Haridusminister Jaak Aaviksoo tunnistas, et vaieldi palju, kuid kokkulepet ikkagi sündinud. Ta rõhutas, et vaidlused ei toimu IRL-i ja Reformierakonna vahel, vaid osapooli on oluliselt rohkem. Peamine tüliõun on koolide edasine rahastamine, kas ja kui palju riik omavalitsuste õlgadele kohustusi paneb ja kes selle eest maksma hakkab. Omavalitsused on kurtnud, et riik kirjutab liialt palju, et ja kohalike inimeste otsustusõigus sisuliselt kaob. Haridusminister Jaak Aaviksoo ütles, et selleks, et mitte takistada kõikide seaduseparanduste vastuvõtmist otsustati rahastamisküsimused esialgu kõrvale jätta. Põhimõtteliselt riik soovib tugipersonali toetada, aga, aga mis mahus me saame seda teha ja missugusel korraldusel on lõpuni kokku leppimata siis koolide rahastamise mudel mida selle juures arvesse võtta ja mida mitte arvesse võtta Ta elanike tihedus, klasside arv? Ta keeled, terve rida parameetreid, millest see sõltub ja, ja need detailid ei ole meil konsensuslikult lõpuni kokku lepitud. Loomulikult surub aeg peale, aga, aga mingi lahenduseni me kindlasti jõuame, sest ega kooli rahastamata jopede toimumata ei jää, et aga ise ma olen, olen optimistlik, et me oleme esimesel septembril konsensusliku ettepanekuga saame välja tulla valitsuse nimel ja sellega riigikogule üle anda. Kas ülejäänud seaduseparandused on nüüd võimalik kiiresti vastu võtta? Ma loodan väga, et need kriitilised küsimused nagu näiteks lõpueksamid, aga ka koolivaheaegade suurem paindlikkus töötajate töötingimused siis gümnaasiumide ja põhikoolide korralduse, et kõik need muudatused peaksid menetletud saama, selles osas on konsensus üsna laiapõhjaline. Küsisin riigikogu kultuurikomisjoni esimehelt, reformierakondlastelt Urmas klaasilt, kas teised seaduse parandused jõuab Riigikogu seaduseks hääletada veel sellel nädalal? Need on minu hinnangul võimalik enne jaanipäeva vastu võtta, sellepärast et nende osas on on kas konsensuslik või üsna sarnane seisukoht. Komisjoni liikmetel. Kas aga IRL-i ja eriti haridusminister Jaak Aaviksood ei panda keerulisse olukorda enne kohalikke valimisi, kus haridusteemad on ju ka olulisel kohal? Küsimus on selles, et me Peame töötama nõnda, et see teema oleks kõigile arusaadav, et see rahastamise teema oleks arusaadav nii ministeeriumitele, nii koolipidajatel, omavalitsustele kui ka koolidele, kes kõik peavad kooli pidamise otsuseid langetama ning praegu pooliku asja vastuvõtmine oleks ilmselge kiirustamine ja, ja mina ikkagi alati küsin nõnda, et mida me siis tahame, kas me tahame kiirustada või me tahame saada kvaliteetset produkti, ma väidan ikkagi, et tähtis on see viimane, et kõigil oleks arusaadav, kuidas nii oluline asi nagu koolipidamine, rahastuslikud saab korraldatud.