Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Eelmine kord rääkisin ma muidugi väga põgusalt Vladimir Majakovski elulookäigust. Natuke läheb tema inimsuhetest Lilia Prikist ja sellest, et kui mitte Lilia briki isiklik kiri Stalinile siis võib-olla Majakovskit polekski kujunenud niivõrd oluline luulet. Taia tsiteerisime Majakovski kirja Ježovile, kus ta nimetab Majakovskit Nõukogude epohhi parimaks ja kõige andekamaks luuletajaks. Ja siis pole ka mingit kahtlust, eriti kui Stalin kirja lõpulausena teatab, et kui on probleeme, siis pöördugu poole algab Majakovski tõstmine pjedestaalile, tema tsiteerimine, tema raamatute luulekogude väljaandmine tema nime omistamine kõikvõimalikele asutustele. Jani edasi. Nii see loomulikult ei vähenda, see ei ole meie neid pädevad siin järeldama, kui suur Majakovski luuletaja tegelikult on. Aga vaieldamatult ta seda on. Kuid see propagandistlik Nõukogude-lik tähelepanu Talle oli väga paljus põhjendatud või tingitud selle Stalini lause kaasele Stalini isikliku seisukohaga. Tuletame siis meelde, et mingit isiklikku kontakti nende vahel pole kunagi olnud, nii et otseselt Majakovski ja Stalin pole kokku puutunud. Kuigi jah, Stalin viibis, viibis suures teatris tol korral, kui ma koske oma luuletus poeemiga esitada, kuidas, aga väidetavalt või vähemalt kuskil pole mingisugust märki, et nad kasvõi pärast seda esitlust oleksid kuluaarides kokku saanud. Kuid kõik see ei tähenda Stalinil, kui võimul polnud huvi Majakovski kui vaimu vastu vaimu vastu, mida oleks saanud Stalin oma huvides ära kasutada. No täpselt nii nagu koguse korki ümber toimuv ju väga paljus lähtus Stalini soovist teda otseselt ära kasutada oma huvides. Nii tema autorit dieeti kui ka otseselt korki kiitust. Need pikad laad, kuidas sooviti tema biograafiat korki sulest meil ju kõik olid. Ja mälestustes on andnud tuga sellest päris paljude inimeste mälestustes. Et kui Majakovski oli avaldanud oma poemid garašoo ja Vladimir Iljitš Lenin siis seal üleval Te ju niivõrd ebamääraselt keegi kuskilt sealt ülevalt oli kuulnud mingisugusest oota tusest, kas neid mitte pärast seda, kui oli kirjutatud otse ülistuslaul Vladimir Iljitš Leninist seal, nii väga pikk ja lõputu, et kas neid luuletaja ei asuks selle teise suure revolutsiooni sangaritegude kirjeldamise kallale ja ei põhjendaks poeemist Stalinile? Miks need inimesed või miks paljud võisid taolise teha? Eriti need, kes kuulusid kuskile sinna võimu, võimu, teistesse kolmandatesse ridadesse, nad pingsalt jälgisid, püüdsid püüda õhust igat märki. Ja need inimesed võisid viibida ka pidulikul koosolekul, mis oli pühendatud 1930. aastal. 21. jaanuaril pole meie kuulajatel saladust, millisele sündmusele oli see kokkusaamine pühendatud? See oli üritus, kus meenutad tee Vladimir Iljitš Leninit, sest oli jälle mõõdas teatud aastate arv tema surmast. Jaa, sellel üritusel väga pidulikul suures teatris seal on erinevad numbrid aga kannab etega oma poeemi, kolmanda osa, poeemi Vladimir Iljitš Lenin Majakovski valitsuslooži istusid kõikvõimalikud tähtsad tegelased, nende seas ka Jossif Stalin ja väidetavalt inimesed, kes seda kõik pealtnägijad on kirjeldanud, et Stalini aplaus oli tuline poeemi reaktsioon igati positiivne. Siit võiste aju mingisuguseid järeldusi. Nüüd, miks siis Stalinil lase, poeem võis meeldida, jätame need kõrvale selle teadmise, mis meil juba on, noolest peas, Stalini viisaga luulet tas võib-olla teise luuletaja looming lihtsalt meeldib. Aga siin on ka hoopis sügavamad ja hoopis laiemad, võib-olla põhjused. Kõigepealt selleks seda kuidagi mõista. Naljaka juurd poeemi praegu ette lugema pole selleks ka võimeline, asja võtaks meil vist kogu selle saate aja. Aga meie jaoks on oluline, milles seal on juttu. Just nimelt selles lõigus, Mil kannab tol õhtul ette Majakovskit. See kirjeldab 1900 seitsmeteistkümnenda aasta 25. oktoobri sündmusi ehk seda kulminatsiooni kud bolševikud võimu haarasid. See on niisugune tüüpiline Majakovski lik kirjeldus, nisukesed, lühikesed laused, sõnad, igaüks nagu järgmisel real. Ma arvan, et Majakovski luuletus, see tehniline aspekt peaks olema meil silmi ees. Ja seal ta nimetab ka selles lõigus kaks nimel kaks nime, kes siis on nende kulminatsiooni sündmuste juures. Näed, on seltsimehe Stalin ja Trotski. Tuletame meelde, et Majakovski kirjutas selle poeemi 1924. aasta sügisel. See on kus veel Trotski, mainimata Ta naali võimatu, näid revolutsiooni sündmusi kirjeldada mitte, küsimus pole ju poeemis, vaid küsimus on üldse nende sündmuste meenud tamises. 24. aasta lõpus. Polnud mingit kahtlust, kui kellegi käest nõukogude maal küsida, kes siis olid selle pöörde peamised elluviijad siis kindlasti selles loetelus mainitud esimese või teise nimena jätame Lenini praegu mängust välja, Lenin on seal kogu aeg olemas, aga see on Trotski. Nüüd aga selles poe, mis on kaks nime, kaks nime, need on Stalini ja Trotski ja need nimed esinevad just nimelt selles järjekorras, kõigepealt mainitakse seal Stalini nime, kuidas tema seal toimetab. No ja siis tuleb ka Trotski nimi etnovat käsu andis seltsimees Trotski. No seda me teame ka meie ajaloo käsitlemise najal või tuginedes nendele teadmistele, et teatud aja mõõdudes muutub erakordselt oluliseks see, millist rolli keegi kunagi murdeliste sündmuste juures mängis, me näeme seda nende mälestuste najal, mis on ka meil Eestis ilmunud. Kuidas keegi mäletab oma rolli nii, aga mõni teine autor kuidagi seda inimest nende sündmuste juures üldse ei mäleta ja nii edasi. Täpselt samuti käib ju väga terav võitlus selle nimel, kes siis on Nende sündmuste peamine tegelane, kes siis seisis seal revolutsiooni päevil, nendel otsustavatel tundidel Lenini kõrval. Ja need on olemas üks väga huvitav raamat. Muidugi, võib-olla ta pole enam meile tänasel päeval nii huvitav, aga oma ajas ta kindlasti. Ja Sand Johnriidi raamat 10 päeva, mis vapustasid maailma. Kui vaadata 20.-te aastate Stalini hinnangut sellele raamatule siis Stalini iseloomustab autorit järgmiste sõnadega, Jon riit seisis meie parteile kaub. Nii et mida me siit järeldame, et midagi Te ei teadnud, sest ta ei olnud tegelikult üldse nende sündmuste lähedal. Ja seega need 10 päeva, mida ta kirjeldab, need on kuskilt kaugelt kaugelt vaadates kirja pandud. Ja Stalini lõpetas sellega vaid lisab ja sattus kuulujuttude õnge otsa, nii et ei ole ta mingi pealtnägija, ta on kuulnud jutte siit-sealt, jah, kuna need on juba kuulujuttudeks tembeldatud, siis on ju selge, et need ei vasta tegelikkusele. Ainult kuulujutud. Ja Stalin jätkab. Vaevalt peab tõestama, et kõik need ja nende sarnased araabia muinasjutud, nii et tegemist pole lihtsalt kuulujuttudega, vaid need on suisa muinasjutud. Ei vasta tegelikkusele. Sõda Stalini lauset lugedes on ka selge, miks raamat oli hiljem keelustab ja miks raamat polnud avalikult kätte saadav. Nüüd võib tekkida ju küsimus, kas siis autor on võib-olla pahatahtlik, tegemist on ju ameeriklasega? Imperialistliku riigi esindaja kirjutab ühe väga pahatahtliku raamatu. Vastupidi, džanriid suhtub ju bolševike riigipöördesse igati suures empaatiaga. No näiteks, kui teda lõpuks lastakse ameeriklasena Ameerika võimude poolt tagasi Ameerika ühendriikidesse, nii et ta nii kommunismimeelne, et teda ei taheta isegi oma kodumaale tagasi lasta. Siis ta sõidab ju mööda maad ringi agiteeris selle poolt, et Ameerika ei tohi osaleda interventsioonis nõukogude võimu vastu. Kiidab igati oktoobrirevolutsiooni, on osalenud kümnetel kõnekoosolekutel, kus helistab seda pööret, mis on toimunud nii, et kahtlustada teda mingis antipaatiad teas nõukogude võimu suhtes, see on ju täiesti mõeldamatu. Vähe sellest, ta pöördub Nõukogude liitu tagasi 19. aastal, oktoobris tuleb ta Moskvasse. Siis ta valitaks Kominterni täitevkomitee Läks, nii et rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon teda igati aktsepteerib. Ja on ka teise Kominterni kongressi delegaat. Ja sureb ta Moskvas 20. aastal. Saad ju väga raske aeg, haigused, epideemiad ja tema viib siit ilmast ära tüüfus. Nii et see on 19. oktoober, kui ta sureb. Ja milline on nõukogude võimu hinnang tema tegevusele, no seda kinnitab kas või üksainus fakt. Ta maetakse punasele väljakule Kremli müüri äärde. Aga me teame, et selle au osaliseks said ju väga vähesed. Nii et mitte kuidagi ei saa pidada autorit nõukogude süsteemi vastaseks. Ja seega pole kuidagi õigustatud Stalini hinnang džanriidile, et tegemist on kaugel seisva inimesega. Ei, Ta on just nende sündmuste juures ja nende sündmuste juures suures empaatiaga. Aga vähe sellest võib ju aru saada, et inimene eksis ja nii edasi ja vot Stalin läbinägelik nagu on, loeb raamatu läbi ja saab aru, et tema, kes võtab osa nendest sündmustest saab aru, et see kirjeldus ei vasta tegelikkusele. Kuid sellel raamatul on eessõna ja selle raamatu too ameerika variandi eessõna. Autor ei ole mitte keegi muu kui Vladimir Iljitš Lenin isiklikult. Ja medaleenen oma eessõnas kirjutab. Ta kirjutab järgmise lausa. Ma tahaks näha seda raamatut levimas miljonites eksemplar ides. Ja kõigis keeltes. Sest ja seal on pikemad laused. Sesse annab tõese ja täpse kirjelduse nendest sündmustest, mis aset leidsid. Nii et Stalin leiab, et araabia muinasjutt leninessents raamatule leiab, et see on väga täpne täpne kirjeldus nendest sündmustest, mis siis aset leidsid ja väega sellest venekeelsel väljaandel on groups ka eessõna ja groups kirjeldab autoriterast pilt, nii et ei ole kaugelt vaataja ähmane pilk, vaid on väga terane pilk ja ütleb, et see on suisa poeem, mis on kirjeldatud revolutsiooni ülistuseks. Nii et tegemist on eposega poeemiga väga olulise teosega. Kuidas siis nüüd nii Stalinetab muinasjutt Lenin on kirjutanud, et tegelikkus ja vastus on ilmselt raamatus endas. Kui nüüd võtta, et see raamat, mida muidugi pole mõtet teha piirdume, siis selle teadmisega, mis me praegusi kätte saame siis selle raamatu lehekülgedel loomulikult kirjeldatakse ühte kulminatsiooni sisuliselt kümmet päeva ja kuidas teisiti neid sündmusi kirjeldad, kui sai too sisse nende sündmuste peamised tegelased näitemäng, jäme Emaini näitlejaid, pöördeline sündmus. Ja me leiame seal loomulikult Lenini nime, me leiame sealt rodskit, kaamenüüdisi, navi Pub Novi teisi. See loetelu on väga pikk. See on täesti, kümnetesse nimedes ulatuv kirjeldus. Kõik inimesed on mänginud mingit rolli, kes suuremalt, kes väiksemalt. Igatahes täielik nimede valik, kellele võib omistada selle pöörde elluviijate au nimetama, siis džanriidi vaatevinklist näitsis kangelasteks näid tegijateks. Stalini nime me ju seal ei kohta, kõikide nende sündmuste kirjelduste juures ei ole yhtegi koht kost Jon riid. Pealtvaatajana Lenini sõnade järgi Aktiivse pealtnägijana oleks pidanud mainima Jossif Stalinit. Ta nimi esineb raamatus vaid ühes kohas ja see on, kui nimetatakse loetleda takse esimese nõukogude valitsuse liikmeid. Ja selle loe arutelu lõpus. Täiesti viimasena on nimetatud ka tol ajal töölõigu eest vastutaja, mis ei mänginud mingit rolli. Kui me mõtleme, millised sündmused aset leiavad mis nüüd otsustab selle, kas bolševikud jäävad võimu juurde jää võimu juurde siis selles esimeses valitsuses vähemusrahvaste rahvakomissari ametiposti saab endale Jossif missal Ivanovitš Stahli ja rohkem teda ju ei ole. See on oktoobrirevolutsiooni tegelikkus, see on see personaalne osavõtt. Sündmused, millest me oleme kunagi rääkinud päris põhjalikult. Seda, et juhtivat rolli oktoobrirevolutsioonisündmuste käigus mängis Trotski, seda on ju Stalin ise tunnistanud omal ajal. Ja nimelt kunagi metsa vist oli, aga tuletame meelde, kui tähistati nisukest sündmust nagu oktoobrirevolutsiooni esimene aastapäev alles esimene. Tol ajal peaks ju olema need sündmused väga täpselt meeles. Kes mingit rolli mängis siis seoses selle sündmusega avaldab Pravda Stalini artiklis kli kokkuvõte sellest sündmusest, nüüd on ikka mingi distants juba olemas, kes siis mingit rolli on mänginud. Kuidas see kõik aset leidis, muidugi seltsimees Lenini juhtimisel. Ja seal on otseselt lause see artikk kele ilmus Pravdas 1918. aastal, kuuendal novembril. Praktiline oktoobrirevolutsiooni läbi viia, võistlejaid hiiglaslik töö seal oli vist isegi selline lause. Toimus otseselt seltsimees Trotski juhtimisneed Stalin 18. aastal tunnistab jätta, oktoobripööre oli läbi viidud Trotski juhtimisel. Nüüd võiks teha ühe väikese kõrval põike ja vaadata, kuidas siis ja milliste argumentidega Stahli neid kujundab järgnevatel aastatel pildi sellest pöördest, kus esimest viiulit mängib hoopis tema, mitte Trotski. 18. aastal saneutrodski John riidi raamatus Me näeme, Trotski ja Stalin üldse ei näe. Ja neid ju pikapeale hakkab ta nagu kõigepealt Majakovski luuletuse variandis jõudma Trotski kõrvale või isegi temast ettepoole. Aga nad esinevad paaris nimedena ja siis aja mõõdudes juba Trotski on täiesti kadumas. Ja need esimesed tõestus sammud on järgmised. Need on need stalinliku seisukohad 20.-te aastate, et teise poole alguses kui see võitlus on kulminatsioonis, jaan vaja tõestada. Tegelikult see trotskile omistatud roll on müüt. Ja kuidas Stalin toimib? Ta kirjutab järgmised read, no enam-vähem see on pigem mõttekäik kui nüüd read. Et mis muidugi oleksid ajanud Lenini naerma, kui Lenin oleks tol ajal elanud. Ta toob ühe näitena, kõik ju toetub dokumentidele nädala, mitte mingid emotsioonid ja väljamõeldised. Ja Stalin toob käibele lõhed dokumendi, see on otsus. Keskkomitee otsus 16.-st oktoobrist 1917 seega otsus paar päeva enne oktoobripööret ja milles see otsus räägib? See otsus räägib sellest veel kord, Stalini kirjutab, et vaadake, siin on see otsus. Ja selles otsuses on kirjas, et keskkomitee moodustab kogu selle ülestõusu praktiliseks juhtimiseks niisukese keskusel. Isegi seda keskust nimetatakse praktiliseks keskuseks kus kõlab ju niimoodi, et jah, vot nüüd arutatakse varsti me üritame seda revolutsiooni korraldada ja selleks moodustatakse keskus. Ja Stalin toob ära ka selle keskkomitee otsuse keskuse liikmete kohta. Ja see loetelu on järgmine. Kes siis on selle keskuse liikmed, Sverlov, kõik nimed tulevad meile tuttavad, et Stalin, showski Pub, Nov ja Uritski, niisugune keskus. Ja Stalin jätkab, te ju näete, te ju näete, et seda suurt revolutsiooni juhti peab ta silmas, Trotski ju ei ole selles keskuses ja kõik on selge. Kõik on selge, et see trotskile omistatud roll on lihtsalt müüt, väljamõeldis, trotskistid poolt välja mõeldud lugu. Et mingit tegelikku rolli juhtrodskile ei ole, teda ei ole isegi selles keskuses. Ning tõesti, kui Stahlil on keskuse liige ja Trotski pole keskuse liige, siis võib ju teha järelduse, et trotskit lihtsalt polnudki selles juhtorganis ja juhtisid hoopis teised inimesed. Kuid imekombel Nõukogude maali juhtusid vahel imelikud asjad. Kui kõik on niivõrd range kontrolli all, siis ikka juhtub midagi midagi. Et miskit miskit arusaamatut lipsab isegi ajalehtede veergudele. Ja seoses oktoobrirevolutsiooni 10. aastapäevaga, see on 27. aasta avaldas Pravda selle dokumendi täielikult. Tähendab dokument ongi selline, nagu ta oli Stalini esituses, aga sealt puudub see esimene või sissejuhatav lause mis oli olemas 27. aastal, kui millegipärast kellegi kellelegi mõõda laskmisele ilmusse täielik originaaltekst. Ja sealt selgub ka, kuhu see keskus või millises alluvusesse keskus loodi. See keskus loodi sõjarevolutsiooni komitee koosseisus ja selle alluvuses, aga sõjarevolutsiooni komitee eesotsas oli seltsimees Trotski. No ei ole ju mõtet nimetada teda kaks korda, kuid tema alluvuses moodustati mingisugune töögrupp meie mõistes, nii et tegelikult võltsides, manipuleerides mängides selle dokumendiga üritas Stalin tõestada, et tema oli, aga trotskit ei olnud. Ja kui me nüüd vaatame siit edasi võtame kätte kurikuulsa partei lõhi kursuse, partei ajaloo, selle 30.-te lõputeose, mis oli ju kõikidele nõukogude inimestele kohustuslik. Deer seal isegi pole ära toodud seda katkendit, seal mainitakse seda keskust, aga seal on juba formuleering järgmine. Et keskus moodustati Stalini juhtimisel Staliniga eesotsas. Mitte lihtsalt ei ole keskustes revolutsiooni läbi viis ja seal ei olnud trotskit, vaid see oli käskuskele etteotsa, oli keskkomitee paigutanud Stalini ja see korraldaski oktoobrirevolutsiooni. Ja nüüd, kui me võtame jälle kätte Majakovski müüjad oleme paja eme juurde, siis põen seda kinnitab, kinnitab 24. aasta seisuga, et Stalin on olulisem tegelane kui Trotski. Jah, 24. aastal veel Trotski täiesti kõrvale jätta ei saanud, aga Stalin hansa olemas. Esmapilgul on ju see väike asi, aga paneme selle loo, selle poeemi oma, ajab konteksti käib ju äge võitlus, nagu me hiljem teame, saan võitlus elu ja surma peale. Kes siis saab Lenini järglaseks? Kes siis on ja mis on see peamine argument, mina olin tema kõrval nendel pöördelistes päevadel. Ja miks Stalin aplodeerib, sellepärast et Majakovski kinnita. Vaim ju kinnitanud, et just nimelt tema oli selleks inimeseks, kes oli võtmerollis oktoobrirevolutsiooni aja. Ja siin on veel üks päris huvitav moment. Majakovski poeem ju mitte lihtsalt ei aseta Stalinit revolutsiooni, juhtide esiritta. Vaip Ta märgib ju otseselt ära, kus juhtimine teostub. Sans Molne, sans Molne ja võib-olla paljudel poeemi lugejatel ja ka tol 30. aastal Lenini mälestusüritusel viibijatel. Ei olnud need read mingi märgilise tähendusega. Aga Stalini jaoks kindlasti. Ja küsimus on selles, ma isegi ei mäleta, kas me oleme seda kunagi kunagi käsitlenud või mitte. Trepp on ju sajaprotsendiliselt teada, et Smolnes tol päeval Stalinit ei olnud, kõik on kogunenud staap. See on niisugune hetk, kas nii või naa, murdeline hetk, kõik olulised pead on seal koos Stalinit, Smalls ei ole. Selles pole ju ametlikult, rääkimata Stalini ajast, aga ka hiljem mitte kunagi. Jätame tänase päeva muidugi kõrvale räägitud Stalinit, seal ei olnud. Seda on üritatud seletada erineva no mõned autorid kirjutavad, et ju tal olid teised ülesanded, võis nii olla, et kogu juhtkond oli seal pultide juures, aga vaata all oli antud mingi ülesanne. No mõned autorid on oletanud, et võib-olla Stalin oli paigutatud nii-öelda varujuht konna hulka, sellepärast et polnud üldsegi välistatud, et revolutsiooni juhid arreteeriti, takse ja kui see võimuhaaramiskatse läbi kukub, siis oleks hea omada mingisugust niisugust tagavara juhtkonda, kes siis põranda all juhib revolutsiooni üritust edasi. Ja sellepärast, et Stalinil oli ette nähtud taoline roll teda tol päeval lihtsalt Smines ei olnud. Kuid on ka kolmas seisukoht, mis paistab olevat kõige tõepärasem. Ja see on seisukoht, et tolle päeva peamised arhitektid, svert, laviat, Ratski ei vajanud lihtsalt Stalinit. Sellises olukorras, kus oli vaja otsustada, tegutseda iga hetk, iga sekundi olid nii olulised. Sellises olukorras neil oli kogemust, Staliniga polnud tast mingit kasu. Et ta oli jäetud lihtsalt kõrvale kui antud situatsioonis kasutu seltsimees. Ja kui me nüüd mõtleme järgnevatele sündmustele, siis on mõned olulised murrangulised hetked, mis seda Stalini otsustusvõimet Dust taolistes situatsioonides ka kinnitavad. Ja ei ole ühtegi paremat näidet kui tema tegutsemine sõja esimestel päevadel. Daniel teovõimetu, Tanja kadunud, keegi ei tea, teda pole. Nõukogude rahvale ja sõja puhkemisest ei teatata ema Molotov. Melania täielikud peataolek päevad ja miks siis arvata, et seitsmeteistkümnendal aastal oleks ta olnud otsustaja taoline otsustaja, nagu tol ajal oli vaja? Me ju teame, kui ettevaatlik ta oli, kaalu. Ta oli kuivalt, ta arvestas neid käike ette. Kuivõrd ta tahtis olla alati oma otsustes ka edus kindel, et ta on õige otsuse vastu võtnud. Aga 25. oktoobril 1900 seitsmeteistkümnendal aastal polnud ju mingit kindlust, et see võimuhaaramine õnnestub. Kui mõelda kainelt ja rahulikult Nendele objektiivsetele, kas või jõudude vahekordadele siis oli ju suhteliselt vähetõenäoline, see oli ju väga paljude juhuste ja asjaolude kokkulangemine, et õnnestus võim haarata ja hiljem ka võim oma kätes hoida. Nii et ei ole üldsegi välistatud, et need olulised seltsimehed Trotski ja Sõerd pidasid lihtsalt mittevajalikuks Stalinit sinna Smollesse kutsuda. Tol päeval ei tule isegi meelde, et teda võiks vaja minna. Aga kuidas sa oled siis hilisemas ajalas revolutsiooni pöörde juures, selle peamine elluviija, selle peamine organiseerija, kui sa isegi ei viibi juhtpuldi juures, kui sind seal ei olnud. Aga mida meile räägib Majakovski selles poeemis? Tab selles poeenis, mille ta 24. aasta sügisel pühendab kommunistlikule parteile, nii ongi poeemi alapealkiri pühendatud Nõukogude Liidu kommunistlikule Teile ajal, kui Stalin polnud ju kaugeltki veel lõplikult võitnud. Ja vot nüüd me võime ette kujutada, millist rahulolu need read stalinism ju põhjustavad. Sest poeedi sõnade järgi on ta ju mitte lihtsalt laval vaid Ta on viidud nende sündmuste epitsentrisse, sinnasamasse olmesse, kus teda polnud. Seejuures on ju oluline, kui seda lõiku poeemis lugeda. Et Majakovski read ütlevad meile otseselt, et ta kirjeldab seda, mida ta on ise kogenud ja näinud, nii et sa ei ole lihtsalt mingi mingisugune abstraktsevõitu kirjeldused, vot jah, seal muidugi Bajevi variandis olla kõhklevalt, et vaat võib-olla oli. Aga ta raiub, Majakovski, raiub oma sõnu, ma olin, nägin ja ta ütleb otseselt ma meenutan. Ma meenutan seda, mida ma nägin. Ja neid sõnu kinnitab ta ka oma teises teoses ja samm. No seal on enam-vähem sellised laused kui nüüd nüüd meenutada või üritada tõlkida. Niikuinii on ta ka eestikeelses variandis kuskil olemas. Aga ta ütleb ja otseselt revolutsiooni kohta, kui on küsimus kas võtta vastu või mitte võtta vastu, et minu jaoks seda küsimust pole. Minu revolutsioon, ütleb Majakovski ja mida ta edasi ütleb? Väga oluline. Läksin smullesse, töötasid nii, et see on inimene, kes oli ise Smolines, kes töötas, kes nägi seal Stalinit ja niisuguse virvendusena ilmselt reaalselt Stalinit ja seal ei olnud. Ja nüüd kirjeldab kõike seda, mida ta nägi. Pole mingit kahtlust, et need read võisid olla Stalinile nii olulised, nii olulised, nii tähtsad. Ja kas Majakovskit tõesti oli nendel päevadel smaalnes ja kuidas Stalin võis kavatseta teda tulevikus kasutada? Sellest räägime juba järgmine kord, aga neid lõpetuseks me ei ole seda teinud. Tänase võimalus on. Võiksime kuulata, kuidas Majakovski hääl kõlab. Ta kannab ette oma loomingut, et selle ettekande lindistuse kvaliteet on muidugi nii, nagu ta oli. Aga mingisugust, mingisugust ettekujutus meile annab.