Saates kirjutamata memuaare esineb täna polkovnik kiljako. David Kirjako nimi on meile tuttav autori või koostajana järgmiste raamatute kaudu. Suure võitluse algus ühises rivis ühise vaenlase vastu, karastustules vabastamislahingutes laskmine, ülevaatlik teos, laskespordiajaloost peale loetletud on ta trüki aidanud mitmeid teisi. David Kylie, noh, mina olen pärit Tartumaalt sündinud tollel kõnnu külas Ahja vallas. Sünniaasta on 906 27. mai, isa oli mölder ja emal ei olnudki õied kutsetega, tema oli esialgu kui tartus, elasime sisse, maad pesi pesurit ka kõrvalteenistussaadavamalt, ise oleks talust eraldi, vend jäi tallu ja isa helistas talu kõrvale omale tuuleveski. Sel ajal olin mina väike, kui see õieti seal isal selle veskiga tegeles, aga pärast jäi su veski osa jäi ju ka väiksemaks ja siis isale Antiga Enda andis talle kolm hektari maad ja oli siis ka väike nii-ütelda. Maapidaja. No aga tegelikult oli soig boksi koht, nii-öelda oli üks hobune, üks lehm, kolm hektarit on ikka kõigest kolm hektarit. No kolm hektari küll, aga kui see kolm hektarit sellest kolmest hektarist üks hektar oli ülevalt veski juures, see oli hea maa pääl. Aga kaks hektarit olid kullimäel, põlgus, põld liivakünka pääl, kavade maalaps, olite siis maalaps, olin mina õieti võrdlemisi vähe, kuigi õieti kui hakkasin linnas koolis käima, vot siis suvel olin maal, aga siis ma käisin karjas ja karjasena teenisin omale siis ülikonna koolides pandi koolikäik, oli minul esimesed kooliaastad, tulid Tartu seminari algkool kohe esimese üles ja Jüri kui, kui juures esimese klassi. Seal oli üks väga hea õpetaja oli Lauristin, tema oligi klassijuhataja sellega aga selle kooli iseloomustuseks on see kõik, õppimine oli vene keeles ainult et eesti keeles oli kaks tundi usuõpetust ja eesti keelt. No missugune see linnaelu tundus maapoisile, lõbustuseks oli, ajaviiteks sai tehtud ajalehe müümist. Vot see oli, aga see ajalehe müümine väävel vajalik siis sealsamas kooli vastas oli, oli kondiitrikauplus, sealt sai siis enest apalli, apall, see oli koogipurukoogi puru, müüdi valle loha, seda müüdi lastele müüdi siis kes on väga maitsev koogipuru opostime Pakri kaenla all ja Postimehe Postimehest ja siis tuli muudkui, aga pakkusid, näitasid Eestis. Mis tasu oli, mul ei olegi meeles, aga et peenike väike teenistus oli igatahes 14-st kuni seitsmeteistkümne aastane, kolm aastat käisin algkoolis ja siis tuli pääle esimene maailmasõda, see koht, kus isa töötas, oli mingisuguse Linnade Liidu puutöökoda ja neete evakueeriti Venemaale. Ja see koht, kus meie sõitsime, oli nii Evelin. Nii et mina olin seitsme aastaselt seal neemelis juba siis ennem kui ma nüüd 42. aastal Luki lahingus oli seal, selles kandis tulema tagasi lapsepõlve ja esimese nööveli sõidu juurde sõit oli nii palju on mul meelde jäänud, et me sõitsime Tartust laevaga Peipsi ja siis sealt Pihkva Pihkvast läksime rongi peale ja siis läks rongiga, sõitsime Evelisse koolis mehele ei käi, ei käinud. See oli niisugustele periood, siis oli sõjaperiood ja siis koolis koolis ei käinud, tagasi tulime 18. aastal, vot siis isa vabanes sõjaväest ja kus sa lähed, ikka oma kodu minna. Aga tahtsime siis sõita rongiga, sõitsime Pihkva. Pihkva seisa esse tulles sakslased ees. Pedro kraadist Narva ei saanud sõita, Narvas ka ei läinud rongiga enam. Aga siis isa kavalus andis välja, sõitsime uduva, temal oli seal vanad tuttavad, kalamehed käisid ikka seal üle järve, seal kõnnu pool ka kandis ja seal olid tuttavad ja sõitsime tuttavale ja nende tuttavate abiga siis uduva kalurid meid Leegole, Aleegololeid, Leisad, tutvad symbol Me järve ja lego hobustega toodi meid sinna kõndu tagasi. On see kõik meeles kah, kuidas see tulek oli? No see oli, on nii palju, on meeles, et üle Peipsi järve tulekul oli pahandusi sellega, et olid need toot sees ja sealt pragudest üleminekuga nagu ikka Peipsil on, et sinna kukkub hobune sisse talvine aeg ja talvine aeg oli. Tagasi tulles oli talvel talvine aeg. Ja mis oli ka imelik, oli see, et emal oli oma õmblusmasin niivõrd armas, et tema kandis seda kaasa. Aga isa jalgratas oli panti pagaasis ja need läksid, pagaasika läksid kaduma. Kui tagasi jõudsite, siis koolide jätkus, lähim kool oli meil läänisti algkool, aga see oli kolmeklassiline algkool. Ja kooli tuli minna ja siis ma olin seal paar nädalat käinud ja siis selgus, et et mina olen juba selle kõik läbi õppinud seminari ja siis oligi, et sügise Algkooli, mida sel ajal nimetati kihelkonnakooliks, Võnnu kool oli 10 kilomeetri kaugusel ja iga päev seda maad maha iga päev seda maad maha ei käinud, aga seal ei olnud mitte internaat, vaid oli magamise koht ja no nii õppimise ruum, aga siis söök pidi omal kaasas olema, nädalamoon kaasas ja nädalamoon kaares. Nädalamoon tuli niimoodi, et iga pühapäeva õhtupoolikul tuli siis leivakott selga panna ja piimaämber oli siis käes ja vot niimoodi astusin see 10 kilomeetrit kolju läbi, siis Läksin Tartu jälle õpetajate seminari, mis oli keskkool juba ja see Asuslike Blairi tänaval Tartus ülikoole ju rohkem. Miks õpetajate seminari valisite? Seal valimine oli väga lihtne, sellepärast et et õpetajate seminaril ei tulud, maksa õppemaksu. Aga gümnaasiumi lifrest raha ei olnud isal kuskilt võtta ja tegelikult ühesõnaga Tartus koolis käimine oli, oli, oli selles mõttes raske, et isal nii palju toetust ei olnud, et oleks saanud nii käia nagu ikka teised seal. Peremehe poisid käisid, pandi onu juurde, aga onul oli Tartus oli, oli, pidas kojamehe ametit. Elu oli kaunis, vot siis oli tarvis, oli suvel tarvis teenida. Ja teiseks oli ka, et ka sai vahel antud ka, kui juhtus, mitte pidevalt ei olnud see, andsin algkooliõpilastele tunde, aga matemaatikaalalt maalin matemaatikas siis kaunis kõva ja matemaatika järeltunde neile, muuseas mina lõpetasin seminari kolm klassi ära ja siis hakkas minul sõjaväeteenistuse aeg oli 25. aastal ja siis sel ajal lõputasid Tartu seminari üht kuulsat muusikut nagu Eduard Tubin. Seminaris oli muusikal päris erin koht, sest olid sunduslikud, klaveritunnid, viiuli mängimine ja laulmine. Aga aega viitis noore mehe aega viitis just see klaveri harjutamine. Ja nädalas oli vist kaks korda šaivis klaveril, aga iga päev tuli mängida rohkem oli armooniumite väel. Siis kutsuti teid sõjaväeteenistusse ja aga sõjaväe Def minek oli, oli sõjakooli, aga sõjakooli võeti vastu võitluskatsega ja seal olid muidugi kehalise kasvatuse katse, tulid kõige suuremad katsed ja peab ütlema, et sõjakoolis üldse see oli kõige raskem periood minu elus selles noores elus. Sest omiku hakkas see kell kuus juba vilega peale ja õhta kella üheksa loendusega tema lõppes. Ja muidugi siis oli ka seal sel ajal oli ka, pidid rivi pidi laulma ja pidi laulma seda, mis rühmakomandörile meeldis. Kui seda laulu ei lauldud, mida rühma kombel meeldis, siis öeldi pikali. Kõigepealt see sõjakool andis mulle keskhariduse, sest mina läksin seminari kolme klassiga, see oli poolharidus. No ülendati nooremleitnandiks, läksin Valka rühma komandörina teenima. Valgateenistus oli ka omapärane, alul muidugi noorte meeste elu, aga siis tulid sinna ka vanemad mehed ja mul on meeles, kui oli üks heatahtlik vanem mees, kes käisid ikka staažil, käisid seal ja tema siis ütles, et kuulge, mis te siis nüüd siin kasiinos istute, palju teinud, aga ei oota palju, aga ta oli vist niimoodi elada ei saa. Aga teil on tarvis õppida, mis õppida, te peate õppima niimoodi, et kõrgema sõjakooli saate ja tema õieti suunaski mind selle peale ma hakkasin siis õppima ja õppisin, no aga sellest õppimisest midagi välja, sest koolid 34. aastal olid katsele. Ja Kaldsel oma teada kõik, tegin kõik katsed ära ja enam-vähem ka isegi niuke tunne olin nagu paremini, vastasin kui teised. Aga siis, kui tuli vastuvõtmise, see lõppotsus, öeldi, et mina ei saa, silmanägemine on miinus kolm. Pani imestama küll. Aga minu silmad, silmad mul kogu aeg olid head, leiti Poitiers, silmanägemine, tegelikult mina sain ikka niimoodi aru, et mina ei mahtunud maa ei kuulunud siis nende hulka, sest seal oli oma norm oli 25 õpilast, võttis kõrgema sõjakooli vastu sellel kursusel. Ja mina nende hulka ei mahtunud. No mina olin provintsi mees ja sellepärast kõik see asi siis nii käis, see oli 34.-st aastast ja 36. aastal. Ma tegin ka umbes samad katsed, mis ennemgi ja võib olla ka niisama. Ja siis ma kohtusin ka nende hulka ära. Muidugi kõrgem sõjakool oli ka raske selles mõttes, et teooria osa oli päris kõva, seal. Lektorid olid seal küll väga mitmesuguseid, aga mis mul meeleri anduks. Hea lektor oli kolonel Richard Tomberg, kes luges meile sõjakunsti, kindral Tomberg, praegu praegu on kindral Tomberg ja diplomitöö oli minul üks raskemaid. Sest diplomitöö teema oli pataljoni organisatsioon, koosseis, relvastus ja tema kasutamine lahingus. Ja seda tuli vaadata neljal suurel riigil oli siis nõukogude leit Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika ja neli väikest riiki ja kõiki neid Nende olukord enne esimest maailmasõda. Siis areng esimeses maailmasõjas ja kolmas faas oli areng pärast esimest maailmasõda kuni 38 aastani. Tegelik elu ja teenistust läks aga oma rada. Mind määrati siis peale lõpetamist sõjavägede staapi operatiivosakonda ja ma pean ütlema, et seal, minul üks suuremaks tööks oli sõjakaardipidamine sel ajal, kui käisid lahingud Poolas, kui fašistid vallutasid, Pohlaku teine asi, mis meid rohkem huvitas, oli see, et punaarmee väeosad tulid baasidesse. Selleks moodustati sõjaväe staabi juures mõjutamise komisjon ja mind ja teisi vene keele oskajaid noori mehi ja kaasa arvatud ka nagu viimasest kõrgema sõjakooli kursuselt Lessel ja meie tegelesime siis sõjaväe majutamise küsimusega. Muuseas, see oli väga huvitav, sest siis ma nägin punaarmee võistlejaid ja nende relvastust, mida senini maa ainult olin õppinud raamatust. Ja ma pean ütlema hea mulje, kuigi nad olid, olid üle 200 kilomeetrid juba käinud. Tegid midagi vaevalt kolme päevaga, aga nad tulid väga reipad. Hüva, tuletame meelde siis neid sündmusi ka 1940 juunikuu kuste juuni päevadel, lülite 40. aastal ka sõjaväe staabise juunikuul olin mina söjavägede staabis, vaat siis ma olingi staažil. Aga siis mina olin kuuendas osakonnas, mis oli väljaõppe osakond, seal oli kolonel, no vot, seda ma külas hilisem. Kes oli pärast oli korpuse staabi korpuses komandöri täitja viimane nii-ütelda, tema koht oli, te olite kuuendas osakonnas ja, ja mul on meeles üks moment, mis oli vastasmaja sõjaväe staabi poliitiline politsei. Ja kuna me olime, olime seal üleval kuuenda korruse akna peal ja vaatasime, tulevad püssimehed tulevad, neli meest oli vist kaks meest äkki sisse ja kaks jäid välja. Üks hakkas käima siia pagari tänava poole, läks sinna pika tänava poole. Mina vaatasin, et vaata, kui hästi väljaõpetatud meheton. Ja seal oli läinudki see asi juurde, lihtsalt siis olin raha. Ennem oli seal ja pärast et tulevad siia sõjaväestaapi, tulevad ka sisse need mehed. Aga mina jooksin siis alla, korrapidaja juured, panime ukse kinni ja lükkasime riivi ukse ette. Aga ma tean, see oli korrapidaja oli üks nooremleitnant oli Kalevi pataljonis. Temale oli antud korraldus. Kui aga sissetulevat lasta, tuli peale panna, mitte kedagi sisse lasta. Nii et sellega mina oma arvates mõtlesime, hoidsime ära tulevahetuse pärast, muidugi tehti need uksed lahti ja tulid kõik sisse. Sõjaväestaap võeti üle nagu harilikult, korras. Kõik läks rahulikult, laskmisi ei olnud. Sõjaväestaap võeti, võeti üle, ülevõtjaks, volid, õieti, tuli kolm majorit, tuli sinna esimesega kuuendasse osakonda, nemad hakkavad toimikut üle võtma. Hakkavad siis näitama, et aga seal toimikul pole siin nimekirja ees. Mina olen käsundusohvitser siin staabi juures, mina ei tea sellest midagi. Ja siis oli ka üks imelik imelik kokkusattumine, jälle. Tuleb sisse, meile astub sisse ruumi üks pikk polkovnik ja ütleb. Tere, poisid eesti keeles eesti keeles ütleb tere, poisid. Ja siis hakkab juttu ajama, sõtkuda läheb. Ja kõigepealt ikka, kas ta mõtlesid üle need aktid? Ei võtnud nad nimekirja ja tema ütles väga lihtsalt, kutsuge mehed siia. Ja siis said need mehed kutsutud sinna. Ja siis ta ütles väga lihtsalt. Ja rohkem ta nendega ei rääkinud, läks uksest välja ja kõik. Ainult muidugi mina ei teadnud ka, kes see mees oli, ainult pärast selgus, et see oli kindralleitnant Pärn, kes oli siis selle 57. korpuse staabiülem, kes toodi Eesti fuajeesse. Ja temal oli antud siis ülesanne kontrollida sõjaväe staabi ülevõtmist. Vot see oli mul esimene tutvus kindral pärnaga. Kas te hiljem seda meenutasite kakk kusagil lahinguta? Muidugi, kindral Pärn, muidugi, mis me nüüd rääkisime, kõiki teisi jutte, meil oli seal palju tähtsamaid teisi, et ja tema teadis kõike ja ta ütleski mulle, et no kuidas kindral staableirabki. Nii et tema selle asja teadis väga hästi. Ja tema üldse oli üks väga tore mees sest teinekord, kui ka lahinguolukorras läks tal diviisi komandöriga, läks seal asjad segamini, siis ta ikka helistas mulle, küsis, kuidas asi on ja siis ta pani nii nagu see asi pidi olema. Ja lõppude lõpuks, mis mul veel on pärast hea meel, et ja kaks korda pakuti mulle küll polgukomandöri kohta, oli seal Lukisse 54 ja Kuurama seitsmeteistkümnest poolt. Aga mina siiski millegipärast ei läinud, sest lõppude lõpuks minulik staabi ettevalmistus Ada pärast tema pani mind ikka veel 122.. Kui oli juba kaardiväekorpus sellest staabiülemaks Nonii, me jäime siis aastasse 1940 kodanlikust armeest moodustati Eesti rahvavägi ja see oli varase rahvavalitsuse aja ja see oli lühikest aega, aga sellest rahvaväest moodustati detsembrikuus moodustati punaarmee 22. territoriaalne laskurkorpus ja mind määrati korpuse sidepataljoni teivaskaabliliini roodukomandöriks. Mina ka ei saanud seal kaua-kaua töötada sest mind komanteeriti korpuse staabi operatiivosakonda sest oli tarvis tõlkida punaarmee märskut eesti keele ja need kirjastada. Ja see töö pandi minu peale määrustikud, trükivalmis sättimine, see oli redigeerida, olime, see oli käsikirju tegema, siis oli väike asi, aga suurem häda oli sellega, kui trükkimine tuli, tuli iga hommiku minna. Ladumise perioodil tuli iga hommiku minna niine tänava riigi trükikotta, avada seal siis söögimat ja matriitsi, anda töölisi välja ja pärast võtta minna sinna ja panna jälle seebi tagasi. Ja seda ma tegin peaaegu üks, üks, üks, üks kuu aega. Ja lõppude lõpuks detsembrikuus ilmus sisemäärustik ja varsti tuli ka välja, kevadel tuli ka rivimäärustik ja lahingumäärustik. Aga jäit Cap B-korpuse staapi. Minu seifi jäid veel garnisoni määrustik ja distsiplinaarmäärustik, sest veedaksime maikuus läksime Värska laagrisse, aga suuremad asjad seisid meil ees. Eks fašistid tungisid kallale nõukogude liidule. Ja need teated tulid ka Värska. See oli ilus pühapäeva hommik ja me olime kuskil järve ääres ja siis tuli meile sinna tuli käskjalg järele, et polkovnik leid Nov palub kõiki kiiresti staapi tulla, kes oli polkovnik polkloobislernov oli korpuse staabiülem. Ja siis me läksime staapi ja siis oli asi selge, et korpus peab minema. Tallinna korpus pidi minema esteks põhjarannakaitsele. Ja korpuse staap, Me oleme staabis, korpusestaaqp pidi minema siin territoriaalkorpus ja, ja ja me allusime ennem riiale baltiringkonnale, aga siis meil vallutati ümber Leningradi rindele. Me hakkasime siis nüüd tulema, aga Leningradi ei olnud sidet ja kõigepealt oligi siis sideme otsimine. Alul peatse sambla juures ei saanud sidet, siis Rakvere juures Vinni sovhoosi metsas peatusime ja seal läks siis korda Leningradiga side, luua raadioside ja, ja need tulid suured diriga, väeting vändaga, mask üles ja kõik need suured niuksed, autod, tulid Luija ja siis saime me sealt, saime siis selle Leningradi õenduse, aga vinnis tuli Meele uus korpuse operatiivosakonna ülem alampolkovnik Leonid tšenko. Ja siis mind määrati sidepataljoni korpuse sidepataljoni staabiülemaks, teeme selle pataljoni, tõime Tallinna Tallinnast, pataljoni staap asus Narva maanteel 38 praega. Seal, kus on laste muusikakool ja sealt neljandal Me sõitsime välja ja sõit läks siis üle üle Narva sinna. Landsiši sihtpunkt oli Porchovida. Sihtpunkt oli Porfrovi. Muidugi katsed sillalt ja need kobad lõhkusid ära autokummid. Aga teine viga oli see, et meile ei olnud sel ajal kaasas Pihkva rajooni ja Porfrovi rajooni topograafilisi kaarte pihku ees. Muidugi tuli kõigepealt see, et me ei lasknud Pihkvast läbi, sest kui me viienda õhku saime, Pihkva alla sinna Pihkva põhjaservale, Pihkva põles pikalt pommitati ja Pihkva lõunaserval käis juba lahinguks, tankigrupp oli seal sisse murdnud. Me saime alles järgmine hommiku Pihkvast läbi, kus te ise esimesed tuleristsed saite. Aga tulerised nüüd tulevadki pettulime Pihkvas läbi kuuendoomiku ja siis luuga teed mööda liikus Pihkva poole üks pikk-pikk tankikolonn, see tuli rindele, siis see tuli rinde poole igatahes jah, aga meil oli parajasti oli ette nähtud hommikusöök. No pataljon komissari ütles, et peabki mehe pead süüa saama. No mina ütlesin meistrisöödaga üle 10 müüte aegagi, veetke poisid ka niimoodi tegid. Ja umbes veerand tunni pärast läksime kolonnist eemal. Aga seal läheb, see läheb Porfrovi poole, läheb metsa alla kitsas liivatee ja olime päris õnnelikud, et me sellest tankikolonnist eemale metsa vahel seal sõidame. Ja kuulama juba juba pommitamine hakkabki. Siis oli õhu alarm. Me autost välja üks grupp paremale poole, teine grupp vasakule poole, autod autost natuke eemale ja ligi. Kõike me seda tegime, aga meile visati sinna midagi. Kaheksa, üheksa pommi ja natike tulistati ka, aga pilt oli masendav. Kohapeal said surma finantsteenistuse ülem indendal piks, pataljonis klubiülem. Poliitjuht Petrov. Ja pataljoni komandör sai raske kõhuhaava, teda viidi haiglasse, viidi haiglasse viimise päeval suri kaks veoautotäit, oli meil haavatuid, need saatsime karmoškaga haiglasse ja õhta, mõtlesime siis need surnud seal ära. Ühesõnaga pohlalehtedest pärgedega. Ja siis tuligi see edasisõit läks keerulisemaks, ei tea, teed, aga meil rasket masinat, kuuetonnised, masinad nendega nalja teha ei saa ja staabiülem mina pidin vastutama, selle kolonn jäi seisma, mina sõitsin ette. Küsin siis külainimeste käest, mis küla see on ja kus see tee läheb kusseedele, kust parem tee läheb ja nii ma sõitsin üks paarkümmend kilomeetrit ära ja kui oli selge, kõik, tulin tagasi, noh ja nii ta siis jupphaaval läksite. Ja lõppude lõpuks me jõudsime siis ikka Polhovi jõudsime korpuse staapi, korpuse staap oli siis Porfrovi üks viis kilomeetrit seal ida pool loobole metsas. Ja seal muidugi läks, lahing, läks, läks niimoodi. Oli ju selles, et fašistidel olid suured jõud, meil olid vähe ja lõppude lõpuks 182. diviisi murdsid läbi ja 10. olid juba Polhovi ees ja läksid pohhuist pöödaks olnud seepeale. Aga see 100 210. oli seal oma künka peal kuni 18-ni, sest vahepeal tekkis mõte, et Polfow tuleb tagasi vallutada. Läksidki juba ja vot sealt tuli siis Tubrovski võitlus seal hiilova juures. See tuli just 180.-st 21. polgu polgu mees läks sinna, võitlesid sellega, aga 18. hakkas veelgi juba korpuse staabi ka suur lahing peale sest iga päev korpuse staap pidi tagasi tõmbuma. Kui palju? No ega palju ei olnud üks, kolm kilomeetrit, viis põhimõtteliselt, aga kohta pidi muutma, sest igav õhtu visati parašütistide. Me taanduse juba kolmandat kohta see koht oli, oli nuustuks neli kilomeetrit. Seal on õieti Mogiilitsu küla on ja selle külakülast natuke lõuna poole läks operatiivgrupp, aga teine ešelon, see on juhtgrupist harilikult üks pool kilomeetrit eemal. Ja nii juhtuski. Kaheksateistkümnelõuna ajal. Fašistid tungisid kallal korpust abile. Ja mul on meeles, istun bussis staabi bussis ja teen oma igapäevast tööd, mis seal oli, ta järsku kuulen? Käivad, käivad kuulid kuulid läbi, ma ei saanud aru, kat kuulitlevad esialgu ei olnud ja viivatasin arvutanud kuulid ja siis hüppasin, hüppasin bussist välja, seal kõrval oli üks süvend, sina süvendisse ja siis siis siis käis üks miiniplahvatus ja rohkem mina ei mäleta. Umbes no ma ei tea, tunni või paari pärast ärkasin ma üles, vaatan kõik ümbert lage pea natuke verine. Teatavasti üks miinikild oli käinud mulle sinna, sinna haava. Noh, see oli nestorit juhine, ma ei teinud sellest väljagi. Ja õieti hiljem muidugi mina seda ei näinud, aga mulle jutustas seda Isotamm, kuda siis korpuse staabi juhtgrupi lahing käis? Sinna oli muidugi kõvem löök. Isotamm hakkas seda kaitset korraldama kõik vabad mehed, kes olid pandid, püss käes ja, ja ikka rivisse poisina, laskekohale ja vastu. Kõige raskem oli tema seal raadioroodu lõigus, kus oli Merigrupp ka meil iga hommiku saatsime korpuse juhtgruppi kaitseks gruppi, mehi oli seal teinekord kaheksa meest, 10 meest ja sel hommikul saatsime ka ja ohvitseri juhtimisel, aga ohvitsere meil ei olnud enam panna ja niimoodi tuligi, et sai selle grupi ülemaks sai määratult komsomol Meri. Arnold Meri. Igatahes siis said laskemoon otsa. Meestel pollaski siis meri täis laskemoonaga, ise juba haavatu juba vist kahest kohast haavatud, aga läks veel laskemoon ja siis sai veel laske, mul otseselt läks veel. Ühesõnaga ta võitles seni, kui õieti öelda, kõige selle päästmine tuli sellest, et Noost saadeti sinna üks pataljon, jalaväepataljon, kellega hakkasid pealetungiv grupp hakkas südavõitlust pidama ja see kandus lahing kaldus sinna ja siis jäi korpuse need võitlejad ja kaua sa ikka vintpüssiga sellega vastu, aga nad olid igaüks paar tundi ikka käis võitlus ja tema oli kas meie korpuse eestlastest esimene Nõukogude Liidu kangelane. Nojah, see sõnum jõudis teieni vist juba tunduvalt hiljem, see oli augustikuul muidugi jah, siis mismoodi teie sõjatee siis edasi läks? Minu sõjatee läks edasi, lahingud läksid ikka edasi, mind saadeti siis tagavara polku, seal on juba polgu staabiülema abi ja aitasin seda väljaõpet ikka kaks nädalat väljaõpe jälle rindele. Need polgud läksid rindele ja vintsaadetisest järgmise kohta, järgmine koht oli Sersk Iiseski linn, sugulusrelvalinn. Ja seal oli sidepolk. Ja seal mina olin siis sidepolgus, olin, olin ka üks õieti staabiülema abi väljaõppe alal, aga sel ajal olin, ma õpetasin neid mehi muuseas, õppusel oli ette nähtud reameeste programm. Aga ma teadsin, et need mehed lähevad nii polgu kui diviisi side ülemateks. Siis reamehe programm on väike, aga mul oli ju ära õpitud kõik, missugune on punaarmee polgu sideskeem ja diviisi sideskeem ja ma siis neile sellest siis rääkisin. Ja siis tuligi niimoodi, et On ju komme vererahval, et nemad saadavad omad otserid, saavad avat, ülemuste läheb ära ja seal siis need olid seal olid siis kirjutanud, mulle pärast räägiti, et q, vastamp kapitankil Jako Cavariet Boruski i, too on Cavarieteto tamm. Vot, ja siis tuli nihtride nistrile lugu sellest väljakäik pärast see selgus munad ise ei teadnud midagi, nii et kui oli ärasaatmine sinna, kus moodustati eesti diviis, hakati moodustama ja. Brigaadi staapi ja kästakse läbi lugeda isiklik toimik ja ja alla kirjutada see ja ka mina vaatan seal ka, vahel on kaks Telegrami banketi, üks oli seal midagi viiendast jaanuarist 15.-st jaanuarist ja ma küsin ikka atravid, ma küsin süstaabilime käest, aga mikspärast kaks Telegrami mikspärast te mind ära ei saatnud. Muinima klii. Vaat siis ma sain aru, Kreik sellest asjast ei olnud, asendajat ei olnud asendajat ja kui oli Eesti diviiside formeerimine, siis kumba diviisi teid kutsuti? Lugu oli niimoodi, et esiteks moodustati seitsmes diviis ja mind määrati seal operatiivjaoskonna ülema abiks sest operatiivjaoskonna ülem oli major allikas. Pärastine kindral. Ja mis siis tuli teha, kui tuli suurem õppus, tuli meetrite valmistada. Ja mina õieti operatiivsee oligi see väljaõpe. Rahuajal oli väljaõpe lahingu ajal või käsu Kirtel haiguse saatja, vot see oli minu minu töö. Amissile, kusjuures oli seal väga tore maastik on soe on ja kõik, aga metherson, hiiglasuured, sääsed ja pea ütlema, et kavalamad mehed panid gaasitarvikut päev ja muidugi kurna ja pandud ette ja seda võtet kasutasin, mina kakub, käisin ikka poissi kontrollimas, kuigi ega ma plastidega õppus vaatamas koha peal ka ikka. Ja siis oli ka ilusate peal eestlastega selles jant, kui pärl oli ka meel diviisi komandör. Temal oli see, tema ise armastas ratsasõitu ilur, ratsahobune olid igal pool käis õppusel ja teine asi ka õppusel. Õpetage nii seda, mis on vaja. On kajuda, tarvis kaevada, Roomat roomata, aga mitte küürutada. Ühesõnaga mina sain sellest asjast ikka niimoodi aru, et selle asja juures ikka on haridusel väga tähtis. Ta oli staabi akadeemia kindralstaabi akadeemia harilik akadeemia ka oli ja tema Tuuliga välja juba 38. aastal, vot sealt ma tundsin, oli üks dotsent, õrn Bern vene keeles tsenter autoperbovski. Vaat seda raamatut ma lugesin, 38. aastal tegin oma diplomitöö ja pärast tuli välja, et seesama pirn oligi see meie korpuse värv. Õppuste Igi valati Uuralis ja õieti ütelda, mida rohkem Igi, seda pärast tuli kergem lahingus lahingus nagu Veliki Luki lahing. Puhus, tugev oli ja meil oli vähe jõudu, aga v rinne diviisi rinne oli ka siis 18 kilomeetrit. Kahe kilomeetri Paldi tungib peale. Raskemad päevad olid seal miski, mis minu töö oli seal. Mina olin ametlikult siis diviisi operatiivosakonna ülema asetäitja. Lessel oli siis osakonna ülem ja allikas oli staabiülem Vassili Sist diviisi komandör. Aga et polgud polgu nii-ütelda staabi koos staabiülemad said ka juba ära ja pool staabi koosnevad nõrgad polgud ei andnud neile diviisile õigeid andmeid. Ja siis allikas saatis mind, käin läbi need ja small polgu staabis, kui hakkas pealetung Veliki Lukile läänest ida poole 300 ja 354 polk viidi siis sinna, et nad hakkavad sealt siis Tarošenka peale tungima. Niimoodi. Ja seal oli siis niisugune sakslasel olid snaiperid ja need snaiperid valvasid Aga kasukatega mehi, valge kasukaga, valge kasukaga komandörile. Pärast muidugi pandsime selga, panime juba sinelid ja ei kandnud enam neid valgeid kõrvu, kaitsesite muidu snaiperid, kogu aeg põrutasid maad, siis oli inimene, mina läksin, oli selle juure määratud, ma läksin polklaks ees ja seal oli üks Oja juhestaks sildule ja mina siis sealt natuke eemalt, mida jälgisid, et mis oli silla pealt kukub. Mehi kukub, kus olid siis, kui mehed läksid käies üle silla kui nad või üle selle purde, kui nad läksid aga joostes kulud, nii et snaiper passis, kus ta olivad, seda keegi ei tea, kui kaugelt tema laskis aga Iisraeli sellesse järeldused ja ma ütlesin, et jookske kogu aeg, jookske ja võtku, siis hakkasid jooksma, siis enam ei kukkunud ka. Edasi läks niimoodi ikka, mina ei saanudki seda, mina ei tea, kes seal tekkinud Lessel isetegija allikas tegin staabidu ääre keskmise ette, kant tegi, mina olen ikka polkude juures. Midagi midagi kaheksandal, nii ma olin siis juba 54. polgu juures. 54. polku juhtis siis juba Ermel Pehku pekulise surmaga all. Ja mina olen hermeli juures seal ja ja Juhanson oli tema pataljoni komandör Johansonile tarvis mehi oli seal üks 15 meest ja ei olnud ohvitseri ohvitseri saata. Ja mõtlesin, et tuleb vaadata, et oota natuke chivermidega söömise ajal. Hermen võtab ikka nagu tal kombeks oli, pihlapuud välja numbritega? Ei praegu ei võtnud ettevõte praegu ei võta ja hakkas üks igavene laskmine hakkas, mina lähen siis linnakusse, vaatluspunkt on kuuri katuse otsa, seal oli Telliskivi kuivatamise sarad, tulite seal katuse peal? Lähen sinna vaatama, vaatan jah, tuli käibki ja kuskil lastaks jälle ja niimoodi. Aga seal ennem kui Juhan olime oli minna, olid kolm niustest leivaahjudest välja tulevad flankeerivad, kuulipildujad otse minna ei saanud, tuli minna leivaahjuukse sinna jälle tagasi tulla, teiselt poolt kraavi jälle niimoodi käia, kolm korda, enne kui saad 150 meetrit edasi minna, tulen mina tagasi. Vaatan. Terminid ei tulegi. Kus ta sul seal pikali maas, mis ta pikalt ta sai pihta? Magan, sallikaled, Hermolfebiita budiskamalduvad. Hakkad juhtima polku novot, kõlab ju staabi operatiivosakonna osakonna ülem, muuseas, ei ole seal mäe peal, kui see Vassil kõrval tuli, siis sain mina osakonna ülemaks teha. Aga ma ei olnudki polgu juures oli. Ja siin niimoodi tuli mul mul umbes nädalpäevi tuli seda polku 50 polku juhtida ja lahingud said peetud mitu korda teha, vaata sõita ja mina ei ole haavate saanudki pihta saanud. Olen põrutada saanud, ainult, aga mitte haavata. See on mul mul mul hästi läinud, aga selle juures on palju kavalust olnud. Selle juures on palju kavalust. Öösel käik mitte käia kõveraid ojal joonime teevad, mis mistake tule all olnud. Vaid käimegi kõrgelt. Ja öösel onnism kohte mitega sõjas vaid ka peale seda, seda tuld. Et keegi ei tea, mis sina teed. Vot seda peab ainult väga ustavad inimesed teada. Saladus peab olema, mis auastmes te olite sõja esimesel päeval ja millises auastmes lõpetasite sõja sõja esimesel päeval olin mina kapten. Ja lõpetasin mina alampolkovniku ja polkovniku Xaimina alma vöös. Kummaline õppekeskus. Ei, ma olin siis juba keskkomitee esimehe asetäitja sõjalisel alal. Sain polkovniku uks 60. aastal.