Täna räägime 20. sajandi mina vaieldamatult ühest kõige mõjukamalt, kui mitte üldse kõige mõjukamast isikust poliitikust sõjamehest aga, ja mingil määral õpetlasest filosoofist Chancashakest. Kui 1911. lõpul kukutati viimane Hiina keisridünastia, mis tegelikult oli küll Manšude dünastia Mansu rahva poolt loodud dünastia ja järgmisel aastal kuulutati välja Hiina vabariik siis selle Hiina vabariigi ütleme esimene aastakümme üks 15 aastat ei olnud sugugi kerge. Hiina vabariigi esimeseks presidendiks sai selle dünastia kukutamise ja üldse Hiina revolutsiooni läbiviimise võtmeisik, sun ja tsen, kes oli pärit Lõuna-Hiinast, aga muud poliitilised jõud tõrjusid ta kõrvale ja tema jäigi rohkem nagu ideoloogiks ja Hiina vabariigi valitsemisse väga palju kaasa ei saanud aidata ka juba siis kuskil seal 1920.-te aastate algul või isegi natukene varem Sunietzeni lähikonda ilmus üks noor ja väga võimekas mees, kes oli pärit Ida-Hiina Changi provintsist, aga aga oma nooruse veetis rohkem Shanghais ja sajandi esimestel aastatel piss ka Jaapanis, kus oli loodud siis sellistele ütleme vastaste Hiina vaata jaoks sõjakool. Ja kui peale revolutsioonide tuli Hiinasse tagasi ja saigi siis sunnetseni üheks paremaks käeks oli Chancažek kes on siis hiljem tuntud kui Hiina vabariigi kauaaegne president ja generalist simus sõjavägede üldjuht, jonka Sheck peab ütlema, oli üsna vastuoluline isiksus, sunni, et see on noh, oma oma vabariigi loomise ja demokraatia ohtlikus tegevuses oli ka üsna vastuoluline, aga tema oma elu lõpus püüdis siiski kuidagi ühitada nii-öelda Hiina rahvuslust, rahvuslikku demokraatiat, sotsialismi ja kommunismi ideedega. Ja sellepärast saatis ta ka oma oma abilise, jonka šeki 20.-te aastate algul Nõukogude Liitu, eeskätt just et õppida seda, kuidas siis sellist b töörahvaarmeed üles ehitada. Aga tšenkošekkimiselt õppis Nõukogude liidus nii ühte kui teist, aga kui ta tuli tagasi, siis oli ta veendunud antikommunist ajalehes on need seni surma, 25. aastal hakkas ta viima ellusi Süsselist rahvusliku tugevalt rahvusliku demokraatia poliit, ikat ja kommuniste maha suruma. Kahekümnendatel aastatel, siis Hiina vabariigis ei olnud üldse ühtset valitsust, eriti Põhja-Hiina oli iga iga provintsi valitses mingeid kindral või sõjapealik ja Sonia tseni esimeseks poliitiliseks aktsiooniks siis oli 26. aastal. Ma arvan, et nii-öelda suur Põhjasõjaretke, mille käigus ta alistas siis enamiku kindraleid või võitis neid enda poole ja lõi siis keskvalitsus asukohaga Nankingis. Chancaszek viis ellu küll sellist rahvuslikku poliitikat, aga, aga esialgu tema poliitika ei olnud noh, tänapäeva mõistes küll veel väga demokraatlik ta poliitilise le võimule viis oma part, ei, mis on tuntud Komindangi ehk rahvapartei. Ja vot selle parteijuhina siis teostaski võimu, aga tema võimu teostuse aluseks oli siis on seni õpetus sellest, et demokraatiat ei saagi korraga rakendada Hiina taolises riigis, vaid algul peabki olema nii-öelda sõjaväeline diktatuur siis edasi ühe partei diktatuur ja alles sealt edasi demokraatlik nii-öelda parlamentaarne riik. Nii Chancašeksis mõtestas oma tegevust sellega, et kuni Hiina ühendamiseni oli sõjaväediktatuur ja tema siis edasi hakkas ellu viima seda teist etappi Comentangi ühe partei valitsusega. Ka tema poliitiline tegevuse katkestas sõda 36.-te aastate algul, juba jaapanlased olid okupeerinud Mandžuuria kirde Eino ja 36. aastal algas suur sõda Mandri-Hiinas. Ja kuigi vabariigi valitsus pani, pani südilt vastu ja sai ka Läänelt tuge siiski jaapanlased vallutasid peaaegu pool Hiina territooriumi ja see tõi siis vabariigi ülesehitamisel väga suurt kahju. Peale seda, kui jaapanlased alistusid, puhkes Hiinas kohe kodusõda. Paraku kommunistidele oli toetus Nõukogude Liidult väga suur ja vabariigi valitsuse eesotsas tšenkassegi oli sunnitud siis taanduma Taiwanile, kus Hiina vabariik ja selle nimetuse all kestab Nonii. Nii Chancaszek oli siis selle vabariigi president Taiwanil kuni oma surmani 1975. aastal ta suri muide, 87 aasta vanusena vanaks elas ja tema poeg, kes päris presidendiameti hakkas siis Taiwanil ellu viima, sellist teistsugust poliitikat hakkas vaikselt, lõi mitmeparteisüsteemi ja hakkas arendama demokraatiat, nii et kui tšenkasset ise ei olnud demokraat, siis tema poeg viis ellu Taiwanil sellise ülevalt poolt tuleneva demokraatia ja tänapäevasest Taiwan'is, mis on nagu omamoodi Vabaduse saar Hiina selles poliitilises ruumis me võime ikkagi ühte või teistpidi näha jonka šeki pärandit.