Tere esimene rahvusvaheline selge keele konverents peeti Tallinnas maha nädalapäevad tagasi. Kellele ja miks, mis on selge keel, mille puudumine võib mine tea viia ehk mõnikord isegi majanduskriisini ja kellele selget keelt vaja on, sellest on meie tänane saade. Saates on konverentsi korraldajad Eesti keele instituudist. Katrin Hallik, tere. Tere. Katre Kasemets, tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan. Kõigepealt alustame A-st ja B-st, mis on selge keel ja mis on ebaselge keel. Selge keele definitsioon siis selline kõige lihtsam kokkuvõte oleks selline, et selge keel on selline ühiskondlik keelekasutus mis on kergesti arusaadav keskmisele inimesele ilma et ta peaks eriliselt vaeva nägema temale suunatud sõnumi või teksti mõistmisel. Ja lühidalt kokku võttes on see kodanikukeskne keel. Täpsemalt, me saame aru, mis on selge keel, kui me toome näited, missugune on nii-öelda ebaselge keel. No selge keel ei ole siis ainult korrastatud sõnavara lausestus vaid, vaid see puudutab ka teksti või tegelikult mitte ainult teksti, vaid sõnumi, kogu ülesehitust, ta peab olema loogiline, ta peab olema hästi kujundatud, silmale hästi haarav. Et mida paremini see info on korrastatud, seda seda kergemini. Me leiame enda jaoks vajaliku teabe üles. Missugune on ebaselge keel või kas on niisugune termin ka olemas, kui on olemas? Termin selge keel, otseselt seda vist defineeritud ei ole, aga küllap seda ebaselgelt pilt on meie ümber nii palju, et igalühel on endal see ettekujutus sellistest olukordadest, kus ta ei saa aru talle esitatud tekstist, sõnumist, mis iganes, kas või mingisuguses suunavast märgist. Et tuues mingeid näiteid kohe alguseks, mul on just üleeilne näide rongisõidust, sõidan üsna harva rongiga elektrirongiga ja kuulan ma siis seda teksti, mis tuleb. Tuleb taustal ja öeldakse, et Padula peatuses on väljumine, et see alalt ja rohkem mitte midagi ei selgitata, aga mis asi on see ala, kust ma leian viidad, et kuidas ma sinna sõelale pääsen, et kui ma tahan minna Padula peatusest välja, siis aru ainult sellest, et ma igast vagunist välja ei pääse. Ma pean otsima üles, et see ala uurisin siis natuke seda tausta ja selgus, et varem oli see olukord veel hullem, sest et see ala nimetati multifunktsionaalseks alaks ja see tekitas inimestes suurt segadust, hakati uurima, otsima lahendusi ja lahenduseks, siis leiti C-ala ja Tegelikuses tähistatakse tõenäoliselt lihtsalt keskmist vagunit või ühte konkreetset ala, kus hoitakse jalgrattaid, lapsevankreid ja kus on ka tualett. Et ilmselt oleks võimalik seda lihtsalt teavet öelda edasi kuidagi teistmoodi või selgitada juurde või siis klienditeenindaja veel veel noh, teeb kindlaks, et inimesed saavad aru, mis koht see on, et ja lisaks muidugi on kõik eesti keeles, et, et kui ma olen siis inimene ka noh kas muukeelne kohalik või välismaalane ja kuulen lihtsalt teksti sees mingi C-ala, mul ei ole ühtegi märki kuskil, siis, siis mul on väga raske aru saada, et kas ma siis üldse saan selles peatuses välja või sõidan ma siis rongiga edasi ja tulen jala tagasi. Nii et inimene puutub tegelikult selle nii-öelda ebaselge keelega kokku võib iga päev kokku puutuda. Kindlasti meil on kõigil igapäevaelust oma näiteid, kuidas me millestki aru ei saa, olgu see siis lepingu tekst, olgu see siis mõni koduleht, kust näiteks otsime mingit kindlat infot, kus me teame, et see info peaks olema. Aga võib-olla on seal liiga palju korrastamata infot ja me ei leia seda omale vajaliku, mida me just just otsime ja rääkida veel võib-olla nendest märkidest, mis on nagu tegelikult rahvusvahelised, ütleme, pildiline, kui me jätame teksti praegu kõrvale. Ja siis on üks, üks huvitav näide on võib-olla ka, mis on nagunii Eestis kui ka ilmselt mujal Ida-Euroopas kasutustel tualettide uste peal need kolmnurgad, nii ise näiteks Lääne-Euroopa kultuuriruumist tulnud inimesele on täiesti arusaamatut, nii et ka pildiline materjal võib olla ühes kultuuriruumis toimib ja teises mitte. Ilmselt on selge keele probleem oluline ka, kui me loeme igasuguseid avaldusi, lepinguid, dokumente, teil on selle kohta. Kontseid näiteid, jah, mõned näited on kaasas, aga võib-olla ütlen siia ette veel seda, et et selge keel on ikkagi igasugune ühiskondlik suhtlus, et see on, see on mõnes mõttes nagu mõtteviis, mida me oleme püüdnud ka aren väljendada, mis, mis haarab siis nii pildilist keelelist materjali. Et see ei ole ainult keskendumine seaduse tekstidele või keelelisele korrektsusele tekst võib olla näiteks grammatiliselt väga hästi kirjutatud, aga visuaalselt võite olla loetamatu või võib see sisu olla nii keeruliselt üles ehitatud, et ikkagi see sõnum ei jõua kohale. Nii et selge keele liikumise üks väga olulisi põhimõtteid on ka see, et tuleb igasugust edastatavad sõnumit katsetada edaspidise kasutaja peal. Et kuidas inimene, kellele see sõnum on suunatud, sellest aru saab ja kuidas ta seda siis vastavalt kasutab, nii nagu tal seda oleks vaja kasutada. Et kas see on praktiline või ei ole praktiline tema jaoks. Ja ei räägi mitte iseenda pärast või ei kirjuta mitte jää enda pärast, räägin ja kirjutan teisele inimesele teisele inimesele, et, et mul on midagi talle öelda, ma ootan temalt mingit reaktsiooni ja et see siis oleks meile mõlemale säästev. Et, et nii, nii, mina. Ma mõtlen läbi, kuidas ma edastan oma sõnumi ja see inimene, kes siis reageerib vastavalt sellele sõnumile, et tegelikult võiks ka tema reageerida, nii et mina omakorda aru saan, et need oleksid nii-öelda mõlemat pidi suhtlus toimiks. Noh, arusaadavalt tasakaalustatult. Need sihtrühma uuringud muutuvad järjest olulisemaks, sest mis on ju selge ühele inimesele ei pruugi seda olla teisele. Samas on vahel ju sõnumeid, mida tuleb edastada väga laiale sihtrühmale ja siis on nagu väga oluline läbi mõelda täpselt, et kuidas see oleks ikka võimalikult võimalikud Arusaadav võimalikult üheselt arusaadav. Et selge, selge keele liikumine ju kaasab ta on üha enam valdkondadevaheline ala, et see ei puuduta ainult ainult keelt, et see kaasab info, disainereid, psühholooge, sotsiolooge, mitte ainult keeleinimesi. Infodisaineri sõna juures tuli mul meelde kaheks põnev esineja konverentsilt ja siis seal oli juttu infodisainist. Mis puutub see infodisain selgesse Eesti keelde. Puutubki selles mõttes, et see sõnum, mida me tahame edastada, peaks olema ka disainitud lisaks sellele, et seda keeleliselt püütud teha võimalikult võimalikult praktiliselt arusaadavaks, et ta oleks ka visuaalselt üheselt loetav, arusaadav ja oleks sealt eemaldatud kõik see nii-öelda müra, et oleks piisavalt nagu, nagu meie konverentsil esinejaga ütles piisavalt valget ala selle sõnumi ümber, et, et inimene, kes seda haarab oma silma silmade või omatajuga, siis ta noh, see jõuaks talle kohe kohale, ilma et ta peaks hakkama sellest sõnumist siis otsima seda infoühikut või teiste infoühikut, vaid et see jõuaks tervikuna kohale. Arvestades ka väga seda, et suur osa informatsioonist, mida me vastu võtame, tuleb ju läbi, pildi tuleb silmade kaudu olgu see siis tekst või mis iganes märk. Ja üks, üks selline tore näide on mul veel siis sellest, kuidas mõjub, visuaalne pilt on konkreetne näide Tallinna linnast Solarise keskuse ees, võib-olla olete märganud, sissepääsude juures on, on kirjutatud sellises valge kaarega suitsuvaba ala. Ja filoloogina mina tavaliselt loen kokku sõna, mul on selline harjumus, et kui kuskil mingi tekstis, siis ma haaran seda sõna. Aga ma pean ütlema, et ja teksti kokku lugeda oli suhteliselt raske, sest ta on, siin on valitud selline kirjaviis ja see ei ole väga selgelt eristuv ja lisaks on ta juba natukene kulunud ja alles nüüd, kui ma läksin uuesti seda üle vaatama, panin ma tähele, et tegelikult olid seal ka need väikesed sümbolid. Et oli, oli sigaret, sigareti oli, oli joon peale tõmmatud aga tali selled muu teksti taustal eristuma. Nii et kuigi oli püütud kasutada sümbolit, see jällegi ei tulnud nähtavale. Vot see ongi see disaini osa, et kui me nüüd tahame seda märki sinna panna ja see märk on tegelikult väga õige, sellepärast et ta on arusaadav ka ükskõik mis keeles kõnelevale inimesele, siis pangem see kuidagi teistmoodi, selgemalt eristuva malt, kasvõi näiteks selle selle ilusa kaare keskele, sest idee ise on väga hea, et inimene läheb ja ta näeb kohe, et, et see on see ala, kus kus suitsu teha ei ole hea, arvestades kaaskodanikke. Nagu meie infodisaini esinejaga konverentsil rõhutas, et infodisain metafoor on nagu itaalia espresso, mis peab olema siis kangenap lihtne ja magus. Siis disainerid tänapäeval peavad ka mõtlema sellele, kuidas nad ennast väljendavad ja missugust keelt kasutavad ja kuidas nad seda keelt kasutavad, nii et see jõuaks selleni, kelle poole nad pöörduvad. Loomulikult nad ju töötavadki tarbija kasutaja heaks. Kõigepealt ta peab sellest mõttest aru saama ja siis ta peab oskama seda võimalikult selgelt väljendada. Nii, aga mina tuleks ikkagi nende ametlike dokumentide juurde. Et nendest arusaamine on niisugune trikiga, aga küsimus, et inimestele ju tegelikult tundubki, et ametlik dokument peab olemagi keeruline, sest siis ta on korralik, täiuslik, haldab kogu informatsiooni. Näiteks kui Allar Jõks konverentsil vihjas sellele praegu on probleeme võib-olla inimestel elektrituruga seotud elektritarbimisega seotud lepingutega, siis mina võtsin Eesti Energia kodulehe lahti. Ma kohe lugesin seda tüüplepingut ja mul võttis aega, aga siis mulle ikkagi tundus, et, et ma ei saanudki aru, et mida siin oleks võimalik teistmoodi öelda või lihtsamalt öelda, et ma küll pidin tunnistama, et ma ei saa kõigest kohe aru. Aga ma ei leidnud seda võimalust, et mis võiks lihtsamalt olla kirjutatud. Põhimure ongi selles, et me oleme harjunud eeldama, et kui on ametlik tekst, siis see peab olema keeruline, et, et justkui see keeruline sõnakasutus näitab, et see tekst on tähtis, et tal on mingi positsioon ühiskonnas, aga kas see ikkagi peab alati olema nii või on see lihtsalt üks selline halb harjumus sisse juurdunud valehäbi? Selge keele liikumise mõte ongi selles, et natukene võib-olla raputada seda sügavalt juurdunud aru saama ja, ja tuua tuua meieni sellist uut mõtteviisi, et säästame, igasugust energiat, see on, see on tegelikult selline säästlik ellusuhtumine ja, ja ja eks me oleme harjunud ja olen minagi harjunud kõikidele lepingutele võib-olla nii muuseas oma allkirja andma ilma detailselt läbi lugemata, sest Me ju eeldame, et, et keegi on selle töö juba ära teinud. Ja ilmselt me eeldame ka seda, teenusepakkuja on meie suhtes võib-olla ikkagi noh, hooliv või arvestab ka meie huve, aga kas alati onni kas, kui me kirjutame alla kindlustuslepingule, siis tegelikult väga palju on selliseid näiteid ka inimestel, et nad on andnud oma allkirja ja kui neil tekib tegelik probleem, siis selgub, et nende huvid on tegelikult olnud tunduvalt vähem arvestatud kui selle teenusepakkuja huvid. Aga me vaatselt paneme oma allkirja ja arvame, et sellega on kõik korras. Nii et mõnes mõttes on igaühe meie ülesanne sellist hoiakut muuta ja võib-olla ka siis küsida selle teenusepakkujalt, et enne kui ma siia alla kirjutanud, palun selgitage mulle täpselt lahti, mis see on ja mida see minu jaoks kaasa toob. Et millised on konkreetselt minu kohustused ja millised on teenusepakkuja kohustused ja vastupidi, siis ka õigused. Teil oli üks markantne näide ka dokumendi kohta. Jah, ma siin leidsin sellise toreda toreda näite, et kohtutäituri määrustikust, mis on rahalise nõude arestimise aktist üks väljavõte ja ta on huvitav selle poolest juristide loogika seisukohalt on siin kõik kõik väga õige aga kui ma loen seda nii-öelda tavalise keeleloogikaga, siis siis see tekitab minus imestust ja tundub mulle lausa naeruväärne, et ma loen selle ette ja vaadake, mis teie sellest arvate. Et käesoleva nõude rahuldamiseni olete kohustatud mitte maksma eespool nimetatud isikule summat, mille olete temale võlgu. See summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole samuti olete kohustatud mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. Nii et ma olen kohustatud mitte maksma oma võlga, et noh, tavaloogika järgi tunduks väga kummaline lause, aga muidugi ma mõistan, mida on juristid sellega öelda tahtnud, et et kui on mingi konto arestitud, et kuidas siis sellisel puhul tuleb käituda. Aga äkki on võimalik seda inimesele, keda näiteks selline dokument puudutab, seletada kuidagi teistmoodi lahti. Et võib-olla võiks teksti loojad ühelt poolt kutsuda siis üles pidama rohkem silmas tarbijat ja võib-olla julgustada tarbijaid ikkagi rohkem küsima? Kõigepealt leida see aeg, et läbi lugeda, enne kui nad näiteks millelegi alla kirjutavad. Ja kui aru ei saa, siis küsige. Aga kas tarbijal on õigus ka nõuda, et see lepingu tekst kirjutataks tema jaoks lahti mitte ainult seletust lepingu koostaja käest vaid et ka seda, et leping muudetaksegi selgemaks, kas seda on ka õigus nõuda? Ma kujutan ette, et reaalses elus muidugi see võib olla toimi, aga põhimõtteliselt kas on õigus nõuda ja öelda, et aga ma lähen siis teise kinnisvara halduri juurde, näiteks kui teie mulle ei kirjuta selgelt lahti, mis on mis? Tore oleks ja see ongi selge, kelle liikumise eesmärk ja et võib-olla tekitada natuke konkurentsi. Et kui firmad avastavad, et, et see võiks olla nende konkurentsieelis, kui nemad koostavad oma lepingud tunduvalt kliendi huvidest lähtuva maalt, siis, siis see tooks kaasa selle, et klient tunneb ennast nende juures paremini ja ta saab vahetumat kohtlemist. Temaga suheldakse võib-olla otsekohasemalt ja lõpptulemusena on ta selle teenusega palju rohkem rahul ja tal ei ole põhjust teise juurde minna. Nii et kui tekib selline konkurentsimoment, siis ilmselt hakatakse võib-olla väärtustama nende lepingute arusaadavust rohkem. See on ka väga usalduse ja lugupidamise küsimus, kuidas me üksteisega suhtleme. Ja tegelikult on ju niimoodi, et mõnikord need teksti koostajad, ükskõik, kes nad siis on, teevad iseendale ka karuteene. Näiteks kui ma loen uudist ettevõtte kohta ja uudise pealkiri on need kliendid hindavad meie teenindusprotsesse ja kanaleid jätkuvalt kõrgelt siis selle uudise kirjutamise eesmärk on olnud ju näidata ennast heast küljest. Aga see lause on nii keeruline, et ma ei viitsi mõeldagi selle peale, et kas uudise sisu on hea või halb. Et selgus ei ole häbiasi, see on seesama lihtne tõde. Et võib rääkida keerulisest asjast selgelt lihtsalt saades ise aru, mida ma täpselt öelda tahan ja, ja aga oma vestluspartnerile või sellele, kellele ma seda tahan öelda, et ka tema tunneb ennast turvaliselt, ta saabki aru. Eks me selle konverentsiga püüdsimegi taotleda, et see mõtteviisakaks hakkaks muutuma. Kes teie konverentsil osalesid? Kelle te kõik kokku kutsusite? Meil on väga hea meel, et osales palju erinevate eluvaldkondade inimesi, et me kutsusime palju inimesi riigiasutustest. Just tekstide koostajaid, kes on tekstide koostamise loomise juures. Kutsusime kujundajaid, ajakirjanike ja lõpuks läbilõige sellest konverentsi külastajatest oli, oli päris päris lai, et meil on väga hea meel, et huvi oli, oli ikkagi väga suur ja, ja samal ajal konverents toimus, oli meil ka otseülekanne nii meie selge keele veebilehel kui ka kui ka Postimees online'is ja seda vaatas ka ikkagi päris palju inimesi. Aga mis see põhiline probleem on? Neid põhjuseid, miks eesti keelt selgelt ei kasutata, neid on ju väga erinevaid, on eurobürokraatia, on teksti koostajate arvamused, tuleb targalt kirjutada. Mis see kõige olulisem on ja kuidas sellega siis tegeleda, kuidas hakkama saada? Noh, see ongi pidev pidev töö, pidev teadvustamine, et on ka võimalik teisiti, et saada sellest vanast harjumusest või sellest traditsioonist vabaks, et meil tuli üks selline tore tagasiside ka ühelt konverentsi külastajat, kes ütles, et tal on nüüd pea täis mõtteid, kuidas elu paremaks muuta. Tegelikult tahaks ma öelda ka seda, et, et et meie eesmärk ei ole mitte kurta ja otsida ainult ebakõlasid, vaid üldjoontes on, on Eestis selle selgusega asjad suhteliselt hästi. Et meie seaduskeel on, on üsna noor. Meil ei ole mitmesaja aastaseid seadusi, mida tuleks praegu ümber kirjutada nagu väga paljudes teistes Euroopa riikides või ka muudes maailma riikides. Ja, ja mis on, oli tegelikult selle selge, kelle liikumise algataja või, või noh, motiveerija päris alguses, kui seal liikumine tekkis. Et, et tegelikult on Eestis seis suhteliselt hea ja, ja ka võib-olla selle disaini ja avalikku ruumi, rääkimata meie meie igasugustest e-keskkondadest, mis kõik võimaldavad elu palju lihtsamaks teha ja mida ka mujal Euroopas väga palju hinnatakse ja imetletakse, et et kuna meie riik on väike, neid on vähe, see keskkond on suhteliselt, et noh, niisugune energiline, teotahteline ja jõudsalt arenev, et see pinnast selle selge keele liikumise arenemiseks on praegu väga hea ja nagu näitas ka konverentsi suvi oli väga suur, nii et andke minna ja selle sellega seda edasi arendades seda mõtteviisi võib-olla rohkem teadvustades. Ma arvan, et me võime väga palju ära teha. Aga praegused seaduse kirjutajad ja, ja tulevased seaduse kirjutajad, kas ma saan aru, emad on põhimõtteliselt huvitatud sellest ja on teadvustanud probleemi, aga missugused on nende võimalused ennast täiendada sellel alal selge keele alal, sest et mujal maailmas ka õpitakse selge keele kirjutamist või selges keeles kirjutamist. Õpitakse seda suhteliselt vähe, on küll mõned sellised erakõrgkoolid, kes mingil määral kaasavad selge keele, õpetamise programme ja praegusel hetkel riigi riiklikest kõrgkoolidest, et on siis ainult Rootsis kolm ülikooli, kus õpetatakse selge keelekonsultante noh, niisugune magistri lühiprogramm on selleks aga nagu konverentsil kooli jõuda. Praegu on loomisel Euroopa Liidu projekti raames selge, kelle konsultandid õppekava ja et see ongi kasvanud välja sellest vajadusest, et oleks selline akadeemilisel tasemel kuhu püütakse kaasata tõesti siis väga erinevate valdkondade inimesi, nii-öelda maailma paremik inimestest tegelevad siis üht või teist viisi selge väljendusega, olgu siis tegemist selge disainiga, selge keelega, selge seaduskeelega. Et see nii-öelda noh, tuumik, kes seda õppekava aitab välja töötada on, on tegelikult maailma paremik, eks väga tugev tuumik. Ja loodetavasti siis pannakse see programm kokku järgmise aasta kuskil sügise talve poole ja, ja võib siis millalgi kas 2015.-st aastast, et hakata e-õppe kaudu selge keele konsultandiks õppima. Ja kõik see on tegelikult selline katsetamine jalgratta leiutanud, peamine praegu, kuna midagi sellisel kujul maailmas olemas ei ole olnud. Väga põnev protsess, et me oleme ka selles osalenud nüüd otsapidi Eesti Eesti siis ühe partnerina. Ja lõppkokkuvõttes võiks sellest saada tõesti selline õpe, milles võivad osaleda inimesed siis üle maailma väga erinevatest valdkondadest, punase põhiline moodulite ülesehitus siis on e-õppekeskne. Vajadus tegelikult selliste ametikohtade järele ehk selge keelekonsultantide järele üha üha suurenemisest. Üha rohkem, üha rohkem töökohti terves maailmas on seotud siis sõnumi koostamise ja selle edastamisega. Nii et tegelikult igas asutuses võiks töötadeks selge keelekonsultant. Aga see õppekava, millest te rääkisite, see, kuidas eestlast puudutab, see ei ole eesti keele baasil veel. Eesti keelebaasid, algul ei ole, kuigi sinna projekti on kaasatud mitu Euroopa riiki ja ka Kanada otsapidi siis mõte on küll selles, et kui ta täidetakse alguses välja inglise keeles need õppemoodulid, siis edaspidi on võimalik neid kõikides vähemalt projektis osalevate partnerite keeltes koostada siis selle algstruktuuri põhjal ja kohandades siis vastavalt vajadustele vastavalt konkreetse riigi situatsioonile, sest et noh, kõik on väga erinevad, praegu on selline katsetamise faas esialgne protsess, mis, mis loob sellise struktuuri, millelt saab siis edasi minna. Aga noh, põhimõtted on muidugi needsamad ükskõik millises riigis või keeles, et kuidas sõnumit selgelt väljendada ja kuidas, milline on ka see psühholoogia taust, näiteks kuidas suhelda kliendiga või kuidas teha klienditestimist, et sinna on kaasatud väga-väga palju erinevaid mooduleid. Just praegusel hetkel on kaheksa pluss üks erineva valdkonna moodulit. Kui me rääkisime sellest õppekavast, siis selle nimi oli selge kommunikatsiooni õppekava. Meie kasvatame terminite selge keel. Mis siis tegelikult on? No võib-olla see selge keel tekitabki natuke natuke segadust, et asi on ainult keeles, aga asi on ikkagi laiem asi on kogu suhtluses suhtluse selguses. Et praegu me oleme tõesti kasutanud sõnapaari selge keel. Kogu selle teema tähistamiseks, aga võib olla on kellelgi raadiokuulajatest paremaid. Vaid et tegemist on eelkõige ühiskondliku suhtlusega mitte mitte ainult keelesuhtlusega keeletasandiga ja mitte ainult õigustekstidega, vaid siis kogu kogu laiema suhtluse või kommunikatsiooniga kui öelda võõrsõnaga. Kuigi, kui vaadata neid võõrkeelseid termineid, siis sealt käib ikkagi ka läbi sõna sõnakeel. Tikkumine alguses oligi ka väga keele keskne, lihtsalt nüüd on ta jõudnud uuele tasandile peale kasvanud nii-öelda uus põlvkond kes püüab integreerida siis ikkagi tervikut ja tuuakse seetõttu sisse nii sotsiaalvaldkonda kui psühholoogiat kui disaini, et ongi, ongi uuele ringile jõutud ja selle tõttu peab ka termin muutuma, et me ei räägi enam ainult keelest, vaid me räägime palju laiemalt. Et kogu ühiskonna omavahelises toimimisest ka tegelikult lühidalt kokkuvõttes me liigume keele toimetamisel sõnumi toimetamisele. Et see on infodisaini ja selge keele mõte toimetada sõnumit ja seda teevad ka selge keele konsultandid, siis nad võtavad sõnumi kui terviku ja püüavad selle selle panna siis sellisesse konteksti, sellisesse ühiskondlikku ruumi, kus on selle sõnumi koht ja vaadata, kuidas seal toimib ja kuidas see toimib seal praegu ja võib-olla kuidas ta toimib seal viie aasta pärast. Et tuleb jälgida ka seda protsessi. Te olete oma ühises artiklis öelnud ka, et Eestis peaks olema tegelikult ka põhiseaduses sätestatud see, kas sellest piisab teie hinnangul või on veel vaja mingit eraldi seadust. Nii nagu Uno Mereste kunagi tegi ettepaneku võtta selline seadus vastu see siis läbi ei läinud, aga praegu oleks vaja mingit eraldi seadust, mis kindlustaks selle, et et teksti koostajad sõnumi edastajad teeksid seda selges keeles. Jah, et see Ameerika näide on, on väga hea näide ja ka Rootsis paar aastat tagasi võeti tõesti vastu selge keeleseadus, et Eestis sellist asja ei ole ja miks mitte, sest tegelikult ju algab kõik peale ülevalt, et kui nagu rootsi esineja meil rõhutas, kui meie seaduskeel on selge, siis on selge ka kõik kõik muu. Ma arvan minagi, et, et võiks ta olla seadusena olemas just selleks, et see seadus võiks sätestada konkreetsed tegevused mida oleks vaja teha selleks, et aidata siis nii seaduskeelel selgemaks saada kui ka noh, nagu me siin enne rääkisime igasugusel ühiskondlikul keelekasutusel olla selgem ja olla ikkagi suunatud konkreetsele kasutajale konkreetsele sõnumi vastuvõtjale. Et väga paljud on see selline teadvustamise protsess. Sest paljusid asju, mida selge keele mõtteviis endaga kaasa toob, juba tehakse, aga seda tehakse nii-öelda instinktiivselt või kuidagi loomuliku protsessina. Kui seda nüüd natukene rohkem ka teadvustada ja võib olla üllatusena nii-öelda suunana selge suunana kätte anda, siis, siis oleks sellest ilmselt veel rohkem kasu. Te rääkisite tänases saates tegelikult ootamatult laiemalt sellest küsimusest, et selge keeleküsimus ei ole mitte ainult see, kuidas me lauseid moodustame, missugust sõnavara kasutama vaid kogu see märkide süsteem, millega me ühiskonnas suhtleme. Ja see on kee laiemas mõttes, et see ei ole tõesti ainult sõnakasutus ja, ja lausestus. Aga ma tahaks ikkagi saate lõpuks selle sõnakasutuse juurde tulla, et et missugused on need esimesed võtted, et kuidas inimene kasvõi vahendaja, kes vahendab nii-öelda rasket teksti ametlikku teksti, et kuidas tema saaks seda keelt lihtsamaks teha või tõlkijad või ka igapäevases elus. Kui me kogemata teadmatagi, kasutame neid keerulisi konstruktsioone või keerulisi väljendeid või keerulisi sõnu, mis on need kõige lihtsamad võtted eesti keeles? No kõigepealt tuleb ise aru saada sellest, mida tahetakse öelda. Läbi mõelda, mida tahetakse öelda, kellele tahetakse öelda lihtsalt küsimused. Mida, miks ja kellele? Ja püüda seda siis öelda võimalikult lihtsalt püüda võib-olla kujutada näiteks ette, et sa räägid seda juttu oma vanaemale, näiteks. Et kui rääkida nüüd selge sõnumi edastamise põhimõtetest, siis võib-olla väga lihtsalt öelduna võib mõned siis mainida, et mõtle, tekst kõigepealt läbi ja keskendu lugejale või, või siis sellel teksti vastuvõtjale või sõnumi vastuvõtjale. Liigendase tekst. Väljendu konkreetselt, väldi nimisõnast stiili. Eelista isikulist tegumoodi. Ära kasuta keerulisi termineid eriala slängi. Seal tuleb järgmine selge keele konverents. Me konkreetset kuupäeva praegu lubada ei saa, aga kindlasti ei olnud see konverents mõeldud ühekordse sellise loosungliku üritusena, et me loodame, et see protsess jätkub. Ja pidevalt tööd teha. Plaanis on kindlasti plaanis on midagi sarnast kindlasti kas nüüd just selge keele konverents, aga, aga midagi selles suunas ja sellel teemal kindlasti. Aitäh selge keele konverentsi korraldajad Katre Kasemets, Katrin Hallik Eesti keele instituudist. Esimese Eestis korraldatud rahvusvahelise selge keele konverentsi materjalid ja esinemised leiate huvi korral ral aadressilt selge keel, punkt ee ja keelesaate arhiivist leiate saate selge keele liikumisest maailmas. Head aega.