Tänase ateljee vestluse ma teen Eesti NSV teenelise kunstitegelase graafik Aleks Küti ateljeest. See ateljee asub kunstihoone kuuendal korrusel ja selles ateljees sa oled juba palju aastaid töötanud kuid õigemini tänast vestlust ma tahaksin alustada hoopis ühest teisest ateljeest. Ma mäletan meie graafika tõusu aastaid 50.-te aastate lõpus puu siis oli Aleks Küti just üks neid, kes graafika eksperimentaalateljee vees väga usinasti iga päev töötas. Oli nagu üks põhiline jõud, kes eksperimentaal ateljees käis ja oli. Võib-olla sa nüüd ise tuletad seda 50.-te aastate lõpu, mis aastase võis olla 56 seitse, kaheksa. 50 17 aastat hakkasin ma selle eksperimentaalIs tööle. Nii 58. aastal valmis mul Peipsi seeriasari. No peab ütlema kohe, et see Peipsi sari oligi suurteos eesti graafikas, mis tõi Aleks Küti eesti graafika tippu ja mis äratas suurt tähelepanu laiemates ringkondades, kuna see oli sügavtrükitehnikas tehtud sari. Siiamaani teatavasti oli graafika piirdus rohkem nagu joonistamise ja lame kõrgtrükiga. Peipsil sarja sünnilugu oli selline. Me saime Kunstnike Liidu komandeeringuministeeriumiga koos, kellega te saite selle komandöri Soans, Olev Soans, ega tema all oli mõte teha vastvalmil Narva soojuselektrijaam ja mina valisin siis sinnapoole. Üleminek oli siis Peipsi kalurite Est nende kalurite elu ja pakkus päris nii huvi. Olen saalsega koos, külastasime neid paiku algul muidugi seda hüdro vast väljuvat soojuselektrijaama ja siis läksime edasi. Sõitsime Peipsiääre sai külastatud kallast, et ta Neid ümbruses olevaid asulaid, rannikut, ranna pungariat ja ja kõik need Peipsi-äärsed kohad ja ilusa elamuse andis just Peipsi-äärne maastik ja. Olin väikselt natuke inglase brängveni mõju all, noh noor algaja ikka on väiksed mõjutused ja temal oli nii sihukese romantilises stiilis ja siis mõjutused tulid kaasa ja Peipsi-sarjas on ka hele-tumeduse niuke varju sisse ära peita vaid detaile, mis kumavad sealt välja ja ja võitsime meeleolud, seal näiteks kalurite tulek on seal, üldse on niisugune õhtune meeleolu siis päevane kutsel kalurid istuvad rannas siis Emajõesadam, seal on üks leht, need meeleolud sai siis üle kantud. No ja sari oli meeleolukas, aga sari paistis ka silma nii tehniliselt kui ka oma formaadilt. Enne kui ma seda sarja alustasin, siis muidugi ma ei teadnud veel, missugust tehnikast ma teen ja missuguses formaadis. Kui ma hakkasin neid kavandeid seal eksperimentaalIs. Lauale laotama siis oli, sel korral oli. Ateljee juhatajaks professor Vabe habe vaatas neid ka ja ja siis andis uue, vot enne seda ma proovisin nii kuivnõela ja ma tegin ta nagu ikka niisuguses tavalises laadised naelaga hakkasin siis plaadi sisse kraapima ja siis värviga täitma ja ja siis sain neid tõmbeid proovitud, aga ütles, et üks proovi uue tüübi nõelaga, see laevuke. Ja see tõmbas niisukese plaadi sisse, nagu oleks äestatud põllus. Avad linas, kellel oli see omapära, et tema võttis tema pressis plaadi seest need servad üles, vaat servad võtsite värvida ahaa. Nõelaga mahlakas joon jah, justkui meil ja mahlakas ja ja sa võid ju kohe siin edasi öelda ka, et kui sina seda kujundajana tegemise peaaegu et lõpetasid, siis sinu neid võtteid. Arendas edasi Rinaldo Veeber Salise skulptor-Aga, Skakti graafikat ja tema oma rannapildid ja seal mitmed siis ta tõmbas eriti tugevad jooned. Nii naised kui jõulised kujud ja jõulised jooned ja. Missugune miljöö oli graafika eksperimentaalateljees, kui sa 50.-te aastate kusagil teisel poolel sinna sisse astusid. Juhataja oli professor Ado Vabe ja meister oli Voldemar kael kaevu, kes seal käisid. Mida te õppisite seal? Sel ajal käisid seal vanematest kunstnikust Aino Bach Nil tööberkjagi, vend Kangilaski, Lasky Soans ka minuga nii kaasa, mina ise kah muidugi ja saanud peale seda tulid siis okas hakkas käima. Ta olidki ja, aga teda huvitasid väga graafilised tehnikate ja jooniste ja suur tehnikameister isegi on andnud välja raamatuid graafilisest tehnikatest. Ja on praegu kunstiinstituudis graafikakateedri. Professor õpetab klaverist tehnikaid, siis tulid veel Viive Tolli tihemets. Ulas Eelma, Tõnisson, Veeber ja olme tulid. Ta naguniisuguse suure julgelainena formaadid muutusid suuremaks, tehniline mitmekesisust tuli ja sellega siis läksid kaasa need kunstnikud, keda sa siin juba praegu nimetasid. Et missuguseid trükitehnikate siis eksperimentaal ateljees tegite ja kuidas ta neid propageeris, seda ma mäletan, et tookord oli väga-väga huvituvad, viisid isegi meid propage keerida ja te olite väga tihedalt muide seotud ka ajakirjandusega. Oli küll meie kohtumise Baikali muidugi eksperimentaalaga, teine koht tekkis ka muidugi ajakirjandus korralduse juures. Meie noored kunstnikud, nii-ütelda palgalisa või kes oli vabakutselised? Saime noorusest nii oma kõrval. Ma olin töö. Ja käisime siis ajakirju nooruses koos peatoimetaja oli siis rumal nitting nagu Me kutsunud makstud. Ja meil seal nooruse toimetuse tagatoas oli veel pingpong. Nii et seal käis siis kõva pingpongi lahingut meil oli ja siis tekkis olev saanud selle niisugune mõte, et hakkaksime graafikat tutvustama ka nooruseajakirja kaudu. Mõned artiklid ilmus Nooruses, aga pärast sain prossi müürid antud välja. Mul siin mõned on. Jah, juhuslikult laua peal ta, mis aastast esinenud siin üleval graafika rändnäitus. Iri noorus tegi rändnäituse koolide jaoks siis koolides ja, ja nad käisid mitmel pool müts saarte peal, kus nad käisid Saaremaal ja siis tutvustati graafilisi tehnikaid. Käisime ka Viljandis, olen käinud ja mitmel pool eesti paikades. Jah, see on 59. laadal hõljale Loorose nooruse eriväljaanne, kus tutvustatakse Eesti graafika, see oli jäika, panite näituse välja ja siis jagasite neid brošüüre, eks ole. Ja põhiliselt oli niimoodi, et näitusele näituse ajal sai neid antud selle Jüri on Sis toimetanud Roman Netim, koostanud Olev Soans ja kirjutajad on siin siis Avo keerend, linoollõige muidugi siis Väino Tõnisson puu krabüürist, autoliito kivitrükk, siis Evald Okas, edasi Kangilaski kuivnõela tutvusta, Olev Soans, Forti, mida sina siis siin mina tutvustasin? Hakkuvad tolli? Metsodentutel Mildoderk aga põhiliselt ma ise jäin võib-olla truuks oma tehnikese, selle Rezaraazile, selle tehnikamas jälle professor Vabelt soovitas mulle niisugust menetlust kasutada. Muidugi Vabeseda tundis aga praktiliselt nii Nõukogude Eesti graafias. Alex, sina see, kes siis jälle jah, nii toitev. Kas nii kasutama hakkas seal seal laialdaselt jah, kas sa mäletad, on mõni niisugune tuntud leht ka tollest perioodist missa reservuaarist tegid? Peale seda peipsi sarja tuli kujunelaga koos saare servas oli mul see Tallinna sadam suurem suuremahuline niisugune jah, seal jälle sari, sari. Põhiliselt olengi nii-ütelda jäänud sarjale truuks. Ta siiamaani. No minu värviline graafika on kõik põhiliselt reservaat, siis sellepärast, et seal tekivad sügavad kõrged ja madalad pinnad. Kahe värvi kokku, võltsimisega saab väga huvitavaid nüansse, värvinüansse isegi ja vahekordade nüansse. Ja ja muidugi, võib-olla isegi siin kohapeal on õige juba sedagi öelda, et viimasel ajal sa oled katsetanud taas tehniliste võtetega oled jälle olnud nii omamoodi pioneeriks ja üritad pooltoone edasi anda, akvad endas. See oli jah ning mul uued nisukesed valmivad. Mul tuleb jälle saris sporditemaatiline. Ja sa teed selle sarja Moskva olümpiamängude puhul ja mitmeleheline sarise tuleb ja. Kiirus see annab sulle võimaluse näidata oma head joonistus oskust ja anda sellega dünaamika dünaamika. Just nii ma mõtlesingi. Ja see tuleb, värvimine, sari tuleb värviline. Ja millal me võime siis seda näha, kas alles olümpiamängude ajal? Või tuleb rahvaste spartakiaad jaoks, Moskvast tuleb suurem näitus sporditemaatika, see on siis juba sel aastal ja sel aastal. Siin oli juttu graafika, eksperimentaalateljee, ma arvan, et kuulajad teavad graafika, eksperimentaalateljee asub kunstihoone seal ja graafika eksperimentaalateljees on paljud graafikud, keda sa siin nimetasid ja keda sa siin jõudnud nimetada töötanud, paljud neist teevad oma tööd seal peaaegu algusest lõpuni valmis. Ma muidugi hästi ei kujuta ette, kui võtta nii peenegraafilise koega lehtede tegemine, nagu ütleme, selle on Vello Vinna all või tollil või või Concordia paaril või mõnel teisel või näiteks paljud sinugi tööd. Kas eksperimentaal ateljees saab niimoodi töötada, et teiste silmade prillid seda ei sega? Saab küll tõelisele on nii, et, et eks need graafikute hulgas Me eks teise pealt natukene õpitakse ja vaadatakse, mis teine teeb. Nii on küll teise töö vastu, aga kui inimene töötab oma laua taga, siis me ikka nii segama ei lähe, et ma küsin, et mis sa nüüd teed siin ja ja nii asi teke võib küsida võib muidugi, aga ei hakka nii et nood, mis olid valmis siin teed. Nii et põhiline on, vaadatakse küll üleni õla ära, aga ei. Aga eks sel perioodil, kui te ise tehnikaid õppisite ja kui meister kand neid tehnikaid nii-öelda teie ka koos omandas, seal, eks sellel perioodil muidugi ikkagi see koos töötamine oli tohutu tähtsusega, et graafika niisuguse tehnilise mitmekesisuse saavutas. Ta oli siis ja on praegustki ja, ja graafika eksperimentaalkäiakse väga palju koos, isegi graafikexperementaalis. Külastavad ka välismaaturismigrupid ja kes on kunstihuvilised ja kes on kunstnikud? Soomes käivad kunstnikud meil külas. Kas seal on eksperimentaal ateljees ka väike näidiste mapp praegu olemas, vanasti oli külma? Ja see praegust Jon, muidugi ta võiks olla suurem ja. Kitsikus natuke, meil oli, omal ajal töötasime kahe ruumiga, me oleme kaks ruumi juure saanud, aga ikkagi kipub väikseks jääma, kui nii-ütelda neil puudub. Veel sooviksid seal mõned fotod, et oleks fotolaboratoorium aktsiidi trükki teha. Peab ütlema vist ka seda, et graafika eksperimentaalateljee ei ole kaugeltki ainult töökohaks Me graafikutele, ta on omamoodi ka, ma ei ütleks mitte vist klubiks, aga kooskäimise kohaks sinna jäetakse kirjatsime, jäetakse teated, seal juuakse kohvi. Ja peetakse mõned sünnipäevad ära ja isegi juubelit õpitud. Ja miks juubelit ka peetakse seal, noh kes on niisugused staažikamad olemus, mis loob talle kodusemad, konnapingevaba õhkkond, pingevaba õhkkond ja kes tuleb, see võib minna vabal ajal minna tulla, vaheldub publik niimoodi lahti lahtiste uste päev. Mina mäletan, et seesama ateljee, kus sa praegu oled, teolitasin soonsiga kahekesi, ei ole mitte suur ruum, eks ole. Siinsamas kõrval oli peete rulase Herald Eelma ühes ateljees koos ja kvartali muidugi ilmselt väga tähtis see, et niisugune ruum oli puhttehnilises mõttes juba ja puht kunsti tegemise mõttes tänapäeval on üldiselt läinud asi nagu avaramaks ja aga siiski sinna ETV-sse on, on jäänud ka nii-öelda põhikaader. Sina käid seal okas, käid seal tolligee seal tihe metsseal ja tal on alati neid, kes alati majas on. Meister. Meister ka on ja tema meil või tema kohta vaid isegi niipalju ütelda, et ta on meil niisugune leiutaja niita, sai värvide kohta patendi. Üleliiduline patent on tema ja nii, et tema värvi kor tema nõiaköögist siis nõiatöötan, jah, töötab seal veel. Jahinime, satub sinna sisse, vaatas, siis liiguvad seal nii ütlemegis. Esimest korda tuleks, käivad käised üles kääritud, kes tööd teevad ja plaadi käest ja isegi ninaotsad mustad ja käed on mustad. Vastik happehappe tõmbekappides tõesti, nii et see on ka terviskahjust, kuidas need peened värvid siis valmis saavad, millele patent anti, ega sina muidugi Rootsis täpselt ei tea, aga seal on nii, et need minu teada tasutakse tahmaga Kann võtnud. Neid kasutati kirsikivid ja kohvi paksud ja mis nüüd põleb ja ka ta on saavutanud väga ilusa musta oleks kütte saaled olnud juba kusagil 50.-te aastate algusest kunstiinstituudis õppejõud. No mis kunstiinstituudis on praegu tänaseks muutunud, võrreldes sellega, kui sina sina läksid? No muidugi kõik teavad seda, et pool või rohkem on juurde ehitatud, aga mis on muutunud näiteks graafika õpetamise osas? Ma olen eales kateedris seadma? Otseselt ei, sellesse ei sekku, aga ikkagi mind huvitab ja ma käin sealt läbi ja, ja hindamistel vaatan ja nagu graafika huvitab, kuidas meie järelkasv tuleb ja ja nii et ma tean, nende baas, praegust paistab päris ja olema ja nende ettevalmistus on ka nüüd juba tugevam. 50.-st aastast sa oled olnud õppejõud Nimeta üks kümmekond oma õpilast. Minu õpulist annate nii, ma mõtlen, joonestusosas on nad köik sellest osast, et hakkan Viive tollist peale tihemetsanaldulaasolol teel Mannal, Tõnisson on olnud meiega halvetena nooremat muidugi ka, aga vahepeal ma jälle maalijatel nyyd, kuidas paigutaks siis mahlale? Graafikes, kellest sa teadsid juba kunstiinstituudi päevil, et siit tuleb üks tugev kunst No kui ikka paistab silma, kes on hea joonistaja, sest tulebki hea graafika. Nii et ikka see joonistage alus. Jah, no on sul mõni niisugune eriti ere jäänud meelde, et kui sa neid nägid, joonistused, CDd, vohh. Ulas Eelma, Laretei kõikide niisuguste gruppidena seal üks kursus ja tekivad nendel, justkui tekib omavaheline niisugune vedamine ja võistlusvõistlus ja tulevad. Ja siis oli siis tuli see teine grupp, mis minul nii meelde jäänud on siis see, kus oli ka ühe grupikursuste pealne. Liiva, Puustak, Üksine, ploomipuu. Selles oli siis kolm noormeest ja teises tütarlast. Kui me nüüd lõpetuseks tuleksime tagasi nendesse aegadesse, millest me alustasime Eesti graafikatõusu aastat 50.-te aastate lõpus, 60.-te algus sinna langes ka siis sinu Peipsi kalurite sari. Sellest ajast peale on graafikasektsioon olnud üksi monoliidsem ja tubli igas mõttes, ütles oma ettevõtmistes ja palju korda saatnud. Kui nüüd hakata graafikasektsiooni ajalugu kirjutama, aga mida sina ütleksid praegu meie tänase kõik kohta, kas ta sind rahuldab, missugused mõned on sinu meelest tänases graafikas tugevad ja missugused on nõrgad jooned, kui sa täitsa nii pooletult püüaksid öelda mitte praegu nii-öelda graafika patrioodina, kes tingimata tahab õigustada kõike. Graafikas, mis minule nii tundub, et ta on praegast läinud natuke kammerlikum, maks ei, puudub justkui nisugune löövam joon. Ja eks selles natukene süüdi võib olla see, et praegust on noor põlvkond, rohkem naiskunstnikud, et meeskunstnik on vähem. Võib-olla sellepärast kammerlikum, teine on. Muidu naiste niisugune lüüriline tunnetus laades nende tunnemaid laadisin sisse nemad, seda rohkem peaks see suurmeeste kaardivägi siis ennast nagu selle kõrval näit. No ennem jah, võib-olla, et meie meie moonilisest rohkem tööstuste maad ikka oli ja siis niisugune rahvuslik evolini löövam ja ekspressiivsed. Aga üldiselt peab etemad graafikale niisugune operatiivsus ja kiire reageerimine paljudele sündmustele on muidugi väga omane. Noh, siin ongi, see, tuleb nüüd jälle välja, et me olime nooruse, ajakirjanduse löövate poisid nagu meeleheidet, isegi etatunate surnalistid natukene. Aga omamoodi me saime niisugust lööbust sealt operatiivsust taime sisse, kunsti. Millega paistab eesti graafika silma võrreldes, ütleme Läti ja Leedugraafiga? Seal paistabki just, et ikka meie sügavtrükisuurem osatähtsus. Millisena sa tahaksid näha meie homset graafikat? Tahaksin rohkem näha juba ta uuemas laadis. Ma mõtlen seda, et tehnika ei peaks esikohal olema, vaid vahedad. Relvad on oma idee väljatoomiseks. Kui nad hästi käes on, siis on ja teravad valud. Need on siis vaja rohkem häid mõtteid või? Mõtteid ja neid uusi, seda väljendusvahendid ka nagu minagi, praegust otsin nii-öelda, nagu ma ütlesin, akvat Intale uusi teid, et ta läheks veel rikkamaks.