Head päeva lõppu täna on teie jaoks jälle valmis üks õhtu kunstniku ateljees sena särje autorile Martti Soosaarele. Selle vestluse kujur Georgi markelamiga lindistasin mustamäel raja tänavas uues Kunstnike Majas. Ma ei oska öelda, kas Georgi markeelavit on vaja lähemalt tutvustada. Võiksin öelda nii palju, et. Meil on hästi meeles näiteks õppus päevad, tänavu suvel, juulikuus Vene föderatiivses vabariigi kunstiinimestele kingiti meie poolt pidulikul lõpupeol Lenini skulptuur portree. See oli Georgi markeelovi kaunis töö. Sügavalt inimlik, lähedane, tagasihoidlik portree, sojalt mõjuvasse puusse raiutud Lenini ana üheks oluliseks osaks Georgi marki loomingus. Tema ühte Lenini portreed on esile tõstetud ka Kristjan Raua preemiaga. Georgi Mark keelam on kujurina töötanud 20 aastat. Tema alaks on puuskulptuur. Jaa, puust teata küll rohkem, kui ta sellest rääkida armastab. Puusse raiutud ja lõigatud ka kunstniku ulatuslik sari, 15-st kompositsioonist koosnev iial sõda. Muide, tallinlased peaksid seda tugeva emotsionaalse kõlaga sarja mäletama, see oli tervikuna väljas Kiek in de köki tornis. Paar aastat tagasi. Sarja eelmises saates olin külas Mati Varikul kujurgeda tunne veel kõige monumentalistina. Tänan aga vestluskaaslaseks siiski orgi Mark keelov, kes jälle pole kunagi ühtegi monumenti teinud. Ja on see nii jah, täiesti õige. Ei ole veel proovinud. Georgi, Marko Leloviga oleme juba vanad tuttavad. Ma mäletan, ana ateljeed kunstihoone keldris. Nüüd siin raja tänaval on nagu valgusti ruumi palju rohkem. Kuidas nüüd sulle tundub, kas need tingimused on märgatavalt teised? Muidugi see on ju loomulik. Et ma töötasin keldrikorrusel. Seal oli pime ja niiske, aga siin on suur suured ruumid ja ja siin on niisugune tore maa olemine ka, vaatan Kuura, augemine terve sein täis. Kui kaua ateljee nüüd on olnud ja mitu tööd sa oled jõudnud siin juba teha? No neid on umbes juba aasta saab täis, varsti on töötanud tehtud siin pidevalt. Ja ma mäletan, et tookord seal keldrist tuli iga kord, kui töid vaadata, siis tuli need jälle lahti pakkida, sellepärast et seal oli nii palju tolmu, niiskust ja nii edasi, siin on sul kõik ilusti riiuli peale välja pandud, need tööd vähemalt, mis on praegu ateljees on ja noh, nagu juba sai öeldud, puuskulptuurid kui palju sul puuskulptuure nüüd kokku tuleb? Kokku tuleb umbes 100 ringis. Mina seda ette ei teadnud, et 100 puuskulptuuri seda töömahtu arvestades, mis ühes puuskulptuuriga on, siis võib seda pidada ikka väikeseks juba tähiseks. No ei tea, kas nüüd just täis, eks, aga aga sai ikka pidevalt tööd tehtud ja nüüd niikaugele on jõutud, et 100 on täis. No räägivad natukene puust, missugust puud sa oled kõige rohkem töödelnud, missugused puud kõige rohkem raiunud ja missugune puu sulle kõige rohkem meeldib ja missugused on puu nii-öelda iseloomujooned puumeeldivuse suhtes, võin seda öelda, et eks kõik lapsed on armsad, kõik puuliigid on, enam-vähem meeldivad, aga muidugi see rida oli, sul on siin ateljees, missuguseid erinevaid puuliike seal kasvatada, no siin on kõigepealt üks kõva puuliik on indoneesia puu, kollakaspunane see on hästi kõva puu, mis upub ja vee peale vesi kannadega. Siis no muidugi koduma. Väikest vahet, mida, mida graniiti teha, mida marmorist ja nii edasi, missugused puud, mille jaoks nüüd on, kas sa oled ka kuidagimoodi arvestanud, et ütleme suurema tööde tamme ja pisikesega kaske või kuidagi või, või on siin mingisuguseid muid olulisi tegijaid, kuidas sa valib materjali väga asurne ja huvitav on näiteks kompositsioon, sun, linnud seest tühi, missuguses puusse on tehtud ja on see üks terviklik tüvi, kodumaa puu, pärn ühes töös tehtud. Kui aga ta oli juba seest mädanenud või pehkinud ja koorealune kiht oli hästi kõva. Sellepärast ta nii saigi tehtuni asuurseks teda ja töötlus oli lihtsam. Terves pakkus, et kas võib öelda, et puust võib skulptor teha kõike? Loomulikult loomulikuna montaažitöödele võib ka seal mitte tervest pakkust teha või võib sinna juurde liimida. Inimesed, kes käivad näitustel, vaevalt et kujutavad ette, et sinuga küllaltki suured portreed on tegelikult seest tühjaks õõnestatud, mis ajast, kas sa oled seda alati teinud? No alguses ma olen ainult üks kord läbi puurinud, aga hiljem ma olen juba püüdnud rohkem seest tühjaks teha, kuna see takistab hiljem pragunemist ja, ja kergem on transportida. Nonii, tähendab hilisem pragunemine, kui kaua peab, missugune puu seisma, et teda võib hakata juba töötlema? Noh, ikkagi mida kauem, seda parem. Aga on ka juhuseid olnud, et ma olen lihtsalt märjast puust hakanud kohe raiuma ja hiljem juba siis kuivad kuivatanud. Aga kui nüüd puu on küllalt seisnud, sa arvad, et ta on juba täiesti kuiv, kas ta mängib ikka veel pärast hiljem hakkab ikkagi mängimul, kuna nagu öeldakse, et puu, hingad. Ja see pragunemine protsess? Ta on küllaltki kauaaegne, missugune puu rohkem mängib kõik puud mõttes mängija, teised rohkem. Meil on ikka see hingamine kõigest hoolimata, kuigi sa oled peaaegu siin kõiki tuntumaid puuliike kasutanud, on sul oma ikka ikka lemmik puht vot see Indoneesia puu on nüüd, mida seal defitsiit, seda kusagilt saada. Oli juhus, kus toodi välismaalt sisse ja saekaater ei võtnud, saed ei võtnud saekaatris lõikanud läbi ja siis toodi kunstnikele siin SAISis realiseeritud. Ja vaat kui kasulik nael kodumaistest kätte saad, tramm oli muidugi siis saar, praegu ma töötan saarepuust. Kui ma ei eksi, siis see Lenini skulptuurportree, mis kingiti juulikuus Vene Föderatsiooni külalisesinejatele oli vist ka saarepuust ja see oli saar puust doneeritud tumedamaks. Ma arvan, et kuulajate hulgas on palju neid, kes nägid paar aastat tagasi Kiek in de köki-suurtükitornis näitust, kus oli välja pandud sinu skulptuuride sari, iial sõda, see on väga pikaajalise töö vili, koosneb väga erinevatest skulptuuridest. Mis ajendas sind seda sarja tegema ja millised tööd sellest sarjast. Nüüd on sulle nagu eriti südamelähedaseks jäänud sõda on tegelikult vägivald. Sa käisid siis koolis, eks ole, olen Narvas olid Narvas ja Narva, seal oli palju pommitamisi, siis sa seda näinud kõige varasemal ajal, vana siis ma olen poisike, aga siiski, nii et ma ikka olen näinud kah. Sari koosneb 15-st tööst ja siin on väga erinevaid, siin on üksikfiguure, siin on grupp, siin on isegi samba moodi kompositsioone, on see sari valminud lihtsalt üksikutest töödest, mis nagu emotsionaalselt sobisid, see on üksikutes töödes tehtud, esialgne töö oli mullein. Sellest siis hakkas hiljem siis arenema juba järk-järgult lein, leinaja kiri rindelt. Haavatud sõdur Klooga mure fašismiohvrite rassismiohvritesammas. Peamiselt on nad põletustehnikas valmistatud, siin on muidugi kasutatud peamisel koduma puitu, tammevaher, kask, teised koduma, meie koduma puudes. Millega sa puupinda, töötled siin sa rääkisid, et selle sarja juures on kasutatud põletamist midagi. Lakk on betoomen, lakk siis lahjendatud Tusson olemas, vaat need linnud, Patineeritud, mullaga vesi ja muld ja siis on hiljem siis ära pestud ja siis on ta hallikas toon, on tal praegu peal oli see mingisugune eriline muld, siis ei olnud tavaline muld. Siis ta annab nagu kaua-kaua seisnud puuallika tooni, jätab peale loomulikuma. Nii, aga siinse karigakadest pärg, mis on alles nüüd päris uus töö, kuidasmoodi, selle pind on töödeldud, on see on öeldud. PetuMüllakiga Sa oled teinud väiksemaid kompositsioone ja oled teinud võrdlemisi palju mitmesuguseid portreid. Kuidasmoodi sa oma portreeloomingut nagu Niip. Kõigepealt võiks nimetada renni ala, mis koosneb praegu, on seitsmeteistkümnes töö, mis ma praegu teen? Lenini kuju, see on tellimustöö, tuleb reljeefina või? Jah, ta on bareljeef mõeldud, sinna kuuluvad, näed siis veel revolutsiooni tegelaste TÖÖD, Klementi ja Kingissepp ja Anvelt ja siis teise grupi nagu liigitaksime siis see tervelt sõjavastane. Ja seda iialgi sõda ja mis koosneb 15-st tööst. Kolmandasse gruppi kuuluksid siis meie kunstnike ja Ja siis viimase grupi, siis on mul väike dekoratiivkunstisari maski. Aga peale selle on seal veel terve rida suguseid, kompositsioone nagu, nagu tuul ja suudlus ja puhkus ja kõik teised. Sõda ei saaks ta eest päris kompositsioonis ka nimetada, poolfiguurid rohkem, nii oma tähelepanekut vili nüüd. Nii imelik, kui see ka pole, oled saama autoportree teinud kivisse? Jah, vot see on nii. Juhtus kogemata. See on paekivist tehtud, see on ka väga haruldane materjal ja selles mõttes kultuurimatan jah, kuidas teda töödelda on? Võrdlemisi raske leida ei ole raske. Pehme kivi, nojah, ta kipub tulema nagu tükkidena, väline, kergelt lademed diviisi seal siis on mul alumiiniumist valatud. On paar pronksi, anatut, plastmassist, mõned saaled, alaline piibutõmbaja selle vestluse ajal pole saanudki piipu ette panna, ma unustusse jäänud. Võib-olla, et sa paned nüüd piibu ette ja siis teed üks natukene tööd ka, et kuulajatel oleks selge pilt, kui kõva kopsimine tegelikult siin ateljees päev otsa käib. Mitu tundi sa päevas tavaliselt töötada, mitu päeva nädalas tööd? Ka nädalas ikka? Kuus päeva ära. Päevas ikka jällegi kaheksa tundi jäänetele ringis 848, nii et sa teed siis kõvema töönädala, kui tavaline palgatööline. Iga töö muidugi valmib erineva aja jooksul ja nõuab erinevat lähenemist ja võib-olla üks tuleb kergemini, teine raskemini aga teatud niisugune otse. Niisugune füüsilise töömaht on igal juhul puuskulptuuri tegemisel nagu iga muidugi iga teisegi skulptuuri tegemisel. Aga kas sa võid öelda, kui kaua võttis aega sul niisuguse pea tegemine nagu ütleme kasvõi Wilhelmiine Clement ei oska täpselt öelda, aga ikka mõni mõni hea kuuleks. Mõni hea kuu nüüd võtame Lenini portree, mis kingiti Vene Föderatsiooni kultuuritegelastele. See on väiksem töö. Mida suurem töö loomulikult võtab kauem aega. Niimoodi ütleme siis keskeltläbi vähemalt paar kuud, nõuab. Puuskulptuurportreetegemine, aga kas on sul juhtunud ka niisugust asja, et sa oled ühe või teise portree tegemisel sellest ära tüdinenud, sest praktiliselt on ju niisugune võimalus olemas kaks või kolm kuud töötada ainult ühe, pea kallal ei ole, sa oled hästi valinud peale lihtsalt lihtsalt Buviga juures olema ja ma olen ikka püüdnud seda juba alguses, kui ma alustan raiumist. Ma olen alati ka mõtelnud selle peale, et küll oleks hea vaadata nüüd teda valmis valmis, valmis tööd, sa isegi ootad nüüd võib-olla siis tõesti, sa saad panna piibu ette ja laiuga natukene. Nojah, see on, see on nagu päris tavaline pöitel, eks ole. Missuguseid tööriistu sa nüüd veel vajad selle selle töö juures templeid, puur, Aspolid ongi peamised, peaks sealt kõik, ega siin suurt kunsti ei ole. Nii et päris lihtsate tööriistadega saab sea seda ilusat tööd teha, mida sa kasutad siis, kui sa hakkad seda pinda poleerima viivislemise liivapaberit või mida? No peamiselt pinda võib töödelda kahte moodi, et üks on siis nii sile pind mida on võimalik saavutada liivapaberi ja liivapaberiga. Praegu. Teine maadassaa peenelt rätliga läbi käia. Skulptuuri pinna.