Tänasest keskkavas on taas õhtu kunstniku ateljees. Marti Soosaar on, sedapuhku kõlas graafik Evi tihemetsal. Tänase kunstnike ateljee jutuma teem graafik Evi tihemetsaateljees. Ma arvan, et pole vist liialdus, kui öelda, et osakene Evi tihemetsakunstnikud tööst on meil igaühel kodus. Kuigi võib-olla peaks siiski eelkõige rääkima Evi tihemetsa graafikast, on ometigi ta aastate jooksul paarikümne aasta jooksul pidevalt tegelenud ka raamatukujundusega raamatuillustratsiooniga ja tänu sellele on osa tema kaunist loomingust kahtlemata meil igaühel kodus raamaturiiulil ja võib-olla Evi, tihe mets. Nüüd olekski tore, kui püüaks kohe luua nüüd nii-öelda kuulajatele kontakti nende raamatutega, mida te olete kujundanud, sest võib-olla kellel on rohkem raamatuid kodus, ei tulegi kohe meelde, missugused need teie kujundatud raamatud on. Meil on siin laua peal ka mõningaid ja missugune oli esimene raamat? Esimene raamat oli Anderseni muinasjutt Metsluiged. See oli vist 60.-te algus. Mina mäletan näiteks väga toredat Mart mägralinnuraamatut linnud rahva keeles ja meeles vä. Täpselt jah, seda oli väga tore teha. See pakkus endale ka suurt huvi. Ega see tekstiosa oli väga huvitav. Ja Mart Mäger ise tõi päris palju materjali selle raamatu tegemiseks. Ja siis mõtlesin tükk aega nagu, et kuidas seda raamatut lahendada. Ja kuna pealkiri ütleb, et linnud rahva keeles ja meeles siis ma võtsin nagu kasutasin siin eesti rahva ornamenti. Moment on nagu võrdväärne lindudega ind sageli kaob selle ornamendi sisse ära. Igatahes tore ja, ja värvikas raamat hoopis erineva lähenemisega, aga isegi võib-olla kunstiliselt ehk teile suuremat rahuldustpakkuv oli emalauludega. Jah, ema laulud olid jälle, oli täiesti teistlaadi. Raamat. Ja selle illustratsioonid olid originaallehtedena ka mapis müügil, eks ole. Ja kuna ma tegin selle ema laulude illustratsioonid metsad, into ja litotehnikas siis otsustasin välja anda ka ühe väikese mapi, 25 oli tiraaž, lehti oli seitse ja sinna juurde kuulus siis ka üks Juhan Liivi luuletus. Kas selle tööga seoses on veel praegu midagi meelde tuletada, see on kusagil 70. On 71. aastal on trükitud ja siis 70. aastal Mul endal ka üks väike tüdruk Nagu seostus selle teemaga. Ja siin ma kasutasin ka oma ema portreed ära, siin üks leht on, on mu ema portree. Teil on palju raamatuid olnud nende hulgas, mida te olete illustreerinud ja kujundanud kus on paratamatult olnud otsida palju lisamaterjali. Te ütlesite, et Mart Mäger tõidele lindude kohta piisavalt materjali, et teil ei olnud vaja seda otsida aga kahtlemata on nende kümnete ja kümnete raamatute hulgas, mida te olete kujundanud ka selliseid, mis seal nõudnud ilmselt päris tõsist tööd. Ma arvan, et, et näiteks kasvõi see raamat Jah, siin on iiri ja šoti rahvajutud torupill haldjad ja hiiglased. Selle kohta oli väga vähe materjali meie raamatukogudest leida. Siiski ühe raamatu ma leidsin, mis oli siis aluseks nagu selle ornamendi kasutamisel. Selle ma sain Teaduste Akadeemia raamatukogust keesi evangeeliumi. See on kaunis tüse raamat, siin on mitmed kümned illustratsioonid, eks ole, ja. Jah, see käsikiri oli minu käes päris pikka aega vist paar aastat. Ja kirjastus oli vist juba loobunud tähtajast. Aga siis lõpuks sai ta ometi valmis. Lahendus ilmselt Tägiga rahuldustundemäära. Jah, pärast trükikojast ilmumist oli see üks rõõmusta maid, nähtusi üle hulga aja minule endale, sest see oli päris hästi trükitud. Eesti rahvalauluradadelt, see on jälle omamoodi niisugune raamat, mida teiste analoogiliste pole teinud, eks ole. Jah, mul on olnud küll õnneraamatute tegemisel, sest mulle on pakutud päris meeldivaid raamatuid kujundada. Ja ja siin ma kasutasin jälle eesti rahva momenti. Ja seekord Ta kirjasid mustvalge mustvalges ja siis leidsin niisuguse lahendused nagu positiiv ja, ja negatiiv näht kõrvuti ja keskel siis ovaalse sõõri sees. Väike pildikene ja kõrvallehel tekst. Kui me vaatame raamaturiiulile, siis võib-olla seal on just parasjagu nii palju nii palju ruumi, et üks d kujundatud raamat mahuks sinna veel. Kui suur see järgmine on ja milline raamat on tulemas? See on Kreeka muistendid ja legendid. Raamatu maht On päris suur. Sinna mahub kogu kreeka mütoloogia sinna ma tegin 30 illustratsiooni sügavtrükitehnikas ja see oli päris mahukas töö. Selle töö tegemiseks on ilmselt ka vaja tutvuda õige laialdase materjaliga. Ja materjali küll. Alguses tundus, et on väga palju seda materjali aga kui läks päris konkreetseks otsimiseks, siis ei saanud raamatukogust neid asju sugugi nii kergesti, ei leidnud. Sai kokku ikka päris kenake hulk raamatuid, nii et. Seda materjali ikka oli. Raamatut ma lattide peale joonistasin kaks kuud. Need olid siis joonistamised ja söövitamised kokku. Aga eelnevalt materjali ma kogusin juba mitte video, sealt aga ütleme üks pool aastat. Ja sel teemal ma siis tegin ka paar graafilist lehte. No ma ei usu, et te olete niisugust arvepidamist teinud, aga umbes kui kaua on võtnud aega kõige raskem raamatu kujundus ja milline see on olnud? Ma arvan siiski, et Irja Šoti muinasjutud, legendid oli vast kõige raskem raamat, aga ta oli ka väga huvitav teha. Ma olen nii ühest Miljööst pidanud nagu kiiresti üle minema Ma täiesti teise Irja šoti legendide järelma, illustreerisin Tammsaare. Tähtis. Ja see oli ka üks väga meeldiv raamatu tegemine. Sest ma sõitsin sinna Tammsaare kodukohta, käisin seal kirikutornis ära. Ma nagu püüdsin leida ka niisugust allteksti. Ja võtsin siis mustvalge illustratsiooni juurde värvi. Mis siis, nagu ise iseloomustab selle päevatõusu ja ja selle meeleolu langust meelde üks väike lugu, kuma illustreerisin, täht tähtsat päeva. Mu väike tüdruk oli seal kõrval ja joonistas midagi ja ütles mulle, et vaata, ema, kui ilus. Mina ütlesin, hea küll, joonista edasi ja ja siis ta kordas ikka mitu korda, et vaata kui ilus. Ja lõpuks, kui ma siis vaatasin, siis ma nägin, et tema käes oli üks minu äsjavalminud illustratsioon ja tema oli siis oma kriipsud sinna peale teinud ja kiitis, kui kena see kõik välja näeb. Ja, ja siis ma isanud kaod, kui lihtsalt naersin selle pääle ja hakkasin uuesti seda illustratsiooni otsast peale tegema. Ega me ei jõua siin siiski kõiki raamatuid loetleda, mida te olete illustreerinud, aga võib-olla nimetage veel neid autoreid. Viivi Luik, taevaste tuul oli üks esimesi luuletuskogusid, mis ma illustreerisin siis Arvisiig purustatud poeem siis mõningad kaanekujundused luuletuskogudele. Evi tihe mets, me alustasime seda juttu nüüd illustratsioonide eest, aga nagu näiteks ema laulude puhul illustratsioonide ja vaba afiliste lehtede vahel sageli põhipiir peaaegu et kaduda. Ja osaliselt kahtlemata ongi kadunud. Teie loomingus on selliseid vabagraafilisi töid, mida te olete mänginud Valgas, kasutanud illustratsioonide juures ära neid motiive või vastupidi, olete leidnud raamatut kujundades teatud huvitavaid lahendusi, mida te olete saanud vabagraafika siin kasutada. Ja kui võtta nende ema laulude metsad, intod, siis need on kõik seadmed seitse täiesti iseseisvad. Vabagraafilised lehed, sõltumata raamatu tekstilisest osast. Jah, juba metsluikede puhul olid mul paar graafilist lehte muinasjutu teemal üks oli punane loss ja Princess too. Need olid siis 60.-test aastatest. Teie viimast aastategraafikas on heade tuttavate-sõbrannade ja sõprade portreid. Ma mäletan, et portreega te hakkasite teatud määral tegelema juba 60.-te aastate alguses, seal oli, vist olid ees Cyrite poisid, kui ma õigesti mäletan, siis Bora Vaarandi portree teel oli veel mitmed laste portreid. Ka siin oma pereport reedest peale oma laste portreed siis tulid. Siis oli vanaema portree. Olga Terri portree. Ja nüüd viimati siin on olnud mitmeid Villem raam, Villem raam oli nüüd viimane, üks viimaseid. See on isegi kohatu küsida, mis nende inimeste juures täidan huvitanud. Tree ta on ikka vist kergem teha lähedasest inimesest. Nüüd on teie portreed rohkem kompositsioonid. Koos portree liitub siiski igas interjööri või tinglikuma lahendusega. Jah, ma olen nagu ühe niisuguse laadi leidnud ja nüüd ekspluateerinud, seda edasi. Tähendab ja nagu niisugust portree kompositsiooni püüan leida teostuseks olen valinud siis pehmelaki tehnika on küllalt paenlik, tehnika annab. Niisugust portreelist lahendust võimaldab nagu nagu otse plaadile ka joonistada. Kui te ütlete, et näed otse plaadile joonistanud, kas olete kompositsiooni rõhud ära märkinud ennem või, või on see otse päris plaadile? See on väga mitmet moodi sest algul on ikkagi ei tee. Ja vahel on see pilt kohe silmade ees. Aga vahel tuleb töötada plaadi seal edasi ja leida lahendus. Et on olemas nagu üks detail. Ja sellest järgneb siis lahendus. Aga vahel on juba täiesti olemas niisugune tervik, terviklik pilt, kompositsioon olemas. Evi tihe mets, graafikat peetakse klassikaliselt nii-öelda mustvalge kunstiks. Teie juba võrdlemisi esimestest iseseisvatest aastatest hakkasite kasutama jõhvikas värvi tol ajal see oli teatud mõttes haruldasem, oligi haruldasem palju kui praegu. Ma mõtlen 50.-te aastate lõpu 60.-te aastate algust ja d tulid välja värviliste kivi trükkidega värviliste lito graafiatega. Ja olete tegelikult sellele tehnikale jäänud truuks tänaseni. Värv on mind alati paelunud ja võib-olla olekski pidanud hoopis õppima maalikunsti, see on siiani Taani minu suur unistus. Aga siis ma hakkasin värvi kasutama litograafias. Litotehnika ise nõuab suuresti meistri abi. Ja tänu Meie meistri Voldemar kannule olen ma siis seda Litod saanud üsna palju teha. Esialgu ma katsetasin päris mitut moodi, tõin sügavtrüki sisse värvilito litotehnikat ja sügavtrükitehnikat koos kasutasin nüüd viimased tööd on, olen siis lahutanud mustvalge ja värvi täiesti eraldi ja niisugused dekoratiivsemad tööd on siis värvis seda tööd ja portreed on siis sügavtrükitehnikas. Ma olen nagu olnud niisugune heitlik ja katsetaja võib-olla. Eriti sihukeses varasemas perioodis. Me rääkisime sellest portreede sarjast, aga tegelikult nii kas otseselt või kaudselt liituvad paljud teie graafilised lehed, kostuvad ühe või teise ainevallaga ja võib-olla siin võiks eristada õige mitmeid, alates loodusest ja lõpetades kirjandusega. Ma olen päris 60.-test aastatest ei ikka teinud mingisuguseid sarju. Alguses esimese sari oli Koola poolsaare sari litotehnikas siis siin on üks sari. Kuumaastik linnud kuristiku kohal. Ja kuldne linn. Nad omavahel nagu ei moodustagi teemalt ühtset sarja aga seal on teostatud ja Ja ühele näitusele annad nagu väljapanekuks mõeldud edasi üks Litodee sari, noor inimene, punane lill. Ja ähvardus linna kohal. Ja on veel mitmeid niisuguseid sarju, ühise nimetaja alla võiks siia veel ühed looduse pildid. Niisugused maastikud. Pilve Maastik, Suvemaastik, Lilia maastik. Ühise nimetaja alla võiks viia veel. Kõrvitsete paar paprika õitsev lillkapsas, ohaka põõsas. Ja niisugust looduses härja ma olen nagu püüdnud neil jätkata. Ja loodetavasti see tänavune suvi oma niisuguguse lopsakusega annab teile veel selle sarja jaoks ainet juurde kust augustikuus oled. Tavaliselt ma olen oma puhkused kõik olnud Juminda poolsaarel. Seal on üks vaikne paigake mere ääres. Ja ja seal siis vahel natuke ka tööd teinud.