Täna räägiks siis natukene hiina nimest, kust see pärit on ja kuidas hiinlased ise oma maad ehkki ja rahvast nimetavad. Ma arvan, et väga paljud teavad, et hiinlased ise oma riiki ei nimeta nimega Hiina ega Chaina või džinn või kiina nagu on erinevates euroopa keeltes. Hiinlased ise nimetavad oma riiki tänapäeval kõige rohkem nimetusega džungu, mis tähendab keskriik, mis peaks, saab olema paljudele tuttav kusse. Sungu keskriigi nimetus on tulnud sellest ma räägin natukene hiljem, aga ma alustaks võib-olla sellega, miks meie nimetame Hiinat. Hiinaks eesti keelde on see nimetus tulnud muidugi Lääne-Euroopast, eeskätt saksa keelest. Sakslased ka olenevalt dialekti jalast nimetavad hiina või kiina. Ja inglased, nagu teame, nimetada Hiinat. Chaina. Ladina keeles on siin see hiina tüvi ja see on tulnud nüüd juba üsna vanast Hiina oma nimetusest. 2000 enam kui 2000 aastat tagasi, täpsemalt kolmanda sajandi lõpus. Esimest korda ühendas Hiina ühtseks keisririigiks üks valitseja, kelle kodumaa nimi oli džinn ja tema nimetas valitsejadünastia ka sünniks. Nii et siis esimene Hiina keisririik andis nime džinni, riik, džinni, nimi, Lewiski tol ajal hakkas juba levima ka lääne poole. Ja hiljem siis läänemaades džinn saigi. Olgu selleks siis erinevatel Euroopa keelteversioonidele, mida ma enne mainisin ja nagu öeldud, siis eesti keelde on ta tulnud läbi saksa keele, nii et sellepärast siis meie keelde on ta moondunud siis šiinaks see algupärane džinn nagu me teame veel üks huvitav märkida, et vene keeles ei ole hiina nimetus, sellest tüvest vene keeles on ta Kitay Kitay Kitay nimetus tuleb sellest, et 11 12 kuni 13 sajand Põhja-Hiinat valitsesid hoopiski mitte hiinlased, vaid üks rahvas, kelle nimi oli Kidanid. Ja siis, kui 13. sajandi algul 11. lõpus juba Tšingis-khaani mongolid vallutasid Hiina, siis nimi läbi mongolite hakkas ka lääne poole minema ja vene keelde jõudiski siis Kitay Kidanitest ka Läänekeeltes Marko Poolast ja teistest lääne ränduritest, kes mongolite ajal Hiinas rändasid. See nimetus levis lääne poole ja kindlasti paljudes kohanud nimetatust Kattai Kattai. Sellest Kitay tikkida nihe nimetusest siis tänapäeval seda hiina kohta nüüd Lääne-Euroopas Ameerikas eriti palju ei kasutata, aga rohkem. Sellistes kirjanduslikus kontekstis on ka Kataid. Nii, aga hiinlased ise hiina keeles oma maad tänapäeval selleks Hiinaksega džinnigsega ka kid taiksega Kataiks ei nimeta. Hiinlased nimetavad omad Sungu keskriik. Selle nimetuse ajalooline päritolu ulatub ka väga kaugele umbes kaks ja pool 1000 aastat tagasi. Aga sel ajal see nimetus keskriik ei tähendanud mitte veel seda, et hiinlased ennast maailma keskmeks pidasid sel ajal tähendas lihtsalt seda oli pigem mitte mitmuse termin, et Hiina oli, oli noh, umbes kuuendal viiendal sajandil enne meie aega jagunenud paljudeks riikideks ja Keskriikideks nimetati siis nagu pealinna ümber asuvaid vürstiriike ja keskriigiks. Nüüd tervet Hiina keisririiki hakati nimetama tegelikult alles 19. sajandil, kui Hiina hakkas noh, nagu ka lääneriikide survel konsolideeruma otsima sellist rahvusliku ühtsuse liini, nii et see ei ole ka terve Hiina kohta sugugi mitte mitte väga vana termin. Peale selle tuleb mainida seda, et, et ajaloos ei ole Hiina riik kandnud sugugi ühte nimetust, vaid tegelikult kui me vaatame Hiina ajalugu, siis me oleme harjunud mõtlema, et Hiina riik on seal läbi aegade kestnud ja väga vana riik, üks riik, kogu aeg tuhandeid aastaid. Aga tegelikult on nii, et Hiinas on riigid vaheldunud ja ajaloos siga, Hiina riik on pigem kandnud oma dünastia nimetust olitsiini, riik oli Hani, riik oli tangi, riik oli sungi riik ja teised. Nii et see hiinlaste oma nimetus tungoa keskriik on alles vähem kui 200 aastat vana ja samuti see rahvusvaheliselt tuntud Hiina džinn on ainult mõnisada aastat vana.