, Griiva ja Elfriede Shangare. Nad on siia sõitnud Läti NSV-st. Aga kui need viimati Tallinnas viibisid, oli mul võimalik nendega koos ühel õhtutunnil istuda ja laulu kuulata. Nende rahvalaulu, mille sõnad ka eesti keeles võisid lausuda. Kus sa lähed, lohakas kübermina, lähen körtsi. Jutustab Hilda Griiva Ema oli eestlane ja isa oli iirlane. See oli nii, et siin oli kalatehase, on Jeemenis, kuidas see on nüüd hallide ja Sörensen peremees, ta on jääkalatehases siin Tallinnas. Ja siis Ta kutsus töölisi oma juurde, Kolga rannas olid väga kehvad olukorrad. Siis need neiud tulid ikka teenima raha teenima ja ikka veel ja kala kalatehasesse siia Sörensoni juurde ja siis reanson. Lätisse tööle sinna kalaperenaisteks, kes õpetavad jälle seal näid kaluri naisi, kuidas peab kalu ümber töötama. Paljud eesti tüdrukud. Ta kas siis läksime emaga? Kus sa lähed, kus sa lähed, väikene märg, karjus. Lähen, lambakarja Suur on minu lambakari. Koerad viisid minu tassikese järve äärde. Tõid sealt minu vennake selle kandle keeled. Õekesele pärli pärijad, õppisite siis siin ja ühe talve, ainult siis tulin siia. Alad Viasse. Liivi randa ei oskanud läti keelt mitte sugugi, aga suve jooksul teiste lastega koos mängida, siis õppisin jälle läti keelega ära ja sügisel läksin kooli lätegoolisse. Aga liivikeelset algõpetust ei olnudki seal liivi keelt, siis õppisin jälle kodus ära ja vanaema rääkis ja vanaema, õde ja kõik onud ja tädid ja kõik rääkisite. Koor laulab, laidab, laulab, käisite, aga meil ühes Läks sassi. Järveid, laula, midagi laulab kevadele. Kuidas Antsiirulis disüle veel nii väga kõrgel kõrgel lendab elust sirab lõoke. Lõoke laulab kevade, tuleb küpseda emale iba, mina lähen kärje, kui küpsetad suure leivast kaugemale. Kui küpsetad väikese, siis lähen lähemale alguste muusikat, õppisite alguses. Pakkisin viiulimängija viiulimängija juures väänspelsis, siis läksin. Mängu õppima Sibeliuse tütre juures Abba lohe mõju juures sellepärast et Sibelese huvila oli huvila, ei suvila, jää suvil. Paari seal õppisin jälle klaverimängu ja, ja orelimängu peale selle, kui tulin jäljalgava kooli, õpetajate instituuti. Sealses jälle õppisin muusikat, klõpsutasin Ventspilsi, muusikakeskkooli koorijuhi klassi. Aga siis olukord olid sellised. Konservatooriumi mina ei saanud kodus, et olukord olid sellised. Nõnda kõneles Hilda Griiva liivikeelse kultuuri väsimatu hoidja. Tema eestvedamisel loodi mõned aastad tagasi Ventspilsis liiv lastest ja nende järeltulija eest laulukoor. Teine liivi koor tegutseb Riia vabaõhumuuseumi juures. Ühiselt esinetakse muuseumis igal suvel. Elfriide Šagare, kes Jelgavas elab, võtab koguni mõlema kooritööst osa. Riia liivlaste kooris laulab tema tütar. Siin Eestis on sugulasrahvalaulu mitmel korral kuulda võidud. Viimati mullu Tallinnas. Elfriide laulab liivi rahva hällilaulusõnad on umbes niisugused. Kuhu sa lähed, unehiireke? Lähen sauna kütma. Sa lämbud saunas ära. Poen sauna lava alla. Mida sa seal sööd, jood mulda ja muda. Su kõht jääb haigeks. Määrin lõiga, kust võid saad? Vanaema Õigernust, kust vanaema saab kirju lehma käest. Kust lehm saab rohelisest ost, kust Rovi saab hommiku kastest, kust kaste saab. Kaste saab jõest.