Mina olen sündinud 1904. aastal Laagna mõisas Virumaal moonamehe pojana. Nelja aasta vanuselt tulivad vanemad kolisid Narva isasel hobuse käest lüüa, sai selle tagajärjel halvatud ja mõisnikule jõle vigast moonamest. Poja vallandas. Kolisime kõrva, meid oli kolm poissi ja halvatud isa siis Läks linavabrikusse tööle. Vanem vend oli kaupluses kuskil õpilaseks ja temast selle tõttu saigi hiljem ka kaupmees. Noh olime emaga siiski kahekesti, aga läksin karjakarjas oli väga vesine maaja. Mõtlesin, et siia oma tervist ei jäta, käisin poolteist päeva karjast, tulin ära koduja. Pettusega viidi sinna, et ilus koht, jõeäärne koht küll, aga karjamaa oli puhtal esinejaid, mõtlesin mätta otsa karata. Leksin ema juurde, et mine nüüd homme õpetaja juurde, et rubla siis õpetaja annab, tunnistasid vabrikusse tööle, vanasti oli nii õpetaja rubla aasta vanemaks. Kreenholmi vabrikusse võeti sellel 12 aasta vanuselt möll alles 11. Ja ei tunnistuse ja järgmisel päeval siis keegi teivabrikus pidi ennem tulema Saviiska Narva keele tähe, et seal võetakse siis kontoris jutule. Läksin sellega siis järgmisel päeval kontorisse võetigi tööle, nii sai minust Kreenholmi vabriku ketraja poiss 11 aastaselt ja. Noh, tegin siis sügiseni ja siis oli koolivaheaeg, oli aprillist oktoobrini, oktoobris läksin jälle kooli, tegin niikaua, kuni sel aprillini aprillis siis oli mul juba ka, et 12 aastat vana, siis sain juba Albu vallast passi, mister minu meelest oli nõrguke Iisraeli Albu vallast pärit vanast anti pass sealt, kus isa pärit oli. Kas patsienti nii noorelt kätte ja 12-l otseselt oli mul suur valge plagu riigi kulbia vene kull peal ja pilt ka ei olnud vildi olnud. No ja lähen sellega siis jälle kontorisse tööle võtma, kuid see oli seesama mees, vaata, sa jälle 12. Vanamees oli, ei tehnilisest välistki, kirjutad jälle tööle. Nii, no ja siis töötasin niikaua kui. Oktoobris revolutsioonini, siis jäi vabrik seisma tooraine puudusel, sellepärast vill tuli minu teada, kas Egiptusesse, kus ta tuli, kui puuvill ja süvereid tuli ju meri blokeeritud, vill ei tuld ja orelit ei, oldi vabrik ees seisu. Lehed kirjutasid ka muidugi sõjauudised. Teie olete ju lehelugeja poiss, sellele kõvast ma olen isegi lehe müüa, ennem kui vabrikusse läksin ja olin ja tulid need keskajal, et Peterburi lehed siis mina olin jooksja, siis kõige esimene mees olime suure tänavas. Vedomosti. Niimoodi siis jah. Aga siis oli juba isa surnud, isa suri ära meil 13. aastal ja emaga kahekesi olime. Siis käisin okupatsiooni, käisin. Et mina tegelikult võtsin sakslasi kaks, kord vasta. Esimene kord võtsin neid esimesel märtsil Jõhvis ja teinekord neljandal märtsil Narvas, mitte lilledega. Mikspärast ma esimesel märtsil jõhviseid vaste võtsid, mul vend oli jõhvis, sel ajal see õpib Ma õpipoisist, sellist mentsi oli sel ajal Jõhvi põllumeeste seltsi ärijuhiks. No ja toiduaineid ei olnud ju Narvas seitsmeteistkümnendal aastal leiba, ma ei mäleta, kas anti pool naela, kui oli juba veerand. Läksin parajast venna käest jahu saama. Nojah, ja parajast käis lahiks. Saksa šampas juba somp oli käinud juba korra käest kätte seal ja siis soomusrong soomusrong, mis seal oli paar liivaga lillepottidega vagunisse ja kolmetollise ots oli vagunist katusega vagunist ots väljas, siis sellega tulistasid sinna mõned paugud. Saks nende mas Novedamaski, laskmata Risti nelja toruga tõmbas, tuleb peale siis punatse soomusrong, tagane, sära ja. No ja siis alevis sai seal üks punakardan surma, ma nägin, kui see oli kuidagi hiljaks jäänud oma hobusega välja tulemisega talli, uuest ratsanik. Kuus sakslast olid tee peal. Ahelikus need tõmbasid ja siis kukkus, sinnamaani oli ainuke surnu, kelle ma nägin ka nii esimest sõjas langenud. Siis järgmine päev, siis võtsin 20 kotti 20 naela jahu selga ja läksin läbi rinderinne oli sellel Toila jaamast, arva puru, umbes paar-kolm kilomeetrit oli, sel ajal oli seal terve kõrts. Minu ees läksid kolm tsaariarmee soldatid. Sakslased vaatasid neid, pidasid kinnigi, mu, lähed. Minul katsus ka kotis, mis on jahud ja lase käia. Läksin Narva, siis paar päeva edasi sisse, tulid Narva, siis käisime parajasse. Sõja ajaks oli tehtud üks uus platvorm siia. Põhja poole raudteed ja. Ja sealt siis laaditi ka vagunisse. Häda korral sõjaväge ja vankreid ja suurtükke. Ja seisime seal selle uuema platvormi peal ja vaatame 20 sakslast tulivad mööda raudteed ratastega. Läksid sõitsid jaama ette, tulid seal, panid rattad raudteejaama seina äärde ise paid püssidega raudsilla poole. Seal siis hakkas nagin, siis hiljem kuulsime, et seal oli üks saksa surma saanud, teine oli seal neli meest surma. See oli siis esimene Narva lahing. Nojah, ja siis tuligi okupatsiooniaeg, siis tweet midagi, Juld mäletan, käisime hobuste asemel puid vedamas kulgu sadamas, Kreenholmi lilla mehe olime vankri peale ankreesmi vankri peal. Kaks taga, kaks Feljees vankri peale määratud kohta. Ja, ja mida seal puid ja hobuste asemel hobus, tasemele hobused ei olnud, need olid juba ära regreeritud ja söödud, jälgi otsa saanud. No ja siis oli registreeritud Narva linna tööbörsil nagu tööta tööline, olgugi et ma alles olin 14 aastat vana. Jaja. Lillusale seda kutsutakse, siis oli suvel kas juuni või juuli menetleja, kutsutakse sinna tööbörsil, eks tülli tahad minna, Riiga on žürii on kiviga visata tekstiiltöösse Riiga, kodu rääkisin emaga läbi, et emal ei olnud ka midagi osta. Oma huvitas ka minna riigiga Augeldagi teine ja kes ühtlasi oli käsi tulla raudteejaama, seal pandi siis kolm vagunid neid tööle tahtjaid täis ja rong hakkas minema. Riia asemel sõitleks hoopis Tilsit isse Saksamaale ja esimene piirilinn, vanasti oli piiripunkt ka ja Ida-Preisi esimene linn praegu on selle nimi. Ja siis tuli alles esimest korda rongis ja seal veidi karantiinist läbi pandi siis rõugeid ja süstiti ja mida mehed mõtlesid siis, kui see peenike pettus? Ütlesime meedial midagi? Ei tea midagi, kuhu meid viiakse ka meil minna ei olnud ka kuhugi, sealt pandi jälle kohe ruttu, ongi tagasi, sealt pandi juba klass vagunitesse. Sõitleks insterburgi, praegune Tšernov kuusk, seal siis oli ühes suures tsirkusehoones oli sissejagamise punkt, seal oli Ostrova kubermangu ja Pihkva võrguga venelasi. Seal anti meile siis süüa, anti kaks sõjaleiva kriiks, prooti anti siis ports suppi kätte ka ja leivaandmise juures võeti ühele paberile allkiri. Trühkide plank oli meedia, kirjutasin selle eest alla, pärast hiljem selgus kohapeal, kui sõitsime, siis olid ju leping kuue kuu tööleping. Keelelt võeti allkiri. Ja sõit läks edasi. Ahjah, kui ta sinna kukkusime, ühest grupist oli puudu seitse meest ja mees otsesel oravaaugust kaks Narva poisse, Reisberg, Aleksander ja olime seal eesotsas ja sealt võeti seitse meest meid ära ja pandi sinna venelaste grupi juurde. Kohe pandi Pirkad rinda võõrkausel Al staadion, meedia, mis see tähendab, järemgi rong läks nagu ka Berliini Berliini siis salatikruus, musta kohvi ja tükikene maksab vorsti isegi, aga marmelaadi ka kriiks kooti seda sõjaleiba. Maalilisi aasta 1918 suvel seal jalutamine ja ma jäin, siis ma ei tea, kas Friidesse asja sees peajaam või oli igatahes suur. Seal tuli üks vene vang venevangiteid jalutist, meil olid märkidega riided seljas, kollased passid pükstel nagu kasakad selja peal ka kollane jutt. See vaatab meid, jäägem, hakkas meiega rääkima seal ja vaatame neid tilkasid rinnase ütleme Alva kohta olete Kokondid, söekaevandusse lähete, meedianud ka ei kavatsegi, kaabel tekstiilivabrik. Ja, ja tema oli seal linnas olnud, ütleb meile, no parem kuus aastat sunnitööl, kui kuus kuud seal naersid, et no ära nüüd rumalaid juttu räägime. Sõitsime edasi, saime koha peale, siis selgus, et oleme tööle määratud Rober kausini linna Al staadioni söekaevandusse, vot seal jooberghausel laevadel kivise kaevanduskivise kaevandada. Venelastel seal väga kanget meedet kuulipildujaid välja söekaevanduses ei lähe. Päris kaevandus seal ikkagi 900 meetrit maa sees. Lift Läksime hea tükk aega kohe. No ja läksime, tee reisis, Essex oli seal kaevuri abiliseks, seal olid, töötas poolakaid ja Bellasi prantslasi ja venelasi, kõik igasugused rahvus oli seal. Aga kas need vene mehed tulid ikka lõpuks kaerajaanituli ka? Kolm päeva hiljem, siis oli kõik Haldel süüa ei antud, kõht ajas tööle ja siis pandi mind lifti juurde või selle tõstetooli juurde vagunis lükkama plaadi peal. Hobused teevad, hobustega veeti seal suured hobused olid elasidki maal, tallid olid. Me käisime tallede juures, vahest vargal seal seda hobuste leiba, Ferdi prooti, mingisugune pehmed niiski, Loomakoogitaolised, aga Heati magusat marmelaadi, millega läbi imbuda, päris magusad olid süüa. Kas oma toidust jäi väheseks ja 180 grammi leiba? Sellest oligi vähe ja see ei olnud leib, otsioni sõjaleib raske füüsilise töö ja rohusupp ja õhta oli mingisugune pudruhommik, oli kohv, marmelaadi, leib. Ja lõunal oli siis supp, üks päev oli porgandisupp, sülija tugev kapsasupp ja rohusupp. Scupy juurde ei antud midagi kusagil 100 180 grammi leiba kätte, sellise mära. Ja lõunal oli supi juurde ainult tükike juustu õhta oli siis? No ma ei tohi öelda, võib-olla oli seal üle poole liitri seda mingisugust pudru. Vahest oli Vicky jahupudru ja tont teab mis surukaadise pudruga niiskeid. Paksem on ikkagi verd, kui kõrt oli aga pudru, Aivar teed, mitu tundi tema lülite. Sel ajal oli seal kaheksa tunnildiviveromaal. Tabel ka mul kukkus süsijala peale, seal jalgse natukese viga oli kaks nädalat haigemajas. Siis haigemajast enam mind maa alla ei pandud, pandi ülisse briketivabrikusse, Saldisele svee purusse, tolmust tehti kohe sealsamas ka brikett. Meistrid olid sakslased, jaajaa, ste eigerid, need olid sakslased ja kibedad vennad olid kõik, igal pool olid sakslased. Töölisi sakslasi ei olnud, aga need mäe meisid, need olid ka siis ühe jalaga ühe käega ikkagi sõja invaliidid, peaaegu kõik. Olid nad ka inimesed või, või kuidas keegi? Inimesi mina nende hulgas ei trehvanud? Kumminutt oli tagumiku peal ja kõike midagi eksisid või Vassakassis anti. Töö oli seal hästi organiseeritud, ega seal mingeid avariisid ei olnud, kollelduseni vigaseid tassiti, ühte lugu seal üles, nägime iki varisemis, Julisel kaunis tihti poisis olema. Kellelgi tegelikult palgaraamat oli, aga seal oli 26 grafaadist oli maksusi mis võeti maha, sealhulgas ka toidu ja korter, raadia, kõiki neist teed. Kui läksid palka saama, siis oli konks alla. Oled omadega välja tuld. Muuseas, kui avanssi võitsid, selle said kätte viis või 10 marka. Palju sulle anti selliseid kätte. Aga kui palgal, siis oli tol ajal ka välja tulnud. Võlga ei jäänud, aga öelge, kas ema teadis, kuhu te sattusite kirjavahetus? Koduge käis, kirjavahetus käis. Hollandi kaudu ja Hollandit vene konsulaadi sokutan neidele kuidagi Eestisse tagasi, mina proovisin ka kolm kord ära jooksta, korra jäin silla peal ledi kätte, silla peal kohe kontrolliti, mingisugust dokumenti sai. Siis läksime, proovisime paadiga, mullu üks vanem seltsimees Narva poiss oravaaugust paadiga üle selle jõe peal kätte. Kolmas kord proovisime raudtee rongiga, kast, vagunid nagu meilgi siin need kõrged kast, vagunid seal ka, nendega veeti toiduaineid ja sütia kõiki. Pugesime porgandivagunisse augud sisse, sõitsime siis siia. Venemaa poole saime vist hambornini. Teine mees läks süüennoolima kuskilt midagi porganditega, porgandid olid käepärast küll aga leiba või ma ei tea, kas ta neil paar marka raha võileib oli vaja porgandit, otsitakse kõhu lahtised ja läks otsima, eks jändele seal politseiniku kätte nagu juba pressis talt välja, siis tuli sinna vagun juurde. Hõikab mulle tore, väljasõit on lõppenud. Ronisin välja, siis saadeti jälle linna tagasi, sinna over kausindisse ja Alhainen, kes põgenemiseni järgnes ka karistus mõned kumminuia hoobi sai ka. Aga nii väga ei pekstud. Aga lüüa nad armastasid, oli see, kes oli, oli siis politseinik või meister, võib neil oli kõigelgi see moodigi virutada, ma mäletan, meil barakis oli üks ülevaate. Meil käis kohe ülinäo, tõmbas kumminuiaga kummiloodiga sellele igal mehel oli peaaegu tagumiku peale. Töötasime niikaua kui üheksanda novembrini vist, kui ma ei eksi. Me olime siis briketivabrik või sellest hea, et seal olime ühes vahetuspäevane vahetus ainult kaheksast neljani. Ja ühel päeval tuleme sealt pesemisruumist läbi ja. Noh, andsime numbri ära ja tulen väravast välja, värava taga juba organiseeritakse rongi käiku, seal revolutsioon. Kaasasime. Ja seal siis teadsime kohe, mis tuleb teha ja seal eestlased, venelased, venelasi kõige rohkem seal. Mäletan me kaevandus, Abeljasin, prantslasi oli ka küll. Need olid ka nagu okupeeritud maades, kus saaks sisse läks võrdlevaid töölisi. Nii kohe rongikäigule ja laul laadi marseljeesi. Sõnad olid erinevad, aga üks laul tuli päris hästi välja. Me venelased ja eestlased. Selle ütlesite, tõmbasime ikka kõvasti kaasa. Läksime turuplatsile turuplatsil, seal üks mälestussammas. Mäletan, missuguse tegelase mälestussammas seal oli seal jalamil sakslasel, mida seal kõvad kõnet. Mina muidugi aru ei saanud, kuulasime ka seal suudme uhkusega ei saanudki, paar minutit saime kuulata, kui kaks soomusautot järsku tulite. Tõmbasid tärina peale, aga üle ülimeie külge ei last. Kolmekümned sekundid ei läinud, turukaitseliidu. Asid läksime jälle barakki tagasi, kiiver Strasche. 54 olime prak, kolmekordne kivi barakke. Jääme siis ootama edasisi arenguid. Me teadsime juba lehitises, mõni mees oli lugenud juba revolutsioonist, kirjutati ammugi juba seal. Revolutsiooni vedas Spartacust punud. Järgmisel laupäevane päev, järgmine päev oli pühapäev ja ühe päeva hommiku oli seal intsident. Üks mees oli pesemisruumis unustanud viie kraani jooksma. Ja tuli siis järelevaataja, kes nägid vesijooks, tõmbas esimese mehele kumminuiaga. Aga venelased, enamik oli seal venelasi, Need juba olid Venemaal revolutsiooni läbi teinud ja läbi elanud ja teadsid, et nüüd on aeg tasuda. See oli vägagi vemjesalati windama ja kohe seal telliskivid olid maas katkised telliskivid, poolikud võetavaid need rätiku sisse, Telliskivitükid ja reitinguid hakkasid sellele järelevaatajale andma. Peksid selle sealpoolsurnuks? Jäigi sinna maha, temaga sai? Ei tea jah. Aga pool tundi hiljem eriti meie Barak ümber 30 valgekaartlased. Seal oli üks 30 meest, oli üks ohvitser, oli üks Veltri veel oli ja Airwaysi klienti, kes oli sõjaväelased seal mõned madrused olid ja piires barakke ümber ja meid kõik välja mind veel umbes 30 meest seal kolmekordses barakis 300 meeski. Kahte andke välja, kolitseda peksmas, seal. Koosikaks Tallinna poiss oli Berliinis õppinud, seal oli saksa keel üldse kiilid selgelt see oli meil siis tõlgiks, seisis, tõlgib seal prantsuskeelde ja vene keel ja ma ei tea vist isegi läti keelde, tõlkis. Eesti keelde ka muidugi. Andke välja, kordab küsimust, andke välja. Siis saksa ohvitser kiidab, et kui välja ei anna neid teie hulgas iga 10. meesmaalast. No kuidas seal nii ta hakata ütlema, kui sa olid reeturi, liiati sind maha, revolutsioon on nagu sõjaaeg, ega seal veeta kedagi ei tohi. Kõik vagased. Howitzerku käratas järsku venti lugema. Ma olin, eesreas, jäid, ei, astuge siga, viienda mehe tagumise reamehe käidi iga viies mees välja. Mina loen silmadega umbes keskpaigas, mitmest mina olen, ei saanud Luhtidega. Olles käsi ääres, elas Kenya välja. Ütlesin, kõrval oli mul oma maja, poiss, Reisberg Aleksander ütlesid, et ütle emale, kui ma jäin rohkem, ei saanud midagi öelda. Siis võeti välja seal, kus 29 või kolm seal oli veel. Öeldi meil tõmmas üht lätlast, nii palju poiss oli tõmmasiga toorelt. Aga see ei olnud kadega, põrutas releveltevile vastu vahtimist. See, kes käpuli, aga sealsamas kõrval kohe ükse valgega tartlane madrustamas puuga puurist püsseli lasi sel elektrilisel kama kõigi silme all. Testis pani ennast maksma. No vot, see võttis juba külmaks, see asi on tõsine. Või siis meid oli seal 20 998 pall, meil oli seal välja loetuid, pöördub veel meie pooled, muuhulgas ei olegi neid mehi, usk tõlkis. Et andke välja, siis seal ei tehta midagi teise pääset ära. Palju neid mehi seal ikke peksmas oli, kolm, neli koli. Aga teid on siin 29. Elasime ikkagi maa. Vaikus. No siis pandi kaks tükki, ma ei mäleta, üks oli belglane ja teine oli lätlane, poolakas seoti silmad kinni, rätikuga. Vanas majas oli, pandi sinna kivi kooriliseni geni kuuli seina äärde, kaheksa meest püssidega ette ja. Nüüd hakkab peale. Juba nüüd laadisid püssi taas soldatid, trehvasime ette laskma, sina poldid, soldatid kaheksa, mees valiti välja. Pildil sõitis üks kerge sõiduauto sealt väravast sisse ja seal peal oli üks kõrgem ohvitser, karjus ohvitseril midagi saksa keeles. See kamandas, püssid maha. Ja siis läks selle ohvitseri juurde ja seal paar-kolm eraisikut ka kaevanduse administratsioonist. Siis arutasid seal vahel mitu head minutit. Ja siis Antiga madu püssid tühjaks laadida ja need kaks meest sealt võeti neil sidemed silmade eest ära ja jälle mehe juurde ja, ja muu hulgas valiti siis selle. Mingisugune paber oli selle ühel kontorimehel käes, valiti seitse mees meie hulgast välja. Nimede järgi. Juba neil oli teadesid midagi. Nimede järgi valiti välja, seal oli üks eestlane, muuhulgas kui ma ei eksi, siis ta nimi oli vist Lõukene. Ja viidi minema ja neid 22 meest siis saeti barakki tagasi, seal laip pandi hobuse peale veidi mina ja meie läksime siis parace tagasi. Aga kas need seitse olidki siis seal need peksjad või ei olnud sealhulgas olnud ühtki meest. Aga hiljem need seitset meest nägite veel Ühtki trehvanud. Ei näide ideaalne ja nende saatusest ei teadnud midagi, mis nendega tehti või kuhu nad saidid ja ja noh, ja siis mingisugust vastu hakkamist ei tohi olla seal kuusikali tõlkis säästakamisega õlled, kes vastu hakkab, seal lastakse kohapeal maha? Meil juba lätlasega, see pilt oli nähtud juba seal, kuradi uskuda. Venelastest tuli eestlastest. No läksime lõunal sööma sörk antigi nagu püha vesi kella järgi anti kätte, õhtuks oli ka ära juba halstaadioni politseiülem Ühele. Aga meil oli luure välja saadetud, kas seal kõrval oli Concordia kaevandus ja Schwartz särke oli, seal töötas palju vangisid, et kas need tööle lähvad meie kogemused, et kui revolutsioon on siis. Meie Concordia tööle ei lähe. Megatööle läinud tuli teist korda ja ma ei läinud keegi tööle, kõik aparaat. Ja niimoodi kuni lõunani olime teadmatuses, istume seal narri palju, arutame, kui ta nüüd kodu saab, et mis teeb järsku teise korra peal hakkab üks vene keeles karjuma, Tammoida Vaida voim ei karjunud, meil kolmanda korraga jooksime alla teise korra peal seal juba üks kontori esindaja, kaevanduse esindaja räägib, et täna läheb esimene ešelon Pille siia prantslasi kodumaale. Lähevad poolakad ja leedulased ülema eestlase lätlased. No siis iga kolme puukingad ahju, seal käisime veel puhu kingades. Puukingad ahju kohe ja kõik ootame, eks läinudki õhta hilja juba kobitigi belglased ja prantslased saeti minema. Nähtavasti oli selle vaherahulepingu härauduliga Üheteistkümnendal lepingu isegi sees kohe muulased, kodusõjavangid ja need viidud töölised. Järgmiselt. Ma olen juba läksidki poolakad, leedulased. Reede öösel vastu laupäeva kell kaks eestlased ja lätlased istusid, rongisõit hakkas kogema poole. See oli reede öösel vastu laupäeva, kes neile hommiku kell kuus poputasin Narvas emale ukse peale. Nii nädalapäevad hiljem vist hakkaski juba kodus. Narva linna pommitamine tuligi punakaart Narva ja. Kuulutati Eesti töörahva kommuun välja ja nägin ka südamatust. Puna Carlasematus Gescreenile väljal, surma said piiri ajada Viini keskpaika, sinna maeti maha. Ja seal mäletan. Külma on. Üks sõjaväelane, üks madrus, sõitis sõna, igatahes kolm meest võitsid sõnased. Õezis mõrvasid, lasime, soldati aupaugud ja ära, no ja siis hakkas. Oh sealt peale Narvas ma ei mäleta, kas ma kuskil tööl käisin ka või. Sõbrad läksid punakaardiga, Michalil natukene terevõitu, oli isu minna ja no kas nüüd 14 aastased oleks võetud või? Juba hakkas 15, saan Bregušindid kasvuolija, teised prediitsiku poisid v ketraja, poisid olid juba seal ja käealused juba kõik punakaardis. No mina siiski läinud, patsin pudelit puna kaardasel õppusid, tegid linna vahel ja. See poiss kellega, kes Saksa maalin Reisberg, Alekna selleks juba punakaardi. See oli vanem ka paar aastat käis kodu juba püsse ülal ja. Siis see aeg väga pikk. Keemide tulid silla juurde välja sellega liikasite ja siis Peetri platsil õldbantsley lüüsi üles kuulipilduja esisendideks grupp puna kaardlesi pidasid miitinguid seal serni maja ees, teenipul turuplatsi, neid oli tõmmatud kõik maha hunnikus või kui me läksime, seks, soomlane raius veel sõrme ära, ise pandud seal soome keeli sõrmus. Sõrmus oli Hirvel. Noh, ja siis olidki valged jällegi Narvas. Ei mäleta siis ajutiselt kuskilt ühel olin niikaua kui sinna sittide sadamasse veerial päeval värvati sadamasilda ehitama. Vahepeal saime mingisugusel raudteel, sai käidud lund rookima talvel ja juhutööd ja juhutöödel ja puuajas raudtee vaksali puuest puid laduma. Ehituste juures. Riigikogu 22. aastani, 22. aastal, mäletan, see oli viimane rongikäik vist Narvas. Ja olin ka seal rongi käigus, aga sealt tuli jalga lasta. Ja panin kohe esimesel mail valuga jõhvi. Oli väikelaskmine, üksikud paugud. Aga kuna mul oli ka õnnetuseks relv vöö vahel, siis tuli mul ka jalga lasta, sealt rongikäigust panin ajama ja panin jutiga jala Jõhvi venna juurde. Et mitte relva kasutada. Relvasi oli igal Narva poisil oli mitu püstoli, kui ma ei eksi, neid venelasi, kas iga iga põõna? Ühe korraga teen ivani jaanilinna kindlusest Sten 26 Nagaani ära. Ja pärast hiljem sai vahetatud need külasse leiva vastu. Läksid maale midagi ja ma siis enam riidekraan ega midagi muud ei aetud. Kulakud need too klaver, klaverid ei olnud siis relvad, need olid kõige paremad. Leiba sai. Ja küll ema saab seal elatud ja ja läksin siis ära kaevandusse. Algasin kaevuriga, jätkasin, õigemini kaevurikarjääri seal 26. aasta oktoobris. Kuidas siis kaevanduses tööd leida oli? Kaevanduse sel ajal? Tööd tööd jätkus. Aga tee oli kaunis raske, mina vaatasin ka kuu aega, vaatasin, kolasin seal ringi ja vaatasin sealt kaevanduses uus sisse ja porised ja mudased mehed tulid sealt välja, aga kõht nõudis oma ja tuli hakata tööle. Esiteks, töötasin järve maal, see on seal kohas, kus praegu umbes kaubamaja alla läksid käigud, seal uue linna poolinid käigud. Ja siis üks, kelle käitleks diagonaalis meeles, selleks just maantee äärde välja mäletame. Vaatan nüüd, kui käin seal, et just Lenini mälestussambal töötasid riis, toll talvel olid all. Suvel siis kaevanduse juhataja oli asson, mäetehnik, kasson seisis vanemaid kaevuri lasi vaheks suvel sanatooriumi. Karjäärimaa peale see nimetas kevade, küsis juba. Kes tahavad sanatooriumi venna, siis noh, hea meelega suveks päevitama, siis rõivanemaid kaevuriselesi kaks ja kolm kuud isegi olla mina kordagi terve suve läbi sügise lumeni, kui karjääris karjääris oli raskem. Aganosaldike värskes õhus. Nuia töötasin ennem all, siis läksin keresse, emal töötasin. Juba töölisliikumisega seotud ja juba 22. aastal olin juba Eestimaa töörahvapartei liige, jõhvi osakonna juhatuse liige ise ja, ja olin nii töölisliikumisega seotud ja siis hakkasime ka organiseerimisel, astusin ametiühingu organiseeriti tülis nõukoguja. 29. aastal valiti mind juba tülis nõukogu liikmeks, esimene aasta oli rase esimesega, teine aasta olin sekretär tindiga, kuni nõukogude korragi korrani iga aasta valitigi. No siis seal pudelis nõbu najal, siis valisime Ametiühinguga. Ametiühingusse valiti ka seal, esiteks viis, kes aga administratsioon hakkas neile seal survet avaldama. Jäi aasta pärast, need mehed olid kõik kadunud. Siis meili selja taga, kui olime tülis vanemad selja taga, oli meil see seadus, mis meid kaitses. Asusime uuesti käia nii, et ühing välja ei sureks sinna ühingu juhatusse ja isegi meigiühingul hinge sees, kuni Nõukogude korrani. Kaevandustööliste ametiühingu tegevus veel korral isegi suleti. Aga meil Tallinnas nii abilised Andresen ja. Ja advokaat, see jälle parandasime põhikirja ära, seal ühe korra niukse port suleti sellepärast, et põhikirjas oli sõnaklassi võidu sees. Vahest oli paarsada liiget kõigest ametiühingu Kohtla-Järve osakonnas. Vahest oli aga juba viis-kuussada liiget. 2000 töölise kohta. Teadsime oma peret. Me tundsime, mis, kus meeleolud ja missugused inimesed seal on. Ja mis nendega peale hakata, sellepärast 10 aastat olime juba töölisnõukogus ja ametiühingus juba iga mees oli praegu teada, millega keegi hingab. Arutasin miljoniga, et ei ole midagi peale hakata, nii, kogu 21. juuli hommiku Abel magasin. Mäletan muidugist õhtu kahetus v? Wilder kargab uksest sisse, et hakkame peale. Esimene käik oli, kohe. Läksime Victori juurde kohapealse direktorina. Et seisma panna igal pool Kaks kaevandust, kolm õlivabrikud ja jõujaamad ja igasugust ehitusorganisatsioonid. Tulime otsusele seal, et esimesel päeval 21. ei jõua kõiki töölisi kojada. Leppisime kokku, et järgmisel päeval kõik tule siia peale jõujaama. Ja. Õlivabrikute, kus käib kolme vahetuse tööks, vahetpidamata töökus, isa seisma panna? No leppisime kokku, siis võtsime üle selle. Direktori käest võtsime raekoja kerge masinaid, meil on vaja aktiivi kokku ajada, organiseerisin kooselt ja siis ajasime, noh, enam-vähem, eks nii aktiivsemad mehed olidki, nii arvasime töölisnõukogust kõiki ka kaasa tõmmanud, sellepärast sellist nõukogu oli ka vägagi ja asime siis aktiivi kokku ja pidasime siis selle koosoleku plaani ära ja kuidagi Velised koosolekule ajada ja kes kuhugi läheb, ukrus oli vaja tuua järvele. Kuda Kukruse tuua seal? Rongiga Kukruse kastagunid kauplesime välja heledirektori käest. Nojah, ja siis? Järgmine päev oligi siis suurim koosolek, Kohtla-Järve miiding. Terve Kohtla-Järve oli igatahes seal võttis osa Kukruse. Kui ma ei eksi, siis nelja 5000 vahel oli inimesi kuues imestunud köitult, ühesõnaga miiting läks meil hästi korda. Üks seltsimees oli Tallinnasse, võttis seal bilansile kõne seal maha ja siis oli meie oma krossi. Artur vist võttis sõna, ma ei eksi. Siukest pala ning kooli. Ja siis punaarmee esindaja, punaarmee esindajad, kaad, väga lõbusad mehed seal. Ja koos miiting läks väga hästi korda. Mind valiti siis ametiühingu esimeheks seal kuni esimese jaanuarini meil komissari Kohtla-Järve oli määratud. Aga siis minule anti mõista, et ametiühing nagu Edernid komissari ülesandeid. Ja sellest ma järeldasin ise ka direktor helistab mulle korra, et seltsimees palginemmet, mis te arvate, kui oleks vaja üks hobune osta? Küsib ametiga Kressinikest luba. Seltsimees direktor ma ütlesin talle juba seltsimees k. Mõnele ütlesin küll härra, mõni seltsimees ja et teie olete direktor, et niisuguse pisikese asjaga ametiühingu pöörata ei ole mõtet, ah nii, siis. No ja siis oli nii ametiühingu esimees kuni esimese jaanuarini enne esimest jaanuari tuli siis Kohtla-Järvele eimer Arnold koos oma kolme asetäitjaga ja helistab mulle ametiühingusse, tulge direktori kabinetti, läksin sinna, seal oli siis direktor ja käisime ruma kolme asetäitjaga ja osakonnajuhatajad kõik. Tekivad siis ettekannet Veimerile Heimar oli kergetööstuse rahvakomissar kaevandus, seal olid ka kergetööstuse rahvakomissari. Siis v reisida seal küsimusi sealsele osakonna juhatajatele, Omalt poolt täiendasid, seal. Jutt oli läbi, seal siis palus lahkuda. Peale palgineme kõigil kabinetis. Eksid välja, küsib minu käest. Oli ettekanne õieti tehtud patja üldjoontes jah, ega midagi siin viltu ei läind, tellid midagi variandiga. Ahnii, noh siis tule homme Tallinna võtav volitused. Ülevõtmiseks likvideeritud Tallinna? Jah, noh, peadirektori asedirektori, selle värgi kõik Kohtla-Järvel üle ja. Oled ise direktor, kurrat tõusid juuksed püsti. Kuradi direktor. Nojah, partii käskiga midagi kuhugi pöörata ja nii nagu ei osanud. Muidugi saad selliselt asjast, vaataksid üles ja läksid siis head aega ja väikseid ette ruumi reidid panema, belglase mantlid olid eesruumis. Need ülemused siiski osakonna juhataja direktorilt, ka seal Jeesugumis uued siit välja tulema, et mis seal Öeldakse neile. Veidra palitud selga ja Ülle küla peaga minuga tervitage oma uut direktorid. Puhl teised jaamatasitlikesele härrasid. Paistis, et neil Direktor oli muidugi Aga osakonnajuhatajatel paistis nii hea meel olema, et mind määrati oma inime lapsed nendega vägikaigast vedanud ja. Tulid tõstsid üleski korjama. Neid eemale riputati. Ja siis üle ja hakkasin siis kohapeal tööle.