Tere kõigile täna jätkame inimese isikliku elu puudutavate kommete, rituaalide ja uskumuste tutvustamist ja täpsemalt öeldes saame alanud saates teada, mis toimub siis, kui käes on see pöördel teine täiskasvanuikka jõudmise hetk. Seda murrangulist tähist pühitsetakse eri rahvastel kõige mitmekesisemaid moel ja loomulikult proovime meie siis need kõige eredamad näited välja sõeluda. Mõnikord leiavad unustatud või siis hoopis esmakordselt kuuldud tavad oma kohaga meie praeguses igapäevaelus ja muudavad selle senisest hoopis rikkamaks. Stuudios on Ringo Ring lugeja Haldi, Normet-Saarna. No Ringo, kas teil on olnud võimalus näha mõnd eriti eksootilist täisikka jõudmisega seotud tseremooniat? Kui olla täiesti aus, siis oma silmaga kohal olles ei ole sellist võimalust olnud, aga mõeldes tänapäeva infotehnoloogiale ja kõikidele muudele võimalustele, siis Youtube see on koht, kus ma arvan, et igaüks võib mida veidramaid, kummalisemaid, mõnikord ka üsna maagilisi täis ikka saamise tseremooniaid, nii et tegelikult tänapäeva maailmas igalühel on võimalus. Kui on internet, siis näha tegelikult kogu maailma. Selge see, need kõige äärmuslikumad rituaalid on siis nii-öelda põlisrahvaste pärusmaa. Jah, meie mõistes kindlasti kõige radikaalsemad tseremooniad pärinevad niinimetatud põlisrahvastelt. Et nii näiteks Mave hõim, kes elab Amazonase jõgi konnas, nendel näiteks, kui noormehed hakkavad täisikka jõudma siis tuleb noormeestel kätte panna rituaal, kindad, mille sees on sipelgad, mis hammustada tahavad, erakordselt valusast ja väidetakse, et ühe sipelgahammustus on 30 korda nii tugev ja nii valus nagu herilase hammustus. Ja siis Nad tantsivad, hoiavad neid kindaid käes, käed hakkavad valutama, kehale saavad osaks krambid ja seda ei tehta mitte ainult üks kord, vaid seda tehakse kuni 20 korda. Pannakse kindlad kätte, hoitakse neid umbkaudu kümmekond minutit, käes, tantsitakse ja see on siis viis, kuidas, kuidas noortest meestest või noortest poistest saavad siis täiskasvanud mehed, et meie sellises maailmas see tundub olevat ikkagi üsna radikaalne. Ja kui üldse vaadata selliseid täisealiseks saamise rituaale, siis väga paljudel puhkudel sellega kaasneb sõna otseses mõttes nii füüsiline kui vaimne kannatus, et see on ikkagi nagu tõsine proovilepanek bet täiskasvanumaailmas elama hakata. Nõnda siis tegutseb üks indiaanihõim nimetatuna sateeremaaveks ja elavad nad siis Amazonase jõgi konnas. Mida nad siis sellise rituaaliga täisikka jõudmise rituaaliga taotlevad, et noormees peab olema hästi karastunud? Jah, noormees peab olema karastunud pärast, et kui vaadata nagu erinevate rahvaste selliseks täisealiseks saamise rituaale, siis nendes kogukondades, kus on näiteks jahimehed, kus kütitakse siis selline nahka füüsilise raskuse, füüsilise pinge talumine, see on väga oluline ja tegelikult ka kogu kogukonna jaoks või ühiskonna jaoks, see näitab seda, et tegemist on juba täiskasvanud mehega, kelle peale saab loota. Et kes on selle läbi teinud selliste tseremooniate käigus tulevad ju tegelikult esile ka nii-öelda varjatud asjad poissi näidata küll, et ta on väga julge ja vapper ja nii edasi, aga, ja siis sellises noh, kuidas öeldakse, mõnikord limine reaalses olukorras, kus ollakse nii-öelda väljaspool igasuguseid Norvet tulevad välja ka sellised negatiivsed kalduvused off, et sa võid olla sõnades teha suure linnaga kätega kätega, mitte midagi. Et inimesi pannakse selliselt proovile ja näiteks paapua Uus-Guineas lõigatakse poistele keha sisse haavasid siis määritakse seda tuha ja taimedega, et need haavad ära ei paraneks ja tulemus on siis see, et mehe kehale moodustub armidest lapseline muster, mis on nagu alligaatorid või krokodill. Et see on jällegi selline mitmeski mõttes väga valus rituaal, sellepärast et see võtab aega, päevise paranemine võtab aega päevi. Me võime mingis mõttes võib-olla meie mõistes rääkida suisa vere mürgitusest või millestki muust taolisest, mis inimesele osaks saab, aga kui ta on selle läbi teinud, siis on ta jällegi püüelda inimene, kelle peale võib loota. Sest et traditsionaalsetes ühiskondades teiste inimeste peale lootmine ja nende usaldamine on võib-olla mingis mõttes palju olulisem kui meie seda oma kaasaegses läänemaailmas nagu hindame või oskame seda oluliseks pidada. Et see, et saab teise peale olla kindel. Ja tihtipeale, kui me räägime sellisest rituaalist täiskasvanuks saamise rituaalist, siis see ei ole ei nende kinnaste puhul, kus on mürgised sipelgad sees ega kehale haavade lõikamisest, millest sünnivad siis arm tatoveeringud, tegelikult mitte ühest päevast, vaid me räägime tegelikult siiski nädalatest või koguni mitmeid kuid aega võtvast rituaalist, mille käigus nii-öelda noormehest sirgub mees ja mis tegelikult on veel puudutades seda öelda keha kaunistamist tätoveeringutega võib nii öelda välise märgi andmist, et sa oled täiskasvanuks saanud siis seda esineb väga erinevatel rahvastel ja tumedamanahalised. Kummaline on seda nagu sellisel moel vaadata, aga tumedanahalised inimesed teevad nii-öelda arm tätoveeringuid ja heledama nahaliste inimeste juures toimub see siis nii-öelda tabada sarnaselt pigmendi sisse toksimisega. Sest et osad Aafrika hõimude juures Aafrika rahvaste juures näiteks tütarlaste nägusid muuhulgas tätoveeritakse jällegi, et see on selline toiming, mille käigus näiteks tüdruk ei tohi nutma hakata. Kui ta hakkab võtma, siis ta järelikult ei ole veel valmis naise eluks, siis jäetakse see pooleli ja tehakse seda, teinekord alustatakse kogu rituaali uuesti, et need on sellised välised märgid, need on proovilepanekud. Ja ega elu ei ole ju mee lakkumine. Kui me tuleme rituaali juurde, mida siis teostatakse paapua Uus-Guineas, mis puudutas siis seda haavade lõikamist, kas seal ei ole mitte mingisugust erandit, no võib-olla mõni täisikka jõudev noormees on nõrgema tervisega, et näiteks teda säästetakse või sellist kommet ei ole. Kindlasti on, aga sellega kaasneb see, et ta ei ole täiskasvanu. See tähendab seda, et ta ei saa kunagi peret luua. Ta ei lähe Dima ega, ega muudes sellistes tegevustes ei osale, et ta jääb ühiskonnast välja. Et ta jääbki selles mõttes nagu alaealiseks, et ta ei ole nii-öelda täismees, ta ei saa peret luua, ta ei saa paljusid muid asju teha, mis, mis mehe kohuseks selles kogukonnas on. Nii et mõnes mõttes ta jääb nagu igavesti lapseks. Ta jääb nagu igavesti lapseks ja seesama asi puudutab ka naisi, mis üleüldiselt, et kui vaadata tähendab sellise põlisrahvaste täisealiseks saamise rituaale, siis väga sageli on need meeste jaoks palju olulisemad. Et selline katsumuste läbi tegemine ja kodust äraminek, seesama, olgu see siis mõneks nädalaks, olgu see mõneks kuuks. Miks see nii on, antropoloogid väidavad seda, et põhjus on tegelikult väga lihtne. Et poiss tegelikult ju kasvatavad emad ja ühel hetkel peavad need poisid hakkama elama meeste maailmas. Ja siis tuleb kätte see aeg, kui nad nii-öelda oma ema sülest võetakse, emad, sageli on veel viimane toitmine ja nii-öelda koheldakse poissi, kes mõne hetke pärast või mõne kuu pärast on juba täismees nagu nii-öelda sülelast, ema toidab teda oma käest ja, ja kõike muud ja siis Ta võetakse naistemaailmast ära. Mehed võtavad ta kaasa ja temast saab siis heal juhul mees või tavapärasel juhul siis selline, kes, kes neid ülesandeid kandma hakkamist meestel on. Ja kes jääb, nagu siin mainitud, sai lihtsalt lapseks edasi. Et siiski võib oma perega nagu edasi olla, kui Perezedasallib või kuidas nende asjadega on. Tõenäoliselt ta võib jääda oma pere juurde, aga seal tuleb just nimelt see moment, et ta ei ole nii-öelda ühiskonna täisväärtuslik liige. Ja aga tulles selle juurde tagasi poistel ja tüdrukutel sellised rituaalid on tihtipeale erinevad siis põhjus on ka see emad kasvatavad tütreid samamoodi, aga emad annavad siis nii-öelda tütardele edasi neid teadmisi, kuidas täiskasvanu olla nii-öelda nagu lähedasemalt, aga just nimelt see, et poisid peavad nii-öelda naistemaailmast ühel hetkel ära minema. Aga meeste maailmas elama, et seetõttu ka need rituaalid on võib-olla pikemad. Ja just nimelt katsumused, et elu on täis katsumusi vaid nad suudavad neid ületada. Räägiks paari sõnaga ka vanusest siin meie kultuuriruumis on inimene täisealine siis kui ta on saanud 18. Ja teistes kultuurides üldiselt leiab aset me võimegi öelda kusagil 12 kuni 15 selle vahe sees, et väga tavapärane on, tegelikult on see kuskil 12 13 14 ja miks nii, põhjus on see, et umbes selles vanuses hakkavad inimesed saama suguküpseks. Ja noh, mis on täiskasvanu nii-öelda elu ülesanne elu edasi anda. Et kui rääkida lihtsalt bioloogilistest ülesannetest ja see on see hetk, kui siis hakatakse ah, nii-öelda ette valmistama selleks uueks prolliks, sellepärast et täiskasvanuks saamine, see ei tähenda mitte ainult nii-öelda psüühiliselt või et nüüd ma olen öelda vaimselt täiskasvanu, aga see tähendab ka sotsiaalset, uusi sotsiaalseid kohustusi. Ja tüdrukute puhul see on kindlasti lihtsam, on tavapäraselt siis kui on esimene kuupuhastuspärast, seda, siis hakatakse õpetama seda, mida tähendab naine olla poiste puhul. Ah, see on pigem selline kokkuleppeline, et on üks üks aeg, kui, kui poisid lähevad mitte see, kas ta on nüüd valmis või mitte. Jah, 12 kuni 15 ja see on meie mõistes selles päris laps, kes peab siis minema sinna meeste maailmanäit, eks, ja tegema läbi need päris jõhkrad rituaalid ja ega tütar lastelgi mingi meelakkumine see ei ole. Aga räägime veel selliste igivanade ja põliste rahvaste rituaalidest, et praegu me rääkisime siis indiaanlastest ja lõunamere saarte põlisrahvastest, aga selliseid märkimisväärsemaid näiteid on ilmselt üksjagu ikka veel. Jah, selliseid näiteid on üks sellistest üldlevinud kommetest paljude kultuuride juures on ümberlõikamine poiste ümberlõikamine. Vis jällegi öeldakse, et see on nagu sellest, et võib hakata elama suguelu, et võib lapsi saada, sest et paljudel puhkudel eelkõige näiteks Aafrika rahvaste juures on ettekujutus sellest, et ta sellist suguelu ilma ümberlõikamata üleüldse võimalik eladagi, et see mõjub halvasti ja kõiksuguseid õnnetusi võib juhtuda. Üks selline väga levinud rituaal Aafrikas ja seda tehakse ka poistega. Kuigi Aafrika puhul või kui rääkida ümberlõikamisest, siis tavaliselt ollakse tüdrukute ümberlõikamine taas see on võib-olla see kõige radikaalsem reaalosade Aafrika rahvaste juures tõepoolest toimub selline, ütleme niimoodi kaasaegses mõistes suguelundite vigastamine, samas osad rahvad, kus mingit otsest operatsiooni ei tehta, kus lihtsalt pannakse ka vastu, et see on nii-öelda märk, on külge jäänud. Aga selline füüsiline muutmine, et see on üks selline asi, mis on Aafrikas tegelikult väga levinud. Ja teisest küljest seesama, et tulevad nii-öelda füüsiliselt inimest muudetakse, mingis mõttes elab võib-olla ka meie kultuuris aga hoopis teisel moel see lapse kannavad laste riideid, täiskasvanud kannavad täiskasvanute riideid. Varasematel aegadel see vahetegemine on olnud veelgi suurem, et tänasel päeval me võime kohata lühikeste pükstega täiskasvanud mehi tänaval, aga varasemal ajal lühikesed püksid on lapse riided ja siis, kui ta saab täiskasvanuks, siis ta hakkab kandma pikki-pikki pükse. On nii-öelda täiskasvanud mees, et, et need on kummalised asjad, et selline enesemuutmine tähendab see, et mis antakse nii-öelda väljapoole, kõik näevad, et ma olen täiskasvanu, et see ei ole mitte ainult põliskultuuridele omale, vaid tihtipeale, see on omane ka meile, kuigi me võib-olla ise seda enam selliselt üldse ei taju. Jah, see on tõesti huvitav näide, sest kui nüüd natuke mõelda, siis pannakse ikka väikeseid tüdrukuid ka üsna suurte neiukese moodi riidesse ei olegi enam suurt vahet. Ja ja selles suhtes pan ilmselt õige, kui öeldakse ka, et tänane läänemaailm elab mingis mõttes sellises post traditsionaalse sajase traditsioonid on kaotanud oma tähenduse. Et kui me vaatame kas või ajakirjanduse veel kõige niinimetatud kollase ajakirjanduse kuvandeid, mis inimestest antakse, et see igavene noorus, mis kestab väga kummaline, mingis mõttes lugeda selliseid artikleid, kus räägitakse kolmekümneaastasest neiust näiteks kas kolmekümneaastane naine on nüüd ikka veel neiu või mitte, et et ka meiegi keelekasutus on tegelikult muutunud, et millal lapsepõlv lõppeb, millal see teismeliseiga lõpeb. Et kaasaegne läänemaailm püüab nagu seda teismeliseiga venitada põhimõtteliselt selle hetkeni, kuni minnakse pensionile. Nojah, huumoriga pooleks võib muidugi ka 70 aastase tädi kohta öelda neiu, eks ole, aga, aga jah, et kui selle juures toon tõsiseks muutub, siis on võib-olla tõesti midagi natukene viltu. Jah, ja, ja võib-olla tähtsamad asjad peegelduvad, ütleme, et meil puuduvad sellised maalid nagu laiemas mõttes, et see peegeldub ka selles kokku lugeda näiteks olgu see siis Prantsusmaa või Itaalia kohta, kus nii-öelda täiskasvanud inimesed ei alusta enam oma elu vaid nad jätkavad oma vanemate juurest tihtipeale vanemate kulul elamist, kaob sinnasamasse, kolmekümnendates, neljakümnendates eluaastates, ilma et nad toff kui puutuksid selle karmi reaalsusega, millega võib-olla põlisrahvad on sunnitud juba 16 aastaselt pärast armistumist kokku puutuma. Ja see on väga huvitav paralleel ja minul tuli pähe veel väikeste tüdrukute missivõistlus ja siis on jälle, eks ole, mingisugune väga äraspidine piiri ületamine jälle teisele poole. Noh, kas peab olema mingi tohutu radikaalne piir nüüd nagu me nõukaajast mäletame tuttidega tüdrukukest ja nii edasi, aga tõepoolest, et see on hägustunud nii siia kui sinnapoole ja sellepärast ongi huvitav jälle põigata nüüd tagasi põlisrahvaste juurde. Veel üks maailm, yks. Räägime täisikka jõudmisega seotud kommetest, rituaalidest stuudios on rin Karingvee. Kui te siin rääkisite ümberlõikamisest, siis tegelikult ju päris paljudel inimestel seostub see juudi rahvaga. Jah, ja kuigi tähendab Judy traditsioonis ümberlõikamine, ei ole täisealiseks saamise rituaal, et see on nii-öelda rahva hulka vastuvõtmise rituaal. Aga poisid, kui nad saavad 13 aastaseks, siis esimesel sabati peale sünnipäeva peaksid minema sünagoogi ja lugema kogudus ees pühakirja ette. Ehk teisisõnu, sellele loomulikult eelnev Moody õpetus õpitakse pühakirja, õpitakse lugema, õpitakse seda tõlgendust, kuidas sellest pühakirjast aru saada ja siis demonstreeritakse oma teadmisi nii-öelda kogukonna ees mis näitab jällegi seda, et noh, võib öelda, oskab lugeda, oskab kirjutada. Ja pärast seda, kui ta seda teha oskab, on välja näidanud, nii-öelda eksami läbinud on ta usulises mõttes täiskasvanu eest väljas. Et ta võib palvetada. Talle langevad samad kohustused, mis täiskasvanud meestele. Ja samasugune traditsioon, et me võime näha ka mingisuguseid nagu perekondlikke sarnasusi. Islami traditsioonis on ju samamoodi poiste ümberlõikamine, selline üld üldlevinud komme, aga alguses ei tähenda nii-öelda täiskasvanuks saamist öeldakse jällegi, et poiss on täiskasvanuks saanud siis kui ta oskab koraani peast lugeda. Või kui me mõtleme kristliku traditsiooni peale, kus selliseks rituaaliks on olnud näiteks leer, ütleme siis, eesti sellises kultuurikontekstis jällegi tuleb osata lugeda ja kirjutada, mõtleme siin mõned sajandid tagasi, siis ta on täiskasvanu, siis ta võib abielluda, peret luua ja kõike muud, et need on need erinevad kultuuri nii-öelda lombid, kus on sarnaseid asju. Kristlikku leerini tahaks veel jõuda, aga tulles korraks näiteks islami ja judaismi juurde tagasi, siis te ütlesite, et jah, ta on täiskasvanu eest väljas. Aga see ei ole konkreetselt täiskasvanu ka jõudmisega seotud rituaal ja islamist siis samuti, aga, aga mis on siis juutidel ja moslemitel need spetsiaalsed no tõesti täiskasvanuikka jõudmise rituaalid ja kui vanalt see neil toimub, saab seda nii ka küsida, seda saab jahviscani küsida. Tõepoolest, et kolmeteistaastaselt juudi traditsioonis see on, noh, võib öelda, et kõige nagu konkreetsemalt paika pandud kolmeteistaastaselt on farmid, saa rituaal, seesama, kus siis poiss loeb ette pühakirja juudi traditsioonis, kui koos palvetatakse või kogukondliku palvet tehakse, siis peab olema kohal vähemalt 10 täiskasvanud meest. Ja peale seda rituaali ta läheb nii-öelda selle selleni arvesse. Kas kolmeteistaastaselt poisid on abiellunud, vot see on juba palju keerulisem küsimus. Tihtipeale see nii-öelda täiskasvanuks saamine võtab ka palju rohkem aega, et see ei ole nii klõps ja klõps ja täiskasvanud, aga selles mõttes see 13. On oluline, et siis ta hakkab iseenda eest vastutama, ta võib küll elada kodus ja ta tänapäeval nad elavadki kodus, käivad kooli ja käivad koolis ja nii edasi ja see on mingis mõttes nagu täiskasvanuks saamise tee algus. Aga sellist rituaali nagu me võime kohata ja olgu see siis indiaanlaste juures olgu Aafrika rahvaste juures, sellist avame tegelikult ei kohta, ei juudi traditsioonis me ei kohta sellist traditsiooni islami kontekstis, et see täiskasvanuks saamine see on mingis mõttes võib-olla nagu pikale ajalisem protsess. Sellepärast, et kui vaadata täisealiseks saamise rituaale näiteks hindu traditsioonid, mis on ju väga nii-öelda rituaali rikas siis mõnikord öeldakse, et täiskasvanuks saamise algus hakkab siis, kui tehakse läbi niinimetatud pühanüüri tseremoonia poiss hakkab õppima õppima pühakirjasid muistseid, muistset tarkust ja nii edasi. Aga see ei tähenda jällegi erinevad seisused erinevate seisuste juures algab kas varem või hiljem osad seitsmeaastaselt kõige hiljemalt 14 aastaselt. Aga seda ei saa öelda, et see oleks nagu see täiskasvanu hea algus, et see on nii-öelda selle protsessi algus, kus hakatakse täisealiseks saama. See on nii hästi hindu traditsioonis, aga samamoodi juudi traditsioonis apsele farmitsvaga seoses. Et need on perekondlikud sündmused või võiks öelda koguni sugukondlikud sündmused, et perekonna väärtustamine on väga oluline ja need on need hetked, kui neid lapsi koheldakse ka nii-öelda erilise lugupidamisega. Samamoodi nagu islami traditsioonis, kui poissi ümber lõigatakse, seegi võib ju islami traditsioonis aset leida ta tegelikult ka kuni 12. või 14. eluaastani. Poiss on nagu prints, kui teda viiakse ümber lõikamisele, siis ta saab kogukonna liikmeks, aga see ei tähenda tingimata nii-öelda selle täiskasvanu elu algust. Sest täiskasvanu elu algust kõikides nendes kultuurides. See algus on siis, kui abiellutakse siis kui luuakse pere siis, kui hakatakse öelda kõiki neid teadmisi, mis ollakse omandatud selle aja jooksul oma tegelikus elus rakendama. Nii et tulles veel korraks meie juurde tagasi, et meil on siis maagiline number 18 ja ei pea sugugi veel abielluma, aga mõnedes teistes traditsioonides kultuurides siis tähistab abiellumine noh, siis juba päriselt täiskasvanuikka jõudmist. Jah, see tähendab ka seda, et, et selleks valmistatakse neid inimesi ette, sest et täiskasvanuks saamine see tähendab uusi kohustusi No Amazonase seltskonnarituaalidest Me saime osa on aga Põhja-Ameerika indiaanlased, kuidas neil need asjad korraldatud on? Põhja-Ameerika indiaanlaste puhul võib vist öelda, et see täisealiseks saamine on mingis mõttes natukene hõlpsam ja väga paljud rituaalid tegelikult puudutavad Põhja-Ameerikas eelkõige tüdrukuid tüdrukute nii-öelda täisealiseks saamist. Näiteks Patši rahvas, kes järgivad tütarlaste puhul nii-öelda muistset kommet, räägitakse ürgsetest, esiemast, valgest värvitud naisest ja lugu siis sellest, kuidas tema sai täisealiseks, kuidas nii-öelda esiema täisealiseks sai ja tihtipeale religioossed rituaalid jäljendavad nii-öelda neid lugusid, tähendab mis on juhtunud ja sinna hulka kuulub söömine, sinna hulka kuulub tantsimine. Aga, ja sinna hulka kuulub ka see, et see tüdruku täisealiseks saamine Patšide juures kestab neli päeva. Et selline neljapäevane rituaal ei kesta mitte mitmeid kuid ja siis perekond püstitab tipi, ehk siis püstkoja ja tüdruk koos oma ema ja vanaema ja lähedasemat vanemat ja naistega läheb siis sinna ja seal hakatakse talle õpetama siis seda, kuidas olla naine, selga pannakse talle kollased riided, miks kollased riided sellepärast, et see muistne esiemase valge värvitud naine kandis kollaseid riideid ja siis ta tantsima kuni kuus tundi järjest, et see täiskasvanuks saamine tavaliselt üleüldiselt nõuab füüsilist proovilepanekut tähendab seda, et inimene oleks nii-öelda füüsiliselt võimeline teatud asju taluma. Ja siis selle rituaali käigus valatakse teda toitainetega üle ja nii edasi. Aga mis on kogu selle rituaali juures tähtis, et tüdruk ei tohiks olla emotsionaalne, tähendab, et ta peab suutma nii-öelda oma emotsioone talitseda, et ta ei tohi kordagi nutma hakata. Ta ei tohi vihastada, et kui ta hakkab nutma, siis see tähendab seda, et tulevikus lähevad mingid asjad halvasti. Kui ta, Ta vihastab, siis see veel omakorda järgnevad, et seal nii-öelda psühhofüüsiline proovilepanek, et ta suudab ennast ka kriisisituatsioonis kontrollida. Et see täiskasvanuks saamise puhul just nimelt sellised sotsiaalsed aspektid on tegelikult nagu väga tähtsad, et et kas saab inimene, kes, kes suudab, suudab ennast talitseda. Et see on noh, mingis mõttes võibki öelda, et naiseks saamise tants tegelikult et nii-öelda mingis mõttes võib jah öelda, et prototüübi läbielamine kuidas, mida tähendab nii-öelda ürgses mõttes naine olla. Ja kummaline, sellesama patsi rahva täisealiseks saamise rituaali juures on see, et kui tüdruk on kuus tundi tantsinud siis on ette nähtud sekretär masseeritakse pärast, et nii-öelda lihased lõdvestatakse ja siis aja pärast alustab ta jälle tantsu. Et selliselt see rituaal peaks välja nägema. Nojah, et need psüühiline proovilepanek, füüsiline proovilepanek, need on olulised ja kui see rituaal on läbi, siis on tüdruk valmis abieluks. Ja samamoodi nagu ufode juures samuti Põhja-Ameerikast jällegi lendab mudeliks, mille järgi täiskasvanuks saadakse, on see, kuidas Leelotav naine nende ürgne esiema täiskasvanuks sai. Et see on see nii-öelda ürgne mudel, mida, mida korratakse, mis siis ka seda traditsiooni alal hoiab. Ja vahvate seas on ka kindel veendumus, et kui seda rituaali läbi ei tee siis tüdruk ei tea seda, miks naine olla tähendab et see annabki nii-öelda mingis mõttes, mõtestab, mõtestab elu ja ta kestab jällegi neli päeva päeva jällegi on see seotud tantsuga jällegi selle läbi või selle kestel siis on see nii-öelda see kuvand sellest nii-öelda võib-olla on kõige öelda ürgnaisest, kelleks tüdruk saama peaks. Ja samamoodi see sisaldab siis füüsilist proovilepanekut, olgu see instants, Moody, jooksmine, Need kõlavad võib-olla meie jaoks veidikene kummaline, miks täisealiseks saav inimene peab jooksma, tantsima. Aga see on üks osa, kuidas kogukond või kuidas ühiskond ka selekteerib välja neid inimesi, kes järglaste jaoks. Mart on mingis mõttes nii, et tänapäeva maailmasse kõlab julmalt. Aga nii see on. Või tähendab elu ongi mõnikord mõnikord julm jällegi kontrollitakse või jälgitakse, kuidas ta reageerib. Öeldakse tihtipeale, et eestlased ja põhjaameeriklased sarnased või Põhja-Ameerika põlisrahvad, et nad on sarnased, vähe emotsionaalsed ja nii edasi. Siis sellist emotsioonide väljanäitamist Põhja-Ameerika nii-öelda põliskultuurid ei ole kunagi kõrgelt hinnanud. Tuleb ennast talitseda, tuleb nii-öelda, tuleb ära kanda. Jah, ja kõik, kes on vaadanud lõuna ameerika seebiseriaale, on näinud risti vastupidist pilti. Ja tõenäoliselt on seal ma arvan, et klimaatilised ja, ja geneetilised põhjused, et ka lõunamaa rahvad on tihtipeale emotsionaalsemat ja, ja ekstra Verdsemat kui, kui põhjamaalased. Aga nendesamade täisealiseks saamise rituaalide puhul, kui rääkida tüdrukutest ja Põhja-Ameerikast siis lakotade seas jällegi saadakse sellisesse vanusesse, algab kuupuhastus, jällegi võtab ema vanaema, vanad tädid võtavad tüdruku kõrvale, hakkavad õpetama, mida naiseks olemine tähendab ja seal peetakse oluliseks näiteks tikkimist nende tikkimine, see on nii nagu perekonna loomine. Sellised sümboolsed tegevused, mis kaasas käivad ja jällegi huvitav vaadata, kuidas teatud piirkondades on teatud asjad sarnased. Põhja-Ameerika indiaanlastel tavapäraselt tüdrukute täisealiseks saamise rituaal võtab aega neli päeva. Miks neli päeva? Tõenäoliselt on sellel nõnda sümboolsed põhjused, esiemal läks nii kaua aega. Aga plakotade puhul jällegi päeva kestab see rituaal pärast neljandat päeva fon tüdruk abieluks küps ja jällegi no mis sellega kaasneb, see on nii-öelda suur pidustus. Selline koosolemine, kogukonna kinnitamine, selles mõttes poiste puhul. Täisealiseks saamine Põhja-Ameerikas on tavaliselt seotud nende ilmutuse otsimisega. Vishingest, mis, mis inglise keeles on, see tähendab poisid lähevad välja ja otsivad käivad, käivad looduses, saavad nägemuse tähendab mis. Me võime ka öelda tänapäeval, et see tuleb kurnatusest nägemus ja muudest sellistest füüsilistest tingimustest, aga siis ilmub talle kas mõni loom lind või mõni muu, kellega tal tekib selline Vaineside, kes juhistab teda teda ülejäänud elus. Et selline enese proovilepanek nii hästi vaimselt kui füüsiliselt, et see on täisealiseks saamise juures väga oluline. Kui mõnikord täiskasvanuks saamise puhul riietus muutub, hakatakse kandma teistsuguseid riideid, siis see vahetegemine täiskasvanu ja, ja lasteriiete vahel on mingis mõttes ka üldkultuuriline, siis sellega tihtipeale kaasneb ka näiteks toidumuutumine seda enam lastetoitu, et saadakse nii-öelda täiskasvanu menüüs, noh mingis mõttes, kui me siinsetes söögikohtades käimine ette näeme ka, et on lastemenüü ja siis on see, siis on see teine. Et see võib puudutada ka toitu, mida süüakse jooke, mida juuakse ja mõningatel puhkudel ju saab ka täiskasvanu uue nime. Et näiteks Keenias on kombeks, et inimesel on kokku elu jooksul kolm nime, kõigepealt antakse talle esivanema nimi seda nime kasutada tahaks nii-öelda religioossetest rituaalidest, selle järgi teda kutsutakse ja siis on tal lapse või nooruki nimi. Ja siis, kui tema saab täiskasvanuks, siis ta saab endale uue nime mida siis edasi kasutatakse, et kogu selle täiskasvanuks saamise juures mingis mõttes võibki öelda, et vormitakse selle rituaali käigus nii-öelda uus inimene, et ta ei kuulu enam sellesse vanasse vaid ta elab nagu täiesti uues maailmas, et ta ei ole enam laps, vaid, vaid ta on täiskasvanu, et ta suhtleb täiskasvanutega ja sellega tulevad kõik needsamad erinevad kohustused, ülesanded ja nii edasi. No oleme jõudnud tasapisi kristliku kultuuri ja leeriskäiguni, mis siis siin meie ruumis tähendab otsesõnu seda, et kui leer läbitud, siis oled ka täiskasvanu valmis. Jah, vähemalt varasematel aegadel, see on niimoodi olnud, et tõepoolest leeris käimine, mis jällegi, millal see aset leidis, on me räägime tänapäeval 15.-st 16.-st seitsmeteistkümnendast eluaastast mida peetakse või midagi olulisel peetud nii-öelda selleks poolajaks või normaalvanuseks. Et see on tähendanud täiskasvanuks saamist. Pärast seda võib pere luua, sellega ollakse näidatud, et osatakse lugeda ja kirjutada. Ja võib-olla veel, mida me tänases Eestis enam sellisel moel ei kohta. Aga küll veidi vanemate põlvkondade juures, kui räägitakse leerivendadest ja leeriõdedest ehk nendest inimestest, kellega ollakse üheskoos see leer läbi tehtud, sest et sageli need täiskasvanuks saamise rituaalid on ka kollektiivsed, et nad leiavad aset nii-öelda ühe inimgrupi jaoks ühel ajal ja see kinnitab jällegi sellist võib-olla vale öelda põlvkondliku, aga, aga see tekitab sellise grupi kokkukuuluvuse ja sealtkaudu opereid samadesse, kuidas ellu jääda, kuidas kriisisituatsioonis ellu jääda. Et need võimalused kindlasti kindlasti vananevad. Ja selline, et noh, kui vaadata, kas või näiteks Eestis mõnikord leeri kokkutulekuid, siis on, et kas leeri Vennodelleeri õed tulevad ka need on inimesed, kes on käinud seal pleeris kusagil 1900 viiekümnendatel või neljakümnendatel aastatel, hilisematel aegadel on elu muutunud, on ka tavad muutunud. Nii et see on selline religioosne täisikka jõudmine, ilmalik on mõistagi ikka see 18. Ilmalik on 18 ja, ja tihtipeale need erinevad asjad nagu ei lange kokku, et kuidas ma nagu sellises sekulaarsest maailmas oleme kokku leppinud, millal on inimene täisealine ja teisel puhul siis järgitakse selliseid traditsionaalseid arvamisi või selliseid tähiseid võib märke. Kui nüüd rääkida leerist, siis mingis mõttes meie kultuurikontekstis. Me räägime luterlikus leerist ja see on nii-öelda protestantliku traditsioonile omane nähtus. Ja, ja selle käigus õpitakse või on õpitud varasematel aegadel just nimelt lugema, kirjutama. Aga selle käigus õpitakse siis ka teatud usupõhimõtteid ja pärast seda, aga kui ta on läbi katsutud, oma teadmised teada antud siis ollakse ka selles usukogukonnas nii-öelda täisealise eest väljas täieõiguslik usukogukonna liige. Osal puhkudel, nagu näha võib, kui nüüd mõelda, et juudi traditsioon, islami traditsioon, samuti kristlikus traditsioonis afe hinnatakse pigem kas teatud teadmiste või ütleme, siis lugemis-kirjutamisoskust teistes traditsioonides seevastu on need oskused täiskasvanul olema peavad hoopis teistsugused. Ta suudab kannatada valu, ta suudab rasketes oludes hakkama saada, et ta teab, kuidas rajada peret, mis ülesanded tal tulevad ja nii edasi. Ja siis nad on tervemad kui heaoluühiskonna inimesed või. Tõenäoliselt füüsiliselt vaimselt ma arvan, et mingis mõttes küll, sest kui me räägime ju tänapäeva läänemaailmast, siis me mõnikord kohtame seal selliseid muresid, mis, mis tegelikult ju ei ole mured. Aga relleerist nii palju, et küllap on teada, et 60.-te alguses Eestimaal see ateistlik võitlus, hoogustused siis pakutileerida asemel noorte suve päevi ja olenevalt korraldajatest ja osavõtjatest võisid need muutuda selliseks päris popiks ürituseks. Jah, üks põhjus on ilmselt ka see, et seesama täisealiseks saamine see on inimkultuurile niivõrd oluline nähtus, et seda tuleb kuidagi rituaalselt tähistada. Olgu see siis jumalatele andide toomine, venese keha vigastamine lugema, kirjutama õppimine ja selle väljanäit, peamine et see täisealiseks saamine on üks sellistest rituaalidest, mis kordub kõikides kultuurides sõltumata sellest, kas tegemist on religiooniga või mitte, religiooniga kassett märkimine, et nüüd sellest hetkest peale räägime täiskasvanud inimesega, see on oluline. Selline oli tänane saade täisikka jõudmisega seotud rituaalidest ja kommetest. Stuudios olid Ringo ringvee Haldi Normet-Saarna. Nädala pärast uussaare kuulmiseni.