Helgaja tere, mina olen viienda oktoobri helikaja toimetaja Kersti Inno. Saataja arutlusteema on seekord ooperipubliku järelkasv. Noored huvituvad ooperist kuidas meelitada õpilasi ooperisse, milline roll on selles teatril endal ja milline koolil. Stuudios on Rahvusooper Estonia noortetöö juht Rahel Otsa, Jakob Westholmi Gümnaasiumi muusikaõpetaja Grete Koik, Kati Käpp, SEB heategevusfondist noor ooperisõber Johanna Maria Juhandi Rahvusooper Estonia noorte Vabatahtlike ühendusest vantid muusikauudiseid välismaalt, vahendab nelevasteinfeld. Seejärel anname mõne tagasi, olete meie kontserdielust. Vokk, Ansambli kamber, solistid kontserdist Tallinna Jaani kirikus jagab muljeid Aivar Lezinski Rahvusooper Estonia festivali Verdissima galakontserdist ja Giuseppe Verdi reekviemi. Ettekandest räägib Tiiu ülevalt. Head kuulamist. Sülgaja. Tänase saate arutlusteema on meil Ooperipubliku järelkasv, noored huvituvad ooperist, kuidas meelitada õpilasi ooperisse? Roll on selles teatril endal, milline koolil stuudiosse on kogunenud neli noort ja võluvat. Aga palun tutvustage ennast ise. Tervist, minu nimi on rahelotsa ja mina olen rahvusooper Estonia noortetöö juht, ehk siis minu tööülesandeks ongi just luua erinevaid projekte, kas siis haridusprojekte või muid eriprojekte, et leida viise selle jaoks, et erinevas vanuses lapsi ja noori tuua ooperi juurde ja et nad siis meie juurde käima jääksid. MINA, OLEN Grete Koik, töötan Jakob Westholmi gümnaasiumi muusikaõpetajana, õpetan siis viiendast kuni 12. klassini seal. Minu nimi on Kati Käpp ja mina töötan igapäevaselt MTÜ SEB heategevusfond. Ja meie eesmärk on siis koguda raha vanemliku hoolitsuseta laste heaks ja selle kogutud rahaga ja me siis viime läbi erinevaid projekte just nendesamade noorte ja laste heaks, kes siis on mingil põhjusel jäänud ilma vanemikust hoolest. Ja üks asi, mida me teeme, see on siis just needsamad ooperi- ja teatrikülastused. Täna seisab meil ees Estonia teatrikülastus, läheme vaatama printsi ja kirjust, meid koguneb sinna täna umbes 200 noort, kes siis on tulnud kokku üle Eesti erinevatest turva- ja asenduskodudest. Koostööpartnerid ongi siis 35 turva- ja asenduskodu üle Eesti, kes siis kõik pakuvad sellist asenduskoduteenust siis noortele, kes on jäänud ilma vanemliku soolest. Mina olen Johanna Maria juhendi ja olen Rahvusooper Estonia noorteosakonnas siis nii-öelda vabatahtlik. Ise käin otsa koolis ja õpin klassikalist laulu. Ja nagu ma aru sain, need lauluõpingud praegu alles algasid ette kevadel lõpetasite vanalinna hariduskolleegiumi aga pöördungi kõigepealt teie kui kõige noorema poole, et kas tundub, kas noorte jaoks praegu on ooper atraktiivne kunst? No vot siin on nüüd täiesti kaks erinevat otsa, sellepärast et mina olen olnud sellises keskkonnas, kus on see väga austuse sees ja väga tervitatav, aga samas ega nad väga tihti ei käi. Nii et siin ongi siis see, et Ma just rääkisin ka ühe kursakaaslasega, et tema arvab, et et noorte seas just peaks olema selline, et nii nüüd lähme ja nüüd teeme seda, sest et neile võib see tunduda natuke iganenuna. Et selle peabki neile nagu tooma, et ise seda avastada on väga põnev muidugi. Aga see võib jääda võib-olla natuke hilja peale ja siis võib-olla teistmoodi. Aga mis on isiklikult teie ooperiarmastust toitnud eelkõige see muusika? Ja alles nüüd ma siis rohkem tutvun ka selle teatraalse poolega ja riik, see protsess ja kõik, mis toimub, on hästi hästi põnev ja muidugi ka kui kaasmaalane eriti veel kui oma õpetajat ooperis, siis muidugi on hästi põnev. Tõnu kõrvitsaliblikas tuli juttu. On üldiselt teada probleem Euroopas, et ooperi publik vananeb ja noort publikut on napilt tulemas. Aga teie, et Estonia teatris lausa selle töö peal, et kindlustada aasta publiku järelkasvu, kuidas te seda teete? Ka mitmete erinevate meetodite kaudu? Esiteks on tõesti need haridusprojektid, mida me teeme erinevatele panustele. Sel aastal alustasime siis uue haridusprojektiga, mis on mõeldud vanusele null kuni kolm. Et esimene kokkupuude klassikalise muusika kuulamisega võiks olla väheneb, sest et tegelikult on juba olemas erinevaid teaduslikke uuringuid, mis tõestavad seda, et see muusika võib jätta oma jälje inimesse ka väga varases nooruses. Ja me alustasime siis veidi konseritega vanuse selle null kuni kolm ehk siis kontsert kõige pisematele sealt edasi on haridusprojekt, hunt ja seitse kitsetalle mille eesmärk on siis koos lastega läbi mängida see, et kuidas siis muusikateatris üldse etendust luuakse. Teema on neile lihtne tuttav, paljud neist teavad muinasjuttu hundist ja seitsmest kitse tallest, aga meie majas nad saavad siis ka lähemalt kuulda ja näha, mismoodi sellest siis tõesti etendus valmida võiks ja muidugi ka ise kaasa lüüa. Ja veidi vanematele on meil siis balletipoole pealt jällegi haridusprojekt päikesekuningast kratini, mis selgitab siis lähemalt nii balleti kui ka balletikostüümide ajalugu ja sinna juurde muidugi siis kuuluvad ka näiteid meie enda professionaalsete balletisolistide poolt. Need on siis haridusprojektid, mida enamasti siis neid käiakse vaatamas kas siis kooli või lasteaiagruppidega või siis nüüd seda beibi projekti siis ka ootame lapsevanemaid koos väikeste lastega, aga samas on igasugu eriprojekte nagu siin ka jutuks tuli, siis SEB heategevusfondi ja teiste erinevate organisatsioonidega. Samas on siis jällegi veel veidi vanematele noortele mõeldud meie vabatahtlike klubi ehkuvantid kuhu me kaasame noori inimesi, kellel on huvi ooperi ja balletižanrite vastu, aga kes võib-olla päris palju veel sellest ei tea. Ja meie pakume neile võimalust meie majas eri üritustel osaleda, kaasa lüüa, aidata neid ka läbi viia. Ja samas selle raames me korraldame nendega kokkusaamisõhtuid. Kutsume meie majast esinejaid, igasugust tööalane esindajaid rääkima sellest, mida siin majas tehakse. Meil on võimalus ekskursiooniga käia mööda meie maja ringi ja näha, milline see maja tegelikult on, sest maja on iseenesest päris suur. Nii et see on siis nagu võimalus veidi vanematele lastele kaasa lüüa ja neile, kes võib-olla päriselt ei taha ja julge kohale tulla ja ennast nii-öelda selles mõttes appi pakkuda siis üks uus meetod, näiteks, mille me oleme välja pakkunud, on ka rahvusooper Estonia noorte teatriblogi. Võtame kõikide noorte ja laste vanuses kuni 26, siis nende arvamusi kõigis neist ooperites ballettidest, mis nad meie majas vaatamas on käinud. See ongi selline koht, kus noored saavad ise arvustada seda, mida nad näinud on. Ja, ja me väga ootame ja väga huviga loeme neid kommentaare. Nii et erinevaid meetodeid, mil moel kaasa lüüa, oleme üritanud oma majas siis pakkuda küll üsna mitu. Ja teil on tihe kontaktkoolidega? Jah, võib nii öelda küll, jah. Aga kuidas on see kohvi, on need Tallinna koolid või on ka üle Eesti? Pigem ikkagi Tallinna koolid, kuigi ma võin öelda just selle sügisese, näitab, et on olnud väga palju huvi ka üle Eesti koolide poolt kes tulevad meie majja, vaatame ühte või teist etendust, kas või ning soovivad selle raames siis tulla ka ekskursioonile. Et kas etendust, see on praegu üks populaarsemaid asju, mida kindlasti tellitakse? No mina olen pärit nii-öelda Eesti teisest otsast Abjast Läti piiri äärest ja ma mäletan isiklikult, kui tähtsad ja olulised olid need teatrisse sõidud küll Tallinnasse tusse Riiga majand andis bussi ja me lihtsalt tulime ja vaatasime küll ooperit, operetti, balletti, aga praegu on ilmselt juba sõiduprobleem sellistel kaugematel kohtadel ja koolidel, et kuidas seda lahendada, aga lapsed üldse jõuavad praegu Estoniasse? Eks see oleneb ka muidugi väga palju ilmselt sealtpoolt õpetajatest ja huvijuhtidest ja nende võimalustest ja nende huvist selle vastu, et tõesti praegu on tulnud igasugustest eri otsadest küll tellimus ja soove tulla ja eks nad ise. Ma olen selle bussi sealt leiutavad, et kas nad tellivad selle kusagilt, neil on mõni koolibuss või midagi, millega tulla, sest et tulekul arvestatakse ikkagi sellega, et siis ühte bussi võimalikult suur grupp inimesi saaks tulla, et, et saaks võimalikult paljud siis ühe käiguga aga käia. Ja noh, selle tõttu ka ilmselt siis soovitakse seda, et selle ühe käiguga ka võimalikult palju ära näha, siis aga eks see oleneb väga palju tõesti nendest, kes Seapolst asja ajavad. Et meil on ka muidugi olnud teatri poolt projekte, milles puist toob inimesi just kaugematest Eesti otsadest meie juurde ooperit vaatama küll, aga need ei ole olnud päris täpselt puhtalt koolidele suunatud, et need on olnud siis kõikidele, kes soovivad mujalt tulla Estoniasse. Nii et Estonia on selles suhtes ka nagu teinud pingutusi transpordi suhtes. Kuidas saab muusikaõpetaja ja kaasa aidata õpilaste ooperihuvile? Ma arvan, et muusikaõpetaja saab väga palju kaasa aidata õpilaste ooperihuvile. Üks ongi see konkreetselt, et me läheme seda vaatama. Aga ma arvan, et enne kui me läheme seda ooperit nagu vaatama, siis me peame ikkagi tegema aga mingit eeltööd. Päris nii ei ole ma kellegagi läinud, et ma ei ole sellest enne rääkinud, et me ei ole kuulanud, et nad juba ei tea, mis need enam-vähem ees ootab, et kõik see peaks olema enne ikkagi mingil määral läbitud. Ma arvan, et see on oluline, sest et siis juba ta oskab nagu ennast ette valmistada selleks, mis seal ooperis on, ta juba võib-olla teab mingil määral, millest tuleb juttu ja teab, et tuleb osta lava, kus ta saab tutvuda sellega, mis selles ooperis siis see sisu on. Sisu on teinekord ju päris keeruline ikkagi neli vaatust. Et sellega tuleks enne just natukene tööd teha ja siis juba on see lõpptulemus kava seda rohkem arusaadavam ja ma arvan, et ka siis meeldivam. Mis selle eeltöö hulka siis veel kuulub, mida te siis kõike räägite, hakkas ta mõnikord kuulata ka midagi loomulikult, et romantiline ooper ja see on tegelikult täiesti olemas 11. klassi raames ja seal tuleb juttu kõikidest tuntumatest ooper heliloojatest muidugi sellised nimed kohe nagu Verdi. Kindlasti Hiibi see kindlasti Putšiini Rossini. Et nendest kõigist me räägime, see ooper, mida me konkreetselt vaatama läheme, siis sellest võib-olla oleneb ooperist. Seal ma räägin ära, mis ooperi sisu on vahel, kui on ikkagi ütleme arusaadavam, siis ma jätan nendele endale selle, et nad ise vastavad, siis, mis seal ooperis toimub ja kuidas see täpselt lõpeb, et et see oleneb. Aga üldiselt jah, tunnist peaks olema selline väikene eeldu ikkagi igal juhul, ükskõik mis ooperis ei ole, see lihtsalt muudab selle olukorra pärast meeldivamaks. Ja millised on vastukajad pärast õpilastel? Siiamaani ma olen küll väga meeldivalt üllatunud. Väga üksikud õpilased, kes ütlevad, et ma ei ole operi inimene, see on nagu selline väljend, mida kasutatakse, et Mul ei ole operi inimene. Aga ma ei mäleta küll, et oleks keegi, kes oleks otseselt kunagi kahetsenud, et vot asi ei olegi selles, et alati peab nüüd kõigile 100 protsenti meeldima. Tähtis on see, et nad saavad selle kogemuse, nad teavad, mis see on. Ja muidugi on tore, kui meeldib, ja suuremale enamusele alati meeldib, et isegi on olnud kordi, kus pärast seda kohustuslikku korda, siis kui me läheme juba kõik koos kahe klassiga, keskkoolis tekib selline mingisugune pigem huvitunute seltskond, kes tahaks minna veel. Miskipärast on see visee Carmen neid alati nagu niimoodi köitnud, et kuna selles tunnis räägime, siis tekib kohe selline hasart, et tahaks Carmenit minna vaatama ja kui see on olnud kavas, siis on seda ka saanud siis vaatama minna. Mida te peale Carmeni veel olete käinud vaatamas? On päris palju kordi Travjaata, et see natuke sõltub ka sellest, mis sellel hetkel, kui see teema on just parajasti seal mängukavas, Tyson, Rigolettot on olnud, siis on olnud Putšiini Malollesco ka Verdi maskiballi on ühe korra käidud vaatamas Rossini Tuhkatriinu. Carmen siis muidugi rohkem praegu hetkel ei meenu, et te vaatate ikka mitmed korrad mitmed aastad käidud vaatamas, see on selline noh, mida ma tean juba, et sealt ei saa ja nagu sellist väga pettumus tulla. Et see on tegelikult väga hoolikas valik, kuhu õpilane üldiselt küll ja vaatama, mida võid küll see teinekord oleneb ka seltskonnast, aga üldiselt keskkooli rahvaga võib üsna julgelt ikkagi minna, et üldjuhul ei pea küll pettuma. Siin On teil koostöö siis ka teatripoolne, et mida siin soovitatakse või siiamaani otsest koostööd, see ei ole nagu vaja läinudki otseselt, sest et ma olen juba selline ilmselt teada, et Westholmi gümnaasiumist igal aastal nagu käiakse ooperis kuskil 70 inimesega. Et kuna koduleht minu meelest on niivõrd informatiivne, et ma saan sealt kõik info kätte, millal miski ooper toimub, seal on kohe telefoninumber inimesed, kellelt ma saan, et info kätte, siis ei ole sellega kunagi mingit probleemi tekkinud. Et ei ole lihtsalt otseselt rohkem midagi vaja läinudki. Kõik on nagu läinud väga libedalt, õnneks, nii et suur tänu selle eest selle sisuliselt sissejuhatus olete ilmselt ise piisavalt hästi ära teinud, et meie poolt enam selles abi ei ole vaja, sellepärast Meie kõige rohkem tunnemegi muret just nimelt sellepärast, et mismoodi inimest siis ette valmistada esimeseks ooperis balletis käiguks, juhul kui ta kunagi varem seal käinud ei ole. Ja kui teie selle sissejuhatus juba piisavalt hästi ära teete, siis nii ongi. Näiteks meil on ka selline haridusprojekt, kontsertlavastus nimega ookean, ooperi- ja balletimaailma. Kus me siis näitame erinevaid väikseid lõike, ooperist ja balletist räägimegi juurde just sellest, et mismoodi seda häält tekitatakse ja mismoodi balletitantsija varvaskingadel tantsib ja, ja mismoodi need jalad sellatult varvaskingade sees on ja et me teemegi sellist, kõige esimest sissejuhatust, mida meile tundub, et oleks vaja noortel inimestel teada selle jaoks, et, et see asi just nimelt nende jaoks nauditav oleks või et nad natuke rohkem mõistaks seda, kuhu nad sattunud on. Ennist mainisite, Meie siin vabatahtlike ühenduste vantid, no mida need noored teevad? Nagu rahel ka ütles, siis me aitame üritustele kaasa, mina alles liitusin, nii et kõige suurem, millel Ma olen kaasa löönud, on lastelaagrid, mis olid juunis ja augustis. Ja ega see lihtne ei ole. Et seal on omad katsumused, aga kõigest saab üle ja mis kõige tähtsam, see on kõik tore ja, ja tulemus on ju kohe näha. Kõik, mis nendega otsa tehtud, on pärast laval näha. Ja lastele väga meeldib, kuigi see keskendumine kaheksa tundi on ikkagi ikkagi pikk aeg ja palju nõutud, kuid nad saavad väga hästi hakkama sellega et väga palju erinevaid asju, mis neile meeldib. Sellesama Auantydi aga seoses. Me oleme otsinud erinevaid kontakte selle jaoks, et, et minna Euroopa noorte toel siis kohtuma ka teiste noortega mujal ooperiteatrites üle Euroopa. Meil oli plaan esimeseks oktoobriks esitada taotlust vastavate partnerite puudusel jäi esialgu asi tegemata, aga seal on meil jätkuvalt nii-öelda kavas. Ja me väga loodame, et me leiame sellise veel hulga toredaktiivseid ooperist huvitavaid noori, kellega kokku saada just nimelt rääkida natuke neil teemadel, mis on tänapäeva noorte jaoks olulised. Et selle taotluse mõtlemise juures olid noored ise väga aktiivsed ja nad arutasid ka sel teemal, et mis siis nende jaoks võib-olla oleksid sellised valupunktid või küsimused ooperi juures kasvõi stereotüüpidest rääkimine, kasvõi balleti puhul sellest, et, et kuidas ma siis lähen vaatama seda meest, kellel sukkpüksid jalas ja ooperi puhul ka. Et meil on ikkagi teoseid, mis on pärit hoopis teisest keskkonnast, et kuidas iga inimene tänapäeval üldse jälgima peaks ja, ja mis on see, mis peaks tänapäeval nord oma ooperi juurde. Selles mõttes? See Wontide grupp on olnud väga aktiivne ja väga toredalt igasuguste mõtetega kaasa tulnud. Hiljuti oli teil koostöö Itaalia saatkonnaga hästi palju õpilasi sai käia Rigolettot peaproovis. Mida te sellest kogemusest õppisite ja kas see andis inspiratsiooni edasi tegutseda selles vallas kindlasti andis, see oli siis tõesti Itaalia saatkonna ja teatri- ja Muusikaakadeemia koostöös tehtud projekt ja ligi 500-le õpilasele oli võimalus tulla vaatama Rigolettot peaproovi selleks, et seda ka hiljem siis natuke omal käel läbi analüüsida ja me ootame kõigi nende 500 noore poolt siis ka esseekonkursile esseesid ja nende arvamust selle kohta, mida nad siis nägid ja mismoodi see Verdi, ooper, neid siis kõnetas. Tagasiside siiamaani õpetajate poolt on kuuldavasti olnud väga hea ja et lapsed olid tõesti väga-väga üllatunud ja positiivselt üllatunud sellest, mida nad nägid ja kuulsid. Tegemist oli küll peaprooviga, mitte päris etendusega, nii et, et ma loodan, et nad ka päriselt endast tulevad vaatama, et see jäänud mitte nende nii-öelda viimaseks külastuseks. Kuna inimesi oli ka üle kogu Eesti lisaks Tallinnale, siis ka Hiiumaalt ja Lõuna-Eestist. Me väga huviga ootama just nimelt seda, et mida need noored, kes esimest korda käisid siis ooperis, mida nad enda jaoks leidsid sellest. Ja kas on ka pidi plaanis selliseid suuri läbi mängi just noortele teha. Ütleme nii, et mängukavas. Aga seda teemat on arutatud küll, nii et, et eks näeb, mis sellest saab. No üks asi on olla peaproovis, aga teine siiski etendusel ja ilmselt õpilastel on ka, kas suur vahe? Ma ütleks selle projekti kohta, et ma arvan, et nendel, kes on enne käinud etendusel no sealt tulevad tõenäoliselt võib-olla huvitavamad esseed, sest Nad on näinud nüüd nii seda etenduse situatsiooni kui ka siis peaproovi. Et ma arvan, et ikkagi esimene kogemus, ütleme õpilasel peaks olema päris etendusel ja siis, kui ta on seal päris etendusel käinud, vaat siis ta võiks külastada ka peaproove, näiteks, et ta näeb, kuidas see asi siis kõik nagu kokku pandud saab, kes selle nimel, kui palju päevas vaeva nägema, seda üldiselt väga hinnati. Aga jah, et esimene kogemuse ikkagi peaks olema päris etendus, see vahe tuli jah välja, et need, kes olid nüüd käinud, ilmselt oskavad lihtsalt rohkem võrrelda päris etendusega, et kuidas on sõja ajal ja kuidas oli peaproovis ja nad oskavad ilmselt huvitavamalt arutleda selle üle. Aga üldiselt see peaproov oli neile väga kasulik osasaamine ja ma arvan, et nad oskavad seda veel rohkemaid hinnata. Kui palju ikka peab vaeva nägema selleks ja kui suur töö see on, mida näiteks mainiti, oli kasvõi see, et kuidas nad suudavad nii kaua järjest laulda, kuidas see võimalik on ja kuidas on võimalik, et neil on kõik partiid peas kogu ooper. Et see on ikka väga suur saavutus nende jaoks, et ilmselt sellist mahtu ei kujutage ette, seda toodi jah nagu positiivselt väga-väga välja. Negatiivne, aga üldiselt oli vähem, aga noh, kasvõi see, et peaproovis mõtlen, need, kes enne pole käinud, siis katkestamine mingil hetkel ikkagi mõjus, vaevalt et juba suutsid minna sinna börsi sisse ja siis äkki võtame nüüd selle koha uuesti, et see oli võib-olla üks natukene segav faktor, kostüümid ka, et neid ei olnud kõigil nüüd täpselt seal seljas, nii nagu päris etendusel, aga üldiselt see ei olnud nüüd midagi sellist, mis oleks sihuke selline väga drastiline olnud. Võib-olla seda oligi jälle põnev vaadata, et kuidas siis välja mängida, et kui ei olegi neid päris kostüüm seljas? Üldiselt õpilased olid rahul ja meie oleme ka rahul, et selline võimalus oli, loodan, et neid tuleb ka tulevikus ja oli loomulikult palju neid, kes soovisid kindlasti näha ka päris etendust. Vot sellisel esmakohtumisel ilmselt tekib noortest palju küsimusi, siis on vist oh kasulik organiseerida mingeid kohtumisi, kas ooperilauljatega või et nendele küsimustele vastuseid saada. Aga seda võiks teha, me muidugi käib päris palju koolis ka erinevaid muusikuid esinemas, et ka sellised võimalused on õnneks kutsuda kooli erinevaid muusikuid siis muusikud räägivad seal võib-olla rohkem, võib-olla on seda laulmist isegi vähem, räägitakse rohkem, kuidas üldse siis üks kontsert sünnib, kuidas õpitakse neid laule ja nii edasi. Ja muidugi ka uuslavastuse juures on meil ka infotunnid tegelikult, kus siis erinevas valus inimesed saavad tulla ja kuulata lähemalt, kuidas tegijad ise räägivad siis sellest, mis lavale on tulemas. Natuke omalt poolt veel laiendan seda kokkupuudet erinevate erialade esindajatega, on see, et, et kui meie asenduskodude ja turvakodude lastega külastame näiteks Estonia teatritel, siis meile ongi alati Kaaga sisendit etenduste pärast etendust ka siis ekskursioon. Ekskursioon ei ole lihtsalt mitte sellepärast, et noh, et vaatame, kui ilus ja uhke ja suur see maja on vaid selle mõttega, et näha, milliseid erinevaid ametid üleüldse kogu see teater siis endas sisaldab ja mahutab. Ja siin on ka tegelikult ta meie laste puhul veel eriti selline. Ma isegi ütleks selline praktiline pool, sellepärast et kui meil kodudes oma ema-isaga kasvavad laste puhul on normaalne, et tädi on arhitekt ja onu on põllumees ja vanaema on pidanud seda teist kolmandat ametit siis nende laste puhul. Meie ring, see selline pere ja sugulaste ring puudu ja siis ongi seal teatris näiteks väga hea võimalus näha, mismoodi näiteks kunstnik parasjagu maalib uue etenduse dekoratsioon ja terve suur kohal on täis mingisugust tohutu suurt riiet ja, ja sinna peale siis kantakse erinevad värvid või siis ka erinevad tehnikud, kes on siis taga seotud etendusega, et õige asi jõuaks lavale õigel hetkel ja et, et see on täiesti selline praktiline ülesanne, mõnes mõttes praktiline koht, millega meie noored seal seal teatris niimoodi kokku puutuvad. Positiivne on veel see, et kui me käime sügisel ooperis ära ja järgmisel poolaastal on õpilastel vaja kirjutada retsensioon oma vabalt valitud kontserdi põhjal, noh, nad võivad minna, mis iganes kontserdile, see ei pea olema ooper siis ka sageli on valitud just nimelt uuesti ooper. Et ma leian, et sellisel juhul see on küll väga positiivne, et kui nad valivad ikkagi teistkordseks käimiseks ka just nimelt uuesti ooperi kõikide teiste variantide hulgast. Kindlasti on ooperi balleti külastustega see lugu ka, et mida varem on esimene külastus, mida varasemas nooruses kergem või omasem on seda žanrit vastu võtta. Ja kui võtta seda, et tegelikult tänapäeva noored pigem elavad ju selles arvutimaailmas nii-öelda, nad saavad kätte igasugu informatsiooni, väga konkreetselt, väga palju kohe kõik on niimoodi väga selge, sa oled ise juhtida, mis infot ja kui palju ja kust kohast täpselt kätte saad siis tõesti sellega võrreldes võib-olla ütleme niimoodi, et kui sa võrdled, Youtube'ist, videokuulamist, vaatamist, võrdled sellega, et sa lähed ooperisse ja, ja tõesti ühel ja samal teel, temal on üks ja sama naine laulab järjest 15 minutit ja sa ei saa aru, miks ta ikka ikka veel täpselt sellest samast asjast laulab. Ammu juba sain aru selles mõttes, et seda nagu kuulamist tõesti tulebki ka õpetada või seda nii-öelda aja võtmist, et me oleme tänapäeval niivõrd harjunud sellega, kuidas info tuleb meile nii kiiret hästi kätte, et seda, et sa istudki seal ja naudid kõike seda atmosfääri ja keskkonda ja isegi, kui sa juba nagunii, mismoodi see lugu lõpeb, ikka veel naudid ja sind huvitab see ja, ja sa jaksad ära kuulata ja sa suudad sellest ning elamuse enda jaoks luua, et seda tuleb lihtsalt tänapäeval arvestades kogu muud ümbritsevat keskkonda noortele inimestele natuke lähemalt selgitada. Aga samas on see Youtube just ju väga hea võimalus teha tutvust erinevate operitega erinevate muusikastiilidega, et võtta seda kui, kui võimalust, eks ole, et ja vaadata ka erinevaid esitajaid, et üks Taarja erinevad esitajad, eks ole, mina olen ka õpetajana väga tänulik juutuubile. Sest et tõesti, kui erinevaid lauljaid sealt on, millises erinevas valikus kvaliteedi üle muidugi võib vaielda, seal võib leida ju mida iganes, mõnes aga sealt on tõesti palju abi ja just, et et saab selle pildiga, et kuidas see inimene siis laulab või kuidas orkester mängib või et noh, üks asi on kuulata seda plaadilt, aga kui on ikkagi pilt juures, siis annab ka päris palju juurde. Teie olete kõik need inimesed, kes aitavad noori mõista seda ooperimaagiat ja neid viia sinna maailma. Mis te arvate, kas meie ooperi publik on ka tulevikus olemas ja jätkub seda edaspidiseks? Mina isiklikult julgen küll öelda, et ja eks me sellepärast ka neid teatrikülastusi ette võtame. Aga ma ütlen siia veel ühe sellise väikse nüansi, et mille peale võib-olla ei tule, kui ei ole selle kõigega kokku puutunud, et käisime vaatamas lumivalgekese balletist ja noh, Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi teema, muinasjutt on ju see, millega me oleme kõik maast madalast üles kasvanud. Aga mis siis selgus, oli see, et näiteks mõned kuueaastased tüdrukud puutusid lumivalgekese kokku esimest korda mis tähendab seda, et kui sa oled kasvanud pääs keerulisemates oludes ja sinu vanemad ei ole pakkunud sulle kõike seda, mida ühele väikesele tüdrukule peaks pakkuma siis tõepoolest kohtudki Estonia teatri balletilaval esimest korda lumivalgekese ka. Nii et see, mis meie lapsed sealt nüüd ütleme näiteks sellelt univalgse balletilt kaasa võtsid, oligi ta ühelt poolt sõnavara, mis jänes, olgu see siis Lumivalgekese ja pöialpoistega ja ka see kujutlusvõime, mida ikkagi nii ballett kui ooper vaadi aitavad, võimendada ja elavdada. Ja see on ka põhjus, miks me oleme püüdnud teha nüüd teatrikülastused selliselt, et, et ei oleks tegemist klassiekskursioonidega, sest klassiga sa saad, saad ikkagi käia teatris koos, aga et kui need noored need tulevad, siis sealt oma asenduskodust, et nad püüame tekitada sellise olukorra, et on ühe täiskasvanu kohta, siis seal ütleme viis, kuus võib-olla seitse Mart, et oleks olemas ka see kontakt täiskasvanud inimesega, et kui on vaja nüüd läbi arutada, siis see, mida parasjagu nüüd siis laval nähti ja sest me ju ise ka, kui me ooperit külastame, siis ikka tahaks kellegagi arutada ja uurida ja puurida, et miks see just nii oli, miks see teistmoodi. Nii et see on see, miks me oleme püüdnud mitte ajada neid ekskursioone kohutavalt suureks, vaid just, et säiliks igal noorel ka kontakt selle saatjaga, kellega ta parasjagu on tulnud, sest elav eeskuju on see, mis, mis kõige paremini toimib ja ma arvan ka, et ooperikülastajaid kindlasti on tulevikus ka nii palju, vähemalt kui on näha ja kui täis on need saalid ei tohiks küll sellega probleemi tekkida ja kui noored vähegi saavad pisiku külge, siis ma usun, et nad käivad edasi ka sest et neid ooperi inimesi niinimetatud on ikka väga palju. Jah, me teeme oma parimat tööd selle nimel, et, et seda ooperipublikut ka tulevikuks jätkuks ja ja eelkõige selle nimel, et just see esimene kogemus mus ooperi- ja balletiteater üldse on väga emotsionaalne teema, et, et see esimene kogemus, esimene emotsioon oleks neil positiivne ja et nad julgeks sinna suurde majja ka tulevikus tagasi tulla, et, et see ei oleks lihtsalt selline suruma majamürakas Viru keskuse ja Solarise vahel ees, vaid et see oleks tõesti koht, millega seoses neil on mingisugune positiivne emotsioon ja mälestus ja et nad oskavad sinna tagasi tulla. Mina olen ka täiesti kindel, et ooperihuvi noorte seas ei kahane, vaid kasvab selle pärast, et kui juba vaadata klassikalist muusikat üldiselt siis on ikka väga palju neid, kes, kes seda armastavad. Ooperipubliku järelkasvu teemal arutlesid stuudios Rahvusooper Estonia noortetöö juht Rahel Otsa Jakob Westholmi Gümnaasiumi muusikaõpetaja Grete Koik, Kati Käpp SEB heategevusfondist ja Johanna Maria Juhandi Rahvusooper Estonia noorte vabatahtlike ühendusest vantid. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Teisel oktoobril anti Royal Albert Howli süleklassik brite Woods muusikapreemiad. Heliloojate kategooria nominentide seas oli ka Arvo Pärt oma teosega Aadama itk-Aga võitu kahjuks Eesti heliloojale ei tulnud. Heliloojate kategoorias saavutas preemia hoopis Hans Zimmer. Arvo Pärt, kes tänavu preemiat ei pälvinud, on saanud selle näiteks aastal 2003 nüüdisheliteose kategoorias teose orjantioksident eest. 2011.-le aastal pärjati ta Royal Albert hoolist toimunud Classic brite Woods tseremoonial aga aasta heliloojaks. Naisartisti tiitli pälvis tänavu klassik brite Woods Nädalaga viiuldaja Nicola menetleti ja parimaks meesartistiks tunnistati pianist ja dirigent Daniel paarelboim. Kriitikute tunnustuse pälvis tenor Jonas Kaufmann. Aasta parimaks FM albumiks tunnistati Andreas märgikofemmuumis ja läbimurdeartistiks nimetati saksofonist Ehimi Dixon. Pianist lang langile anti üle aga rahvusvahelise artisti preemia ja elutöö preemia pälvis tänavu postuumselt tenor Luciano Pavarotti. Klassik brülte Woods on osa briti fonogrammitootjate ühingu aastaauhindadest spets ja neid auhindu võib pidada vasteks ameeriklaste grammidele. Nüüd uudiseid dirigeerimise vallast Birminghamis. Foonia orkester andis teada, et praegune peadirigent Andres Nelson oma senist lepingut ei pikenda. Tema leping kestab aastani 2015 ja üheskoos orkestriga plaanis on ta veel selleks ajaks 90 kontserti, neist 35 toimuvat kontsert turneedel välismaal. Andres Nelson son olnud Birminghami sümfooniaorkestri peadirigent viis aastat. Lepingu mitte pikendamise põhjuseks rajal 2014 15 algav tihe töö bostoni sümfooniaorkestri peadirigendi ametis. Samuti sobib Andres metsas veeta rohkem aega oma perega. Läinud Ojal oli Nelson seal ka mitmeid ülepingest ja ületöötamisest tekkinud terviseprobleeme, sest lisaks peadirigendiametile nimetatud orkestrite juures on tal ka arvukalt külalisesinemisi. Hetkel tegutseb Nelson bostoni sümfooniaorkestri peadirigendi kohusetäitjana. Hiljuti Valmis Andres Nelson elust. Ka dokumentaalfilm, mis kannab nime Jinios, on faja. Film hõlmab kahte aastat tema elust ja räägib tegemistest nii Lätis, Inglismaal kui Saksamaal. Filmis tahavad intervjuu, kaasa saime rattur ja Daniel paarel. Paim. Filmi on DVD-na välja andnud firma nimega Orša. Pingelisi uudiseid tuleb Ameerikast. Minnesota orkestri peadirigent Osmo vänska astus esimesel oktoobril orkestri kunstilise juhi ja peadirigendi ametist tagasi. Minnesota orkestri muusikud on juba rohkem kui aasta olnud juhatusega vaidlustes palga ja kollektiivlepingu teemadel. Orkester pole ammugi proove teinud ega esinenud terve möödunud hooaja vältel. Peadirigent Osmo vänskaa lubas juba mõnda aega tagasi peadirigendi ametist loobuda, kui orkester ei saa proovidega alustada tänavu aasta 30. septembril. Ja kui normaalne töörütm ei taastu. Ta oli ju tarvis valmistuda vastutusrikasteks kontsertideks. Karl nägi hoolis. Branska kutsuti orkestri juurde juba rohkem kui 10 aastat tagasi ja tema eesmärgiks oli teha sellest silmapaistev muusikakollektiiv. Vaid mõned tunnid peale Osmovenska tagasiastumise teadet astus Minnesota orkestri heliloomingu instituudi direktori ametist tagasi. Ka Pulitzeri preemia pälvinud helilooja Khanis. Kõõnes nimetas orkestri ja juhtkonna vahelist olukorda segadust tekitavat kaks ja et suurepärast orkestrit, mis on parimas vormis, lihtsalt hävitatakse. Tõnise sõnul on osapooled lausa võimetud omavahel suhtlema, aga musitseerida ei ole võimalik meeskonnatunde ja koost vaimuta. Probleemid on ka ooperi vallas. New jaksitlejoopera ehk New Yorgi linnaooper andis hiljuti ilmselt viimase etenduse, sest kompanii on pankroti äärel. Tegevust ei saa alanud hooaja vältel jätkata, kui ei saada kusagilt lisaraha seitse miljonit dollarit. Hooaja avaetendusi. Küll tehti seitsmeteistkümnendast 28. septembrini, mil etendati Marcantonio oopereid, Annanic hool. Samuti lootis ooperikompanii saada rahalist toetust kickstarter. Programmist loodeti saada miljon dollarit, aga kokku saadi kõigest 300000. Kunagi väärsel kohal asunud jaksidiooperal olid probleemid ametiühingulepingutega juba möödunud aastal. Olukorra pärast hindamiseks tehti radikaalseid ümberkorraldusi ja loobuti senisest kodust. Lincolni keskuses järel rentis ooper kokkuhoiu mõttes erinevaid saale New Yorgis. New Yorgi linna ooperikaitseks on välja astunud ka Blazy Domingo, kes alustas sealt kunagi oma rahvusvahelist karjääri. New Yorgi linnaooper peab end niinimetatud lihtsamaks rahva ooperiks, mis on alternatiiviks Metropolitan ooperale. Kompanii rajati 1943. aastal. Nüüd lühiuudiseid. 30. septembril streikisid ja Saksamaa orkestri liikmed, et juhtida tähelepanuorkestrite sulgemisele Saksamaal. Viimati langesid selle tegevuse ohvriks raadio, orkestrid Kagu-Saksamaal. Alates 1991.-st aastast on Saksamaaorkestrite arv langenud 168 pealt 131 peale. Moskvale lähistel asuvast suvilast leiti mõrvatuna Moskva kuulus klaveriõpetajat Raztoklitskaja, kes oli omal ajal näiteks Mihhail Pletnovi õpetaja Moskva muusikakeskkoolis. 26.-sse. Septembril oleks klaveripedagoog tähistanud oma 70 viiendat sünnipäeva. Viini riigiooper andis aga teada, et oktoobri lõpust hakatakse üle maailma näitama live ülekannetena, ooperi- ja balletietendusi. Neid saab vaadata interneti ja Samsung Smart-TV vahendusel. Gidon Kremer koondab enda ümber aga muusikuid, et korraldada kontsert inimeste toetuseks, keda Vladimir Putini admine inspiratsioon on vangistanud või püüdnud maha suruda. Kontsert toimub seitsmendal oktoobril Berliinis. See kuupäev on ka vene ajakirjaniku ja inimõiguste eest võitleja Anna Politkovskaja surma-aastapäev. Kontsert kannab nime Turaš, muid low ja seal kõlavad vene heliloojate teosed. Kontserdil osalevad näiteks Daniel barrel Paim, Marta argeris, Emmanuel Bachi, Sergei kariaakov, Katja Punjotišvilia, Nicolás Alstalt. Ja lõpetuseks üks rõõmustavam uudis. Dirigent Esapekka olen pikendas oma lepingut filharmoonia orkestri juures. Ühtlasi tähistab dirigent oma 30 aasta pikkust kokkupuudet. Selle orkestriga puhul toimus 29. septembril Londonis South Banki keskuses ka ilus kontsert Esapekka salonen lepingut filharmooniaorkestri peadirigendina pikendati esialgu hooajani 2016 2017. Esa-Pekka Halonen on olnud filharmooniaorkestri peadirigent aastast 2008. Aja jooksul on ta esinenud selle orkestriga rohkem kui 350-l korral, toonud maailma esiettekandele neli uudisteost ja teinud 27 salvestust. Tema juhtimisel on sisse viidud mitmeid tehnilisi uuendusi, nagu näiteks orkestri esimene live ülekanne internetis ja digitaalsed muusikalised installatsioonid. Sülgaja. Sel nädalal andis uus vokaalansambel kamber solistid Risto Joosti juhatusel kontserte Tartus ja Tallinnas, mõlemal puhul Jaani kirikutes ja Tallinna kontserti käis kuulamas Aivar Lessinski. Aivar, millised on muljed sellelt kontserdilt? Muljed on väga toredat, väga põnevad ja küllalt eredad, peab ütlema, et see oli tõepoolest siis oma raskuselt väga tõsine kontsert selle uue koosseisu jaoks. Kontsert kandis pealkirja Misery ire. Ja ühtekokku tuli siis esitamisele kolm teost, nii et tegemist oli täies mõõdus täisväärtusliku kontserdiga, millel oli ka vaheaeg. Et esimeses pooles kõlasid Grigori Holleegrimisi Reere siis Toivo Tulevi teose esmaettekanne sonetid ja pärast vaheaega, siis esitas veel kamber, solistide grupp, tegelikult ka Toomas Louis Victoria reekviemi. Nii et väga tõsine väljakutse muidugi niisuguse väikesearvulise koosseisu jaoks, sest ühtekokku oli lauljaid 15. Ja kuidas ansambel siis kõlas ansambel taas kohati erakordselt veenvalt ja väga ilusasti ja, ja väga võluv oli ümar ja soe kõla, seda just eriti solistide kvartetti puhul. Mis oli siis alleegrimisereeris? Nagu oli seal ka kava lihannotatsioonis öeldud, mille oli koostanud Toomas Siitan. Et tegemist on siis teosega, kus on viiehäälne põhikoor, solistide rühm ja ühehäälne, siis meister ka veel lisaks sellele et tegelikult siis varieeritakse kogu aeg ühte psalmi, laulu ja solistide ansambli puhul on siis seesama psalm just elementidega kaunistatud ja sellele lisandub siis see kuulus legendaarne kõrge kolmanda oktavi C noot soprani partiis, mis tegelikult on sellesse partituuri hoopiski lisandunud 19. Islandil ja kinnistunud selle teose nii-öelda külge alles 1800 kolmekümnendatel ja seda ka siis tänu Felix mendel sonile, kelle kirjast siis Roomas on üles leitud vastav märge. Solistide kvartett ütlesin siis, selles alleegrimisereeris oli tõesti erakordselt sooja ja kompaktse ja tervikliku kõla, aga samas jällegi põhikoor võib-olla pisut oma repliikide algustes jäi natukene ebatäpseks ja hara kõlaliseks, et oleks võinud pakkuda niisugust nagu täpsemat selgemat repliikide algust. Ja võib-olla ka kõik need pausid päriselt andnud, et kui teos nii-öelda läks käest kätte ühelt rühmalt teisele, kas siis meesterühmalt põhikoorile võisolistidelt pisut, et oli tunda niisugust nagu hajusust, et seda pausi kandlust oleks tahtnud nagu rohkem. Jah, nad olid küll distantsiga seal ka ka Tallinna Jaani kirikus need grupid eraldi lahutatud, aga tegelikkuses jah, pisut nihukest voolavust oleks tahtnud veel rohkem. Aga siis tervikuna võib veel öelda seda, et ka terve see koosseis, võib-olla ka selle alleegrimise reede puhul oleks võinud olla äkki natukene suurem, et, et siis oleks ka see vastandumine, solistide kvartetti ja suure koori põhirühma vahel olnud võib-olla markantsem ja värvikam ja küllusliku. Natukene seesama koosseisu suuruse asi tuli ilmsiks ka Toivo Tulevi sonettide puhul. See oli siis teine teos, mida kamber, solistide grupp esitas kontserdil. Ja kui esimesed osad sellest teosest olid siis võib-olla omadramaturgiat ka mitte kõige veenvamad, siis alates viiendast ja kuuendast osas. Tegelikult sai kogu see koor nagu nagu innustust juurde ja pääses koguma värvikuses nii-öelda nagu mõjule aga ka seal tegelikult kulminatsioonimomentidest ja niisuguste ka eredate kujundite vastandumisest oleks võib-olla tahtnud saada korraks suuremat kõlamassi. Et pisut sellest nagu jäi, minu meelest puudus aga tervikuna see ja pilt oli väga kaasakiskuv ja samas alguses oli Toivo Tulevi sonettide puhul just kuulda see, et kui solisti grupp oli liitunud selle ülejäänud koosseisuga siis kamber solistide kõlapilt oli erakordselt terviklik ja tasakaalus ja, ja väga ilusa, paindliku ansambliga. Et see oli tõesti väga-väga nauditav. Aga mis mulje jäi Toivo Tulevi uudisteosest endast? Teos on siis kirjutatud tegelikult aastal 2007 ja nüüd siis kuus aastat hiljem jõutisele ette kandeni. Minu meelest oli nii, nagu ma ütlesin, ka esimestes osades, ütleme seal kuni neljanda osani võib-olla seda annaks natukene dramaturgiliselt tihendada. Võimalik, et ka kamber solistide ja ei olnud küllaldaselt aega nii-öelda selle partituuri ka kõiki erinevaid interpretatsiooni võimalusi järgi proovida. Tundus, et seal on tihendamise võimalusi küll, aga väga eredad olid tõesti seal lõpuosad alates viiendast osast ja seal oli ka veel väga ilus soprani soolo need kõlavärvid ja, ja ka see dramaturgia, mis tuli seal lõpuosades välja, see oli tõesti väga palju pakkuv. Et selles mõttes on väga tore teos. Muidugi see nõuab lauljatelt kõrgpilotaaži, seal on vokaalsete võimete väga suurepäraseks näitamiseks mõeldud lugu ja tõesti nõuab ka väga suurt niisugust vaimu keskendumist. Lauljatelt. Võib olla ka see, konkreetse ettekande puhul mängis rolli pärast alleegrit pärast Misereerit kohe hüpata 20 esimesse Viljandisse, kus kõlapilt on sootuks teine ja nii-öelda orientiiri, nii sisemised, vaimsed kui ka muusikalised on lauljate jaoks hoopis teistsuguseid. Natukene võttisel lauljatel aega võib-olla ka sellest tuli teatud niisugune dramaturgi line hajusus, esimestes osades. Aga kuulajale mõjus see kindlasti väga hästi, see kontrast. Ja, ja vaieldamatult vaieldamatult, et ta oli väga värvikas ja need tämbrid ja kõlamaalingud, mis seal tekkisid, olid pärast talleegri niisugust, selget heakõlalist, kolmkõlade ja läbivate nootide liikumist väga põnevad. Ja ikkagi, jälgides ka seda teksti, et see nii-öelda tunnete tulv ja, ja kirg, mis sealt vastu vaatas, oli muusikalises kujundis ka täiesti olemas. Ja kuidas õnnestus Victoria reekviemi ettekanne? Pärast vaheaega esitas siis kammersolistid tõesti mas Louis Victoria riikeni ja kui alguses tuldi peale nagu suhteliselt puhanult ja heledat ja kirgaste kõlavärvidega. Ja esimesed liikumised olid tõesti väga plastilised ja partiide joonised olid selgelt ja nõtkelt voolitud koorifaktuur oli läbipaistev, õhuline, samad, niisugune ümaraks tavaline ja kõik oli tõesti ka suure hoole ja armastusega voolitud siis tasapisi, kas lihtsalt see koosseis jälle väsima? Ma arvan, et jälle põhipõhjus oligi selles, et see on liiga väike koosseis, nii suure teose esitus ütlemiseks. Tõesti, Risto Joost andis oma parima ja, ja see on tema kui dirigendi vaieldamatult tugevam, küll ta voolis pikki muusikalisi mõtteliine väga järjekindlalt väga selgelt ja lauljad andsid endast parima. Aga see on ka vaimu jaoks ikkagi niivõrd nõudlik ja niivõrd raske teos, et lihtsalt füüsis hakkab üles ütlema ja siis tähelepanu enam ei jagu, et kõiki detaile sama armastusega nagu välja voolida. Ja siis hakkaski natukene tunda ennast väsimus ja lõpupoole lihtsalt seal ka veel tegelikult partituuris kuulda ikkagi väga reaalseid tundepuhanguid ja ägedamat emotsiooni. Ka sinna oleks tahtnud saada niisugust jõulisemat tundeväljendust ja kirglikumalt musitseerimist, aga lihtsalt oli näha, et, et enam ei jagu jaksu lihtsalt lauljatel. Aga tervikuna muidugi, see on erakordselt suur väljakutse lauljate ja nii vähese koosseisuga lauljate jaoks pakkuda siis ühel kontserdil kuulamiseks kolm nii erinevat ja nii rasket ja nii nõudlikku teost, et see on tõeline meistriklass ja tõeline vokaalne kõrgpilotaaž, mida siis sai kuulaja nautida Tallinnas ja väga loodan, et see koosseis siis kas samas koosseisus või pisut muutunud jätkab ja pakub meile veel suurt kuulamisrõõmu. Lihtsalt suuremate lugude puhul oleks veel toredam, kui laual oleks vähemalt 32 lauljat. Aitäh Aivar senski. Tiiule Evald jagab meiega mõtteid seoses Rahvusooper Estonia festivali ver tissima Kaala kontserdi ja Verdi reekviemi ettekandega. Huviliste jaoks üks väga infoküllane album 100 aastat Estonia muusikalavastusi kavale. Töödel, mille autoriks muusikateadlane Vilma Palma annab põhjaliku ülevaatetegija-ist selles majas ajavahemikus 1906 kuni 2006. Nüüd on meil selja taga pidustused, Estonia 100. Aastaarv on 2013. Kui püüaks võrrelda võrreldamatut, millised on olnud teatrimajanduslikud võimalused näiteks aastal 1919 39, mil maailma rabas 20.-te lõpust alates suur majanduskriis ja millised? 1993 2013. Kui paljud lauljad, lavastajad, pillimehed pääsesid õppima suurtesse kultuurimaadesse kunstimekades siis ja praegu. Teisalt Milme määral on muutunud näiteks pokalistide maailmas kõla, ideaalid, küsimusi ja mõtisklusi. Kui palju mõelda, näiteks 1922 lavastati Estonias Verdi Aida ja peaosa laulis imeliselt karismaatiline muusik, reaalne, kuid kerge lüüriline sopran Olga Mikk-Krull sest polnud kedagi teist võtta, siis tänases päevas on meil sopranit Aile assoni ja heli Rescus, kes võiksid julgelt Euroopa teistele lavadele minna nii aida kui Wagneri soprani rollidesse. 25. septembril. Kalal saigi nautida Aile assoni Iidaariat esimesest katusest ja maskiballi Amelia aariat teisest vaatusest niinimetatud Põllane aariat. Kui siinjuures kõnelda ka 29. septembril kõlanud reekviemi soprani partiist Kaarli kirikus tema esituses siis tuleb tunnistama taas tõdemust, kuid, ent sisaldab endas ka töö tegemise enese sisemiste ressursside väljatoomise oskust ja Vistmis peamine soovi end pidevalt arendada. Siis saab see pärjatud. Valmistas rõõmsa üllatuse ka näiteks Valgevene bariton Ilja siltšukov kes oli minu meeltesse sööbinud juba mõned aastad tagasi Klaudia Taevi konkursilt ja Mai Murdmaa lavastatud Mosne ooperis ta iis Nathaniel ja rollis. Tundub uskumatuna. Nii väheste aastate jooksul on noor inimene, kellele äärmiselt kaunikõlaline bariton nii kõrgesse kvaliteeti jõudnud tema professionaalsus, vokaaltehnikas, üleminekuregistreid, Algne valdamine annab tema käsutusse kogu värvi balleti nyydruga tuuri Kraft, Ilona kui Don Carlose rolli jaoks. Sellest hoolimata tema seal pole eriti ei valjukülaline, ei erilise rahaga, kuid seest mahukas lennukas ja fraseerimine äärmiselt intelligentne ja muidugi looduse kingitus. Kaunis lavavälimus. Uus olid tutvus ka tenor taldokopuutoga, kes alles ka 33 aastane lõpetanud Nicole pitsiini nimelise konservatooriumi variety on Luisid de koraato juhendamisel. Nüüd muuseas täiendab ennast ka kui muusikateadlane, seletab tema laulmise juures väga paljusid asjaolusid. Tema lüüriline hääl ja intelligentsus on talle juba uskumatult palju rolle. Enamuses itaalia teatrites ning eriti edukas paistab ta olema Rossini Donizzieti tellini ooperites siinsel skaalal sobist sellega väga nägedufi aaria ooperist märkmed, mis on samuti lüüriline, väga valuline ja sisuliselt imponeeris ka Carlose ja dipoosa duett koos Chuckiga viimases rollis. Nende kahe kunstniku muusikaline mõtlemine tundus olevat absoluutselt ühes paadis kui katelduv kappauto hääl ja tema hääle jõud ja kõrk, nootide reaalsus ei ole just võib-olla hetkel veel Verdid raamatismi jaoks imponeeris, tema sisuline ja muusikaline stiili valdaminega reekviem Is VKM tervikuna oli minule väga suur elamus Kaarli kirikus. Esiteks orkester ja koor kõlasid oma headuses. Koori üle oli lisaks toodud ka lätlaste Latvijas koor. Ja kui üldse millegi üle võib-olla mõtteid vahetada, siis vas taas akustikast johtuvatest asjaoludest. Kirikukoja on teatavasti kapriisne ja mitmedki Fortissimad ja kulminatsioonid. Võib-olla oleks tahtnud enamat õhuruumi ära lahendumiseni. Ja võib-olla oleks oodanud julgemaid kõla, kontraste Fortissimaid rattosid, viies ire ja Rextremendi osades ja muidugi kontrastiks Salvamee pianissima vahel, aga see on juba dirigendi temperamendi ja maitse küsimus. Veel tahaks rääkida kauni kõlalisest metsas, Opronist, lilli, paasikivi, sellist metsosopranit, kuulepist tänapäeval maailmas siiski väga harva. Tema kaunis tämber, Verdi stiili, minu jaoks reaalne valdamine ja sobitumine teiste häältega. Huvi pärast kuulasin järgmisel Päeval LP 1964. aastal La Scala ettekandes lõdvestust Moskva suures teatris saalis, kus dirigendiks oli Herbert von Karajan solistideks Braisferentsakosotokarlober, kontsia Nikolai diaurov. Siis julgen siiski väita, et just nimelt eespool jutuks olnud muutused lauljate, kõlamaailmaideaalide nihkumisest kuskile teistele tasanditele on olnud suur. Ja julgen ka väita, et kõlaliselt oli meie Kaarli kiriku reekviemi ettekanne väga kaunikõlaline. Rääkis Tiiu Levalt. Klassikaraadios on eelseisev nädal pühendatud Verdile pühapäeval kordusena, teisipäeval on kavas Tiina kuningas Aade Verdi elust ja loomingust. Verbi nädala jooksul tutvume mitme Verdi albumiga ning 10. oktoobril täpselt Verdi 200. sünniaastapäev. Val on delta saatekülaliseks palutud Itaalia suursaadik Eestis Marko Klementi rääkima oma kuulsast kaasmaalasest Vergist. Ka kõigil oktoobri ooperiõhtutel saab kuulata Verdi oopereid. Niisiis nautigem koos Verdik. Sülgaja tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Tiiule Evald Aivar Lezinski Jänelejevast teenfelt. Saate montaaži tegi Helle Paas. Toimetas Kersti Inno sülgaja.