Viimasel ajal olen pikemalt juttu ajanud mitme vanema kunstnik. Kui ka Aino Bachi, Märt Laarmani, Johan Raudsep, Aleksander Vardiga kõik üle 75 kõigile uusi töid pooleli, kõik vaimselt erksad sädelevad niisugused kokkusaamised nagu värskendavat žestid. Võtan seejärel mõne poolelioleva töö ja püüan midagi lõpuni teha. Alles olin koos Aleksander Vardiga, kelle maale eksponeeriti kolm nädalat Tallinna kunstihoones koos teise tartlase Alfred Kongo teostega. Aleksander Vardi sai möödunud sügisel 75. Ja oli omal ajal kunstikooli Pallas esimesi õpilasi. Sai Konrad Mägi käe all maaliaks meenutab õpetajad väga lugupidavalt tänagi. Lahe lõpetas Aleksander Vardi juba 1925. aastal sõitis siis koseedwartiiraldiga mitmeks aastaks Pariisi. Sellestki tuleb täna meenutusi 1934. aastal saivardi ise Pallase õppejõuks. Praegu pole tema kolleege enam elus. Pole paljusid õpilasi Ki. Loominguliselt oluline oli teinegi pardi pariisi reis mille järel ta tõusis Eesti paremate kolaristide urka. Tuntud on tema impressionistliku õhu ja värvirikkad, linna vaated, päikeseküllased, aiad, aktid, looduses ille pildid ja teised. Paari aasta eest tabas Aleksander Vardit ootamatu raske haigus tai mõneks ajaks isegi pimedaks. Kuid kui nägemine taastus ja ta voodist juba tõusta või see oli nii-öelda pintsel kohe käes. Me oleme praegu Aleksander Vardi näitusel Tallinna kunstihoones Siin on nii nagu ma nüüd tahtsin siia koondada 30.-te aastate periood ja siis vist eeskätt see, mis nüüd peale Pariisis oleku tagasi jõud, mis sellega siis nüüd erinevust on eelmistega see on see, et ma kuidagi viimaste aastate tõttu Pariisis olles kuidagi hakkasin rohkem huvi tundma ja armastama seda puhtalt nüüd impressionismi ja nendes töödes, nüüd ütleme kasvõi seesamane Pariisi Polvar, see on nüüd nii puhta niisugusi intensionistlikus laadis teostatud. Võtame kasvõi see aken seal, see esimene, neid on ju muidugi hiljem terve hulga saanud teha aknaga seotud motiive aga see oli nüüd üks esimesi nii tõelikult, kohe üks. Esimene. See tähendab niisugune vastu valgust, maalima ja miks see oli huvitav, missugused uusi probleeme see tõi sisse? Mina arvan ikkagi nüüd implisse Mistliku valguse mõju ja mulje kättesaamist, sest ka vastu valgust ei pruugita sugugi olla nii kontrastsemalt tume ja võib ka samuti olla ta ikka küllalt nii värvirikas ja küllaltki õhurikas ja, ja nii enne seda. Ma mäletan, kui õpilase aastates mõnikord katsetasime vastu akent, midagi maalida või vastu valgust, ütleme väitis vastu akent siis mingi pärast selles vanas kooli mõistes oli see need, mis siis seal aknal on saetud, need esemed, et need teavad siis tohutu kontrasti, tumedad tulema, jah, aga, aga muidugi, see on kahjuks võimalust, seda aga ühtlasi ka on mind huvitanud ka seal te näete, et seal on üks punane laik keskel ja seal üks mingisugune rätiga riideese. Vot seda ma tahtsin kuidagi nii ei katsetega, nii. Kuulge, aga poleks oma punase värvi mõningad ja et annaks asjale tsentrum ja selle pildi kompositsiooni, nii et väga mitmesugused probleemid. Aga just eeskätt ikkagi see valguseküllane, niisugune noh, atmosfäär ja see oleks seal sees, et ta mitte ei lähe niisuguseks süngeks raskeks ja siin kohe järgmine, aga see on natuke muidugi hiljem tehtud aken minu ateljees muidugi hulga aastaid hiljem. Aga kas seesama probleem esineb sealsamas sees jussi? Ta ei oleks mitte ainult niisugune sünge, võtame selle akti. Akt on nüüd mõeldud muidugi päiksega, kas looduses ja mitte ainult üksinda sel kujul päiksega. Mina tahtsin, et päikene nii siledaks ka ja ei tuleks selle figuuri peale ja ühtlasi selle maastiku sees mängiks ja nii et, et ta mitte ei ole niisugune standardne väljund, lõige, sellest akti väljalegi sellest looduse taustast võib põhjast vaid, et oleks. Tervise ja tervise, siin on need päris viimased tööd oleme päris 70 viiendas aastas, see äratas tähelepanuõhtuga toredale meeleoluga. Võib-olla ma ei olekski soovinud kini romantilist, aga selle romantilise mõttel on muidugi seal esineb kuu, mul oli tähtis ema valgus, tähendab, saan sellega, kui mul näiteks taga ei esineks neid, seda elementi nagu näiteks kuu või vallu tema on valgusallikas ja tema toob siis võimaluse mulle sisse. Nii et ma saan neid esemeid, mis ma siin nüüd olen tahtnud kujutada teatud nuh, valgus ja kontrastiga, teate nii, et sellel oma mõte on, mitte ainult, et nüüd vaata ta nii romantiline oleks, tal oli oma probleem. Mul on muidugi väga meeldiv olnud Konrad Mäetööd ja tema õpetusi. Sest tema juures ikkagi üsna mitu aastat õppisin. Niisiis mägi lõpuks äkki, kui ma nüüd mõtlen ise ka ikkagi mägi kolorist mägi kui niisugune siiras ja otsekohene maalija ja nähtavasti need olid asjad, mis ka mulle meeldisid ja, ja küllap need andsid mulle tõuke, et, et nii olla, nii et minna puhteni maalijana tähendab, mitte mitte niisukese poolt käsitöölisena. Sa nüüd teed asja ja paned talle ka värvid myya vaid temal oli kuidagi see niisugune instinktiivne koloriidi niisugune mõiste. Ta on ja hiljem olen kontrollinud tema töid oma nüüdse vaataja seisukohast ja ma ikkagi jään selle juurde, ta on tõesti olnud meile esimesi järgul kolorist. Ma olen elanud kaks periood ja nüüd ma elan kolmandat perioodi, selle eelmise generatsiooni pisikesel lind oli, võtame seal seal Konrad Mägi ja, ja siis kõik need seal üks periood, mis ikkagi minul nooludeks terve ajastu. Peale selle on olnud teine periood ja nii imelik kohta ütelda, et tõesti neid enam ei olegi. Ülejäänud, kes on elanud selle teisel perioodil minu kaasaegsete perioodi üle, tähendab kahes kohas välis välismaal kui ka oma kodumaal. Igatahes vähemalt vist valvasse kooli õppejõudude puutub, siis olen mina ainukene imekombel ellu jäänud, kes sellest ajast pärit, kes on kõik juba kadunud ja nüüd tuleb siis kolmas, see, mida ma Prada ise elan veel oma viimases lõpus. Vaat sellepärast see ongi nüüd, et minul on nagu väikene peas nagu väikeleksikon. See on muidugi igaüks seda väärt. Ja seda perioodi, mis nüüd enne mind oli, seda on küllalt juba seletatud ja seda on räägitud ja ja sellest kirjutatud, aga mis on väga vähe puudutatud, see on minu enda piri ajastu, mina, see tähendab Peikest, meie läksime vot kuma juba testidel alguses, kui ta, me sõitsime kohale sinna välismaal, vaat seda on vähe puudutatud. Siis oli üldse niisugust mõtet, et kusagile mujale ka võimalik sõita. Peatega ainult katabki, see oli nii. No ma toon ühe väikse mälestuse killu. Olin viiradele pärast sõitmas, eelmine õhtu kutsus Aleksander tasandama Tartus elas sind ka siin filosoofi tänaval, kutsus endale, istusime siis terve õhtu kolmekesi tema Tassa piirata, mina vot tasa oli ju nii Pariisi vaimustuses need ainukesed inimesed, kes Pariisis oli käinud, Pariisi läksid ja nüüd olime meie parajasti minemas ja tema siis tegi meile kena õhtu. Rääkis lõpmata lugusid, tema oli omamoodi fantaseerinud niisugune kõik ja siis ta meile andis niisugused põhjalikum ettekujutus, mis Pariis on, mis seal on, kui te lähete sinna, vot mis seal siis on eraldatud ka siis? Ei olnud, ei olnud, vot nüüd te küsisite, miks just Pariisi. Vaat see oli juba nii hõpsu, selle, see oli paratamatult ikka Pariisi v keegi mõtete pidanud müüdsininezumalas õieti müüdsin, aga see välismaal olid enne seda käinud Saksamaal ja Anita ja peaasjalikult muidugi Dresdenis, Berliinis, Münchenis ja Leipzigis. Just, ta oli esimese ilmasõja lõppu siis, kui Saksamaaliit ja laostunud raha langes, teate nulli ma ütlen, läksid restorani? See oli rahapakk, oli laua peal teatonist, Pakist võtsid ladusid ooperile. See oli nagu üks niisugune, see oli teada, kirjamark maksis miljonitele. Niisama ütleb Hemingway. Sama ütleb Aleksei Tolstoi ja need kõik ütlevad, et kui, et kui kus saab teha, luua midagi, teha tööd seal tõesti, seal ma ütlen kohe, tuled, võrdlen Berliini omaaegsed Berliin ja Pariis, ma pean ütlema, et need kaks sedasama lugu, eks ju, ja teine päev. Tähendab, see oli niisugune asjalikelt kui film ja niisugune, tead, kõik nagu seal oli. Aga Pariis juba see atmosfäär oli seal vist nähtavasti üks paatne osalis, udune, alates meeldiv. Ega muidu sügavad. Maalisus. Ma olen õige, ega muidu poleks intressiooni olnud, 25 sügisel, sügisel ja Nojaadiga kahekesi. No mina mõtlen, et me pidime samas oleks, aga meil läheb see asi natuke viltu ja siis sõitsime minema ja umbes kolm nädalat jumalalt vast kuu oli, aga tal tuli tema järele ja siis sel ajal siis oligi see algus, siis me läheme nii enam-vähem ühte elama seal ja saime ruumi ka, kus oli võimalik natuke teha ühte teist. Vaat asi oli see, et meil olid siiski stipendiumid tol esimesel perioodil, need ei algul ei olnud ka nii saia, saia töötada ja nii aga muidugi kauaks seda oli siis lõpuks need summad ei olnud kuigi suured Reali esimene stipendiaat kooli oma vallas ja kui mina läksin sinna, mina nende jalgne stipendiaat, tänavat, kuidas Aviratoli, Kultuurkapital summades tähendab tollel tol korral, et veebruaris tema oli Andrei loti juures ja mina läksin ka siis Andrei loti juurde õppima, tema ise õpetas, relvat õpetas, iseasi oli see, et seal oli noh, nagu ikka need väiksed niukesed oma väikset akadeemia nime all. Nagu nad olid. Seal oli kahtlemata väga palju rahvaid koos igasuguseid, nii kogu maailmast, nii et iga igat värvi ja seal kõik olid. Noh, see oli nii päris huvitav inimesi, no vaest umbes keskmiselt vast umbes 50 ümber võib olla kavast pisut vähem siis ruumi ei, ruume oli ainult üksainukene kaunis avarad, tee sellest parasiit linnaosas ka igas kohas kõiki pidi ei olnud viga. Terve maja oli ikkagi hea, kui tähendab, see ei olnud õieti õppimine, teate Pariis kunstnikest süsteemi nii palju ei tunta, et vaat, lähed kellelegi õppima, hakkad seal õppima ja, või lähed akadeemiasse õppima. See on, need on niinimetatud vabadust akadeemiad. Ja noh, võtame tase nööril näiteks tervel kanis kopsakas maja oli paar korrust, oli seal eksamid, mitmed ruumid, mitmed ateljeed. Kogu päeva hommik hakkas tööle peale ja kestis hilisõhtuni sas ja ei olnud sugugi mingisuguseid nii-ütelda, õppejõude olid joonest, skulptuurid. Tal oli oportell, oli skulptuuri peal, aga teate, see oli täis on nii vähe. Ja muidugi ega iga üksi, kui ta ei olnud maksnud selle korrektuuri raha või tähendab selle, ta tahtis selle, selle käest ütleme korrektuuri saada. Ta ei tulnudki üldse juurida, aga kes oli maksnud, läks ta nende juurde, no teate, massi juhatas vot see ja see on maksnud nendega, ta tegi kultuuri, aga teised kuulasid lihtsalt kõrvalt seda korrektuuri. Vot see oli Pariisis üks niisugune tüüpiline tol korral, no näiteks me elasime ikka siis see kuradi köögiviljadega neljaks. Meie elu oli ju, ei oska ära seletada, päevast, ta ei olnud midagi ühist sellega, mis elame nüüd. Kõigepealt olime ikka noored ja kõigepealt olime ikkagi nagu nagu, ütleme, elu täis või täis elu ja ja siis tuli töid leida ja mida me siis vahe tegime? Mina mäletan nii, et piiralt sai niisuguse asja teha, nukupäid maalis valmis, nukud olid ja siis värviga välisele. Nonii, ilusat nukud pead. Nendel läksid kuskile kaubamajadesse jällegi. Kes neid tead, mina jällegi tol ajal maalisin, kes samasugusele siidist siidi peale kangaid. Need olid siis Nasty arstil igasuguseid tratikud ja niisugused jumal teab, missugused tarvilikud riidest jäsemed nii. Tookord oli väga moes käsitsi maalitud need nõiavaat, nisukesi asju. Muidugi, ega tol korral ei tohtinud teenida raha täis Prantsusmaal, kui see tuli avalikuks ja me olime ju välismaalased. Nii et ei olnud senise ameti. Kui te tulite Pariisist tagasi, mis te hakkasite siis tegema? Palasse vate jäävad, ei ole see jah, nii lihtne olnud nagu nüüd ma vaatan kõiksuguseid, töid pakutakse lõpmatuseni ja kõik kohad on garanteeritud. Ei, mitte midagi olnud. Lihtsalt tulid tagasi? Ei midagi, siis lihtsalt polnud midagi peale hakata. Hakkad vaatama, kuidas elu läheb, teed juba tegid. Nihkusid isegi vahepeal olin madiaatri juures, isegi pärnu kutsuti, tähendab, oli üks koht vaba, läksin sinna, tähendab teatrikunstnikuks, seal ma olin siis küll vähem nüanss aastal tulin tagasi ja siis mul oligi nii, et kutsuti Pallase kooli õppejõuks. Nii et see oli siis. Aga see talisman, see aeg oli muidugi nii nagu ikka tead ja teed tööd. Vaatabki. Üks ja teine nii tegin ka mina ja siis, kui tuli üks näitus, mis näitas, et tol ajal tulid ballasse oma näitus, tuli algul kuidagi oligi isegi kaks korda aastas ballasse oma näitas kevadine ja sügisene aga hiljem oli Visna Mäedan Angkor üks näitus nukus kalt siiski võis loota, et ehk tööstmi siiski ja nii oli ka, muidugi keegi arenes ja kuidas keegi välja kujunes ja nii ja siis hiljem tekkis muidugi see kultuurkapitali näitas, noh see oli ka samuti, nii et kui sa aastas oletame, ääd juhul kaks tööd, müüsid niitide riiklikult eel võidad niukses tee, see oli isegi hästi, aga ei pruukinud seesugune olla. Need elu oli teada, juhuslik luustik, vaat öeldagi juhuslik sissetulek. Kui teie nüüd vaatate neid töid, mida te võib-olla aastaid ja võib-olla aastakümneid pole näinud nüüd siin, Tallinna kunstihoones näitusesaalis, missugune tunne on? No nagu ehmunud pisut ei oska järsku seisukohta võtta, sest nii pikk vaheaeg on olnud ja nii palju on olnud muid mõtteid ja muid katsetusi ja kui ma hakkasin esinenud, vaatasin ja hakkasin juba nüüd natukene rahulikumat asja siis leidsin, et ja ei ole see sugugi nii. Asjal on ikka oma mõte on sees, kõik on ju sündinud selles ulatuses nagu tol korral oli see nii mõeldud ja tahtsid ikka sellest sellest seisukohast minna ja ja, ja kui nüüd võtta nüüd seda hilisemad, mis on rohkem professionaalset ühele, kui ütleme, seal maali liikusid probleemid ja need maali niuksed põhimõtteid ja kõik hakkad vaatama, et ei, nad on seal küll taltsamalt ja nii ettevaatlikumalt võib olla tehtud. Aga need, need mõisted on ikka need sammal. Nii et ei ole selle tõttu sugugi mitte hiljem neid. Tegelikult nagu oleks midagi uut sündinud nende, nende ajavahemikud vahel vaid ei ole ikkagi side on olemas ja isegi mõni juures on väga suur side ja nii, aga nüüd muidugi kokkuvõtlikult ütelda ikkagi on täielik side ja ikkagi on. Maal jääb ikka maaliks ja maali ja jääb ikka maaniaks, ega seal midagi teha.