Tere lähenevad kesköötundi. Minu nimi on Eiki Nestor. Ja kuna mul selline võimalus avanes, siis loomulikult inimesena, kes peab päeva jooksul vastama viie ajakirjaniku 50-le küsimusele ei jäänud midagi muud üle, kui kutsuda oma saatekülaliseks. Ajakirjanik. Tere tulemast, Barbi Pilvre. Tere. See kena saade. Kuulge, peab tulema sinust. Räägi siis meile kõigepealt endast. Nii noh, ma olen 37 aastane ajakirjanikuna töötanud viis aastat kõigest hariduselt filoloog, aga siis magistrikraadi, tegin ma kevadel psühholoogiast, et mul onu kaks haridust, ajakirjandust ma ei ole kunagi õppinud. Ja tuntakse mind ka valve feministina. Huvitav küll, akus kandis sa pärit oled nagu. Ma olen nagu põlistallinlane sündinud Tallinna kesklinnas ja tõesti määratlenud ennast tallinlasena. Vanemad on pärit tegelikult isa on mul ka mitmendat põlvkonda tallinlane, aga ema Saaremaalt, et minu suvel seal möödunud ja selle Lääne-Eesti ja saartega nagu seosta ennast ka. Tallinlanna, kelles on Saaremaa verd ema poolt haridus oli sul nagu üks ja need olid ajakirjanik, et kuidas siis ajakirjanikuks? See on selline segane lugu, tegelikult ma sattusin ajakirjandusse. 90.-te alguses, kui Mihkel Mutt kutsus mu hommikulehte tööle ja kirjutanud olime muidugi enne ka kriitikat ja siis niisuguseid ülevaateid ajakirjas looming, kus ma töötasin ülikooli lõpuaastatel tehnilise toimetajana ja siis kadunud Rein Kruus pani mu kirjutama. Ja Mihkel Mutt kutsus mind siis enda juurde toimetajaks. Ta oli sel ajal elu ja inimeste osakonna toimetaja, ta vajas käbedalt tööjõudu. Ma olin küll toas Soomes, elasin 90.-te alguses paar-kolm aastat. Nimelt seal ja tegutsesin seal keele õpetaja ka ajakirjanikuna ja siis noh, yldiselt olin natuke aega siis Soome korrespondent. Kuni ma tulin 94 kevadel hommikulehte ja sellest ajast, siis olen jutti olnud ajakirjanik. Ja see teema, millest sa kirjutasid, siis oli elu ja inimesed, kuidas sa ütleks, millest sa nüüd kirjutad? Jah, ma kirjutasin elust ja inimestest, aga ma ajasin kuidagi selle ikkagi kultuuriga kokku, et ma arvan, et see rida, mida me seal hommikulehes aja siin oli niisugune elamise kultuur, modein, Omaratesse laiendasin nagu seda elamise ja kultuuri mõistet, näiteks kirjutasin pika sarja, toimetasin elukeskkond ja ütleme, toppisin seda kultuuri sinna igatepidi sisse, sest noh, tegelikult olen ma ikkagi nagu kõige rohkem kultuuritoimetaja, mitte mitte elu reportest, olles suhteliselt elukauge, kuid uudishimulik elus. Et ja nüüd nüüd ma kirjutan siis põhiliselt ikka kultuuritemaatikat, aga järjekordselt mu selline, võib-olla see vaatenurk on niisugune laiem, et kõige meelsamini tan kolumne, mis võib-olla mõtestavad elu ja ühiskonda pisut laiemalt, kui lihtsalt ütleme kultuurisündmuste toimumine. Mis aastasse siis Ekspress siis oled juba Expressi sattusime aastal 95 ja sinna kutsus mind jah, ka Kalev Keskküla hommikuleht läks küll pankrotti, nii et nii või teisiti oleks kusagile sattunud, aga aga Kalev hakkas jah mind sinna kutsuma juba kuskil siis, kui hommikuleht allesse hingitsest. Ta oli kuulnud minust kui töökast inimesest, niiet. Väga kena. Räägime siis nendest kolumnidest, kuidas nad sünnivad. Et kui palju siin nagu ajakirjanik ise valib seda teemat palju sina saad valida, kuidas teistega on. No meilareenis, Me muidugi valime oma kolumite teemat küll ise, et ma ei teaks, et keegi oleks kellegile öelnud, et nüüd on vaja kolumni kirjutada sellele sellel teemal, et üldiselt on niimoodi, et ega neid ideid inimestel eriti palju ei ole, et ka väga paljud teemad, mida me käsitleme, mida kirjutavad teised autorid, need on ikkagi nagu toimetajate välja mõeldud, nii et oma kolumite ideed on ikka minu ideed, kõik. Ja millest nad sünnivad, räägi? Tavaliselt sünnivad milleski nagu märka midagi ja kuidagi sõnastanud enda jaoks ära ja siis kirjutan üles. Mul on tegelikult see mõte enam-vähem peas valmis, kui, kui ma asja paberile palun. Nii et sinu puhul võib kindlasti öelda, et sa oled nagu loominguline ajakirjanik. Jah, ma isegi, see ajakirjanik on niisugune võib-olla natuke liiga kitsas mõiste minu tegevuse iseloomustamiseks, ma usun, et see toimetajasõnana nagu parem, sest toimetaja on ikkagi see, kes määrab seda väljaande nägu. Ajakirjanik on, noh, ma ei tea, minu arusaamise järgi on see ikkagi see, kes jookseb objektile, kajastab seal toimuvat oma võimete kohaselt, siis aga et toimetav enamat. Aga millest see nagu sõltub, et üks ajakirjanik satub kirjutama, siis kolumne ja toimetama neid ja ja leidma teemasi. Ja siis on teine ajakirjanik, kes näiteks kirjutab poliitikast ja kolmas ajakirjanik, kes kirjutab spordist ja neljaskis, kirjutab mingist ilusast elust kuskil Tallinna lähedal majas. No eks ajakirjanike huvid määravad siin ka palju, aga samal ajal Ma arvan, et see niimoodi, et kui sul ikkagi on mingisugused teemad, mille sa suudad kirjutada nii, et seda nagu teistel mõtet lugeda, et siis siis sul siis sa võid nendest ka kirjutada. Ja siis on mingisugused reporterid, kes nad ei mõtlegi teemasid välja, vaid neile antakse teemad, et nad on küll ütleme, käbeda sulejooksuga, saavad enam-vähem aru, mis toimub, aga et neile tuleb see asi nagu enne ülesandena sõnastada, siis nad teevad selle ära, et et see on selline tööjaotus, ma arvan, seal mingi ajakirjandusliku organisatsiooni toimimiseks ainus ainus võimalik tee, kui kõik oleksid mingid niuksed, isemõtlejaid, igaüks ainult kirjutaks sellest, millest ta tahab, et siis ajakirjanduse muutuks nagu liiga niisuguseks L1 toimete kunagi ütles selle kohta, mis me areenilt teeme, Tsenski ego trippamine, et igaüks paneb mingit omanikest, tegeleb oma sise vaimudega ja kujutab ette, et see kedagi teist ka huvitav Kuidas see teema siis tekib, kasvõi see, mis areeni sünnib. Ma usun, et siin on ikkagi tegemist mingisuguse vaistuga, mingi nina peab olema, et mis tunneb nagu õhust ära, et see nüüd on oluline, et selles siin on midagi, mida saab nagu lahti kirjutada, et tõenäoliselt on see küll. Ma kujutan ette, et see mingisugune ratsionaalne protsess, mis, mis võib-olla taandub lõpuks mingisugusele aju keemiale, et ühel on nagu liikuva mõtlemine ja teisel teisel nagu ei et miskisugune nina ütleb, et see siin on teema ja sellest annab kirjutada. Püüaks nüüd nagu võrrelda midagi, ütleme Areenis on üks töö ja Eesti Ekspressis on ka teisi osasi. Ja noh, keegi töötab Päevalehes või Postimehes. Aga on ka ajakirjanikke, kes töötavad seal seltskonnas ja kroonikas, kus nad nagu teavad, et mul kui lugejal, raadiokuulajal kui lugejal on seda huvitav lugeda, et kes sellega arvestab, kuidas arvestab, mismoodi? No see on suurem probleem, tegelikult peaks lugejauuringud nagu olema toeks ajakirjanikele et tõesti vastata nüüd lugeja ootustele. Samal ajal on jälle niimoodi, et noh, ütleme reklaamimaailm nagu teab seda väga hästi, et neid ootusi ja vajadusi tuleb ka, tekib täitsa nagu söödad mingeid teemasid ette näedki, kuidas sellest sünnib mingisugune keskustelu ja tundub, et sa oled tabanud ära nagu mingi olulise küsimuse. Jah, natuke siin teinekord tuleb tunne, et kui toimetuses keegi nagu ütleb, et see ei huvita mitte kedagi, siis tegelikult ta ei tugine mitte millelegi, et ta lihtsalt arvab nii ja ta ei viitsi seda teemat käsitleda, ta võtab enda jaoks mingi huvitavama teema. Võib olla lahendus, on see, et selles toimetuses on siis suhteliselt erinevad inimesed, kellel on mingisugused erinevad vaatekohad, võib olla erinev taust, hea, kui sul on mingisuguse eriala inimesi tõesti, kes siis noh, ütleme näevad majandust hoopis laiemalt kui lihtsalt üks reporter või. Ja siis kokku tulebki mingisugune laht fragmentaarne, ent siiski kuidagipidi ütleme, kui see tervik kokkuvõttes ta kuidagipidi annab siiski mingi pildi sellest, mis toimub. Miks mõni inimene loeb kroonikate seltskonda? Mina loen ka, ma loen neid uudishimust ja, ja need on, ütleme, suur meelelahutus, mida ma nagu üldse ei häbene, et ma neid loen, see on iseasi muidugi, kuidas sa loed, et lugeda on võimalik ka mitmel viisil, et lugeda võimalik umbes niimoodi, et sul pärast Sa oled kadedusest roheline ja vaata, kuidas seal keegi jälle mingi maja ehitanud või on, on seal mingisuguse, ma ei tea, mingi megamehe leidnud või naise ja et siis õudselt kade ja paha olla, tahaks nagu ise samasugune olla. Ja siis on teine võimalus, on see, et sa nagu irvitad, näed seda, seda ütleme seda kajastamise taset nagu seda, seda tohutut huumorit, mis tegelikult selles on, kuigi seda ei ole sinuga keegi tahtnud panna, et see on iseenesest kohutavalt koomiline žanr, kogu see seltskonnaajakirjandus, seda tehakse kohutavalt tõsiselt, mul on tunne, et seda tehakse tõsiselt, et selleni ei ole jõutud veel, et, et seal on nagu väike niuke nagu. Niimoodi natukene. Ma arvan, et ta ei ole, kuna kreisiraadio tegijad teevad nalja, siis seltskonnakroonikate tegijad ei tee nalja, aga kukub välja muidugi, nali, olenevalt lugejast. Ma loen neid väga imukalt ja alati teisipäeviti ja minu jaoks tore hommik, kui meil on toimetusse saabunud kroonika ja seltskond ja ja kõik loevad seda toimetusest. Aga nüüd vastupidi, miks mõni inimene ei loe kroonikates? No võib-olla see on lihtsalt niisugune tohutult tugev isiksus, kes on täiesti noh, ütleme teda ei huvita üldse mingisugune Clazz mõnes mõttes on see ka mingi võib-olla noh, uudishimu puudumine nagu elu suhtes, et inimene ajab mingit oma rida, ütleme seal väga intensiivselt tegeleb mingisuguse oma erialaprobleemiga ja teda seltskonna tegevus ja niisugune noh ka see meedia ise teda ei huvita. Ta võib-olla ei loe üldse ajalehte ja eriti võib-olla lappab need läbi, ainult ütleb, et see nagunii on jama, see ei huvita mind, see ei ole mull. Et meil ei tekiks küll sellel teemal vaidlust, aga nüüd ma küsin kaks analoogset küsimust areeni kohta, et miks mõni inimene loeb areeni ja miks mõni inimene teda kuidagi ei loe või leian midagi loetav. Noh, see areeni lugeja on niisugune üsna kitsas seltskond ja seda meile ka ette heidetud, et me peaks kuidagi nagu inimestele lähedane tulemise aeg-ajalt me teeme niukseid katseid, areen on aetud ka väga laiaks, ütleme siin on võetud nagu jook, söök, loomad ja sport ja ilu ja kõik juurde sportist ei ole, aga noh, nihuke keha, kultuurareeni lugeja on, ta on ikkagi mingisugune kultuurihuvidega inimene, kes võib-olla loeb raamatuid. Võib-olla teda huvitab mingi diskussioon, mis toimuks kitsamas seltskonnas, kelleks tõenäoliselt on see mingisugune niuke eesti intellektuaalne seltskond seal, seal toimuvad teemat siiski aeg-ajalt meiega nagu ilmuvad. Kui me oleme orienteeritud sellele keskmisele lugejale ka paratamatult oma tiraažid ja miks seda ei loetas, siis ütleme, väide võiks olla niisugune kultuurielus ei toimu nagu selle inimese jaoks midagi olulist, millest ta tahaks midagi teada. Teda lihtsalt ei loe raamatuid, ta ei viitsinud arvustusi lugeda, kontserdil ta ei lähe. Ja kui läheb, siis teda ei huvita, mis selle kohta kirjutatakse teatris, võib-olla ta käive, kui käiksid teda ka ei huvita, mis mingi kriitik selle kohta arvab. Ja oma info, ta saab kätte kuskilt noh ütleme, meil on Kareenis lõpus mingi vaba aega, aga noh, neid ilmumata näiteks äripäeva vahel kuidas, kuidas veeta vaba aega, et ütleme, kellele see kultuur on nagu lihtsalt meelelahutus ja vaba aja veetmine, see tõenäoliselt ei viitsi lugeda, kuidas seal näiteks mina või kalev targutama mingi küsimuse ümber, et see lihtsalt ei huvita. Kas siit võib teha järelduse, et kultuursed inimesi ei huvita plats ja ütleme siis seltskonna ja kroonika lugeja ei ole eriti kultuurne. Ma usun lihtsalt, et asju nagu lugeda mitmel eri tasandil jah, seda ka öelda, et et tõmmata nagu vahe sisse, et mingisugune hästi peenenud maitsega kultuurihuviline, kes naudib nähes mingite ütleme, Eesti tippmõtleja mingites seegia ja ta loomulikult noh, mingi nii madala asjani nagu kroonika leidsin ja kunagi ei lange, aga ma arvan, et inimene lihtsalt lugeja nagu Piia pärast asjatult. Et mingi supaka lugemine, noh, ma ei tea, ta ei võta nagu tüki küljest ära, et kui sa üldse nagu ei tegelen millegi kerglasega, et siis võib-olla see tasakaal elusam nagu. Kas sina suudaksid kroonikas või seltskonda kirjutada loom sarvega? Punkt üks, ma arvan, et kunagi hellita, see on nagu esimene asi, et seda viga nad ei tee, sest see oleks tõesti suur viga. Ja loomulikult ma olen võimeline seda zhanri parodeerima, et kui noh, ütleme kui tahetakse, ma kirjutasin, palun. Loomulikult võiks vallatleda žanris. Ma tahan aru, kuidas, Millal sa tunned, nagu ise rahul oled? Kas, kui sa oled saanud oma, ütleme selle kolumni valmis siis, kui ta on ilmunud lehes ja siis sa loetada võib-olla teistsuguse pilguga seda lugu või siis, kui ta tekitab mingit vastukaja, kuidas selline ise enda töö hindamine nagu on? Ma kirjutan teatava elevusega, et kirjutamine on tore protsess, kirjutamise ajal tulevad tavaliselt uusi mõtteid juurde ja mingeid siukseid nüanssi, mida võib-olla selle esimese selle idee tuleku ajal ei ole. Et ma naudin seda, kui ma saan ta valmis siis järgneb niisugune noh, suhteliselt ükskõikne periood nagu trükis, vaatan teda ja siis tuleb mu kabuhirm, et seda loetakse. Ma arvan, kui ma kardan tegelikult nagu auditooriumi ja siis keegi ütleb, et ta seda luges ja siis ma kardan tõenäoliselt ma alati ikkagi nagu kellelegi võib-olla teen liiga või et siis ma kardan nagu seda, et seda loevad nagu erinevad inimesed ja nad saavad sellest võib-olla teistmoodi aru, kui ma mõtlesin. Ja, ja noh, eks ütleme, kolumn kolumiteks, aga eks me ütleme kriitikuna aeg-ajalt olen ka hästi kuri, noh siis siis ma kardan nagu eriti. Jajajaja, et kas see ka nagu mõjutab, et mis reaktsioon pärast tuleb, et ütleme, teed selle loo valmis, keegi ongi kuri. Ja siis hakkad järgi mõtlema ja selgub, et võib-olla see, kes kurjustas, et tal oli õigus No loomulikult on selliseid momente jah, aga samas on jälle niimoodi, et noh, meie eesmärk Salareenis aeg-ajalt ongi poleemikat tekitada, ajada need seisukohad võib-olla äärmuseni, et sealt tekiks mingisugune elevus ja poleemika, et see on juba niisugune, noh, meedia, sisenen, mäng, et, et me ajame mustvalgeks kõik asjad ja siis tuleb sealt reaktsioon ka niisugune lolliks olete läinud, seal, seal teete või no ütleme, siin isiklikke solvanguid mida nad oma asju, mida mina olen nagu teistmoodi kirjutanud on kujutanud nagu isiklike solvangute ütleme, kui ma analüüsisin näitleja rolli kuskil etenduses, siis näitleja on kuidagi ütleme, samastunud oma rolliga, ta võtab seda isikliku solvanguna. Aga jah, ma olen materdamist tunda saanud, kui minu tekste on võetud Delfisse ja Megasse ja siis noh, inimesed on nagu peale lastud, et siis nad saavad kõike öelda ja siis aeg-ajalt vastik lugeda või kuidagi niuke. Ebameeldiv tunne on küll, et seal on isegi noh, mõni on kirjutanud, et paras, et nüüd nüüd me teeme sulle tagasi selle, mida sina seal teed, eks ole, et et siin me saame tagasi teha. Paraku on kogu see niisugune teemaks on anonüümne, mis muudatajale niisuguseks? Sa ei tea, kes siin sõimab dist, sule halvasti, ütleb, et kui inimene loeb nagu minu lugu kuskilt lehest, see teab, et mu nimi on seal all ja ta saab mulle vastu kirjutada, helistada. Kuidas kommenteerida, mina tunnistan, et mul on üks patt, et ma loen ka Delfit ei loe neid kommentaare, ma, mind huvitab loo pealkiri, millega ma olen reeglina tuttav ja siis mind huvitab see reaktsioonide arv sellele loole. Et teinekord aga on seal Eesti arengu suhtes väga tähtsaid teemasid, millele reageerib üks inimene või alla 10 või teinekord null. Ja siis on seal teemasi, mis nagu noh, on seal märkustel kuum või ma ei mäleta, mis seal iganes on. Seal on kuskil 100 200 300 400 millest see tekib? Noh, eks ta on siis mingisugune indikaator, mis näitab seda Delfi lugejat. Ja praegu tehnilistel põhjustel ei saa vaadata kisse, lugeja on, kuigi mind on selle delfi juures vega juures just see kõige rohkem huvitavad, mind huvitab see keskmine tüüp, kes loeb, noh, ma arvan, et ta on võib-olla kuskil keskmiselt 20 aastane. Tõenäoliselt istub ta kuskil kontorisse, ta istub seal nagu tunde, et tal on aega tegeleda seal selle asjaga ütleme, inimene, kes kuskil intensiivselt tegutseb, et võib-olla tal ei ole aega seal lobiseda. Ja võimalik ka, et see, no võib-olla see Delfi lugeja ja eriti selle kommenteerija tase, see vaimne tase ei pea nagu kõige kõrgem olema. Sõime, kellel on need, kellel on nagu midagi sellist öelda, mida kõik tahavad lugeda, siis tõenäoliselt on selleks olemas ikkagi see trükitud press, et ta saab selle sõnumi sealt läbi, et kelle sõnum seal läbi ei lähe. Et siis võimalik, et selle jaoks on see delfi siis kas sa saad välja elada ennast kõlab ka välja sihukestel madalatel teemadel. Nimetaks kolm teemat, mis kindlasti, kui delfist tuleb uudis, siis on meeletu reaktsioone, võib arvata, et ühiskonnas tervikuna, aga kui päevalehed kirjutavad, siis need uudised tekitavad rohkem huvi. Millised need võiksid olla. No Delfis on muidugi igasugune seksitemaatika, kohe leiab väga niukse massilise vastukaja. Näiteks kui minut telliti selgel Megas, telliti arvamus Havai Expressi reklaamikampaania kohta, kus siis inimene pidi viimane oma tagumikupildi ja siis sai vist hinnaalandust selle jalgratta ostmisele, siis ma kirjutasin midagi, ma ei oleks seda teinud, kui kolleeg Priit Hõbemägi oleks seda tellinud ja siis ma tegin ja tegin suhteliselt niukse tusatuju hästi vihaselt ja sealt tuli siis ikka lademes tuli seda vastukaja, et noh, niisugused teemad ajavad inimese elevile, kust saab, ütleme, alakeha ümber toimuv ja siis, kui seal on veel keegi isik, kelle vastu saab nagu suunata mingisuguseid diskussiooni. Tohutu tohutu menu oli muidugi selle Kristi eksperimendi teema, et Kriski seksi 360 mehega või palju neid seal oli, see vist oli ka ütleme üks tippe ja see rida on kuidagi väga selge, et sealt nagu kuidagi siis selgubki, et ilmselt see, see kommenteerija võib-olla ei oska nagu sõna sekka öelda poliitikas või mingist kõvemast küsimusest. Ilmselt siis selle koha peal oleks sobilik teha üks vist seksistlik nali ja öeldi, et tõstame ka meie saate kuulata, kust räägime naistest. Räägime eesti naisest. Sa ütlesid, et sind tuntakse, võitleva feministid on siis sinu arvamus eesti naisest aastal 2000, kes ta on? Naine? Ei, ma läheks nagu sina algküsimuse algusesse tagasi, siis valve feministina. Pigem kui ka aeg-ajalt tuleb mulle ka küsimusi, et te olete siin võitleja, feminist, et mis te selle kohta arvate ja ajakirjanik on vastus valmis, tal on see auk, kuhu siis võitleva feministid arvamus peaks minema. Valvefeminist jah, kindlasti ma nagu ennast niimoodi õiguste eest võitlejana ei identifitseeri end minu huvi selle naisküsimuse vastu on ikkagi rohkem niisugune teoreetiline või et mind huvitab see, kuidas sugu, naisi ja mehi või seda niuke soolist erinevust kultuuriliselt toodetakse, taastoodetakse peen väljendus, aga, aga see on noh, ütleme see, et kuidas nagu naisi ja mehi kujutatakse meedias ja miks just niimoodi või siis kuidas mingid valdkonnad muutuvad nagu naiste valdkonnakse meeste valdkonnaks. Ja et ütleme, sealse võitluse moment on noh, ma ei tea, kes seal võitlust näeb, siis, siis on võitlus, aga ma minu enda jaoks võitlust ei ole. Nüüd selle küsimuse juurde, missugune see naine on, et selle kohta on raske midagi öelda, minu arvates siin küsimuses on üks niuke viga on eeldus, et umbes nagu see naine on mingi keskmine näitaja, mis on nagu liigkoer või kass ta kuidagipidi on. Et siis kui sa ütled naine, siis on selge, et noh, et aga nii on ja see on üks suur niisugune tegelikult täiesti kontseptuaalne eelduse ühiskonna nihukesele soolisele kaotusele, et et see naine on kuidagipidi väga selgelt määratletud, teda kuidagipidi, siis vastandub inimesele ikka lõppkokkuvõttes mitte mehele kuidagi inimesele mingid naised on seal kuskil ka. Ja ma ei ole ju naisi ühiskonnas kunagi uurinud, et ma ei oska öelda, ma võiksin rääkida sellest, missugune naine meedias või naiste kujutamine meedias selle kohta mul on mingit infot selle kohta, ma julgen midagi arvata. Mulla, algaja ajakirjanik on hea meel, et lõpuks peale poolt tundi üks provokatsioon ka natuke õnnestus. Aga ikka naine meedias on teatud kuju, et sa oled seda uurinud, milline ta sisaldusele. Naine keskmiselt nüüd siis meediakujutis või representatsiooni Is ta määratletakse väga selgelt läbi tema isikliku elu ja, ja välimuse ja keha. Kui võrrelda näiteks naiste ja meeste kujutamist k näiteks tipp-poliitikute portreede, siis, siis rusikareegel on see, et mees identifitseeritakse läbi tema ühiskondliku tegevuse ja naine määratletakse, defineeritakse läbi tema eraelu. Ta on alati määratletud läbi lastemehe, kas ta on abielus, kas tal on lapsi, missugune ta välja näeb, kas ta ikka näeb piisavalt hea välja. Ja üks niisugune võte on, et kui on näiteks juhtival positsioonil olev naine, siis kogu see kujutis nagu vabandab, et noh, ta on küll juhtival positsioonil ja iga igavene kõva käpp, aga ta on ikka naine ka. Et kaevatakse välja see osa, et ta on väga veetlev ja kannab lühikest seelikut või on tal ilusad käed ja ta laulab hästi, küpsetab head kapsapirukat, et no jumala eest ei jääks mulje, et, et noh, et ta on nagu mingi ainult tegija meeste puhul, samal ajal see, see isikliku eluvaldkond, mis ei pea üldse olematu olema, et see, nagu selles meedia kujutisesi väljendus ei ole oluline. Ta on teisejärguline, et mees nagu tehakse näiteks mingi pankuri portree minut magistritöö oli Eesti Ekspress kaunist, mis on tegelikult klaasikese peaks olema portreelood, sised meeste portree asemel, seal on sageli lihtsalt mingi pangandusteemaline artikkel, et see pankur on lihtsalt panganduse esindajat, ta ei ole mitte midagi muud. Ja kapsapirukatest ei teada midagi. Kui küpsetada aga seda ei kirjutata, kuna seal lihtsalt triviaalne aga näiteks mingi naispoliitiku puhul ka ministri puhul see kapsapirukas on kuidagi noh, seal keskel. Nüüd järgmine küsimus, et see, kuidas naist meedias kujutatakse, kas vastab mingile pildile või et kas pigem on soov näha meestel naist ühiskonnas sellisena, nagu meelde teda kujutab, või naistel endil, kes meediat jälgivad. Teooriate kohaselt peaks olema kuidagipidi niimoodi, et see, see naine on nagu esitatud sellisena, nagu ta meeste pilgule nagu kõige parem paistab see noh, mingid teooriad on, eks ole, et ühiskond on patriarhaalne, see pilk naisel on patriarhaalne. Praktikas tähendab see ikkagi seda, et need naised, naislugejad tahavad ka sellist naise kujutist, võiks ka muidugi öelda, et patriarhaalne pilt, naised on selle omaks võtnud ja nad ei oskagi nagu naisi teistmoodi vaadata, ainult läbi selle, kuidas nad meestele paistavad. Aga, aga kui vaadata naiste ajakirju, mida teevad naised, kus on reklaami, raviosakonnad on naiste juhtida ja ütleme, peaideoloogid on kõik naised siis need veskid nagu taastoodavad kõige rohkem seda niisugust naise kujutamist seal seal ütleme, see piir on isegi selline, et seal kus ei vasta nagu mingitele nendele standarditele, ütleme, et seal see vanus või välimus või, või perekonnaseis ei ole kuidagi nagu naisteajakirjale soodne, et siis sisestab künnist ei ületa tegelikult näiteks kaanepiltide osas ma siin ühe artikli jaoks uurisin et kes satub näiteks eesti naise kaanele, siis ei maksa arvata, et sinna satub lihtsalt igasugune tubli naine. See naine on väga selgelt, et te näiteks kõige eelistatumad on ta meelelahutustööstuse esindaja ehk siis näitleja laulja, mingi, mis või midagi sellist, siis ta peab olema tuttav televisioonist, et see on ka väga oluline kriteerium, ta võib olla väga tuttav telenägu siia, siis mahuvad sisse ka diktorid ja televisioon toob siis näiteks sinna kaanepildile ka selliseid suhteliselt erandlikke nähtusi, näiteks loomaarst Tiina Toomet on olnud kaanel, aga ta ei ole mitte sellepärast seal kaaned. Tubli loomaarst vaid kaanel sattus ta siis, kui ta oli teinud selle seriaalis, et loomakliinikust, et pärast seda ta muutub nagu salongikõlblikuks nii-öelda ta soovib sinna kaanele. Et taastoodetakse hästi niisugust väga kitsast naise kujundit, tõstetakse nii-öelda pjedestaalile või selliseks teiste ikkagi eeskujuks ekst väga kitsast seltskonda naiste hulgast. Nii et mina sain sinu selgitusest aru nii, et meedia vaatab naist, nii nagu mehed, naisi ja ka naised vaatavad naisi meedias, nii nagu mehed naisi vaadanud vaatajad kus on võimalik mingi alternatiiv, et oleks veel mingi naisteajakiri, kes vaatab naisi nii nagu naised omavahel asju ajada. Ja neid katseid on maailmas tehtud, aga need on läbi kukkunud läbi kukkunud, nagu siin ka Soomes on uusi naine nimeline naisteajakiri siin Ameerikas ja ja Inglismaal on püütud teha niisugust, noh, ütleme natuke realistlikumad, naisteajakirja läbikukkunud esiteks sellepärast et sina saada reklaami ja siis nad rahaliselt muidugi väga raskes olukorras ja kiratsevad ja siis on selgunud, et ega naised ise ei taha ka seda tegelikku elu, nagu naistest ei viitsi lugeda seda, ütleme seda sotsiaalpornot, mida naiste elu sageli võib endast kujutada vaesust, haigusi, igasugust niisugust probleemi, erootikat nad tahavad lugeda, ütleme naiste edulugusid nendest super naistest, kes saavad kõigega hakkama ja siis näevad veel peale selle head välja, neid ei huvita see tegelikkus seal nagu selgunud ka praktikas tegelikult muutuse tegemine naisteajakirjanduses ja naise kujutamises ei ole lihtsalt niimoodi, et nüüd me ütleme, feminist paljastas selle ja nüüd me hakkame teistmoodi ajakirju tegema. Ei ole niimoodi. Et mingi seebikas nagu? Jaa, jah, seebikas them inimene naisteajakirjades tahab seepi, aga see naise kujutis noh, ütleme ta asendab seepi mingil määral kogu meedias, et ka niukses seal kõvas meedias või päevalehtedesse, naine on seal niisuguses meelelahutaja rollis, et ta on niisugune kaudu tahetakse saada seda inimlikku dimensiooni sinna meediasse. Et muidu jääb asi kole rumalaks karvaseks lopuks ja paugud kõlavad, et siis on ilusam kui veel midagi nagu muud juures. Jah, ta on tõesti niimoodi, et siin näiteks äriajakirjandust tehes isegi seestpoolt seda nähes, kuidas seda tehakse, et, et noh, tegelikult oleks ärimaailma vastus vähemalt Eestis ikkagi niimoodi, et seal oleks nagu mehe portreemehe portree otsa ja siis on nagu otsitud Rootsi on mingi äribeibe teemedast loo ei teaks endast noh, niisugune lugu, et noh, vähegi saada mingit nihukest pehmemat, meelelahutuslikku dimensiooni, et ta võib-olla mingid mingisugustes edetabelites tegelikult noh, ta ei ole nagu mingi tegija, millest lugu teha, aga et siis, et saada, ütleme, kaanetüdrukut ei saada sinna vahele mingite niisugust hingetõmbehetked, siis tehakse naisest portree. Meie uuemasse kõnekeelde ongi see väljend beibe tulnud, kes on beibe? Beibe kunagi defineeris vist Mihkel Kärmas, minu kolleeg oli see, kes selle beibenduse võib-olla ajakirjandusest tõstis esile. Ja beibe vist on, ütleme minu arusaama järgi, ta on tõenäoliselt 20 aastane umbes keskmiselt siis ta võib kuskil õppida tänasest, ta elab kellegi teise kulul, raha tuleb kuskilt mujalt, ta õpib Tõras mingis prestiižikas koolis siin Mihkel Kärmas paljastas kuidagi Concordia ülikooli beibede produktsioonis. Ta on edukas selles mõttes ütleme, rahalises mõttes. Jaa. Jaa, saavutab oma asjad, mida ta nagu tahab meestele läbi, et võib-olla tal on mingi butiik, mille siis mingi jõmm on talle püsti pannud, seal ta siis tegutseb. PVD seltskond pidi Mihkel Kärmas andmetel olema niisugune kokku suhteliselt niisugune kinnine ringkond, et nad nagu vahet käest kätte, et seal ütleme mingisuguse ärimehe turvamees r on nüüd sellega, kes enne oli ärimehega ja et siis siis kuidagi PVT seltskond on niisugune kinnine ja. Aga ühiskond, ta nagu tahab siis seda beibet näha või on neil siis selline seisund, tot, keegi peabki beibe olema, keda see ärimees turvamehega vahetab ja vastupidi. Ei, ma arvan, et see ongi see mingi vajadus selle seebi järele ja me tahame nagu seda meelelahutus, kus oleksid samal ajal suur raha ilu noh, niisugused ikkagi ütleme mafiooso, et need on ikkagi väga maskuliinsus mehed, siis on siin mingisugune beibe, kes siis esindab väga radikaalselt seda, mingit teist poolust. See on nagu mingi muinasjutuvajadus, mis meil on ja siis me produtseerimine, beibed või ka meedia nagu aitab neid luua. Ja, ja siis elame ja siis loeme nende seiklustest, mis ka noh, ütleme kroonikates jätkuvad nagu seebiooper, et kui see tegelane on toodud sinna seebiooperisse, et siis kui ta juba enam ei olegi võib-olla aktuaalne, siis, siis ta ikkagi endiselt kuidagi tolkneb seal, et juba saab jälle teada, mida ta jälle on teinud, kuigi ta võib-olla sellest väga rahakast mehest on juba ammu lahku läinud. Aga kuidas peaks Peebeeesse suhtuma üks teine tüdruk käib ka kõrgkoolis, võib-olla õpib oma raha eest riigi poolt tellitud koha peal või näpistab, võtab laenu ja näeb ka väga kena välja, kuidas tema peaks suhtuma beibesse. No ma arvan, et see on tema oma otsustada, et mis näpunäiteid masin ikka annaks, ma usun, et nüüd kaasüliõpilased tõenäoliselt suhtuvad neisse küllalt rahulikult või ma ei tea, ma ei tea, mis tunded Concordia ülikoolis näiteks seal valitsevad võib-olla mõne suhtes, kes võib-olla on klassifitseeritud beibeks, et ma ei tea Aga valvefeministid kindlasti on beebide suhtes valvsad. Ei, ma arvan, et mind huvitab see Peeveega niivõrd kui kultuurifenomen, et ega ta mulle kuskile ette jää, et no ma ei tea, kas ma tunnen, sest, et kui tal on õudselt hea auto või ma ei tea aga samal ajal noh, kuidas ma annan endale aru, et staatus on ikka väga-väga ebastabiilne, et mingi kaks kuude nagu pinnal, siis ta ei ole enam pinnal, hakkab tselluliiti liiga palju tekkima, et siis, siis on võib-olla kindlam, teine, teine eneseteostuse viis valida, et noh, ma ei tea, mul ei ole isiklikke suved nendega, võib-olla ma olen liiga vana juba, et kui me oleksime noorem, et siis ma vaataksin mõned beibed ja mina ei ole, et mul oleks Siret Kade. Ma olen kindel, et palusin ennast tutvustada, et mul ei tule teha neid tavapäraseks Nix tegemist naisterahvale ja me loomulikult ei küsivaid, ma arvasin, et sa ütledki, et jah, et mina olen Barbi Pilvre ja ma olen nii vana sina tööl, tööd tegelikult palga eest tööd tegev naine Eestis. Et kuidas üks palga eest tööd tegev 37 aastane naine Eestis kes ei pea olema ajakirjanik, ei kirjuta kolumne, aga, aga elab siin ja kuidas tema saab kogu sellest problemaatikast aru, mida siis me nimetame võrd õiguslikkuseks, võrdseteks, võimalusteks, millest iganes ja kui sul ei ole raske, võib-olla sa oled jälginud ka muud maailma, et kui palju see erineb sellest muust maailmast? Jah, no minu niisugune tagasiside sellel teemal võib-olla pärineb tõesti minu sõbrannade hulgast ja ja kes on enamikus ka küll võib-olla sama tüüpi inimesed, et nad on suhteliselt edukad oma ala spetsialistid, et nad nagu ei tunne, et nad peaks millegi eest võitlema, et noh, ma tunnen ka, et ma tegelikult ei pea millegi eest võitlema, et kui ma midagi tahan, et küll ma siis teen, kui ma ei taha, siis tõenäoliselt noh, ma ei ole piisavalt siig ja siis noh, ma ei tea, ma ei saa rohkem palka või paremat tööd või midagi muud sellist, et kui ma tahaks, olektsiin saaks ütleme, et võitluse moment nagu ei ole võib-olla nendel minuealistel teistel naistel nagu see põhiline Rava tööd teha, et toita oma peret koos meestega, kui neil on mees, et väga paljud ka minu, minu eakaaslastest on ju, kas lahutatud üksikemadelt, nende hulk on ikkagi metsik või, või neid on väga palju. Võib-olla, kui nüüd minna mingisugusesse teise seltskonda näiteks medõed või kes on noh, ikkagi ühiskonnas rahaliselt hoopis halvemini tasustatud kui ajakirjanikud või siin mingit infotehnoloogia spetsialistid. Üks mu sõbranna nimelt selline. Et siis tundub, et nemad ei julgegi nendel võib-olla oleks nagu mõtet võidelda ja kui hoida ja rohkem raha küsida, aga nad nagu kardavad kohutavalt. Kardan et siin ma tunnen, et noh, sinnad peaks nagu midagi tegema, aga noh, ma ei ole ka näiteks see, kes ütleme, nende ees lippu lehvitades vägesid koondaks, et siin peaksid kuidagi ise jõudma selleni, et ennast rohkem väärtustada oma tööd ja seda, et nad ei ole mingisugune noh, ütleme määratud nagu põhja kiis, kuna nende töö on ühiskonnale väga vajalik. Kui sa oled jälginud sedavõrdõiguslikkuse teemat mujal maailmas, ütleme, ta hakkas kuskil seal üle 100 aastat tagasi, kust naistele nagu õigust valimistelgi käia ja, ja siis need õigused tulid on arenenud ja ta on, noh, ütleme Euroopa riikides väga kuum. Palju arutatav ka täna ja ilmselt vähemalt 10 aastat vähemalt veel. Et kas teema ise Eestis on samadeks aruteludeks küps või, või siin kipume nagu kopeerima, pigem läänt, et näed, et nemad arutavad, seal müüdaks ka arutama seda. No see on raske küsimus, mingi diskussioon toimub sellel teemal ja esiteks ma ei arva, et tuleks täpselt kopeerida seda diskussiooni, mis tajun näiteks naaber Soomes või Rootsis või kus esiteks, taust on teine ja teiseks kogu see diskussioon on toimunud ka juba, ma ei tea, 30 aastat kõige rohkem tuleb nagu minu arust arvestada sellega, et meie taust on teine. Me ei saa rääkida näiteks sellest, et viimastel aastatel on naised jõudsalt siirdunud tööellu teatavas toime nõukogude liit, kus naised olid sajaprotsendise tööelus ja, ja see väide ei pea paika Eestis, lihtsalt mitte naine nüüd nüüd alles ei tabanud ära jätta tööl käia, vaid on seda nagu teinud ja sunnitud tegema olnud ja, ja ka võib-olla meelsasti teinud juba alates siis aastast 40 kulist sunniga, nagu kogu elanikkond pidi tööl käima, nii et selles mõttes me ei saa nagu neid teooriaid, mis, mis tulevad või, või neid õpetussõnu Ta mehaaniliselt kopeerida ja sellel see tagasi. Löök, mis ütleme, seda on ka sellest on saanud aru siin tegutsenud feministid, et nad on lääne feministlikes seal alguses tulnud hurraaga siia võib-olla 90.-te alguses ja vaadanud, et oh, et siin on kõik beibed ja kuidagi tahavad nagu kodus olla. Ja et nüüd ütleme neile, kuidas peab olema ja nad on nagu aru saanud, et see siin lihtsalt ei lähe. Et ei ole mõtet nagu seda retoorikat niimodi kopeerida, sest see põrkab lihtsalt vastu seina. Võib-olla tehakse järgi igasuguseid asju, emiteeritakse seda tegelikkust või kuidagipidi, noh, luuakse ka mingid analoogsed sõsarorganisatsioonid, mis võtavad üle ka selle sõnavara võrdõiguslikkusesse rääkimises. Aga tegelikult on, see taust on teine, siin tuleks hoopis teistmoodi läheneda nendele asjadele. Kas kogu selles temaatikas nii meil kui ka ju arutelu siiski on ju olemas mingit mingitki pidi. Ja mujal maailmas, et kas seal on ka mingid niuksed, naiselikud jooned selles selles vaidluses üleval, et on nagu emotsioonid on nagu rohkem mängus kui mõistus või? Nii nüüd ma lähen provokatsiooni ohvriks. Mina olen kohanud mehi ja naissiis väga sageli, meister on emotsioonid rohkem naistel mõistus, niuke haige kõrval, märksa et ma usun, et seal igasuguseid inimesi võimalik, et mis puudutab nüüd naisorganisatsioone. Ma vaatan, nagu sageli olen olnud igasugustel konverentsidel ja seminaridel ja siis seal toimuv alati nagu ratsionaalne vä. Aga missugustes massiorganisatsioonides on tegevusratsionaalne, et ega siin. Ma arvan, et kui asi läheb nagu massiliseks, kui asi läheb liikumiseks, siis ka siin mõistusel ei olegi enam palju kohta. Asi muutub nagu teistsuguseks hoopis, et et igasugused väited, mis võib-olla kuskil teoorias on väga huvitavad ja mitmeplaanilised ja nendel teemadel, kui rääkida, siis mingisuguseks liikumise loosungitega üle minnes nad muutuvad sageli rumalaks, kuna üldse ei vaadata seda asja. Ja ta hästi lihtsaks loosunglikuks ja siis kuidagi tundubki, et tegemist on mingisuguse täielik jaburus. Nüüd lähemegi selle lihtsuse juurde, kas see on nagu paratamatu märk siin elus globaliseeruvas maailmas? Me rääkisime nüüd naistest ja naisühendustest. Me rääkisime enne meediast, kuidas meedia kujutab naist. Et kas see on nagu paratamatu Mis tuuakse, kas naiste ja meeste ükskõik mis probleemi kohta, et see aastal 2000 rohkem, kui ütleme aastal 1970 ja ilmselt kümne-viieteist aasta pärast veelgi rohkem, muutub kogu aeg nagu lihtsamaks mustvalgemaks. No ma usun, et sa nüüd selle massimeediaajastu joon et kui sõnum on mõeldud massidele ja kui ta läheb üha massilisemaks ühiskonda lugu või kogu maanõu kommunikatsioon on globaalne, siis see sõnum lõpuks ta nagu taandatakse selle kõige madalama ühisnimetaja tasemele, siis ta muidugi muutub väga lihtsaks. Aga meedias on teatavasti ka teistmoodi protsessid toimumas. Massimeediaajast võib olla seoses internetiga, noh tänu muutub ja ta killustub taas ja see sõnum võib muutuda jälle noh, ütleme ta muutub väga spetsiifiliseks nendes üksikutes niukestest meediavaldkondades on massimeedia sõnum tänapäeval paratamatult on, on väga lihtne. Sinu eelmistest vastustest tuli väga ilusasti välja, et nüüd ma lähen küll oma eriala juurde, ma väga vabandan, et inimene sageli, kui ta teeb valikuid ka valimistel, näiteks, siis valib kahe naise vahel. Et kelle poolt hääletada, siis tal polegi aega kuulata, mida ta räägib, ta lihtsalt vaatab ja hääletab. Ma arvan küll jah, et siin on, ütleme, see imago, loogide tööpõld alles Eesti sees, et siin ma olen jälginud siin neid Soome presidendivalimisi nii eelmisi kui neid ja nii professionaalsete imagoloogia kui ajakirjanduse töö on Eestis on kõik alles ees, et see nagu algab poliitikule, tehakse tema nägu ja antakse temale mingisugused niuksed näpunäiteid, kuidas olla. Kas sellist ohtu sellise arengu puhul? Kuule ma jätan nüüd küll selle ameerika kirjaniku nimetamata, aga tema sulest pärineb üks novell, kus Ameerikas oli niivõrd võimas kampaaniat, kogemata valiti presidendiks pesumasin lihtsalt kuna nimi oli nii populaarne, et kas ei võigi sellega lõppeda ka, et. Ma usun, et nõunike kirjanduslik liialdus siin on oma tera sees teeb meediavõime luua seda tegelikkust, on tegelikult metsik, et kui ma hakkan mõtlema, et see, mida me nüüd tegelikkuseks peame see ongi suures osas see, mida me nagu meedia kaudu vahendatud saame. Et kui me millestki räägime, et noh, me tõenäoliselt oleme vaadanud televiisorit, lugenud uudiseid ja siis me kujutame ette, et see on tegelikult ei anna aru, et siin on nagu üks vahetab, vaat siin on see meedia vahel, kes nagu meile selle pildi loonud ja no iseenesest ega inimesega manipuleerimine ei ole raske ja seda on näidanud ju noh, ma ei tea, ajalugu on näidanud, kui lihtne see on tegelikult. Kas sellisel kujul siis edukas olla, ükskõik mis alal on võimalik näiteks naisel, kelle taustal ei ole meest ja näiteks mehel, kelle kõrval ei ole naist? Kui Soomes nüüd see presidendikampaania oli siis üks väga suur miinus ju, Tarja Halonen il oligi see, et ta ei olnud oma elukaaslasega abielus, et nad olid naabrid veel koguneda elanudki koos ja noh, ütleme ühiskonna survel siis nad nüüd abiellusid ja see surve oli tõesti vägev, et isegi Soomes, mis on noh ütleme, mõtleme küll soome naistest Kuudad emantsipeerunud, et kogu see ühiskond on nagu äärmiselt niisugune, noh, ütleme juba mingi järgmise sajandi ühiskondlik tehnoloogiline, individualistlik ja nii edasi. Aga selgub, et, et ikkagi noh, mingisugused niuksed, põhiväärtused suurte masside inimeste juures on nagu väga samad ja nad tahavad saada neid niukseid väga klassikalisi asju, mis nagu alati on olnud. Ja ma usun, et siin jah, niimoodi naispoliitikute puhul see pere ja, ja taust on ikka väga oluline meeste puhul, see sellest vaadatakse nagu mööda ütleme, meespoliitikud tegelikult noh, ma ei tea kodus ükskõik mida teha, et võib-olla ta võib olla ka täiesti suhtlemisvõimet. Poissmehena ikka läheb, poissmehena võib ka läbi lüüa. Küll jah, võib küll ja keegi üldse ei kontrolligi seda, et võib-olla ta on mingi puudega näiteks ta võib-olla vägev poliitik ja kogu lugu, aga naiste puhul minnakse nagu selle kallale, et kas, kuidas ta taust nagu on, et mis seal kapis nagu avaneb? Ja, ja ega ei olegi, tähendab, see on just see, mis mind huvitab, nagu, et kuidas nagu need kultuurilised mudelite stereotüübid tekivad, miks sa niisugused on ja et kas, kas neid saab muuta ja ka meediauurijad jaga feministliku meediakriitikuid näiteks on leidnud, et et ega tegelikult need muutused, mis on noh, selliste stereotüüpsete arusaamade vahendamises olnud, need on väga väikesed, väga juhuslikud, et ütleme, et inimesed, lai mass, seltskond, selle valgustumine on nagu noh, suhteliselt olematu, et ta nagu ei ole valgustunud, et kui tegemist on poliitikuga, kes tahab saada laiade masside toetust, siis tal peab olema kuidagipidi naiste puhul ikkagi suhteliselt traditsiooniline taust. Et jah, et sellised soome juhtumid, et lõpplahendus oli ikkagi selline, et nad laulatati kirikus, et kuigi seal alguses tundus, et nüüd on küll nii radikaalne maa ja valib presidendiks üksikema, kes ei kuulu kirikusse ja on meil olnud siin vähemusseksuaalsete organisatsiooni mingi patroon, mingitel aastatel Kas Eestis võib presidendiks naist valida, mis sa arvad, kas Eesti ühiskond on valmis? Minu sõbranna ene Paaver kirjutas selle kohta kunagi väga hästi, et et Eesti ei ole tegelikult selleks küps, et me võime niimoodi selle, selle maskeraadi nagu teha, et me nüüd upitanud või mingi asja presidendiks, aga see ei ole loogiline Eesti ühiskonnas. Et Soome ühiskonnas noh, mingi loogiline areng, et see tundus juba, et kuskil siis kui leiame treenija, Martti Ahtisaari konkureerisid, et see aeg oli juba siiski, aga millegipärast siis ei saanud veel. Ja nüüd see oli nagu täiesti küpsed öised, need naiste mingi eneseteadvus ja mingi arusaam nagu asjadest on kuidagipidi teisel tasemel ja ka meeste ilmselt naispresident seal nagu loogiline Eestist oleks täiesti ebaloogiline, kuskilt kistud ja maske raadina kõlbaks samahästi. Võib-olla oleks meile kaval kaubamärk, mida on näidanud näiteks Läti presidendi hea imago, kui palju ta on nagu Lätit teinud populaarsemaks maailmasse? Riiklikult? Ma ei tea, see ei tähenda Lätis kohas. Võtame nüüd ühe teise tuntud naise, kes ka väidetavalt on poliitikasse minemas, et kas Hillary Clintonist kunagi on, võib juhtuda, et ameeriklased valivad Ameerika presidendi. Vaat, see on keeruline küsimus, ma ei tunne Ameerika asja niimoodi, aga ma lihtsalt nüüd noh, niimoodi arutlen siin öisel ajal et Hillary Clintoni takistuseks minust, see, et on olnud Bill Clintoniga abielus seda seal ühe sõna võtta kuskilt pidi mingi saab talle takistuseks, ta kindlasti saab selle senaatorikoha või mida ta seal parajasti ütleb ja tõenäoliselt noh, on nagu edukas ja kõnekas, aga ma ei usu, et tema, et ma kujutan ette, et keegi teine ja peale selle Ameerika, mida ma ei tunne, olevat siiski oma olemuselt palju konservatiivsem, kui ütleme Eesti sind koos teiste Ida-Euroopa maadega, mis on harjunud naistehasedirektorite ja, ja naisõppejõudude ja, ja igasuguste naisjuristidega ja ei ole seda mitte harjunud viimase 10 aasta jooksul, vaid juba ma ei tea aastal 55. Nii nagu ma kella vaatan aru, et meie saade hakkab täna lõppema, siis mul on sulle üks lõpuks üks küsimus. Me oleme rääkinud täna meediast, seda on rääkinud meile naisterahvas, me oleme rääkinud ka, kuidas naine meedias meile ette tuuakse, võib-olla mõnel raadiokuulaja seal on jäänud nüüd küll mulje, et jumal, et tea, kas homme julgebki lehte avada või, või teisipäeval siis seltskonda või kroonikat osta või siis minna areeni kallale, et julgustada inimesi ikka lugema, et mis neile ütleks nii optimistlikult, ennem kui nad magama jäävad. No ma soovitan julgelt lugeda seda, mis inimesi huvitab, et ma tõesti ei häbene näiteks seda, et ma loen seltskonnaajakirjandust samal ajal ei välista seda, et ma loen mingit, ma ei tea keerulisi ingliskeelseid raamatuid või või loen Eesti Ekspressi lõbusamat osa ja keerulisemate osa, et ma usun, et inimesed ei peaks mitte lugema seda, mida teised arvavad, et nad peaksid lugema, vaid vaid lugema seda, mida nad tahavad. Selge, nii, et lootes, et see saade andistele enne uinumist mõtlemisainet ütlen. Mina aitäh, Barbi Pilvre-le ja loen siis oma ajakirjaniku esimese katsetuse sooritatuks. Minu nimi oli Eiki Nestor. Head ööd.