Õhtukunstniku ateljees tänase õhtu vestluse lindistas Martti Soosaar metallikunstniku Juta Vahtramäe kodus Tallinna kunstihoones. Juta Vahtramäe on kunstiinstituudi lõpetamise järel juba üle paarikümne aasta pidanud kullassepaametit ja praegu töötab ta kombinaadis ARS. Kõige võimsam kollektsioon, mida ma olen näinud, see oli Londonis nüüd inglise kroonijuveelide näitus. No aga see muidugi seal ei olnud kahjuks aega millesi pikemalt süveneda, aga no igatahes väga võimas küll ikka maailma kõige suuremad briljandid ja. Olgugi et see tõeline, no kuigi ta tõelised neid olid, kas kuninganna kroon on ja seal olid kuninganna kroonikad Juta Vahtramäe, need meie ees on siin laual terve rida mitmesuguseid ehteid. Siin on sõrmuseid, siin on kaelaehteid, siin on ka mee. Mis nende hulgast siis oleks teiesugune moe ehem missugustel oleks püsivam väärt. Kus need asjad nagu ma ei, ma neid maetaks ei peaks sest nad on nagu ikkagi tehtud. Küllalt tõsiselt? Nojah, ei see moe, seal teine asi hoopis mina niisugusi tõsimeelse kullassepana võin ma nagu seda ei oska hinnatagi ja ma pean seda ikkagi väga möödaminevaks asi, eks, aga ma tahaks jah, ikkagi tõesti, et see niisugune unikaalne ja väärismaterjalist tehtud asi veel, et jah oleks nagu jäävama väärtusega, kui nüüd see moe kapriis ainult on. Kuigi noh, ajastus nagunii paraku olendi kajastus annab paraku oma mõjutused, et ega mina isiklikult üldse armastan need, kes kõige rohkem Niisugusi, mis tõesti kuuluvad vahetult nagu inimese külge, sellepärast mulle väga meeldivad sõrmused ja neiukesed kaelakees ja mis on vahetus kontaktis kandjaga, mitte neid kostüümiga. Kas mehe peab tingimata olema väärismetallist, peab ta tingimata olema loodusliku kiviga. Mida muidugi ei pea olema, kaugeltki ei pea, ainult et ta peab olema lahendatud siiski vastavalt sellele materjalile, et ta nüüd pretendeeris mingisugusele väärismetallile ega vääriskivile vaid et ta, kui oleks ikkagi see, mis ta tõeliselt on, oleks ära kasutatud selle materjali võimalused ja omadused. Ja pealegi, kui nii tihe on nagu minu arust maagia, siis siis seda ta tõepoolest Con Rannudki oma algsel kujul, sest kui ürginimesed kandsid igasuguseid looma hambaid ja, ja sulg ja kõiki, ega nad ei kandnud neid ilu pärast, nad kandsid ikka sellepärast, et see midagi tähendas. Kui ma teen nii teed ühe kiviga, mis on lihvitud teise inimese poolt siis on juba see kivi iseenesest teos ja mul jääb üle ainult raamida ja mul jääb ainult üle vaadata, et ma seda tükki nüüd ära ei rikuks kuidagi tema idu. Aga kui ma saan kasutada niisuguseid looduslikke ja eriti ma sellepärast armastan pärlmutrit, et ma saan seda oma vajadustele vastavalt ise töödelda ja minu meelest tuleb mul see asi siis, mis, et lõpuks ta tuleb, tuleb nagu üleni minu oma ja tuleb nagu terviklik. Ma tunnen ennast selle tegemise juures vabalt. Ma tunnen, et mind ei seo nagu nüüd juba see teiselt poolt tehtud osa sealjuures. Ja muidu on lihvitud kivi, eks ole, siis peab lihtsalt leidma sellele kivile raamistada nimetaja. Me rääkisime siin, et see tehteid on kantud niikaua, kui inimkond eksisteerib, kuidas tänapäevalehte antakse ja kuidas eri rahvuste juures on. Ma arvan jah, et seal on eri rahvuste juures eri moodi. Ma arvan, et mida looduslähedasemad rahvused seda enam kannavad neid ehteid nüüd iga päev jälle ikkagi niisuguse maagia tähenduses, mis annab, kas mõni kivi tähendab midagi või, või mõni muu muu element, näiteks Türgis käies ma nägin seal väga palju niisugusi, klaasist silma moodi asju Väigi suuremaid ja vähemaid klaasist, nad olid sinised hallikad ja neid, nii nagu meile seal siis giid rääkis, neid pidi kantama kurja silma vastu. Ja neid praegu tegelikult veel kantakse õmmelduna riiete sissepoole külge mitte iluasjana, vaid noh, ikkagi selle kurja silma vastu. Aga noh, nüüd on muidugi, suveniiritööstuseid on nüüd niisugune tänuväärne motiiv ja sellest on tehtud igasuguseid kõikvõimalikke ehteid. Ja ma ostsin sellesamale ka ühe niisuguse kurja silma. Ja millest see siis on? Kulda? See on kullatud hõbe praegusel juhul ja nad olid muidu kodavad klaasi ei maksa palju ja tööjõud on selle odav ja materjal on odav. Ja siis on need klaassilmad selle munakese peal, eks ole. See on ümmargune kuulikene ja seal on siis siin üsna palju need kõik. Hästi läinud. Igast küljest kaitsevad kurja sinuga ja seestpoolt välja. Ja see oli siis türgimaal. Kõigi kivide ja metallide kohta on uskumus ikkagi, et nad pakuvad kaitset ja ja soodustavad kõiki häid omadusi ja samuti hoiavad kurjade inimeste eest ja anna tarkust ja kõiki head und ja ma ei tea. Ma ei tea, ma ei julge selle vastu vaielda, võimalik, et see ka nii on, aga muidugi tänapäeval enam nagu seda ei ei usuta. Kui ütleme kuulajal, tekib huvi näha ühte huvitavat ehete kollektsiooni, kus kohas ta kõige lähemalt seda võiks näha. Väga rikas ja noh, ikka hõlpsasti suhteliselt hõlpsasti nähtav on Ermitaaži kulla ja väga rikkalik ja väga ilus, täiesti. No väga rikkalik on muidugi Moskva hall maas, ei, fond ainult sinna raske pääseda. No ja siis on, ma olen veel näinud, Kiievis on ilus kogu siis pilisi sidus kogu veel. Väga väärtuslikud? Nendest kogudest näitusi ei korraldata mitte väga sageli. Jah, Tarmo Kiievis kiiver kõige kergemini nähtav. Juta Vahtramäe te olete kõige rohkem töötanud kulla ja hõbedaga, eks ole, missuguseid kive näiteks te olete kasutanud mis teile meeldib kasutada ütleva hõbedaga, mida kullaga? Väga raske on minu meelest leida üldse noh, niisugust optimaalset vahekorda kivi ja neid selle kulla või selle metalli vahel kas kulla või hõbeda vahel, minul igatahes kipub tihti Berniiemad. Kas on, kas on kulda palju või kivi suur või kuidagi noh, nii et nad ei ja ei Leiega kordajad proportsiooni nagu Reimo raja ja surevad vähe või palju. Aga siiski, ütleme need, nii, mingisugune kompromiss tuleb siiski leida, eks ole. No vot jah, kui ikka kivi on nüüd ilus ja suur, siis ma tõesti leian, et metalli peaks olema minimaalselt. Kui see põhilahendus metallile rajatud, siis on kivil nagu nihukeseks aktsendiks või või võiks saata elemendiks. Nii et minu jaoks on nagu kaks seisukohta sellel asjal, aga muidugi ma ei suuda kaugeltki alati neid realiseerida, nii nagu siin praegu räägin. Võib-olla nüüd nimetate siis ka ehk mõned tibid jah, mida te olete kasutanud? Nõukogude Liit on ju väga rikas kivi, tema ju peaaegu ei ole kivi, mida meile leitaks. Ainult et meie töökohas suudame nii vähe neid tarbida, et et meil on sellepärast raskus saamiseks. Vajadus on nii väike, et meie nagu fonde, selleks ei eraldata me õieti käimineid vaatamas, mis teistest üle jääb ja nii ongi. Tähendab, see on siis kombinaadi ARS-metal lähist ateljee, eks ole. Ja teie ateljeefondid on väikesed, aga ometigi neid kive on hangitud ja te olete käinud vist neid ka ise hankimas. Ja ma olen käinud sperzlovskis nende pärast. Sealt me oleme saanud nii sünteetilisi kui kui looduslikke. No varem jah, me saime sealt just põldudelt sünteetilist Corundi. Aga viimasel ajal me oleme ka üldiselt väheseks jätnud. Sünteetilise krundi tarvitamise kasutame ikka põhiliselt looduslikke kive. Oleme saanud kasutada kõige väärtuslikumaid, need on briljant ja smaragd. Ja need on ka neid ainukesed kivid õieti, mida sünteetiliselt ei tehta. Tähendab õieti küll on nüüd sünteesitud nii üks kui teine, aga nad tulevad kallimad kui looduslikud kivid. Briljanti ja smaragd on siis alati meil praegu loodusliku Jansola. Need on ainukesed, mis meil on, kuigi jah, ma neid küll kunagi lugesin, et et nagu oleks marakti siiski kusagil juba nisugune tööstuslik partii toodetud, aga ei ole rohkem juhtunud kuulma aega lugema, et oleks neid kasutatud ikka päris õieti tööstuses. Et nende ja need on kaks kivi, mille peale võib kindel olla. Te ütlesite, et kõiki teisi vääriskive toodetakse ka sünteetiliselt. Missugused on siis kõige levinum? Kõige levinum on sünteetiline Corunud tähendab looduslik Corunud on looduses neid ainult kahes värvis, Punanesi on rubiin ja sinine, see on safiirAga. Sünteetilist koroondi on võimalik igas värvis, igas värvis, mida ainult soovitakse valmistada, nii et sellepärast on see asi nüüd läinud eriti segaseks. Et Ta on ametüsti värvi näiteks, aga ta on. Koosseisust on ta põrunud. Aga sealjuures valmistatakse ametüsti. Ka seda valmistatakse. Sünteetilisel tugi, sünteetiline Corunud üldiselt on suhteliselt odav odavam kui on niisugused odavamad poolvääriskivid looduslikud. Aga noh, ta on tugev samuti nagu looduslik, tähendab, krundid on üldse kõige tugevamad. Nüüd peale briljandid, kõigi tugevad mineraalid. Ja kui nüüd on niisugune asi, et seda ei ole võimalik vahet teha, kas ta on looduslik või sünteetiline, ma ei tea, kuidas seda võtta, siis ainult et mina nüüd igal juhul, kui ma tean ikkagi, et on looduslik Ta ära tunnen, et on looduslik, siis ma hindan seda muidugi 10 korda umbes rohkem kui, kui seda sünteetilist, mis võib-olla on tõesti palju perfektsem ja puhtam, aga ta on ikkagi ikkagi sünteetika. See mis teie, Juta Vahtramäe, ütlesite seal muidugi väga subjekt, tiivne hinnang, eks ole, looduslikku ja, ja, ja täis, aga on ju olemas ka. Siiski objektiivsed süsteemid, nii väärismetallide kui ka vääriskivide hindamisel. Nõukogude liidus kasutatakse põhiliselt ettevalmistamiseks kulda prooviga 583. See tähendab, et 1000-st vanast on 583 osa kulda ja sinna ülejäänud osa lisatakse vaske. Ja see tuleb võrdlemisi punane kuld, aga on olnud varem kasutades, praegu kasutatakse ka välismaal saha prooviga aga lisatakse juurde vaske ja hõbedat, see tuleb tunduvalt kollase Jah, aga mis on kõige kõrgem kullaproov? Meil kasutatakse on 750, aga siis on meil olemas 958, mida neil nüüd ei kasuta, mis tegelikult on ka juba väga pehme, nii et sellest ei olegi õieti õigi teada, kulub lihtsalt liiga ruttu ja deformeerub kiiresti või väga kergesti, nii et ma nagu peaksin jah, seda 700 viitekümmend kõige kõige paremaks prooviksid. Aga Meil neid kehtib niisugune süsteem, aga, aga välismaa esemetel on tihtipeale garaatides proovid ja näiteks proov 18, karaati vastab meie 750-le. Ja proov 14 kraadi vastab meie 583-le. No ikkagi, kalliskivide kuningaks jääb briljant, seal on jällegi kaks omadust, mis selle kivi kvaliteedi määravad. Esiteks on see puutus hoidil kol puhtus siis on läbipaistvus ja kolmandaks värvus. Ja kõige kõrgema kategooria kivid on täitsa värvitud absoluutselt puhtad. Ja väga läbipaistvalt säravalt läbipaistvad. Aga kas nende väärtust saab tõsta? Jah, muidugi jah, no prilli Anton juba üldiselt ikkagi nõuab ju niivõrd perfektselt lihvi meisterlikkust, niisugust meisterlikku lihvi ainult muidugi seal on ka jah, seal on jälle mitmeid võtteid ja mitmeid süsteeme, ideaaliks on ikkagi, et selle kivi, sära ja puhtust tuleksid maksimaalselt esile. Noh kuna meil ei ole, meil Eestis, ei ole kunagi nagu kivilihvitud ja traditsioon ei ole üldse olemas, sellepärast ka meie ei ole selle asjaga kuigi hästi kursis. Ja ei oska nagu päris hinnata, ainult noh, näed ikkagi, et mõni on tõesti niisugune tihe, ilusa sära särab, aga mõni on niisugune suuretahuline lihviana, kui ei too siiski sedagi Iluni nähtavale. Ja selleks nüüd ta seda puhast särav maksimaalselt esile tuua kasutatakse briljanti kastikuks tähendab selle, mille sisse see privaatkinnitatud selleks kasutatakse kas valget kulda või plaatina, parematel aegadel on kasutatud ka hõbedat, aga nakkuna hõbe kergesti oksüdeerub, siis ta läheb ise tuhmiks ja, ja ka see kivi tähendab ei too seda kivi enam nii hästi esile. Ja valge kuld on nüüd üks kulla sulam, lisatud ballaadiumi, mis teeb selle, muudab kulla valgeks. Ja noh, see on täitsa jällegi vastupidav kõigile välismõjutustele igasugustele kemikaalidele, nii et see ei muutu aja jooksul jääb ikka valgeks ja ja ta nagu suurendab veel seda kivi, niisugust särav natuke natuke mõnel määral. Aga kui ta juba kollase kulla sisse või tähendab hariliku kulla sisse kinnitatud, siis kuld annab oma kollaka helgi sinna juure ja juba nagu kahjustab seda sära. Ainult et see on jällegi väga suurel määral individuaalne, näiteks. Mulle isegi meeldib, kui briljant natukene kollakas. No niisugune natuke sooja tooniga. Juta Vahtramäe, milline on siis metallikunstniku tööpäev? Tööde nagu tööpäev ikka näed hommikul tööle ja tuleb õigel ajal ära ja tingimata sellepärast, et, et need kallid materjalid pannakse kõik seifidesse ja seda ei ole enam võimalik peale peale ette nähtud tööaega nendega üldse neid kätte saada. Nii et te olete siis üks väheseid kunstnikke, kelle tööpäev on täpselt normeeritud ja sedagi sedagi, mida see tööpäev sisaldab. Ma saan töökäsu, seal on juba siis juba märgitud, mida ma siis tegema hakkan, siis võtan välja, materjalid, tähendab kivid ja, ja kulla praegusel juhul. Noh, ja siis hakkad vaatama, mis mõnede siis siis nüüd õnnelik mõte, kui tuleb õnnelik mõte, mis mis siis toob. Ja enamasti nagu kivi juba on olemas, siis hakkad muidugi ta juba kujunema enamasti dominandiks seal siis hakkad vaatama, mis seal siis nüüd veidi teha. Ja mina tõesti ei suudagi enne midagi valmis mõelda. Ikka mul peavad olema juba need juba see kivilaua peal ja siis ma hakkan alles vaatama, mis madest. Mis pärast siis, mis ta sinna võiks siis tulla. Nii et mina ei oska niimoodi küll enne ma mõtlen, valmis teised niisugused niisugused asja, ma pean ikka täitsa lähtuma sellest konkreetsest. Ja kuidas sa nüüd välja kujunenud töörütmi? Kuus ei jõua suurt rohkem kui viis, kuus. Rõõmust. Nii nii on jah, nii keskeltläbi kujunenud. Kuidas teie nüüd rohkem olete töötanud? Kas olete teinud päris unikaalseid esemeid, kui olete teinud autoritiraaže? Autoritiraaž lubab kuni 10 eset teha meil. Aga tegelikult mina küll peaaegu ei tee kunagi sellepärast et et noh, kuna me saame väga palju mittestandardseid kive tähendab mitte mitte ühesuguse suurusega kujuga siis ega need tiraaži juures ei saa neid ikka erinevalt kasutada, need, ma mõtlen ikka alati igale kivile nagu nagu ise ise kompositsiooni, kuigi nad muidugi lähedased, neid on aga olnud iraažiks nagu neid ei saa päris nimetada ja mulle ei pakugi muidugi üldse huvi teha. 10 tükki korraga, minu jaoks nagu ongi see tegemise protsess õieti oluline, mind ei huvitagi enam mis neist edasi saab, nii väga, tähendab nad mul kaob nagu huvi, jah, pärast selle vastu ära ainult muidugi mõni asi nüüd päris üsna ebaõnnestub, siis see nüüd ikka hävinge, pealegi.