Tänaseks väljusime keskarhiivis teie jaoks ühe õhtu kunstniku ateljees. Kas mäletate veel, kui põnevalt rääkis õiekütt kalliskividest kuulakem, siis seda veelkord küsitlejan Martti Soosaar. Täna teeme õhtujuttu metallikunstnik teeateljees tema loodud ehteid oleme näinud vist kõigil tarbekunstinäitustel, kus ehteid on väljas olnud. Meil ja tema ehteid kannavad paljud naised. Ta on töötanud sel alal nii Tallinna juveelivabrikus ja nüüd juba aastaid kunstitoodete kombinaadis praeguses kombinaadis Ars, mis aastast juba. Ehetega tegeled? Tegelema ma hakkasin juba instituudipäevil seepärast, et kui oli kord juba siin ei ole valitud, siis tuli ikka võimalust mööda katsuda, kasutada ära kõiki tingimusi, mis tööks olid. Nii et praktiliselt juba alates 47.-st aastast pärast instituudi lõpetamist suunati mind tööle Tallinna juveelivabrikusse kus seekord valmistati ka kullast ehteid prilli antides maraktidega. No seal siis õnnestus kaks aastat õppida, siis lõpetati seal kullaga töötamine ära ja pärast seda siis ma varsti tulin sealt ära. Nüüd siis töötan kombinaadis Ars, kus alguses valmistasin hõbedast ehteid unikaalseid ja autoritiraaži ka. Ja siis, kui tuli meil võimalus kullaga tüütama hakata, siis hakkasin tegema kullast ehteid. Ehete juures on sageli ka kalliskivid. Ja teil on omal väga tore ja huvitav näidiseksemplaride kogu. Võib-olla me nüüd lähemegi täna nii-öelda ehete juurest rohkem kalliskivide juurde, millega te olete väga kaua tegelenud eelmiselt tunnete kividega seotud legende, mitmesuguseid võimalusi, kuidas aegade jooksul on kalliskive kasutatud, on ju teada, et nad on olnud nii ammu letid, pitsatit kui ka ehte siin on nähtavasti siiski kive. Nii kogu maailmast, võib nii öelda, on kõikidest maailmajagudes. Jah, on tõesti kõikidest sest vaat mul siin Austraalia Opaali ei ole näidata, aga Austraaliast on mul siin väga ilusad pärlmutritükid, mis on umbes sama ilusad nagu nende tumedad ovaalid. Mees on nii palju erinevaid ja väga kauneid kive missugused siis on nende hulgast niisugused eriti haruldased? Eriti haruldaseks tuleb pidada muidugi neid kive, mida looduses leidub harvem. Näiteks üheks haruldasemaks kiviks on siin smaragd, see on üks väga väike küll, aga ta on toonilt väga intensiivne ja seda peetaksegi selle kivi vooruseks, mida tumedam ja mida läbipaistvam ta on, kui ta on juba udusem siis ta enam ei ole nii kõrge kategooria. Aga nüüd see punane rubiin, siin see nüüd on, looduslik siin praegu. Aga see teine, mis siin kõrval on, vaat see on sünteetiline. Ja nendel on siin vahe ka, kuni hoolega vaatama hakata. See on absoluutselt läbipaistev, sellel ei ole mingi, et viga, aga vaat sellele, mis on looduslik, sellel siin paistab üks niisugune väike väike, justkui mõrakenesi on tal niisugune looduslik viga ja selle järgi tunneb ära, et ei ole tegemist sünteetilise kiviga. Jah, aga millega üldse tavaliselt teete seal vist ainult tugevuse vahe või, või teete silmaga ka kindlaks, alati loodusliku ja sünteetilise nüüd on ju peaaegu kõike Kiievist sünteetiliselt toodetud. No väga paljusid ja enamasti ikka kallimaid katsutakse sünteetiliselt teha, aga seda palja silmaga saab tõesti ainult siis kindlaks teha, kui on kivil mingi niisugune looduslik viga, mida sünteetilise juures ei esine kunagi. Kui sünteetilisel on juba mingi niisugune tükk siis või midagi, siis ta. Aga muidu panete viili peale? NO viiliga saab proovida seda, kas ta on nüüd klaas või ta ei ole klaas, aga on niisuguseid pehmemaid, kive ka, millele viil hakkab peale, nii et see ei ole veel mingi võimalus kindlaksmääramiseks alati aga silma järgi ei saa siis kindlaks teha üldse ega ka ega ka mikroskoobiga mitte. Kui on väga veatu kivi, siis on juba väga raske seda kindlaks teha, selleks peavad olema mingisuguseid eri eriala spetsid, kes suudavad siis öelda, kas on looduslik või sünteetiline, sest erikaal nendel on sama aia spektraalanalüüs näitab ka samasuguseid omadusi. Kui meil on see ilus punane rubiin siin käes, siis võib-olla mingisugune legend Rubiniga. See olevat jumalate veretilkade tekkinud, mis on võitlevate jumalate haavata saamisel alla tilkunud. Ja siis inimesed seda väga otsisid ja kuna seda Indias väga palju oli rohkem kui kusagil mujal, siis muutus ta seal eriti populaarseks. Ja talle omistatakse veel igasuguseid omadusi. Nii nagu paljud teised kivid pidavat kaitsma mürgi eest. Peale selle kaitseb ta veel Tyra riista eest ja pidi garanteerima armastust ja sõprust. Need on niisugused väga tähtsad komponendid kõik. Ja sellepärast teda väga otsiti, et, et see mürgitamise oht oli ikka vanasti ilmselt väga suur, sest väga paljud kivid lubatnavad veel kaitset mürgi vastu. Mürgitamise vastu kandsid kroonitud pead mitmesuguseid kalliskive, näiteks marja Stewart olevat sel otstarbel kandnud teemandit. Ja aga peale selle veel väidab üks raamat, et kas maragd pidi kaitsema mürgitamise eest. Ja kolmas raamat väidab, et ka türkiiskaid mürgitamist Ühest ja see võib ka olla, sellepärast et türkisi kohta on, on väidetud niisuguseid asju üldse, ta on tikkinud armastuses surnud inimeste luudest. Ja siis pärslased peavad teda oma õnnekiviks on pidanud kogu aeg ja arvatavasti ka praegusest, aga palju on nendel ikka Türkktiisidega ehteid näha. Ja siis kuna ta veel garanteerib edu ja õnne kõigis ettevõtmistes, siis ta võib ka. Võib ka tõesti. Seevastu kaitsta. Ja nüüd hilisel tunnil on muidugi väga kena veel märkida seda, et ametüst pidi hoidma inimesed kainetena, on. Minu ametist on väga ilus lilla kivi. Ja temaga on ka jälle, nii et üldiselt peetakse ilusamaks teda siis, kui ta on hästi tume. Keda on, hakkab peale päris kahvatu lillast ja mõnikord ta on isegi nii tume, et ta juba enam hästi läbi ei paista. Muidugi siis ei tule see värv enam nii hästi esile. Kõige. Aga millest nüüd see kainuse nisugune oreool, kas sellepärast, et ta meenutab niisugust lahjendatud veini või? Ei no vot mina seda ei tea kapidi kreeka keeles tähendama, mitte joobnud olla peale selle ta pidi veel sisendama vagu mõtteid ja üle aitama igasugustest kiusatusest ja peale selle südamerahu ka veel hoidma. Igal juhul kasulik kanda. No need on vist tegelikult kõik omavahel seotud kaine olla ja südamerahu ja. Nii eriti need niisugune vägev kivi peaks olema safiir, sellepärast et vanasti arvati isegi, et ta tapab mao. No ja peale selle veel arvati, ta kaitseb haiguste eest, missugune, vaat siin on olemas, siin on üks heledam. Ja ka teda on ka võrdlemisi, vaat see on nüüd üks väike looduslik, mis on hästi ilusa tooniga juhtunud, aga teda on ka õige tumedat, nii et ei saa enam hästi arugi, kas ta on sinine või must, kui tal juba midagi seal ümber on heledamad, vot siis tuleb. Välja nii, et kui ametüst oli niisugune lillakas, siis see on nüüd tõesti tume. Sügav tumesinine. Jah, aga seda keskmist sinist, niisugust rukkilillesinist hinnatakse kõige rohkem, sest selle Värmuga Seal ja niimoodi siis oli veel üks niisugune kivi, mida mis olevat teinud inimese nähtamatuks. Heliotroop, kas sellest on ka näidete kogus? Heli Jutroopasin olemas heliotroop on üks, see endast. Ilusal tagasi hoidis seda põhiliselt Olga autud meeste sõrmusekividena, temast tehti pitsatsõrmuseid ja ka niisama dekoratiivsõrmuseid pluusis. Meestel oli rohkem vaja nähtamatu olla, sest et põhiliselt on ikka teda meheks kandnud. Ja nüüd me jõudsime pitsat sõrmuste ja pitsatit juurde välja. Teatavasti ja Süüriasse pabinoonias olid laialt levinud, et mitmesugused silinderpitsatit ja hiljem siis ka pitsatsõrmused. Nendega siis vajutati nagu oma allkirja asemel nisugune jäljend savitahvlile. Rikkamatel meestel olevat neid pitsat ei olnud nii palju, et nad võisid neid kanda kaelas nagu ehteid. Nojah, võib olla küll tõesti, et nendel rikkamatel meestel oli neid rohkem vaja, aga tavaliselt nad olid kõige rohkem on neid esinenud ikka sõrmustena või lihtsalt niisama nad kinnitatud mingi rõnga või traadi külge millega siis ka hiljem kirjalakile vajutati jäljend sisse ja pitsatsõrmust on tehtud vist tõesti kõigist kividest, ainult et seda ei ole juhtunud nägema. Kas just teemandi sisse on tehtud pitsatsõrmust, aga pitsatit, aga üldiselt on kõikide kivide sisse lõigatud ka kõvade kivide sisse. Ermitaažis on näha kreeka pitsatitega kollektsioonist, seal on tehtud safiiri sisse ja on kas marakti sisse tehtud ja haadi siis. Nii et tõesti vist kõikidesse kividesse on. Teemad oli vist liiga kõvadele. No tõenäoliselt jah, oli ta töötlemine natuke ebamugav, aga, aga võib-olla jah, et ühte teemanti siiski võiks tinglikult ka pitsatiks nimetada. See on üks, üks nimega suur teemant, mille nimi on sahh. Mis on praegu Kremli aaretekambris, sellel on tahkude peale sisse graveeritud mitmete valitsejate nimed. Aga kas nad on positiivse või negatiivse, ta ei tea öelda ei tunnelit, tähti. Ja mis huvitav kivi, see on? See on karneool, mille kohta ma just uuesti urnaalist lugesin, et Euroopa kullassepad on kuulutanud selle aasta kiviks, nii et aasta 76 on karne, oli aasta. Ja no kirjeldage, palun siis natukene seda kivi mitte ainult väliselt, vaid ka kuidas seda töödeldakse ja, ja mis tema eripära on. No sellel kivil on isegi kaks nime teda meie oleme harjunud nimetama Barniooliks, aga teda nimetatakse ka sert olid nii, et Nõukogude liidus on isegi üks mägi Krimmis, mida nimetatakse sertoliituvaia gara kus seal mäe jalamil meres leitakse neid tükke. See on üks väga ilus kivi. Ta on mõnikord niisugune üleni ühevärviline tomati, punane, pool läbikumav aga vahel on tal ka väga huvitav joonistus siis nii, et tal on heledamad jooned vahelduvad tumedamate ka siin näiteks ääre peal on näha sugune hallikasvöönd, siis läheb tumedam läbi. Aga see on meekarva rohkem. No see on jah, niisugune pruunikas natukene pruunikam kui tomat, aga ta võib olla ka kirju, siin on üks teine näide, millel on puul üsna niisugune hele peesikam ja teine pool on siis kaunis punane. Et see on nüüd kuulutatud, siis selle aasta populaarseks kiviks. Me rääkisime siin, et Indias olid punased kivid väga populaarsed, siis on teada, et näiteks Egiptuses hinnati just niisugusi, rohelisi, siniseid toone nähtavasti siis ka neid, mida me, mida me siin vaatasime, ametüst ja safiire. Kuid on ju veel mitmeid maid, mis on seotud ühe või teise kalliskiviga. Ja vaat kõigepealt ma Egiptuse kohta ütleks niipalju, et nendel eelistatuma tulid kolm kivi, oli lasuriit, niisugune ilus pesusine, sinine või veel tumedam sinine ja siis oli türkiis ja kolmas oli siis karneool. Need olid väga paljudes asjades kolmekesi kokku pandud, nii et ilmselt nende lemmikvärvid, nii nagu ornamendi esineb nendel ikka mitut tooni, sinist, rohelist ja niisugust sooja punast. Need olid nende põhilised ja ka nende sisse on tehtud pits update palju. Võib-olla siis räägime nüüd sellest suurimast Opaali tootjast Austraaliast. Opaalide kohta võiks lugeda loomingust, et kus Vladimir Beekman väga põhjalikult kirjeldab seda nende avastamise lugu ja isegi nende töötlemist, nii et tema ilmselt selle asjaga väga põhjalikult tutvus, nii et kes soovib nendest täiendavalt teada saada, seal on ammendavalt kirjutatud väga huvitavad. Jah, no räägitakse, et inglise kuninganna omal ajal oli kandnud opaal just selle jaoks, et teha reklaami oma asuma kaevandustele, et Austraalias hakati palju apale kaevandama. Kõige varasemad, mis olid käibel, need olid ikkagi leitud Slovakkiast. Ja neid kasutasid juba kreeklased ja roomlased. Aga kui siis äkki Austraalias avastati niivõrd palju Opaali, siis muidugi need Slovakkia ovaali kaevanduste omanikud olid hirmsasti hädas, sest et Austraaliast tuli teda palju ja odavalt sisse. Siis nad lasid niisuguse jutu lahti, et Austraalia opaal toob õnnetust. Aga noh, siis nad tegid endile ka sellega halba, sest inimesed siis arvasid, et opaal üldse toob õnnetust ja siis ei ostetud ka enam neist slovaki omi. Ja siis nad lihtsalt pidid need kaevandused sulgema. Ja siis võttis väga-väga palju aastaid, enne kui inimesed hakkasid neid uuesti ostma, sest nad lihtsalt jäid kõik seisma. Aga praegu nad on jälle väga populaarseks muutunud juba mitmel aastal järjest reklaamivad kõik Euroopa. Firmad Opaalidega ehteid on väga palju väga ilusaid mehikopaale ja muidugi austraalia ovaalid ka. Opaalist meil oligi juttu, eks ole, seoses Austraaliaga seoses kuninganna Victoriaga, kes püüdis selle seda hästi reklaamida, teda ise kandis. Aga naistel oli vist veel üks mingisugune põhjus, miks opaal. Paali kohta üks tark raamat väitis, et seda peavad blondid kaelas kandma, et juuksed ei läheks tumedamaks. Ja siis ta pidi veel peale selle kaitsma elutüdimus eest. Võib-olla huvitav kuulajatel teada, missuguste kividega praegu üldse metallikunstnikud ehteid teevad missugused on siis praegu looduslikud kivid, mis on levinud ja mida kasutatakse ja mida me kombinaat, ARS saab ehete tegemiseks ja missugused on sünteetilised ja kuidas võiks nende väärtusi nagu hinnata? Praegu kõige kallimad kivid, mis meil on, on prii antiid. Nendega Meil on tehtud juba mitu aastat ja võrdlemisi palju ehteid. Enamasti on nad Sõrmuste siis ühekaupa, aga on ka mõned sõrmused, kus on mitu briljanti reas. Siis järgmine hinna poolest on smaragd. Neid on meil olnud ilusaid kandilisi smaragd lihviga ja siis on olnud kapisoon lihviga. Need on niisugused säärilised pealt kumerad aga siis on meil olnud ja on olemas Topaase. Need on mitmesuguses toonis kollased, läbipaistvad kivid. Kas see on nüüd sünteetiline või? See on looduslik, jah, ja see on üks haruldaselt kollane, enamasti nad on natukene piisikamad, niisuguseid heledamad, aga see on päris puhas, kohe niisugune kõige puhtam kuld topaas. Aga seda on ka sünteetilist. Noosildendiliselt tehakse ka kullast kivi ja passis teda nimetada baasiks siis ta lihtsalt Corudi nime all. Kuurordid on kõik kivid, mille kõvadus on üheksa. Nii et sünteetilistest on siis meil mitut värvi, on siniseid, punaseid, lillasid kollaseid ja värvituid. Nii mis looduslike siis need? Aga looduslike on meil veel ametüst on väga ilusaid ametis olnud, niisuguseid tumedaid ja siis osanga kahvatuvad, siis on tsitriinid. Tsitriin on üks niisugune väga ilus. Rohekaskivi. Kas kõiki neid, neid leidub nõukogude liidus? Jah, no niisugust kivi vist vist peaaegu ei olegi, mida nõukogude liidus ei leita, sest Nõukogude liidu suurel territooriumil on ikka ikka tõesti kõik olemas. Kõik kivid, ainult ma ei tea, kuidas Opaaliga luud on ja siis kasutame me veel niisuguseid odavamaid, looduslikke kive nagu on näiteks. Chrysopraas stan heledamat ja tumedamat, rohelist, niisugust päris õunarohelist ja siis ka kahvatumaid, jah, ta on niisugune pool läbikumav, ta päris läbipaistev ei ole. Aga ta on niisugune väga sümpaatne kivi, sest et nii heledad kui tumedad on väga ilusa värviga ja siis on meil veel lasuriidi klapistada suulitseda, mida hinnatakse idamaadel ja Egiptuses väga tumesinine, niisugune kirjumustriline kivi. Siis on meil veel kasutusel Jaspist väga palju, seda on väga mitmesugustes toonides, teda on rohelist, teda on roosat, teda on mitmesuguseid pruunikat, pisikaid, siis on teda roosa ja mustakirju, siis on mitmesugused variandid veel punakaid niisugused telliskivipunased ja osaga võrdlemisi punased. Ja siis on isegi peaaegu musta nisust tumepruuni. Kuna teda väga palju, leidub seda vist eriti kalliskivi. Ei, ta ei ole kallis, aga ta on sellepärast huvitav kivi teda tõesti on niivõrd palju erinevaid värve juba töötada on sellepärast huvitav, et kui ühte värvi kivi on kogu aeg, siis läheb üksluiseks, aga just see värvivaheldus on, on väga tore. Ja mis kivid need peaaegu must. Ta iseendast ei olegi, kivid, on vulkaaniline klaas, laava, klaas. Aga kui on juhtunud niisugune õnnelik koht, siis tal jääb tore virvendus peale, nii nagu on näiteks ühel väga tuntud kivil, mille nimi on tiigrisilm. Nüüd võib-olla siis ka nendest sünteetilistest, mida te ette puhul kasutate ja kas kõik need sünteetilised kivid on, on seda väärt, et te panete neid näiteks kulla peale vä? No üldiselt on ikka katsutud seda asja niimoodi seada, et kui on kive valida, siis kunstnikud on oma autoritiraaži töödes kasutanud ikka looduslikke kive. Ainult et mõnikord on tõesti nii, et ei ole parajasti midagi valida, siis mõned üksikud erandid on olnud nii. On ka sünteetilisi kive kasutatud, aga üldiselt lähevad ikka põhiliselt hõbeseeriatoodangu peale ja on ka niisuguse tiraažiga kulda sead mõningad sünteetiliste kividega. Kui suur on teie autoritiraažid? Tori tiraaž on lubatud teha kuni 10 ühesugust asja, autoril aga enamasti kunagi ei viitsi, auto on, ei taha autor nii palju ühtemoodi teha, sest see läheb igavaks ja sageli on nii, et kullast näiteks me lihtsalt ei saagi teha, sest seal me kasutame neid looduslikke kive, mis meile on saadetud, nüüd on enamasti igaüks isesuguse kujuga isesuguse suurusega, nii et seal lihtsalt ei ole võimalik teha 10 ühesugust, kui ka tahaks teha. Et katsume ikka niimoodi teha, et, et see üks, mis meil nimetataksegi iraažiks partii koosneb ikka mitmesugustest asjadest. Kui suured on siis need tiraažid, millele teedeet ainult kavandi Ei, no kui me kavandi teeme, siis on nii, et sageli oleneb Sid iraaž sellest, kui suur on see kivide partii, mõnikord on nii, et on näiteks 50 ühesuguse mõõduga kivi, siis on selle asja tiraaž 50, aga kui on neid kive rohkem, siis on on käsitöö, asjade tiraaž kuni 200 tükki. Me oleme rääkinud kalliskivide õige mitmest omadusest siin kalliskivijaamu, letina, pitsatina, ehtena. Kuidas teie suhtute kalliskivide kandmisse omandamisse ja mõni võib-olla ütleb, et seal Snobism ja mõni ütleb, et see on väikekodanlik? Mina leian seda, et igal inimesel võib ikkagi olla mõni kivi, sellepärast et neid tuleb vaadelda umbes nii, nagu vaataks mõnda lille, et vaata, kui ilus asi nüüd looduses eksisteerib, kiviga on täpselt samuti ju. Et kui vaadata teda kui lihtsalt ühte niisugust looduse loomingut, mida veel inimene on nüüd üle käinud, sinna midagi omalt poolt juurde pannud, et ta veel ilusam välja näeks, siis ta võiks vaadata, näitas nagu üht Eikebanat, kui on üks kivi kusagile ilusasti sisse pandud ja igal inimesel võiks olla lihtsalt see kivi, mis talle meeldib enda. Lõbuks lihtsalt minu meelest see ei ole sugugi paha.