Kuulsime siis just äsja Mikk Tammepõlluhäält draamamaa koosseisus ja Mikk ongi meil juba saatesse ka külla jõudnud. Teremik. Tere Mikk, kuidas on siis nüüd selle draama laamaga, bänd on ikkagi laiali pekstud ja, ja ajalukku omadega siis kirjutatud. Ei ole päris niimoodi need asjad, et me lihtsalt võtsime väikese pausi vahepeal, et et igalühel on omad tegemised ja kui järjest niimoodi presside ja sundlus taga on, siis head nahka ei saa asjast, et peame väikese pausi. Kuulge, aga mis, mis, mis seal siis oli liiga palju Xi roki, uimasteid oleks see vaid nii, oleks nii, jah, aga mis, mis seal konkreetsem siis oli, et jooki sega üldse, eks ole? Pigem on, pigem on selline väike loominguline paus, et natukene aega võtta, et mingi aeg jälle uuesti tulla. Läksin jah, laul läks nüüd Ameerikasse, kuidas, mis teised tüübid on, kas nad on keegi suursuga, praegu suhtleb ka, vedas? Ei, me kõik suhtleme, me saame väga hästi läbi omavahel. Et, et probleem ei ole üldse seal probleemi tegelikult otseselt ei olegi. Aga teised poisid teevad ka erinevaid bände ja projekte, et kõik tegelevad muusikaga. Sina oled nüüd ette võtnud aja selleks, et oma sooloplaadi kallal nokitseda. Räägi ühte singlit ma igatahes oleme kuulnud, puudel õitsevad leevikesed. Mis sul on väga poeetiline, kas kogu see plaat tulebki selline poeetiline? See võib, võib täpselt niimoodi öelda jah, et laulud tuginevad armastatud eesti luuletajate tekstidele. Et see protsess on pigem seepidine, et. Ma leian luuletuse, mis mind kõnetab. Ja siis kirjutan laulu, et enamus luudest, mis plaadile lähevad, on sedapidi tehtud. Ja väikeste eranditega näiteks ühele laulule. Ma palusin leelo tunglal teksti kirjutada. Et ja mõned üksikud omakirjutatud tekstiga, kuidas suhe sul nende luuletustega tekkis või kuidas sa nendeni jõudsid, et lihtsalt otseselt raamaturiiulil, kus need luuleraamatud on, et hakkan otsast peale või on see kuskil kooliajast jäänud, et vist olid päris lahedad luuletused, kuidas sul särk kujunes? See kujunes, see on kujunenud, ütleme niimoodi, et 10 pluss paar aastat, võib-olla. Ma tegin kunagi sellist ansamblit nagu Loliita. Ja olin varasemalt teinud sellist bändi nagu Friidei, kus olid enda kirjutatud inglisekeelsed tekstid. Ja siis malakas ette jääma neid luuletusi ja ja mingi mingi periood, ma kirjutasin päris palju. Sinna plaadile tuleb ka mõni juba varem kirjutatud laul. Kes sulle eesti luuletajate siis kuidagi eriliselt südamesse on pugenud, kelle tekste sa kasutad oma sooloplaat? See oleks kõige rohkem on selle plaadi peal Hando Runneli luuletuste tehtud laule. Et tema, tema luule on kuidagi hästi-hästi, sõbralik meloodiasõbralik. Ja tema luuletused on väga palju laule tehtud ka muidugi on küll ja kas seal on mingid teemad, mis siin nagu rohkem on kõnetanud. Armastus, isamaa, mis, mis seal, mis täpselt, armastus, isamaa, vabadus. Õigus olla vaba eesti ja inglise keele suhe nüüd noh, see on nüüd täiesti maakeelne emakeelne plaat, et kas, kas inglise keeles tegemine oli ka natukene võib-olla midagi sellist, mis tekitas, mõtled, et kas ikkagi on oma või vahel on ikkagi niuksed teemad, kui ei ole, eks ole, sa laulad keeles, mis ei olnud, et ei ole see emagi. Ma ei, ma ei vaata seda niimoodi, et inglise keeles on väga-väga hea lauldaja inglisekeelseid tekste teha, sellepärast et see muusika, mida, millega ma olen üles kasvanud, on ikkagi enamjaolt inglisekeelne ja rokkmuusika selline fraseering. Või nad ei saa, keegi ei saa aru ka ja ise ka ei saa päris, aga eesti keel on väga ilus keel, mida lauljale need. Mis etapis sa praegu oma plaadiga oled? Kõik lood on ära otsustatud, mis tulevad, oled käinud juba stuudios salvestamas või kuidas see läheb? Ma praegu käingi nii iga nädal käin stuudios vaikselt edasi tegemas lugusid, et ma plaanin selle asja valmis saada novembri keskpaigas. Praeguse kogud hooandja kaudu ka toetust. Vaatan, et 23 päeva on veel aega, sul on päris hästi läinud, et üle poole summast on juba koos, aga peab ikkagi pea muidugi. Eks ole, ja ma olen väga rõõmus selle üle, et, et nii paljud inimesed on oma õla alla pannud. No ma räägin ka seda hooandja süsteemi veel üle, et see annetus ei käi mitte niisama, vaid annetatud rahasumma eest. Saate te ikkagi nagu kingitusi ka, et ühesõnaga päris niisama tee raha ära ei. Mis kingitus ja seal Mikk ütleb, et ma tüdrukutelt musi lastele pai, mis meestele tuleb, mis, mis kingitused seal on, noh? Kõige lihtsam, mida ma saan omalt poolt jagada, ongi see plaat, mis siis valmis saab. Pühendusega plaadid, pluss siis erinevad väikesed selliseid boonuseid, mida suuremaks need numbrid lähevad? Näiteks plaadikujunduse originaaljoonistused? See on päris hea, ma vaatan, et kõige suurem auhind või selle, kes näiteks toetab 800 euroga Miku plaadi valmi mist seisab Mikult akustilise soolokontserdi tellida, et see on küll ikka päris selline mõnus eksklusiivne värk, et kes soovib siis Miku tellida endale tahab kontserdit, siis palun väga. Hooandja kaudu on praegu suurepärane võimalus selleks. Jah, täitsa kindlasti tekitas nii-öelda mõtteainet, ehk nii mõnelegi on kasvõi kamba peale kokku panna ju Super lutselt. Aga kas kujundusest rääkides tuleb sinna ka siis nagu noh, nagu rääkisime muusikast, et seal võrdlemisi poeetiline lüüriline, kas meloodiline, kas tuleb ka siuke bukletis ja ikkagi mitu lehekülge et siis koos sõnade ma kuulutan ühel korralikul plaadil peab olema ikkagi väike bukletses aga mul on selline riukalik plaan, tehase sa ise oma joonistuste põhjal, et vaat siin ongi see multitalent joonistub välja, kalduvad sinna kriipsu jõukude valdkonda rohkem aga liha ümber ja värviline ploom. Nojah, et sa oled leidnud oma stiiliga, siis järelikult sellises joonistuses või? Mulle on meeldinud alati sirgendada. Kuulame vahepeal ära ühe muusikapala Miku valikul saan Elephants From Neptuuni lugu, meikid, häppen. Elephants From Neptuuni lugu, meigid, häppen meie tänasest saatekülalise nik tammepõllu kaasa toodud lugu. Mik. Järeldan sellest, et sa eesti bändi kaasa võtad, et eesti rokkmuusikal läheb praegu hästi. Mina arvan küll, et läheb väga hästi, et tehakse tasemel mussi ja on bände, kes viitsivad nii-öelda sajaprotsendiliselt ennast pühendada sellele. Kuigi see kõige tulutoovam tegevus ei ole meil siin Eestis. Et no näiteks kas või Elephants From Neptune, et et nende lugude lugude kirjutamine on kõvasti arenenud siin mingi paari aastaga või palju nad tegutsenud on. Et ja kontserdil bänd selline kadedust tekitav energia on naistel. Kuidas kadedus siis mõjub, et sellepärast ta vaatas, et ah, et elevandid on nii head, hakkas mehi, paneme nüüd. Eks seda energiat hoida niimoodi aastast aastasse on keeruline, tegelikult on. Selle alati sa võid arvata, et sa petad ära publiku, et oma sissetöötatud süsteemidega, tegelikult see nii ei ole, et et aeg-ajalt tuleb peeglisse vaadata, natukene kohendada seda lähenemist. Me kuuleme muide, seal tasub ka mind juba ette ära reklaamida, et kuuleme ka elavas esituses, kuidas siis Mikke kel praegu kitarr mõnusasti süles on, kuidas ta ise siis laulab ja mängib üsna pea, aga ikkagi, eks ole, sa mainisid, mitmed Eesti muusikal, tundub, et läheb hästi ja eks ole ka ju meil näiteid äsjaseid või hiljutisi või praegu toimivaid näiteid selle kohta, et nii mõnigi on saanud oma jala kuhugi. Kas siukse rahvusvahelise muusika siis pistise ukse vahele, noh kasvõi Evert, eks ole, ja, ja siin on meie iiris ja, ja siis on nüüd siin meil, kes kuskil kaugel on Gerlyya ja nii mõnedki teised, et kas see märk on olnud selline, mis on ka nagu innustanud kuidagi, et vaata ikkagi on mingeid võimalusi, eks ole, ka laia maailma murdes sama Elfenson on ka Soomes käinud ja kus nad on käinud Reinhold ja kes nad siis meil on? Eks see muidugi innustab, peakski innustama kõiki, kes tahavad sellise asjaga tegeleda. Enda puhul võin lihtsalt öelda, et. Ma ei oska ilma ilma nagu olla, kui ma ei kirjuta laule, ma ei käi esinemas. Et see on, see on, see on minu kutsumus. Minu tee. Draama maga, te tegite ikkagi inglisekeelset muusikat, sooloplaat tuleb sul eesti keel, see paneb kohe ju selles mõttes piirid kinni, et sellega sul ilmselt ambitsiooni kuskile väljaspoole jõuda ei ole. Ei ole jah, aga tegu on mingite lauludega, mis on alati kahju lauludest, mis jäävad nii-öelda sahtlisse või jäävad korralikult realiseerimata, et. Need need laule koguneb ja koguneb tegelikult bändi tehes ja oma asja kirjutades, et selleks, et see plaat teha, selleks ongi sellist Sist aega vaja tegelikult, et ainult sellele pühenduda. Millal see plaan töödeks välja tulema novembris enne jõule ikkagi, eks ole? Jah. Et kes sul seal veel kaasa teevad või mängid kõik pillid, taut, trummid ise sisse. Nii hea trummar ma ei ole. Aga et paljud head muusikud, sõbrad on aidanud ja aitavad edaspidi siin näiteks park ka siis mu oma bändikaaslased laureaamets Ville Norman. Siis Mikk Simson näiteks trummaritest veel nimetada. Madis Zilmer neid on mitmeid. Aga ma hakkasin mõtlema, et kas ei võiks olla praegu siis hea võimalus paluda Miku, et järsku sa esitad meile midagi, et. Võiks olla. See on üks Hando Runneli luuletused tehtud laul kannab pealkirja hall laule. Uriini Panssi ei tea, mispärast nad puuri kinni valsi. Laulja. Päigeemiks suudika laulan, uinud hall väike miks ikka veel üles otsata pikk? Sun varvades valm, varvadest vallhalla ruun. Päigeemiksconsude ikka laul on uinutav valge päike, miks ikka veel üles otsata, pikk? Sun varvavez Valli tarva vest, vald. Aitäh Mikk, Mikk Tammepõld siis siin oli hea näide nüüd Mekuue sooloplaadile tulevast materjalist. Palju neid lugusid kokku tuleb, oskad sa seda juba öelda või siis sa vaatad, eks ole, tibusid loetakse sügisel, palju salver tuleb, sügis ongi käes ja nojah, ütleme nii, et üle 10 loo 12 ütleme niimoodi. Räägi natukene, noh, ma arvan, et praegu on hea aeg ka natukene rääkida sellest, kuidas sa üldse selle laulmise pillimängu ja muusika juurde jõudsid, sest et mingi hetk tagasi sa ütlesid, tähendab sina tänasel päeval teisiti ei saagi, et sul on need lood seal sees ja, ja sa pead nad endast välja saama. Kulla, millal see äratundmine tuli, et see tee on, on sinu tee? No laulma hakkasin muusikakoolis, laste muusikakoolis pannakse kõik laulma, kas meeldib või mitte. No mis sa läksid sinna sisse õppima klaverit ja vedasin ennast sealt läbi laste muusikakoolist ja pärast seda ma muidugi ei tahtnud seda instrumenti näha, et õppisin kitarrimängu omal käel selgeks, et selgeks, et küll valesti öeldud, aga nii, et vähemalt saab ennast saata. No kuidas sulle praegu suhe klaveriga on, ikka tuleb selline õudusvärin sisse, kui näeb. Ma just ükspäev käisin ja mängisin stuudios klaverit, siis ühele loole, mis on paar aastat tagasi tehtud ja nägin kurja vaeva, et see partii uuesti maha võtta, et. Iga instrumendiga peab tegelema selles mõttes, et ta oleks et, et see mäng tuleks sul orgaaniliselt ja võivad vaat siin just see küsimus, mis ka praegu võib-olla paljudel noh, aktuaalne on ikkagi lastevanematele, et kas peaks reisib sundima maimukesel sinna klaveri taha ja, ja läbi vedama selle kadalipu nende aastat, et sinul selline vastuoluline kuidagi kogemus, et, et pigem pikem, võib-olla siis mitte või et muusika juurde oleks jõudnud nii või teisiti. Ma avaldasin ikka, lapsed ilmselt avaldavad soovi teadmata mis, milline töö seal vaev seal taga on, et et kui on soont, ütleme siis niisiis tasub ikka tagant, et utsitada, et. Ma kadedusega vaatan näiteks Laur laureaat metsa kitarrimängu. See ei ole, see ei tule iseenesest, et, et see on juba väiksest peale selline distsipliin. Distsipliin jätkub lisaks talendilise, sa mõtled seda? Et kui noored kutid, kes tahavad Kitra mängida ja bändi teha, et nad mõtlevad, vaatavad neid vendi, kes hästi panevad nad aru, et see tuleb nii-öelda andest lihtsalt siis see on küll vale, raske töö on ikka sellega, seal on töödaga. No sul on neid bände ka ikkagi olnud, päris palju see osa siin juba nimetasid, siin oli veel kuulsamaid nimesid, nimetamata jäidet, Brailisin bluum jah? Jah, et või oli seal veel leidunud. Alustestasid, alustasin sellise bändiga nagu Friidei, mis millest raadiokuulajad ilmselt ei tea mitte midagi, aga kas see oli selline koolipoistebänd? Ta oli selline sõprade bänd. Et mind kutsuti tegelikult ühte bändi, kus laulja läks sõjaväkke. Ja aitäh Mildonoder. Tänu tänu sellele ma hakkasin bändi tegema. Ahaa, juhused, siuksed, vaiksed, tulid ette ja broidsin, bluum. Ka mingi viis aastat tegutses või? Midagi sellist. Miks pritsin bluum läbi, sai nii-öelda? Ta oli ikka väga sellise rahvusvahelise hoiakuga, ütleme niimoodi, või niukse Ameerika. No ikka nagu ja Eestis ikkagi üsna populaarsed olite ju ka, läks. Oleks võinud väljamaale minna ja numbritega mõttes seltskond natuke pudenes laiali, et et koosnes nagu, nagu draama omagi tegelikult nagu töötavatest muusikutest Eestis. Ja tihtilugu lihtsalt on niimoodi, et tuleb ennast jagada ja kui see jagamine selle selle tulemusena tegelikult seltskond enam kokku ei saa, siis siis ei olegi enam bändi. Kuulame vahepeal jälle ära ühe muusikapala, mille Mick on kaasa võtnud. Tropp ja aga meil on külas täna Mikk Tammepõld, oleme rääkinud sellest et nokitseb oma sooloplaadi kallal ja kõik, kes tahavad sooloplaadi valmimist toetada, siis hooandja kaudu on praegu võimalus seda teha. Kes tahab toetada plaadi tegemist 800 euroga, see saab näiteks siis Miku kontserdi personaalselt. Noh, väga äge asi, aga miks siin muusikast me oleme rääkinud sellest ka, et sul selline joonistamise hobi on oma plaadikujunduse oled ise siis täis kritseldatud, aga seal on veel üks töökoht, nimelt teed sa raadio kahes sellest nädalast, kas saadet eile õhtul oli siis esimene rockiministeerium eetris, kuidas, kuidas see esimene saade läks? Väga huvitav oli seda teha, et me teeme seda koos. Rockiministeerium kolmapäeva õhtuti kell kaheksa koos Bert järvetiga nimeka bassimehega kes on ka selline muus edukas on siis Nevesis rock rockmuusika hull ja teadmisi täismeelsete. Väga-väga huvitav oli teha. Istusin selle puldi taga ja üritasin mitte kõike untsu head, nagu esimest eni esimestel kordadel ikka on. Et kuidas repertuaaris on menüü, repertuaar, seal kujuneb, et kas see on nagu kõik teil nagu oma maitse järgi või on ka natukene siis nii-öelda piirimaid kombot. Katsume hoida ikka aja pulsil ka kätte, et see, mis on välja tulemas või äsja välja tulnud, mis mis mahub sinna rokkmuusika lahtrisse. Aga see oli ikka üsna lai mõiste ju, mingisugused piirid peavad paigas olema. Aga ma arvan, et võib-olla selle selle saate nii-öelda väike boonus ongi just see, et on kaks meest kahe mehe muusikamaitset ja ja kõik see taustinfo, mis sinna juurde vajab. No kui sarnane või erinev teie maitse üldiselt on kaklete kaklesite ka esimese saate valmistada, mis lood sisse lähevad ja mis välja jäävad. Ei, nii mõndagi. Me jätsime tegelikult välja oma sellistest valikutest, aga mingi selline ühisosa on olemas ikka jah. No seitse top, mis kõlas, ma saan aru, ikkagi vana hea üksus kuulub sinu siis kindlasti lemmikut. Ja mulle just need viimased plaadid, mis siisid toppele ilmunud lähi- viie aasta jooksul, need mulle kuidagi sümpatiseerivad, see saund, selline madal ja tummine, see on väga kihvt isse unts üldse siuksed, nagu inspiratsiooniallikad on, millised artistid on innustanud sind? Seda ma ei saa varjata, see kõlab mu lugudest ka ilmselt läbi, et. Ma olen väga suur vana kooli rokifänn briti laine ja ja, ja siis ameerika pluus, et sellest ei saa mööda ja Eesti bändides näiteks Ruja apelsin, rock Hotell, kõik sellised vana kooli tegijad. Et aga aeg-ajalt sähvatab selliseid uusi uusi tegijaid, kes kes kuidagi üllatavad selles mõttes, et ega siin midagi uut ei ole ju nagu Paul McCartney on öelnud, et, et kõik lood on juba ära kirjutatud. See vanakooli värk siis tuleb, et kas sul kuskil lapsepõlves käis mingi krõks terad siis kinni ja plaadid mängivad nagu peamised sealt? 70, sest eks see kodus riiul oli muusikat täis, et sealt see pihta hakkasime. Vanem vend Ott Jalakas tegi bänd ja kuulas väga palju muusikat, et see ilmselt andis ka selle pisiku sisse. Aga üks üks lugu, mis ma kaasa võtsin, on Peeter Loite. Mõned aastad tagasi oli võimalus Kanadas rännata natuke aega ja siis seal ma kohtusin ühe väga vahva mehega, kes praegu väga muusikat ei tee, aga on siin, Eestis aastaid ja aastaid tagasi Linnahallis salvestanud Eesti proffidega koos ühe loo, see kannab talge Rolf Joel. Jooned staap. Kärjereeni. Äge eesti mees ja nii vingelt pani ja ei olegi Mikk Tammepõld, vaid hoopis Peeter, mis teil, Loite vetel Loite sõita ka siis Kanadas, aga ta oli ka Eestis elanud vahepeal. Jah. Jah, mõned aastad mitmed aastad tagasi, ta elas siin mõnda aega. Hoolitsen tema loominguga kursis varem, kui te kohtusite, siis Kanadasse. Ja ta oli nii lahke ja võttis mind oma koju vastu kaheks kolmeks, kolmeks nädalaks. Ja kus ma kirjutasin hästi palju laule tema juures, tal oli kodustuudio. Et ma vist selle mingi periood, kus ma pold aasta aega ühtegi laulu kirjutanud ja siis sai üle 10 laulu kirjutatud selle paari nädala jooksul. Et mõned inimesed on, kes inspireerivad ja kohad, mis inspireerivad Sa ei tea, võetakse talenti, on ju palju ja üsna vähesed siis jõuavad sinna püüne peale ja väga veel seal tahad, väga vähesed siis tunnustatakse nagu laiemalt, kas on ka sihuke mõte olnud, et käisid seal Kanadas ikkagi mitu nädalat, et võiks ikka jääda ikka sinna, kus ikkagi on rocki tõotatud maa ja hakata seal kündma? Selline rändaja pisik on ikka sees, et. Aeg-ajalt see tõstab minus pead, aga aga minu elutsükkel on on alati seotud meid eesmärkidega, et riigil on hetkel on järgmine nagu eesmärk ongi see plaad ja ja pärast siis bänd kokku panna ja natukene neid lugusi rahvale mängida, aga kontserditel, et. Kui see, see ring saab täis, siis on vaja uut eesmärki. Sellist kihitud planeerimata aega sinu elus ei ole, sul on vaja mingit kindlat sihti mitte siis ainult ütleme, loomingulises plaanis, vaid nagu oled sa niuke noh, eraelus ka selline, kellel on vaja mingit eesmärki. Ikka on vaja, ma arvan, et kõikidel inimestel on vaja eesmärki, et. Et kui jalutama lähed, siis jalutad kuskile, mitte niisama ringi linna peal. Kõrtse on sinna satutud. Ühesõnaga põhimõtteliselt nii nagu Laur Joamets, sa ei välista, et võid ka näiteks ikkagi põrduda üle lombi teisel pool sood ja täitsa kas seal on mingeid asju, mis siin Eestis nagu hoiaks kinni pangalaen, ma ei tea, või, või pere perekond ja 10 last ei otseselt mitte omandada võlgu, küll ei ole kellegile. Et aga. Kui nüüd mõelda selles mõttes, et jah, mis tõotatud maa, et, et kui sa käid natukene ja vaatad maailmas ringi, siis igal pool on samad probleemid ja samad rõõmud, et et keegi sind otseselt seal nii väga ei oota, et maailm on täis andekaid inimesi, et ma ei ütle ühtegi halba sõna Eesti kohta ja selle selle kohta, et kuidas meil siin muusikuid koheldakse, vastu võetakse. Jääb ellu Mikk Tammepõld, meil oli hea meel, et sa said läbi astuda ja ausalt öeldes raadio kahe kuulaja muidugi kolmapäeval sinuga ja mul on selle üle väga hea meel. Ja kellel siis tuletan veel meelde, et hooandjas siis Miku sooloplaadile saab veel hoogu anda. Mul on hea tõdeda, et meie saate jooksul on siia ka juurde tiksunud, nii et vaikselt vaikselt siis eesmärgi poole ja siis, kui novembrisse plaat ilmub, siis kindlasti kuuleme sinust veel. Kindlasti kindlasti paljud jutud jäid rääkimata ja laulud ka. Aitäh, Mikk, aitäh teile. Ühti. Või? Ei? Ole vä? Reedese ülelaadimise, soovilugude ja soovidega pakkimata eile kokku mõnusaks kompostiks värv kahe tiime kõikjale. Margus Kamlat, Mari suusna, Natalie Mets alev, Rundo ja Simo Toode. Eriti raadioaktiivne reedel kella 12-st igal reedel. See on raadio kaks.